(1)

Euroopa Liit peab tagama oma finantssüsteemi ja siseturu ühtsuse ja nõuetekohase toimimise tulemusliku kaitsmise rahapesu ja terrorismi rahastamise eest. Seetõttu on direktiivis (EL) 2015/849 sätestatud, et komisjon peaks kindlaks tegema riigid, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esineb strateegilisi puudusi, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile.

(2)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/1675 (2) tehti kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, millel on strateegilised puudused. Kõnealune määrus tuleks sobival ajal läbi vaadata, et võtta arvesse nende suure riskiga kolmandate riikide edusamme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevate strateegiliste puuduste kõrvaldamisel. Komisjon peaks oma hinnangutes võtma arvesse rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja standardite kehtestajatelt saadud teavet, näiteks rahapesuvastase töökonna väljastatud teavet. Selle teabe põhjal peaks komisjon tegema ka kindlaks teised riigid, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused.

(3)

Võttes arvesse rahvusvahelise finantssüsteemi kõrget integratsioonitaset, tihedat sidet turuosalistega, liitu ja sellest välja suunatud piiriüleste tehingute suurt mahtu ning turu avatuse määra, leitakse seega, et iga rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud oht rahvusvahelisele finantssüsteemile on ohuks ka liidu finantssüsteemile.

(4)

Seega on oluline võtta arvesse vastavat tööd, eelkõige rahapesuvastase töökonna tööd, mida on juba rahvusvahelisel tasandil nende riikide kindlakstegemiseks tehtud. Üleilmse finantssüsteemi terviklikkuse tagamiseks on äärmiselt oluline, et liit võtaks liidu tasandil nõuetekohaselt arvesse riike, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on rahapesuvastane töökond teinud kindlaks strateegilised puudused. Kooskõlas direktiivis (EL) 2015/849 sätestatud kriteeriumidega võttis komisjon arvesse värskeimat kättesaadavat teavet, eriti rahapesuvastase töökonna hiljutist avalikku teadaannet ja rahapesuvastase töökonna dokumenti „Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste eeskirjade üleilmse täitmise tõhustamine: pidev töö“ ning vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 lõikele 4 rahapesuvastase töökonna rahvusvahelise koostöö järelevalve aruandeid seoses üksikutest kolmandatest riikidest lähtuva ohuga.

(5)

Riik, mis kujutab endast rahapesuvastase töökonna arvates ohtu rahvusvahelisele finantssüsteemile, kujutab endast ohtu ka siseturule. See eeldus kehtib iga riigi kohta, mida on nimetatud rahapesuvastase töökonna avaliku teadaande dokumentides ja dokumendis „Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste eeskirjade üleilmse täitmise tõhustamine: pidev töö“.

(6)

Sõltumatu hindamise tegemiseks analüüsis komisjon rahapesuvastaselt töökonnalt saadud teavet ja vajaduse korral teisi teabeallikaid, et teha oma järeldus. Pärast kõnealust hindamist on komisjoni analüüs põhjendustes 8–19 kirjeldatud asjaomaseid strateegilisi puudusi kinnitanud.

(7)

Oktoobris 2018 tegi rahapesuvastane töökond kindlaks, et Bahama on jurisdiktsioon, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused, mille kõrvaldamiseks on Bahama koos rahapesuvastase töökonnaga töötanud välja tegevuskava. Komisjon analüüsis viimast teavet, mida ta oli seoses nende puudustega rahapesuvastaselt töökonnalt selle kohta saanud, ning muud olulist teavet. Bahama on võtnud oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra parandamiseks meetmeid ning 2020. aasta veebruaris tegi rahapesuvastane töökond esialgse otsuse, et Bahama on oma tegevuskava põhiosas täide viinud ja et vaja on kohapealset hindamist, kontrollimaks, kas Bahama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra reformide rakendamine on alanud ja nendega jätkatakse ning kas vajalik poliitiline kohustus on jõus, mis kindlustab reformide rakendamise ka edaspidi. Rahapesuvastane töökond peab sellise hindamise veel tegema, et kinnitada oma esialgset otsust. Seepärast puudub komisjonil teave, mis võimaldaks tal praegu kinnitada, et strateegilised puudused on tegelikult kõrvaldatud. Edaspidises hindamises keskendutakse järgmistele valdkondadele: 1) ulatusliku elektroonilise juhtumihaldussüsteemi väljatöötamine rahvusvaheliseks koostööks; 2) mittepankadest finantsasutuste riskipõhise järelevalve tõendamine; 3) õigeaegse juurdepääsu tagamine asjakohasele, täpsele ja ajakohasele põhiteabele ja teabele tegelikult kasu saava omaniku kohta; 4) rahapesu andmebüroo töötulemuste kvaliteedi parandamine, mis aitaks õiguskaitseasutustel viia läbi rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud uurimisi, eelkõige keerukaid rahapesu ja terrorismi rahastamise ning eraldiseisvaid rahapesu uurimisi; 5) selle tõendamine, et ametiasutused uurivad igat liiki rahapesu juhtumeid ja võtavad nende eest vastutusele, sealhulgas keerukad rahapesujuhtumid, eraldiseisev rahapesu ja välismaal toimunud kuriteo teel saadud tuluga seotud juhtumid; 6) konfiskeerimismenetluste algatamise ja lõpule viimise tõendamine igat liiki rahapesujuhtumite puhul; 7) terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku rahastamise sihipäraste rahaliste karistuste raamistikus lünkade kõrvaldamine ja raamistiku rakendamise tõendamine. Selle põhjal tuleks Bahamat pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 kohaselt.

(8)

Veebruaris 2020 tegi rahapesuvastane töökond kindlaks, et Barbados on jurisdiktsioon, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused, mille kõrvaldamiseks on Barbados koos rahapesuvastase töökonnaga töötanud välja tegevuskava. Komisjon analüüsis viimast teavet, mida ta oli seoses nende puudustega rahapesuvastaselt töökonnalt selle kohta saanud, ning muud olulist teavet. Puudused hõlmavad järgmist: 1) finantsasutuste, määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete tulemusliku riskipõhise järelevalve puudumine; 2) puudused seoses meetmetega, millega hoitakse ära juriidiliste isikute ja üksuste ärakasutamine kriminaalsetel eesmärkidel, ja puudused selle tagamisel, et täpne ja ajakohane põhiteave ja teave tegelikult kasu saavate omanike kohta oleks õigel ajal kättesaadav; 3) puudused seoses rahapesu andmebüroo suutlikkusega anda finantsteavet, mis aitab õiguskaitseasutusi rahapesu või terrorismi rahastamise uurimises; 4) puudused seoses rahapesu uurimiste ja selle eest vastutusele võtmisega, mis ei ole kooskõlas riigi riskiprofiili ja esitatud süüdistuste kuhjumisega; 5) puudused konfiskeerimiste läbiviimises seoses rahapesujuhtumitega, sealhulgas vähene abitaotlemine välismaistelt partneritelt. Selle põhjal tuleks Barbadost pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 kohaselt.

(9)

Oktoobris 2018 tegi rahapesuvastane töökond kindlaks, et Botswana on jurisdiktsioon, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused, mille kõrvaldamiseks on Botswana koos rahapesuvastase töökonnaga töötanud välja tegevuskava. Komisjon analüüsis viimast teavet, mida ta oli seoses nende puudustega rahapesuvastaselt töökonnalt selle kohta saanud, ning muud olulist teavet. Puudused hõlmavad järgmist: 1) vajakajäämised juriidiliste isikute, õiguslike üksuste ja mittetulundusühendustega seotud riskide hindamises; 2) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra riskipõhise järelevalve käsiraamatute puudulik järgimine; 3) finantsteabe analüüsi ja levitamise tase rahapesu andmebüroos; 4) vajakajäämised terrorismi rahastamise tõkestamise strateegia rakendamises ning õiguskaitseasutuste ebapiisav terrorismi rahastamise uurimise suutlikkus; 5) võimetus tagada sihipäraste rahaliste karistusmeetmete viivitusteta rakendamine seoses terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku rahastamisega ning 6) vajakajäämised riskipõhise lähenemise kasutamisel mittetulundusühenduste järelevalves. Selle põhjal tuleks Botswanat pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 kohaselt.

(10)

Veebruaris 2019 tegi rahapesuvastane töökond kindlaks, et Kambodža on jurisdiktsioon, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused, mille kõrvaldamiseks on Kambodža koos rahapesuvastase töökonnaga töötanud välja tegevuskava. Komisjon analüüsis viimast teavet, mida ta oli seoses nende puudustega rahapesuvastaselt töökonnalt selle kohta saanud, ning muud olulist teavet. Puudused hõlmavad järgmist: 1) vastastikuste õigusabi laialdase õigusliku aluse ja õiguskaitseasutustes asjakohase koolituse puudumine; 2) kinnisvarasektori ja kasiinode riskipõhise järelevalve rakendamise puudumine; 3) pankade riskipõhise järelevalve rakendamise puudumine, sealhulgas vajaduse korral kiirete, proportsionaalsete ja hoiatavate täitemeetmete kasutamine; 4) tehniliste nõuete täitmise puudused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses; 5) kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete analüüsi tase ja nendega seotud teabe edastamine õiguskaitseasutustele; 6) ebapiisavad tulemused seoses rahapesu uurimiste ja selle eest vastutusele võtmisega; 7) ebapiisavad tulemused seoses kuritegelikul teel saadud tulu, kuriteovahendite ja võrdse väärtusega vara külmutamise ja konfiskeerimisega; 8) massihävitusrelvade leviku rahastamisega seoses ÜRO sihipäraste rahaliste karistusmeetmete õigusliku raamistiku puudumine ja meetmete mitterakendamine, samuti ebapiisav arusaamine sanktsioonidest kõrvalehoidmisest. Selle põhjal tuleks Kambodžat pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 kohaselt.

(11)

Oktoobris 2018 tegi rahapesuvastane töökond kindlaks, et Ghana on jurisdiktsioon, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused, mille kõrvaldamiseks on Ghana koos rahapesuvastase töökonnaga töötanud välja tegevuskava. Komisjon analüüsis viimast teavet, mida ta oli seoses nende puudustega rahapesuvastaselt töökonnalt selle kohta saanud, ning muud olulist teavet. Puudused hõlmavad järgmist: 1) riikliku riskihindamise käigus kindlakstehtud riskidel põhineva ulatusliku riikliku poliitika puudumine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal, sealhulgas juriidiliste isikutega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vähendamise meetmed; 2) riskipõhise järelevalve vajakajäämised, sealhulgas reguleerivate asutuste ebapiisav suutlikkus ja erasektori vähene teadlikkus; 3) puudujäägid õigeaegse juurdepääsu tagamisel asjakohasele, täpsele ja ajakohasele põhiteabele ja teabele tegelikult kasu saava omaniku kohta; 4) puudused seoses vajadusega tagada, et rahapesu andmebüroo tegevus keskenduks riikliku riskihindamise käigus kindlakstehtud riskidele ja et rahapesu andmebüroole eraldatakse piisavad vahendid, ning 5) vajakajäämised riskipõhise lähenemise kasutamisel mittetulundusühenduste järelevalves. Selle põhjal tuleks Ghanat pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 kohaselt.

(12)

Veebruaris 2020 tegi rahapesuvastane töökond kindlaks, et Jamaica on jurisdiktsioon, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused, mille kõrvaldamiseks on Jamaica koos rahapesuvastase töökonnaga töötanud välja tegevuskava. Komisjon analüüsis viimast teavet, mida ta oli seoses nende puudustega rahapesuvastaselt töökonnalt selle kohta saanud, ning muud olulist teavet. Puudused hõlmavad järgmist: 1) puudub terviklik arusaam riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise riskist; 2) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda ei ole kehtestatud kõigi finantsasutuste ja määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete suhtes ning piisav riskipõhine järelevalve ei ole tagatud kõigis sektorites; 3) puuduvad asjakohased meetmed, millega hoitakse ära juriidiliste isikute ja üksuste ärakasutamine kriminaalsetel eesmärkidel ning tagatakse, et täpne ja ajakohane põhiteave ja teave tegelikult kasu saavate omanike kohta oleks õigel ajal kättesaadav; 4) puuduvad nõuetekohased meetmed, et laiendada finantsteabe kasutamist ja edendada rahapesu uurimisi ja selle eest vastutusele võtmist kooskõlas riigi riskiprofiiliga; 5) puuduvad tõendid terrorismi rahastamise eest sihipäraste rahaliste karistuste viivitamatu rakendamise kohta ning 6) puudused riskipõhise lähenemise rakendamises mittetulundusühenduste sektori järelevalves, et hoida ära väärkasutamine terrorismi rahastamise eesmärgil. Selle põhjal tuleks Jamaicat pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 kohaselt.

(13)

Veebruaris 2020 tegi rahapesuvastane töökond kindlaks, et Mauritius on jurisdiktsioon, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused, mille kõrvaldamiseks on Mauritius koos rahapesuvastase töökonnaga töötanud välja tegevuskava. Komisjon analüüsis viimast teavet, mida ta oli seoses nende puudustega rahapesuvastaselt töökonnalt selle kohta saanud, ning muud olulist teavet. Puudused hõlmavad järgmist: 1) puudulikud tõendid selle kohta, et ülemaailmse ärisektori ning määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete järelevalvet rakendataks riskipõhiselt; 2) pädevatele asutustele ei ole tagatud õigel ajal juurdepääs täpsele põhiteabele ja teabele tegelikult kasu saavate omanike kohta; 3) puuduvad tõendid, et õiguskaitseasutused suudaksid läbi viia rahapesu uurimisi, sealhulgas paralleelsed finantsuurimised ja keerukad juhtumid; 4) ei rakendata riskipõhist lähenemist mittetulundusühenduste sektori järelevalves, et hoida ära väärkasutamine terrorismi rahastamise eesmärgil; ning 5) puuduvad tõendid sihipäraste rahaliste karistuste asjakohase rakendamise kohta ennetava tegevuse ja järelevalve abil. Selle põhjal tuleks Mauritiust pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 kohaselt.

(14)

Oktoobris 2019 tegi rahapesuvastane töökond kindlaks, et Mongoolia on jurisdiktsioon, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused, mille kõrvaldamiseks on Mongoolia koos rahapesuvastase töökonnaga töötanud välja tegevuskava. Komisjon analüüsis viimast teavet, mida ta oli seoses nende puudustega rahapesuvastaselt töökonnalt selle kohta saanud, ning muud olulist teavet. Kuigi Mongoolia on astunud samme oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra parandamiseks, hõlmavad allesjäänud puudused järgmist: 1) määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete järelevalveasutuste puudulik arusaamine rahapesu ja terrorismi rahastamise riskist, samuti puudused riskipõhise lähenemisviisi kohaldamisel järelevalves, eelkõige väärismetallide ja -kividega kauplejate osas; 2) vajadus tõendada uurimiste ja vastutusele võtmise intensiivistamist erinevat liiki rahapesu puhul vastavalt kindlakstehtud riskidele ning 3) finantsasutuste ja määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete puhul sihipäraste rahaliste karistuste kohustustest kinnipidamise ebapiisav järelevalve seoses massihävitusrelvade leviku rahastamisega ning proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste ebapiisav kohaldamine. Selle põhjal tuleks Mongooliat pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 kohaselt.

(15)

Veebruaris 2020 tegi rahapesuvastane töökond kindlaks, et Myanmar/Birma on jurisdiktsioon, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused, mille kõrvaldamiseks on Myanmar/Birma koos rahapesuvastase töökonnaga töötanud välja tegevuskava. Komisjon analüüsis viimast teavet, mida ta oli seoses nende puudustega rahapesuvastaselt töökonnalt selle kohta saanud, ning muud olulist teavet. Puudused hõlmavad järgmist: 1) puuduvad tõendid peamistes valdkondades esinevatest rahapesuriskidest arusaamise kohta; 2) ei tagata määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete järelevalveasutusele piisavaid vahendeid, kohapealse ja kaugkontrolli riskipõhisust ega Hundi maaklerite registreerimist ja järelevalvet; 3) puuduvad tõendid finantsteabe paremast kasutamisest õiguskaitseasutuste uurimistes ning ebapiisav operatiivanalüüs ja andmete edastamine rahapesu andmebüroos; 4) vajadus tagada, et rahapesu uuritakse ja selle ees võetakse vastutusele kooskõlas riskidega; 5) puuduvad tõendid rahvusvaheliste rahapesujuhtumite uurimise kohta, tehes rahvusvahelist koostööd; 6) puuduvad tõendid, et on intensiivistatud kuritegelikul teel saadud tulu, kuriteovahendite ja võrdse väärtusega vara külmutamist ja konfiskeerimist; 7) arestitud vara puudulik haldamine, et säilitada arestitud kauba väärtus kuni konfiskeerimiseni; ning 8) puudulikud tõendid massihävitusrelvade leviku rahastamisega seoses sihipäraste rahaliste karistusmeetmete rakendamise kohta, sealhulgas karistustest hoidumisega seotud koolituse kohta. Selle põhjal tuleks Myanmari/Birmat käsitada riigina, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esineb puudusi vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 9.

(16)

Veebruaris 2020 tegi rahapesuvastane töökond kindlaks, et Nicaragua on jurisdiktsioon, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused, mille kõrvaldamiseks on Nicaragua koos rahapesuvastase töökonnaga töötanud välja tegevuskava. Komisjon analüüsis viimast teavet, mida ta oli seoses nende puudustega rahapesuvastaselt töökonnalt selle kohta saanud, ning muud olulist teavet. Puudused hõlmavad järgmist: 1) puudub riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise riskist terviklik arusaam; 2) ei otsita ennetavalt rahvusvahelist koostööd, et toetada rahapesu uurimisi, eelkõige selleks, et teha kindlaks ja jälitada kriminaaltulu konfiskeerimise ja tagastamise eesmärgil; 3) puudused tulemusliku riskipõhise järelevalve tegemisel; 4) puuduvad asjakohased meetmed, millega hoitakse ära juriidiliste isikute ja üksuste ärakasutamine kriminaalsetel eesmärkidel ning suutmatus tagada, et täpne ja ajakohane põhiteave ja teave tegelikult kasu saavate omanike kohta oleks õigel ajal kättesaadav; Selle põhjal tuleks Nicaraguat pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 kohaselt.

(17)

juunis 2019 tegi rahapesuvastane töökond kindlaks, et Panama on jurisdiktsioon, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused, mille kõrvaldamiseks on Panama koos rahapesuvastase töökonnaga töötanud välja tegevuskava. Komisjon analüüsis viimast teavet, mida ta oli seoses nende puudustega rahapesuvastaselt töökonnalt selle kohta saanud, ning muud olulist teavet. Puudused hõlmavad järgmist: 1) piiratud arusaam rahapesu ja terrorismi rahastamise riskist riiklikul ja valdkondlikul tasandil ning sellega seotud leidude puudulik arvestamine riigi poliitikas, et vähendada kindlakstehtud riske; 2) puudused seoses litsentsita rahaülekandeteenuse pakkujate ennetava kindlakstegemisega, määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete sektori riskipõhise järelevalvega ning tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohaldamisega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra rikkumisel; 3) kohustatud isikud ei kontrolli ega ajakohasta piisavalt teavet tegelikult kasu saavate omanike kohta, puudub tõhus offshore-üksuste järelevalve mehhanism, puudused olemasolevate riskide hindamisel seoses juriidiliste isikute ja üksuste väärkasutamisega, et määrata kindlaks ja rakendada erimeetmeid variaktsionäride ja direktorite ärakasutamise ärahoidmiseks, ning puudujäägid õigeaegse juurdepääsu tagamisel asjakohasele, täpsele ja ajakohasele teabele tegelikult kasu saava omaniku kohta; ja 4) puudused rahapesu andmebüroo töötulemuste tulemuslikus kasutamises rahapesu uurimiste eesmärgil, samuti seoses suutlikkusega uurida rahapesu ja võtta selle eest vastutusele välismaiste maksukuritegude korral ning pakkuda konstruktiivset ja õigeaegset rahvusvahelist koostööd seoses selliste süütegudega, ning ebapiisav keskendumine rahapesu uurimistele suure riskiga valdkondade puhul, mis on kindlaks tehtud riikliku riskihindamise ja vastastikuse hindamise aruandes. Selle põhjal tuleks Panamat pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 kohaselt.

(18)

Oktoobris 2019 tegi rahapesuvastane töökond kindlaks, et Zimbabwe on jurisdiktsioon, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused, mille kõrvaldamiseks on Zimbabwe koos rahapesuvastase töökonnaga töötanud välja tegevuskava. Komisjon analüüsis viimast teavet, mida ta oli seoses nende puudustega rahapesuvastaselt töökonnalt selle kohta saanud, ning muud olulist teavet. Puudused hõlmavad järgmist: 1) puudulik arusaamine peamistest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest oluliste sidusrühmade seas ning kindlakstehtud riskidel põhineva riikliku poliitika rakendamata jätmine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal; 2) finantsasutuste ning määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete riskipõhise järelevalve rakendamise puudumine, sealhulgas ebapiisav suutlikkuse arendamine järelevalveasutustes; 3) asjakohaste riskimaandamismeetmete puudumine finantsasutuste ning määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete puhul, mis hõlmab ka rikkumiste korral proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohaldamist; 4) puudujäägid õigusraamistikus ja mehhanismis, mis puudutab täpse ja ajakohase teabe kogumist tegelikult kasu saava omaniku kohta ja selle teabe säilitamist juriidiliste isikute ja üksuste puhul ning pädevatele asutustele sellele õigeaegse juurdepääsu tagamist; ning 5) lüngad sihipäraste rahaliste karistuste raamistikus ja rakendamises seoses terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku rahastamisega. Selle põhjal tuleks Zimbabwet pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 kohaselt.

(19)

Direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 9 sätestatud kriteeriumide kohaselt tehti komisjoni hindamise käigus uusima asjakohase teabe alusel kindlaks, et Bahamat, Barbadost, Botswanat, Ghanat, Jamaicat, Kambodžat, Mauritiust, Mongooliat, Myanmari/Birmat, Nicaraguat, Panamat ja Zimbabwet tuleks käsitada selliste kolmandatest riikidest jurisdiktsioonidena, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilised puudused, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile. Märgitakse, et kõnealused riigid on esitanud kirjalikult kõrgetasemelised poliitilised kohustused kõrvaldada tuvastatud puudused ja töötanud koos rahapesuvastase töökonnaga välja tegevuskavad.

(20)

Lisaks märgitakse, et rahapesuvastane töökond tegi kindlaks, et Uganda on jurisdiktsioon, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused, mille jaoks töötas Uganda 2020. aasta veebruaris koos rahapesuvastase töökonnaga välja tegevuskava. Komisjon analüüsis viimast teavet, mida ta oli seoses nende puudustega rahapesuvastaselt töökonnalt selle kohta saanud, ning muud olulist teavet. Puudused hõlmavad järgmist: 1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegia puudumine; 2) puudujäägid rahvusvahelise koostöö otsimises kooskõlas riigi riskiprofiiliga; 3) finantsasutuste ning määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete riskipõhise järelevalve väljatöötamise ja rakendamise puudumine; 4) lüngad pädevatele asutustele õigeaegse juurdepääsu tagamisel täpsele põhiteabele ja teabele tegelikult kasu saavate omanike kohta; 5) puudulikud tõendid selle kohta, et õiguskaitseasutused ja õigusasutused käsitlevad rahapesukuritegusid vastavalt kindlakstehtud riskidele; 6) ei ole kehtestatud ja rakendatud poliitikat ja menetlusi, et teha kindlaks, jälgida, arestida ja konfiskeerida kuritegelikul teel saadud tulu ja kuriteovahendid; 7) puuduvad tõendid selle kohta, et õiguskaitseasutused viivad läbi terrorismi rahastamise uurimisi ja esitavad süüdistusi vastavalt Uganda terrorismi rahastamise riskiprofiilile; 8) tehnilised puudused õigusraamistikus sihipäraste rahaliste karistuste rakendamiseks seoses massihävitusrelvade leviku rahastamisega ning puudujäägid riskipõhise lähenemise rakendamises mittetulundusühenduste sektori järelevalves, et hoida ära väärkasutamine terrorismi rahastamise eesmärgil. Uganda on esitanud ka kirjalikult kõrgetasemelise poliitilise kohustuse kõrvaldada tuvastatud puudused ja töötanud koos rahapesuvastase töökonnaga välja tegevuskava. Uganda on juba lisatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 loetellu. Seepärast peaksid Uganda staatus ja riigi suhtes praegu kohaldatavad meetmed jääma samaks.

(21)

On äärmiselt oluline, et komisjon teeks pidevalt järelevalvet kolmandate riikide üle ja hindaks nende õigus- ja institutsiooniliste raamistike, pädevate ametiasutuste volituste ja menetluste ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra tõhusust, et ajakohastada delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 lisa.

(22)

Komisjon hindas strateegiliste puuduste kõrvaldamise edusamme riikides, mis olid loetletud määruse (EL) 2016/1675 lisas ja mille rahapesuvastane töökond oli alates 2016. juulist direktiivi (EL) 2015/849 nõuete alusel loetelust välja jätnud. Komisjon viis läbi Bosnia ja Hertsegoviina, Etioopia, Guyana, Laose Demokraatliku Rahvavabariigi, Sri Lanka ja Tuneesia tehtud edusammude hindamise.

(23)

Rahapesuvastane töökond tervitas Bosnia ja Hertsegoviina, Etioopia, Guyana, Laose Demokraatliku Rahvavabariigi, Sri Lanka ja Tuneesia märkimisväärseid edusamme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra parandamisel ja märkis, et kõnealused riigid on kehtestanud õigusliku ja reguleeriva raamistiku, et täita oma tegevuskavades võetud kohustused seoses strateegiliste puudustega, mille rahapesuvastane töökond oli kindlaks teinud. Seepärast ei kohaldata enam kõnealuste riikide suhtes rahapesuvastase töökonna järelevalvet rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste eeskirjade täitmise käimasoleva protsessi (AML/CFT) raames. Kõnealused riigid jätkavad tööd rahapesuvastase töökonna laadsete piirkondlike asutustega, et oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda veelgi parandada.

(24)

Komisjon hindas teavet seoses nende kolmandate riikide tehtud edusammudega strateegiliste puuduste kõrvaldamisel.

(25)

Komisjoni hinnangus järeldati, et kättesaadavat teavet arvesse võttes ei esine praegu Bosnia ja Hertsegoviina ning Guyana rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras strateegilisi puudusi. Kõnealused riigid võtsid hiljuti meetmeid, et tugevdada oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda, ning komisjon jätkab selliste meetmete tulemusliku rakendamise järelevalvet. Komisjon hindab neid riike uute teabeallikate kättesaadavuse korral. Seepärast ei tohiks Bosniat ja Guyanat pidada riikideks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused.

(26)

Samuti jõuti komisjoni hinnangus järeldusele, et olemasolevat teavet arvesse võttes ei esine enam Tuneesia rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras puudusi. Tuneesia on tugevdanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra tulemuslikkust ja lahendanud sellega seotud tehnilised puudused, et täita oma tegevuskavas sisalduvad kohustused seoses rahapesuvastase töökonna poolt kindlaks tehtud strateegiliste puudustega. Kõnealused meetmed on piisavalt ulatuslikud ja vastavad vajalikele nõuetele, et lugeda direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 alusel kindlaks tehtud strateegilised puudused kõrvaldatuks.

(27)

Lisaks järeldati komisjoni hinnangus, et Etioopia, Laose Demokraatlik Rahvavabariik ja Sri Lanka rakendavad meetmeid, et kõrvaldada rahapesuvastase töökonna poolt kindlaks tehtud strateegilised puudused, ja et neis riikides enam selliseid puudusi ei esine. Pärast rahapesuvastase töökonnaga kokku lepitud tegevuskava meetmete elluviimist ei kujuta need riigid enam endast rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu rahvusvahelisele finantssüsteemile. Võttes arvesse nende olulisust liidu finantssüsteemi seisukohast, leiab komisjon, et need riigid ei kujuta endast enam märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile. Seepärast ei tohiks Etioopiat, Laose Demokraatlikku Rahvavabariiki ja Sri Lankat praegu pidada riikideks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused.

(28)

Komisjon on võtnud kohustuse anda delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 lisas loetletud kolmandatele riikidele tehnilist abi, et toetada neid kindlaks tehtud strateegiliste puuduste kõrvaldamisel.

(29)

Võttes arvesse COVID-19 pandeemiast johtuvat ettearvamatut olukorda, millel on ülemaailmne mõju ja mis väga suure tõenäosusega põhjustab häireid nii ettevõtjate kui ka pädevate asutuste normaalses toimimises, peaks artikli 2 kohaldamise kuupäev võimaldama piisavat ajavaru selle tulemuslikuks rakendamiseks kõnealustes tingimustes. Seepärast tuleks käesoleva määruse artikli 2 kohaldamise kuupäev erandkorras määrata hilisemaks kui määruse jõustumise kuupäev.

Loetelust väljajäetavate kolmandate riikide puhul ei teki rakendamisega seoses olulisi probleeme. Seepärast tuleks loetelust väljajätmine sätestada tarbetu viivituseta.

(30)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2016/1675 vastavalt muuta,