Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019R1804

    Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1804 28. oktoober 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 809/2014 seoses toetuse- ja maksetaotluste muutmisega, ühtses haldus- ja kontrollisüsteemis tehtavate kontrollidega ning nõuetele vastavuse kontrolli süsteemiga

    C/2019/7625

    ELT L 276, 29.10.2019, p. 12–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2022; mõjud tunnistatud kehtetuks 32022R1173

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/1804/oj

    29.10.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 276/12


    KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1804

    28. oktoober 2019,

    millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 809/2014 seoses toetuse- ja maksetaotluste muutmisega, ühtses haldus- ja kontrollisüsteemis tehtavate kontrollidega ning nõuetele vastavuse kontrolli süsteemiga

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 62 lõike 2 esimese lõigu punkte a–d ja h, artikli 78 esimese lõigu punkte b ja c ning artikli 96 lõiget 4,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (2) artikli 14 lõige 4 võimaldab liikmesriikidel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1307/2013 (3) osutatud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse maksmisel lubada toetusesaajatel piisavalt põhjendatud asjaoludel muuta ühtset taotlust juba deklareeritud põldude kasutamise osas pärast taotluse esitamise lõpptähtpäeva. Võib juhtuda, et toetusesaajatel on vaja põllukultuurist või selle asukohast tulenevalt külvikava kasvuperioodi jooksul kohandada. Selle põhjuseks võivad olla muutunud ilmastiku- või muud põllumajandustingimused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (4) artiklis 30 osutatud toetuse saajad võivad olla samasuguses olukorras, eriti püüdekultuure kasvatades. Seepärast on samuti asjakohane võimaldada liikmesriikidel lubada kõnealustel toetusesaajatel muuta ühtset taotlust või maksetaotlust seoses määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 30 osutatud toetuse saamiseks deklareeritud põldude kasutamisega. Lisaks tuleks asjaomane lõige jätta välja rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklist 14 ja lisada see nimetatud määruse artiklisse 15, kuna see puudutab ühtse taotluse või maksetaotluse muudatusi. Samuti tuleks täpsustada, et neid muudatusi võib teha pärast üldisi muudatuste teatamise tähtaegu ja liikmesriigid võivad määrata nende teatamiseks lõpliku tähtaja.

    (2)

    Artikli 15 lõikes 1b on sätestatud ühtse taotluse või maksetaotluse muutmise võimalus, kui kontrolli tehakse seire teel. On asjakohane täpsustada, et see säte võimaldab muuta ühtset taotlust või maksetaotlust pärast seire teel tehtud kontrolli esialgseid tulemusi. Samuti tuleks täpsustada, mida need muudatused võivad hõlmata.

    (3)

    Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 15 lõikes 2 on sätestatud ühtse taotluse või maksetaotluse muutmise tähtaeg. Kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 3 on sätestatud olukorrad, kus ühtset taotlust või maksetaotlust enam muuta ei saa. Neid sätteid ei kohaldata juhul, kui toetusesaajaid kontrollitakse seire teel, pidades silmas seda liiki kontrollide eripära. Seepärast on asjakohane täpsustada, millal kõnealused toetusesaajad selliseid muudatusi võivad teha. Lisaks on asjakohane lubada pädevatel asutustel määrata seire teel kontrollitava toetuskava, toetusmeetme või tegevusliigi muudatustest teatamise kuupäev.

    (4)

    Liikmesriigid võivad otsustada kontrollida seire teel teatavaid toetuskavu, toetusmeetmeid, tegevusliike või nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaseid nõudeid ja standardeid, säilitades samal ajal muude kavade, meetmete, tegevusliikide või nõuete ja standardite puhul valimite alusel tehtavad kohapealsed kontrollid. See võib viia olukorrani, kus seire teel tehtava kontrolli tulemusena saadakse leiud, mis on olulised valimipõhiselt kontrollitavate kavade, meetmete või tegevusliikide suhtes kehtivate nõuete täitmise või nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimise kindlakstegemiseks. Seepärast on asjakohane näha ette, kuidas selliseid leidusid peaks arvesse võtma.

    (5)

    Tuleks täpsustada, et rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklis 27 sätestatud ristteavitamise kohustus kehtib ka nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite puhul. Artiklit 27 tuleks seepärast vastavalt muuta.

    (6)

    Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklis 38 käsitletakse pindala mõõtmist. Kõnealuse artikli lõige 1 võimaldab seda, et põldude rahastamiskõlblikkuse kontrollimisel ja pindala mõõtmisel võib piirduda juhumeetodil moodustatud valimiga, kuhu kuulub vähemalt 50 %st põldudest, mille kohta on esitatud toetuse- või maksetaotlus. Selguse huvides tuleks rahastamiskõlblikkuse tingimuste kontrollimise normid artiklist 38 välja jätta ja lisada need artiklisse 39.

    (7)

    Liikmesriigid võivad kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikliga 40a otsustada kontrollida seire teel teatavaid toetuskavu, toetusmeetmeid või tegevusliike, säilitades samal ajal muude kavade, meetmete või tegevusliikide puhul valimipõhised kohapealsed kontrollid, mis hõlmavad nimetatud määruse artikli 38 kohast pindala mõõtmist. See võib viia olukorrani, kus valimipõhise kohapealse kontrolli käigus mõõdetud põllu pindala erineb pindalast, mis on toetuse arvutamise alusena kindlaks määratud juhtudel, kus kontrolli tehakse seire teel. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklis 38 täpsustada, kumba pindala peaks kasutama.

    (8)

    Kõiki toetusesaaja deklareeritud ja kohapealseks kontrolliks valitud põlde tuleb mõõta vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklile 38 ning nende vastavust rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele tuleb kontrollida vastavalt sama määruse artiklile 39. See kehtib ka selliste suurte püsirohumaade ja püsikarjamaade suhtes, mida mitu toetusesaajat kasutavad ühiselt, mis võib pädevate asutuste jaoks kaasa tuua suure töökoormuse. Selleks et vähendada töökoormust ja samal ajal vajalikul määral kaitsta liidu vahendeid, on asjakohane ette näha võimalus asendada mõõtmised ning rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste ja muude kohustuste täitmise kontrollimine kontrollidega, mis tehakse põldude identifitseerimise süsteemi regulaarseks ajakohastamiseks kasutatavate ortofotode põhjal, ning sätestada tingimused, millisel juhul pädevad asutused võivad seda võimalust kasutada.

    (9)

    Kui põldude rahastamiskõlblikkuse kontrollimine maaelu arengu meetmete raames korraldatava kohapealse kontrolli käigus piirdub juhumeetodil moodustatud valimiga, kuhu kuulub vähemalt 50 %st põldudest, mille kohta on esitatud maksetaotlus, võib juhtuda, et teatavate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste ja muude kohustuste täitmist ei kontrollita piisavalt. Seepärast on asjakohane sätestada rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklis 39 täiendav riskipõhiselt moodustatav valim, mis võimaldab kontrollida selliste rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste või muude kohustuste täitmist.

    (10)

    Seire teel kontrollimise üks oluline eesmärk on aidata toetusesaajatel täita rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, siduvaid kohustusi ja muid kohustusi ning anda neile võimalus avastatud rikkumised kõrvaldada. Seetõttu on oluline täpsustada pädevate asutuste kohustust anda toetusesaajatele õigel ajal teavet, eelkõige hoiatusteadete ja satelliidiandmete aegrea automatiseeritud analüüsi esialgsete tulemuste kohta. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 40a lõike 1 esimese lõigu punktis d sätestada peamised põhimõtted, mille alusel pädevad asutused edastavad seire teel tehtud kontrollide esialgsed tulemused.

    (11)

    Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 40a lõike 1 teises lõigus on osutatud füüsilistele kontrollidele. Oluline on täpsustada, et need füüsilised kontrollid ei eelda pindala mõõtmist, välja arvatud juhul, kui taotletud toetuse rahastamiskõlblikkuse kohta on vaja teha järeldus.

    (12)

    Kui pädevad asutused teevad kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklitega 38 ja 39 valimipõhiseid kohapealseid kontrolle, võivad nad piirduda juhumeetodil moodustatud valimiga, kuhu kuulub vähemalt 50 %st põldudest, mille kohta on esitatud toetuse- või maksetaotlus. On asjakohane lubada samasugust paindlikkust, kui kooskõlas artikli 40a lõike 1 esimese lõigu punktiga c on seire teel kontrolli tegemisel vaja valimipõhiselt kontrollida nende toetusesaajate põlde, mille seiret ei ole võimalik teha.

    (13)

    Seire teel kontrolli tegemiseks kasutatava automatiseeritud menetlusega võib ilmneda leide, mis on olulised selleks, et teha kindlaks rahastamiskõlblikkus pindalapõhiste kavade ja meetmete raames või nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimine, mida seire teel ei kontrollita. Selleks et pädevatel asutustel oleks võimalik sujuvalt kohaneda seire teel tehtavate kontrollide üha sagedasema kasutamisega, on sobilik võimaldada neile teatavat paindlikkust, kui nad täidavad nõuet, et rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste või muude kohustuste täitmise ning nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimise kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta kogu nende käsutuses olevat asjakohast teavet. Selline paindlikkus peaks olema ajaliselt piiratud, et tagada põllumajandustootjate võrdne kohtlemine. Artiklit 40a tuleks seepärast vastavalt muuta. Kui seda paindlikkust kasutatakse, peaksid pädevad asutused võtma asjakohaseid leide arvesse ka kavade, meetmete või tegevusliikide kontrolli valimi riskipõhise osa moodustamisel ja nõuetele vastavuse kontrollimisel järgmisel taotlusaastal. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 34 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 69 lõiget 1 vastavalt muuta.

    (14)

    Artikliga 40b kohustatakse liikmesriike teavitama komisjoni oma otsusest hakata tegema kontrolle seire teel ning esitama teatavad andmed. Selleks et teated sisaldaksid põhiteavet, mis võib muutuda vastavalt sellele, kuidas liikmesriikide pädevad asutused laiendavad seire teel tehtavate kontrollide rakendamist, peaks komisjon esitama liikmesriikidele iga aasta 1. novembriks teate vormi. Seepärast on asjakohane muuta vastavalt artikli 40b esimest lõiku. Samuti on asjakohane jätta välja artikli 40b teine lõik, kuna selles viidatakse ainult 2018. taotlusaastale ja on seetõttu aegunud.

    (15)

    Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklis 40a on sätestatud õigusraamistik, mille alusel võib pindalapõhised kohapealsed kontrollid asendada seire teel tehtavate kontrollidega, kasutades selleks Copernicuse programmi Sentinel-satelliitide andmeid või muid vähemalt samaväärse väärtusega andmeid. Need andmed võivad olla olulised ka selle kindlakstegemisel, kas on järgitud teatavaid nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaseid nõudeid ja standardeid. Selleks et vähendada kontrollide tegemise koormust ja maksimeerida investeeringuid, mida pädevad asutused vajavad selleks, et asendada praegused kohapealsed kontrollid seire teel tehtavate kontrollidega, tuleks luua õigusraamistik, millega nähakse ette tingimused, mille alusel võib nõuetele vastavuse kontrollimise eesmärgil kohapealsed kontrollid asendada seire teel tehtavate kontrollidega.

    (16)

    Tuleks kehtestada kontrollide miinimummäär, et tagada piisav kontroll nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimise üle olukordades, kus Copernicuse programmi Sentinel-satelliitide andmed ei ole asjakohased. Kohapealsed füüsilised kontrollid peaksid olema vajalikud üksnes juhul, kui uute tehnoloogialahenduste (näiteks geomärgistusega fotod ja mehitamata õhusõidukite süsteemid) abil kogutud tõendid või asjakohased dokumentaalsed tõendid ei anna lõplikku tulemust või kui pädevad asutused prognoosivad, et mitte ükski sellist liiki tõenditest ei ole tõhus, et kontrollida nende nõuete ja standardite järgimist, mille puhul ei ole võimalik seiret kasutada.

    (17)

    Seire teel tehtav kontroll võib ka aidata toetusesaajatel järgida nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaseid nõudeid ja standardeid. Seda on võimalik saavutada sellega, et riikide ametiasutustelt nõutakse, et nad looksid sobivad vahendid, mille abil saab toetusesaajatele õigel ajal edastada esialgsed tulemused nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite seire teel kontrollimise kohta, ning toetusesaajatele antakse võimalus menetleda rikkumisi või need kõrvaldada enne kontrolliaruandes järelduste tegemist. See võimalus ei tohiks piirata määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 99 lõikes 2 osutatud varajase hoiatamise süsteemi rakendamist.

    (18)

    Selleks et jälgida nõuetele vastavusega seoses seire teel tehtavate kontrollide rakendamist, tuleks liikmesriikidele ette näha teatamiskohustus.

    (19)

    Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 809/2014 vastavalt muuta.

    (20)

    Selleks et rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 40a uue lõikega 4 ja artikli 70a lõikega 3 ettenähtud paindlikkus täidaks oma eesmärki, tuleks seda kohaldada alates 1. jaanuarist 2019, kuna just siis, kui liikmesriigid hakkavad tegema kontrolle seire teel ja kasutama selleks uut tehnoloogiat, võib neil tekkida raskusi, et täita nõuet, mille kohaselt nad peavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste või muude kohustuste täitmise ning nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimise kindlakstegemisel võtma arvesse kogu asjakohast teavet.

    (21)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee ja maaelu arengu komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Rakendusmäärust (EL) nr 809/2014 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artikli 14 lõige 4 jäetakse välja.

    2)

    Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 15

    Ühtse taotluse või maksetaotluse muudatused

    1.   Pärast ühtse taotluse või maksetaotluse esitamise lõpptähtpäeva võib üksikuid põlde või üksikuid toetusõigusi ühtsesse taotlusse või maksetaotlusse lisada või seal nendega seoses kohandusi teha tingimusel, et peetakse kinni asjaomaste otsetoetuskavade või maaelu arengu meetmete nõuetest.

    Samadel tingimustel võib teha muudatusi, mis puudutavad otsetoetuskava või maaelu arengu meetme kasutamist seoses ühtses taotluses juba deklareeritud üksikute põldude või toetusõigustega.

    Kui esimeses ja teises lõigus osutatud muudatused mõjutavad esitatavaid tõendavaid dokumente või lepinguid, võib ka neid dokumente või lepinguid vastavalt muuta.

    1a.   Kui toetusesaajale on teatatud esialgse kontrolli tulemused, nagu on osutatud artikli 11 lõikes 4, võib kõnealune toetusesaaja muuta ühtset taotlust või maksetaotlust selleks, et lisada üksikute põldude kohta kõik ristkontrollide tulemuste põhjal vajalikud parandused, kui nende kontrollide käigus avastati võimalikke rikkumisi.

    1b.   Kui kontrolli tehakse seire teel vastavalt artiklile 40a ja pädevad asutused on kooskõlas artikli 40a lõike 1 punktiga d edastanud esialgsed tulemused põldude kohta, võivad toetusesaajad muuta ühtset taotlust või maksetaotlust, tehes seire teel kontrollitud üksikute põldudega seoses kohandusi või muutes nende põldude kasutamist, tingimusel, et järgitakse asjaomaste otsetoetuskavade või maaelu arengu meetmete nõudeid. Üksikuid toetusõigusi võib lisada juhul, kui ühtse taotluse või maksetaotluse muutmise tõttu suureneb deklareeritud pindala.

    2.   Lõike 1 esimese ja teise lõigu kohaselt tehtud muudatused tuleb teatada pädevale asutusele hiljemalt asjaomase aasta 31. maiks, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi puhul, kus need tuleb teatada hiljemalt asjaomase aasta 15. juuniks.

    Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid kehtestada sellistest muudatustest teatamiseks varasema lõpptähtpäeva. See lõpptähtpäev ei või aga olla varasem kui 15 kalendripäeva pärast artikli 13 lõike 1 kohaselt ühtse taotluse või maksetaotluse esitamiseks määratud lõpptähtpäeva.

    Erandina esimesest ja teisest lõigust võivad liikmesriigid piisavalt põhjendatud asjaoludel lubada toetusesaajal muuta ühtset taotlust või maksetaotlust hilisemal kuupäeval seoses selliste põldude kasutamisega, mis on deklareeritud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse saamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 3. peatükiga või Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohase toetuse saamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artikliga 30, tingimusel, et selline muudatus ei sea toetusesaajat algsel taotlusel põhinevate kohustuste täitmisega seoses soodsamasse olukorda. Sel juhul võivad liikmesriigid otsustada määrata sellistest muudatustest pädevale asutusele teatamise lõpptähtpäeva.

    Need teated tuleb esitada kirjalikult või georuumilise toetusetaotluse vormi kaudu.

    2a.   Lõike 1a kohased muudatused, mis tehakse pärast esialgset kontrolli, teatatakse pädevale asutusele üheksa kalendripäeva jooksul alates lõpptähtpäevast, milleks peab toetusesaajat olema artikli 11 lõikes 4 osutatud esialgse kontrolli tulemustest teavitatud.

    Need teated tuleb esitada kirjalikult või georuumilise toetusetaotluse vormi kaudu.

    2b.   Lõike 1b kohased muudatused, mis tehakse pärast põldude kohta esialgsete tulemuste edastamist vastavalt artikli 40a lõike 1 punktile d, teatatakse pädevale asutusele tema poolt toetuskava, toetusmeetme või tegevuse liigi tasandil määratud kuupäevaks. See kuupäev peab olema vähemalt 15 kalendripäeva enne kuupäeva, mil vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 75 tehakse esimene osamakse või ettemakse.

    Need teated tuleb esitada kirjalikult või georuumilise toetusetaotluse vormi kaudu.

    3.   Kui pädev asutus on juba teavitanud toetusesaajat ühtses taotluses või maksetaotluses avastatud nõuete rikkumisest või kavatsusest teha kohapealset kontrolli või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse nõuete rikkumine, siis ei või nõuete rikkumisega seotud põldude puhul lõike 1 kohaseid muudatusi teha.

    Esimese lõigu kohaldamisel ei käsitata artikli 40a lõike 1 punktis d sätestatud kohustust kui toetusesaajale edastatavat teadet pädeva asutuse kavatsuse kohta teha kohapealset kontrolli.“

    3)

    Artikli 27 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Liikmesriigid tagavad, et kõigist asjakohastest leidudest, mis ilmnevad selle kontrollimisel, kuidas on täidetud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, siduvad kohustused ja muud kohustused määruse (EL) nr 1307/2013 I lisas loetletud kavade puhul ja/või ühtse süsteemiga hõlmatud maaeluarengumeetmete kohase toetuse puhul ning kuidas on järgitud nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaseid nõudeid ja standardeid, ristteavitatakse vastava toetuse eraldamise eest vastutavat pädevat asutust. Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 38 osutatud era- või avalik-õiguslikud sertifitseerimisasutused teatavad pädevale asutusele, kes vastutab kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetuse maksmise eest, igast leiust seoses sellise makse nõuetekohase eraldamisega toetusesaajatele, kes on otsustanud täita oma kohustusi vastava sertifitseerimise kaudu.“

    4)

    Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõikesse 2 lisatakse neljas lõik:

    „Kui pädev asutus otsustab kasutada artikli 40a lõikega 4 või artikli 70a lõikega 3 ettenähtud võimalust, peab teise lõigu punktis d osutatud riskianalüüsis võtma arvesse eelmisel taotlusaastal seire teel tehtud kontrolli tulemusena saadud leide.“;

    b)

    lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Artiklite 32 ja 33 kohaldamisel peab 20–25 % kohapeal kontrollitavate toetusesaajate miinimumarvust olema valitud juhumeetodil ning artikli 32 lõike 2a kohaldamisel peab 100 % kohapeal kontrollitavatest toetusesaajate rühmadest ja 20–25 % kohapeal kontrollitavatest kohustustest olema valitud juhumeetodil. Ülejäänud kohapeal kontrollitavad toetusesaajad ja kohustused valitakse riskianalüüsi põhjal. Kui pädev asutus otsustab kasutada artikli 40a lõikega 4 või artikli 70a lõikega 3 ettenähtud võimalust, peab riskianalüüsis võtma arvesse eelmisel taotlusaastal seire teel tehtud kontrolli tulemusena saadud leide.“

    5)

    Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Kohapealse kontrolli osana põllu tegeliku pindala mõõtmisel võib piirduda juhumeetodil moodustatud valimiga, kuhu kuulub vähemalt 50 %st põldudest, mille kohta on pindalapõhiste toetuskavade või pindalapõhiste maaelu arengu meetmete raames esitatud toetuse- või maksetaotlus. Kui kõnealuse valimi kontrollimisel avastatakse rikkumisi, mõõdetakse üle kõik põllud või ekstrapoleeritakse valimi tulemused ülejäänud kogumile.“;

    b)

    lisatakse lõiked 9 ja 10:

    „9.   Kui lõigete 1–8 kohaselt mõõdetud rahastamiskõlblik pindala erineb pindalast, mis on toetuse arvutamise alusena määratud kindlaks juhtudel, kus kontrolli tehakse vastavalt artiklile 40a seire teel, lähtutakse käesoleva artikli lõigete 1–8 kohaselt mõõdetud pindalast.

    10.   Kui mitu toetusesaajat kasutab püsirohumaid või püsikarjamaid ühiselt, võib tegeliku mõõtmise asendada kontrollidega, mille aluseks on määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 70 osutatud põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastamiseks kasutatavad ortofotod, tingimusel et need kontrollid tehakse kõigi selliste maatükkide suhtes kolme aasta jooksul ning pädev asutus suudab tõendada käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud normidele vastavat tegelikku tegevuse toimumist ja nõuab summad sisse asjakohaselt.“

    6)

    Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Kui kohapealse kontrolli osana kontrollitakse põldude vastavust rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, siduvatele kohustustele ja muudele kohustustele, võib piirduda juhumeetodil moodustatud valimiga, kuhu kuulub vähemalt 50 %st põldudest, mille kohta on pindalatoetuskavade ja/või maaelu arengu meetmete raames esitatud toetuse- või maksetaotlus.

    Kui maaelu arengu meetmete raames ei ole põldude vastavust teatavatele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, siduvatele kohustustele ja muudele kohustustele võimalik piisavalt kontrollida juhul, kui kontrollitakse juhumeetodil moodustatud valimit vastavalt esimesele lõigule, moodustatakse täiendav riskipõhine valim, mis võimaldab kontrollida selliste kriteeriumide, siduvate kohustuste või kohustuste täitmist.

    Kui juhumeetodil moodustatud valimis või riskipõhises valimis avastatakse rikkumisi, kontrollitakse kõigi põldude vastavust rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, siduvatele kohustustele ja muudele kohustustele või ekstrapoleeritakse valimi tulemused ülejäänud kogumile.

    Põldude rahastamiskõlblikkust kontrollitakse mis tahes asjakohaste vahendite, sealhulgas tõendusmaterjali abil, mille toetusesaaja peab pädeva asutuse nõudmise korral esitama. Kõnealune kontroll hõlmab ka põllumajanduskultuuri kontrollimist, kui see on asjakohane. Selleks võib vajaduse korral küsida lisatõendeid.“;

    b)

    lõige 4 asendatakse järgmisega:

    „4.   Kui mitu toetusesaajat kasutab püsirohumaid või püsikarjamaid ühiselt, võib rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, siduvatele kohustustele ja muudele kohustustele vastavuse kontrollimise asendada kontrollidega, mille aluseks on määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 70 osutatud põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastamiseks kasutatavad ortofotod, tingimusel et need kontrollid tehakse kõigi selliste maatükkide suhtes kolme aasta jooksul ning pädev asutus suudab tõendada käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud normidele vastavat tegelikku tegevuse toimumist ja nõuab summad sisse asjakohaselt.“

    7)

    Artiklit 40a muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

    i)

    esimese lõigu punkt d asendatakse järgmisega:

    „d)

    teavitama toetusesaajaid otsusest teha kontroll seire teel ja looma asjakohased vahendid, et edastada toetusesaajatele vähemalt käesoleva lõigu punktile a vastavalt kehtestatud korra alusel tehtud kontrollide esialgsed tulemused põldude kohta, hoiatused ning teave punktide b ja c kohaldamiseks vajalike tõendite kohta. Pädevad asutused tagavad, et teave edastatakse toetusesaajatele õigel ajal, et aidata neil täita rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, siduvaid kohustusi ja muid kohustusi ning anda neile võimalus menetleda rikkumisi või need kõrvaldada enne artiklis 41 osutatud kontrolliaruandes järelduste tegemist.“;

    ii)

    teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Esimese lõigu punktide b ja c kohaldamisel kontrollitakse põldu füüsiliselt, kui asjakohased tõendid, sealhulgas toetusesaaja poolt pädeva asutuse nõudmise korral esitatud tõendusmaterjal, ei võimalda teha järeldust taotletud toetuse rahastamiskõlblikkuse kohta. Füüsilise kontrollimise korral võib piirduda nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste ja muude kohustuste täitmise kontrollimisega, mis on asjakohased taotletud toetuse kohta järelduse tegemiseks. Füüsiline kontrollimine hõlmab pindala mõõtmist ainult siis, kui see on vajalik kõnealuste rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste või muude kohustuste täitmise kohta järelduse tegemiseks.“;

    iii)

    lisatakse kolmas lõik:

    „Esimese lõigu punkti c kohaldamisel võivad selliste rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste ja muude kohustuste täitmise kontrollid, mille seiret ei ole võimalik teha Copernicuse programmi Sentinel-satelliitide andmete või muude vähemalt samaväärse väärtusega andmete alusel, piirduda valimiga, kuhu kuulub vähemalt 50 % toetusesaaja poolt deklareeritud põldudest. Pädev asutus võib selle valimi moodustada juhumeetodil või muude kriteeriumide alusel. Kui põldude valim on moodustatud juhumeetodil ja kontrolli tulemusena avastatakse rikkumisi, siis ekstrapoleerib pädev asutus valimi tulemused ülejäänud kogumile või kontrollib kõiki põlde. Kui valim on moodustatud muude kriteeriumide alusel ja kontrolli tulemusena avastatakse rikkumisi, kontrollib pädev asutus kõiki põlde.“;

    b)

    lisatakse lõige 4:

    „4.   Kui lõike 1 punktis a osutatud korra alusel tehtud kontrolli tulemusena ilmnevad leiud, mis on olulised nende otsetoetuskavade, maaelu arengu meetmete ning nõuete ja/või standardite seisukohast, mida seire teel ei kontrollita, võivad pädevad asutused otsustada võtta neid leide arvesse üksnes selliste toetusesaajate puhul, kes kooskõlas artiklitega 30, 31, 32 ja 68 on valitud kohapealsete kontrollide tegemiseks seoses nende otsetoetuskavade, maaelu arengu meetmete ning nõuete ja/või standarditega, mida seire teel ei kontrollita. Kõnealune erand kehtib kolm aastat alates selle kalendriaasta 1. jaanuarist, mil pädev asutus hakkas tegema kontrolle seire teel.“

    8)

    Artiklit 40b muudetakse järgmiselt:

    a)

    esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Liikmesriigid teavitavad komisjoni selle kalendriaasta 1. detsembriks, mis eelneb kalendriaastale, mil nad hakkavad tegema kontrolle seire teel, oma otsusest valida seire teel tehtavate kontrollide meetod ning märgivad kavad või meetmed või tegevusliigid ja vajaduse korral alad, kus selliste kavade või meetmete seiret tehakse, ning nende valimise kriteeriumid. Komisjon esitab iga kalendriaasta 1. novembriks teate vormi, märkides, millist teavet kõnealune teade peab sisaldama.“;

    b)

    teine lõik jäetakse välja.

    9)

    Artikli 41 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

    „Kui kohapealset kontrolli tehakse kaugseire teel kooskõlas artikliga 40 või seire teel tehtava kontrollina kooskõlas artikliga 40a ning kui kaugseire või seire teel tehtava kontrolli käigus ei avastata rikkumisi, võivad liikmesriigid otsustada mitte anda toetusesaajale võimalust kontrolliaruandele alla kirjutada. Kui sellise kontrolli või seire tulemusena avastatakse mis tahes rikkumine, antakse kontrolliaruandele allakirjutamise võimalus enne, kui pädev asutus teeb leidude põhjal järeldused rikkumise tõttu vähendamiste, keeldumiste, tagasivõtmiste või halduskaristuste kohaldamise kohta. Kui kontroll tehakse seire teel, loetakse see kohustus täidetuks, kui toetusesaajaid teavitatakse rikkumisest vahendite abil, mis on loodud toetusesaajatele teabe edastamiseks kooskõlas artikli 40a lõike 1 punktiga d, ja toetusesaajatele antakse rikkumise vaidlustamise võimalus enne, kui pädev asutus teeb leidude põhjal järeldused rikkumise tõttu vähendamiste, keeldumiste, tagasivõtmiste või halduskaristuste kohaldamise kohta.“

    10)

    Artikli 69 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Kooskõlas artikliga 68 kontrollitavate põllumajanduslike majapidamiste valim moodustatakse vajaduse korral kas kohaldatavale õigusele vastava riskianalüüsi põhjal või nõuete ja standardite kohase riskianalüüsi põhjal. See riskianalüüs võib põhineda üksikul põllumajanduslikul majapidamisel või põllumajanduslike majapidamiste liigi tasemel või geograafilisel piirkonnal. Kui pädev asutus otsustab kasutada käesoleva määruse artikli 40a lõikega 4 või artikli 70a lõikega 3 ettenähtud võimalust, peab riskianalüüsis võtma arvesse eelmisel taotlusaastal seire teel tehtud kontrolli tulemusena saadud leide.“

    11)

    Artiklisse 70 lisatakse lõige 4:

    „4.   Pädevad asutused võivad kontrollida nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimist seire teel kooskõlas käesoleva määruse artikliga 70a.“

    12)

    Lisatakse artiklid 70a ja 70b:

    „Artikkel 70a

    Seire teel tehtav kontroll

    1.   Pädevad asutused võivad teha kontrolli seire teel. Kui nad otsustavad seda teha, peavad nad:

    a)

    kehtestama korra, mille alusel saab korrapäraselt ja süstemaatiliselt vaadelda, jälgida ja hinnata kõikide nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimist, mille seiret on võimalik teha Copernicuse programmi Sentinel-satelliitide andmete või muude vähemalt samaväärse väärtusega andmete alusel, sellise ajavahemiku jooksul, mis võimaldab teha järeldusi nõuetele ja standarditele vastavuse kohta;

    b)

    võtma asjakohaseid järelmeetmeid, kui see on vajalik ja selleks, et määrata kindlaks nõuetele ja standarditele vastavus;

    c)

    kontrollima 1 % toetusesaajaid, kelle puhul kehtivad nõuetele vastavuse seisukohast asjakohased nõuded ja standardid, mille seiret ei ole võimalik teha Copernicuse programmi Sentinel-satelliitide andmete või muude vähemalt samaväärse väärtusega andmete alusel ning mis on olulised nõuetele ja standarditele vastavuse kohta järelduste tegemiseks. 20–25 % nimetatud 1 % toetusesaajatest peab olema valitud juhumeetodil. Ülejäänud toetusesaajad peavad olema valitud riskianalüüsi alusel;

    d)

    teavitama toetusesaajaid otsusest teha kontroll seire teel ja looma asjakohased vahendid, et edastada toetusesaajatele vähemalt käesoleva lõike punktile a vastavalt kehtestatud korra alusel tehtud kontrollide esialgsed tulemused põldude kohta, hoiatused ning teave punktide b ja c kohaldamiseks vajalike tõendite kohta. Pädevad asutused tagavad, et teave edastatakse toetusesaajatele õigel ajal, et aidata neil järgida nõudeid ja standardeid ning, ilma et piirataks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 99 lõike 2 kohase varajase hoiatamise süsteemi rakendamist, anda neile võimalus menetleda rikkumisi või need kõrvaldada enne artiklis 72 osutatud kontrolliaruandes järelduste tegemist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast esialgsete tulemuste edastamist.

    Punktide b ja c kohaldamisel kontrollitakse põlde füüsiliselt, kui asjakohased tõendid, sealhulgas toetusesaaja poolt pädeva asutuse nõudmisel esitatud tõendusmaterjal, ei võimalda teha järeldust seire teel kontrollitavate nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimise kohta. Põldude füüsiline kontroll võib piirduda nende nõuete ja standardite kontrollimisega, mis on olulised selleks, et teha järeldus nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimise kohta, mida kontrollitakse seire teel.

    2.   Kui pädev asutus teeb kontrolli seire teel kooskõlas lõikega 1, suudab tõendada artiklites 7 ja 29 sätestatud normidele vastavat tegelikku tegevuse toimumist ning on tõendanud põldude identifitseerimise süsteemi kvaliteeti, mida on hinnatud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikliga 6, siis käesoleva määruse artikleid 25, 68, 69 ja 71 ei kohaldata.

    3.   Kui lõike 1 punktis a osutatud korra alusel tehtud kontrolli tulemusena ilmnevad leiud, mis on olulised nende otsetoetuskavade, maaelu arengu meetmete ning nõuete ja/või standardite seisukohast, mida seire teel ei kontrollita, võivad pädevad asutused otsustada võtta neid leide arvesse üksnes selliste toetusesaajate puhul, kes kooskõlas artiklitega 30, 31, 32 ja 68 on valitud kohapealsete kontrollide tegemiseks seoses nende otsetoetuskavade, maaelu arengu meetmete ning nõuete ja/või standarditega, mida seire teel ei kontrollita. Kõnealune erand kehtib kolm aastat alates selle kalendriaasta 1. jaanuarist, mil pädev asutus hakkas tegema kontrolle seire teel.

    Artikkel 70b

    Teavitamine

    Liikmesriigid teavitavad komisjoni selle kalendriaasta 1. detsembriks, mis eelneb kalendriaastale, mil nad hakkavad tegema kontrolle seire teel, oma otsusest valida seire teel tehtavate kontrollide meetod vastavalt artiklile 70a.“

    13)

    Artiklit 72 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõikesse 1 lisatakse neljas lõik:

    „Kui kontrolli tehakse seire teel kooskõlas artikliga 70a, siis käesoleva lõike teise lõigu punkti a alapunkte ii ja iii ei kohaldata. Kontrolliaruandes märgitakse seire teel tehtud kontrolli tulemused põldude kohta.“;

    b)

    lõige 2 asendatakse järgmisega:

    2.   „Lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, kas asjaomane toetusesaaja valiti kohapealseks kontrolliks kooskõlas artikliga 69, teda kontrolliti kohapeal vastavalt õigusaktide ja standardite suhtes kohaldatavatele õigusaktidele kooskõlas artikli 68 lõikega 2, teda kontrolliti seire teel kooskõlas artikliga 70a või selliste rikkumiste järelkontrollina, millest pädev asutus on mõnel muul viisil teada saanud.“;

    c)

    lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Toetusesaajat teavitatakse kindlakstehtud rikkumistest kolme kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli kuupäeva. Kui kontrolli tehakse seire teel kooskõlas artikliga 70a, teavitatakse toetusesaajat kindlakstehtud rikkumistest kolme kuu jooksul pärast artikli 70a lõike 1 punkti d kohaselt toetusesaajale rikkumise menetlemiseks või kõrvaldamiseks antud ajavahemiku möödumist.“;

    d)

    lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Ilma et see piiraks nõuete ja standardite suhtes kohaldatavate õigusaktide erisätete kohaldamist, koostatakse kontrolliaruanne ühe kuu jooksul pärast kohapealset kontrolli. Kui kontrolli tehakse seire teel kooskõlas artikliga 70a, koostatakse kontrolliaruanne ühe kuu jooksul pärast artikli 70a lõike 1 punkti d kohaselt toetusesaajale rikkumise menetlemiseks või kõrvaldamiseks antud ajavahemiku möödumist. Seda perioodi võib siiski pikendada kolme kuuni piisavalt põhjendatud asjaoludel, eelkõige kui see on vajalik keemilise või füüsikalise analüüsi tõttu.“

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Järgmisi artikli 1 punkte kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019:

    a)

    punkti 7 alapunkt b;

    b)

    punkt 12 seoses rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 70a lõikega 3.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 28. oktoober 2019

    Komisjoni nimel

    president

    Jean-Claude JUNCKER


    (1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

    (2)  Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69).

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013 millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).


    Top