This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32019R1197
Council Regulation (EU, Euratom) 2019/1197 of 9 July 2019 on measures concerning the implementation and financing of the general budget of the Union in 2019 in relation to the withdrawal of the United Kingdom from the Union
Nõukogu määrus (EL, Euratom) 2019/1197, 9. juuli 2019, mis käsitleb 2019. aastal liidu üldeelarve täitmise ja rahastamisega seotud meetmeid seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega
Nõukogu määrus (EL, Euratom) 2019/1197, 9. juuli 2019, mis käsitleb 2019. aastal liidu üldeelarve täitmise ja rahastamisega seotud meetmeid seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega
ST/6823/2019/REV/1
ELT L 189, 15.7.2019, p. 1–7
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
15.7.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 189/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2019/1197,
9. juuli 2019,
mis käsitleb 2019. aastal liidu üldeelarve täitmise ja rahastamisega seotud meetmeid seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 352,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut, (1)
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) |
29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel teate esitamisest, st alates 30. märtsil 2019, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt seda perioodi pikendada. Kui Ühendkuningriigiga ei ole väljaastumislepingut sõlmitud ega ELi lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud kaheaastast perioodi pikendatud tuleb Ühendkuningriigi liidu liikmesusest tulenevate finantskohustustega seotud finantsarvelduses kokku leppida tulevases Ühendkuningriigi ja liidu vahelises rahvusvahelises lepingus. |
(2) |
Käesolev määrus ei piira liidu ja Ühendkuningriigi vastavaid kohustusi, mis tulenevad kogu perioodist, mil Ühendkuningriik oli liidu liige. |
(3) |
Seepärast on vaja kehtestada õigusnormid, mis reguleerivad ühelt poolt liidu ning teiselt poolt Ühendkuningriigi ja tema toetusesaajate suhteid 2019. aastal Euroopa Liidu üldeelarve („eelarve“) rahastamise ja täitmise kontekstis. |
(4) |
Aluslepingutes ei nähta 2019. aastal eelarve täitmise ja rahastamisega seotud meetmete vastuvõtmiseks seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega ette muid volitusi peale nende, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 352 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 203. |
(5) |
Ühendkuningriik ning Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavad isikud ja üksused osalevad Ühendkuningriigi liidu liikmeks olemise alusel mitmes liidu programmis või meetmes. Osalemine toimub selliste Ühendkuningriigiga või Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavate isikute või üksustega sõlmitud lepingute või Ühendkuningriigi või Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavate isikute või üksuste kasuks tehtud otsuste alusel, mille näol on tegemist juriidiliste kohustustega. |
(6) |
Paljude selliste lepingute ja otsuste puhul on rahastamiskõlblikkuse nõuetes ette nähtud, et toetusesaaja peab olema liikmesriik või liikmesriigis elu- või asutamiskohta omav isik või üksus. Ühendkuningriigi või Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavate isikute või üksuste rahastamiskõlblikkus on sellisel juhul seotud sellega, et Ühendkuningriik on liikmesriik. Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu ei ole sellised toetusesaajad seega enam lepingute ja otsuste alusel liidu rahastamise saamiseks rahastamiskõlblikud. Siiski ei kehti see juhtudel, kui Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavad isikud või üksused osaleksid meetmes kolmandas riigis elu- või asutamiskohta omava isiku või üksusena sellistele isikutele ja üksustele liidu õigusnormide alusel ja neis sätestatud tingimustel. |
(7) |
Nii liidule ja selle liikmesriikidele kui ka Ühendkuningriigile ja Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavatele isikutele ja üksustele oleks kasulik täita 2019. aasta eelarvet sellisena nagu see selle aasta kohta vastu võeti. Samuti oleks kasulik, kui enne väljaastumise kuupäeva alla kirjutatud ja vastu võetud juriidiliste kohustuste täitmine saaks jätkuda kogu 2019. aasta jooksul. |
(8) |
Seepärast on asjakohane sätestada tingimused, mille alusel 2019. aastal oleksid Ühendkuningriigi ning Ühendkuningriigis elu-või asutamiskohta omavad isikud ja üksused jätkuvalt rahastamiskõlblikud seoses lepingute ja otsustega, mis on nendega alla kirjutatud või nende kohta tehtud kuni kuupäevani, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis („väljaastumise kuupäev“). Tingimused oleksid need, mille täitmiseks kohustudes on Ühendkuningriik komisjonile kirjalikult kinnitanud, et ta jätkab sissemakseid, mis on arvutatud 2019. aastaks lõplikult vastu võetud eelarves sätestatud kujul Ühendkuningriigi prognoositavate omavahendite alusel, ja mille esimese osamakse on Ühendkuningriik tasunud ning mille puhul Ühendkuningriik on komisjonile kirjalikult kinnitanud võetud kohustust lubada kõiki liidu kontrolle ja auditeid kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega. Õiguskindlust silmas pidades on sobiv tingimuste täitmise aega piirata. Komisjon peaks võtma vastu otsuse tingimuste täitmise kohta. |
(9) |
Ühendkuningriigi sissemaksega seotud tingimus põhineb vastuvõetud 2019. aasta eelarvel. Seetõttu on mõistlik, et ükski liikmesriik ei oleks pärast käesoleva määruse vastuvõtmist oma sissemakse osas vähemsoodsas olukorras kui see, mis on sätestatud 2019. aastaks vastu võetud eelarves. Et käesoleval määrusel oleks kasulik toime kõikidele liikmesriikidele, on seetõttu asjakohane, kui liidu üldeelarvesse Ühendkuningriigi poolt tehtava sissemakse summast arvatakse maha konkreetne summa. Selline konkreetne summa peaks tooma kasu liikmesriikidele, kes oleksid muidu pärast käesoleva määruse vastuvõtmist ebasoodsas olukorras, nagu on täpsemalt kindlaks määratud sihtotstarbelises praktilises korras, millega kehtestatakse tasumisele kuuluvate maksete jaotus ja tehakse komisjonile ülesandeks konkreetse summa väljamaksmine. |
(10) |
Eeldusel et käesoleva määrusega kehtestatud rahastamiskõlblikkuse tingimused on Ühendkuningriigi ja Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavate isikute ja üksuste puhul jätkuvalt täidetud, on samuti asjakohane ette näha, et nad võivad 2019. aastaks kokku lepitud tingimustel osaleda projektikonkurssidel, pakkumismenetlustes, auhinnakonkurssidel või muudes menetlustes, mille tulemuseks võib olla rahastamine liidu eelarvest, välja arvatud konkreetsetel julgeolekuga ja Ühendkuningriigi Euroopa Investeerimispanga liikmesuse lõpetamisega seotud juhtudel, ning nad on kõlblikud liidu vahendeid saama. Selline liidupoolne rahastamine peaks piirduma 2019. aastal kantud rahastamiskõlblike kuludega, välja arvatud enne 2019. aasta lõppu allkirjastatud riigihankelepingud, mille puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (2) („finantsmäärus“) VII jaotist ning mida rakendatakse jätkuvalt vastavalt neis sätestatud tingimustele, samuti Ühendkuningriigi 2019. taotlusaasta põllumajanduse otsetoetuste kava, mis tuleks rahastamiskõlblikkuse nõuetest välja arvata. Kooskõlas finantsmäärusega tuleb Ühendkuningriigiga või Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavate isikute või üksustega seotud projektikonkurssidel, pakkumismenetlustes, auhinnakonkurssidel või muudes menetlustes ja kõikides neist tulenevates lepingutes ning Ühendkuningriigi või Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavate isikute või üksuste kasuks tehtud otsustes sätestada rahastamiskõlblikkuse ja selle jätkumise tingimused, osutades käesolevale määrusele. |
(11) |
Samuti on asjakohane ette näha, et Ühendkuningriigi ja Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavate isikute ja üksuste rahastamiskõlblikkus jätkuks tingimusel, et Ühendkuningriik jätkab sissemakseid 2019. aastaks ning kontrolle ja auditeid saab teha tulemuslikult. Kui need tingimused ei ole enam täidetud, peaks komisjon vastu võtma otsuse, millega selline rikkumine tuvastatakse. Sellisel juhul ei peaks Ühendkuningriik ega Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavad isikud ja üksused enam olema liidupoolse rahastamise jaoks kõlblikud. |
(12) |
Samuti on asjakohane ette näha, et 2019. aastal on jätkuvalt rahastamiskõlblikud meetmed, mille puhul liikmesriigid või liikmesriikides elu- või asutamiskohta omavad isikud või üksused saavad liidu vahendeid ja mis on seotud Ühendkuningriigiga. Kui Ühendkuningriik peaks kontrollidest ja audititest keelduma, tuleks seda asjaolu kõnealuste meetmete rakendamise hindamisel arvesse võtta finantsjuhtimise usaldusväärsuse seisukohast. |
(13) |
Meetmeid tuleks jätkuvalt rakendada kooskõlas selliseid meetmeid reguleerivate asjakohaste normidega, sealhulgas finantsmäärusega. Seetõttu on selliste normide kohaldamise eesmärgil vaja Ühendkuningriiki kohelda liikmesriigina. |
(14) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, sest need puudutavad liidu eelarvet ning liidu elluviidavaid programme ja meetmeid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(15) |
Teatava paindlikkuse võimaldamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c sätestatud tähtaegade võimaliku pikendamise kohta ning 2019. aasta augustile järgnevate kuude maksegraafikus tehtavate muudatuste kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (3) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Kui on oht, et liidu eelarve täitmisel ja rahastamisel võib 2019. aastal tekkida tõsine häire, ja see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, peaks delegeeritud õigusakt jõustuma viivitamatult ja seda tuleks kohaldada seni, kuni Euroopa Parlament ega nõukogu ei esita selle suhtes vastuväidet. |
(16) |
Et vältida tarbetuid häireid ELi kuluprogrammide ja muude meetmete toetusesaajate jaoks Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäeval, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti, järgmisel päeval pärast selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamist, ja seda tuleks kohaldada alates järgmisest päevast pärast seda, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, välja arvatud juhul kui selleks kuupäevaks on jõustunud Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping. Kuna väljaastumise kuupäeval on liidu eelarvega, milles on ette nähtud Ühendkuningriigi osalemine selle rahastamises, kaetud üksnes 2019. aasta, tuleks seda kohaldada üksnes 2019. aastat puudutava rahastamiskõlblikkuse suhtes, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1. Käesolevas määruses sätestatakse liidu üldeelarve („eelarve“) täitmise ja rahastamise normid 2019. aastal seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega ning otsese, kaudse või jagatud eelarve täitmise raames elluviidavate meetmetega, mille puhul rahastamiskõlblikkus tuleneb Ühendkuningriigi liikmesusest liidus kuupäeval, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis („väljaastumise kuupäev“).
Artikkel 2
Rahastamiskõlblikkuse tingimused
1. Kui Ühendkuningriik või Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omav isik või üksus saab liidult rahalisi vahendeid otsese, kaudse või jagatud eelarve täitmise alusel rakendatava meetme raames vastavalt juriidilistele kohustustele, mis on alla kirjutatud või vastu võetud enne väljaastumise kuupäeva, ning kui rahastamiskõlblikkus selle meetme raames sõltub Ühendkuningriigi liidu liikmesusest, on Ühendkuningriik või see isik või üksus pärast väljaastumise kuupäeva endiselt kõlblikud saama liidu rahastamist 2019. aastal kantud rahastamiskõlblike kulude eest eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused, ning kuni artikli 3 lõikes 2 osutatud otsus ei ole jõustunud:
a) |
Ühendkuningriik on komisjonile hiljemalt 30. aprillil 2019 kirjalikult kinnitanud, et ta teeb kooskõlas käesolevas määruses sätestatud maksegraafikuga eurodes sissemakse summas, mis on kantud 12. detsembril 2018 vastu võetud Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarves (6) sisalduva eelarve A osa „Sissejuhatus ja liidu üldeelarve rahastamine“ tulude poolel esitatud tabeli 7 eelarvereale „Ühendkuningriik“ ja veergu „Omavahendid kokku“, ning mida on vähendatud nende omavahendite summa võrra, mille Ühendkuningriik on 2019. aastaks kättesaadavaks teinud enne väljaastumise kuupäeva; |
b) |
Ühendkuningriik on teinud hiljemalt 13. mail 2019 komisjoni kindlaksmääratud kontole esimese makse, mille suurus vastab käesoleva lõike teises lõigus osutatud osamaksele ja mis on korrutatud järgmise tulemusega: väljaastumise kuupäeva ja 2019. aasta lõpu vahele jäävate täielike kalendrikuude arv, millest on maha arvatud nende kuude arv, mis jäävad esimese makse kuu (mis arvatakse välja) ja 2019. aasta lõpu vahele; |
c) |
Ühendkuningriik on komisjonile hiljemalt 30. aprillil 2019 kirjalikult kinnitanud, et ta võtab kohustuse aktsepteerida ka edaspidi kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega kogu programmide ja meetmete rakendusperioodi kestel tehtavaid kontrolle ja auditeid ning |
d) |
komisjon on vastu võtnud lõikes 2 osutatud otsuseselle kohta, et käesoleva lõigu punktides a, b ja c nimetatud tingimused on täidetud. |
Esimese lõigu punktis a osutatud summa jagatakse võrdseteks osadeks. Osamaksete arv vastab väljaastumise kuupäeva ja 2019. aasta lõpu vahele jäävate täielike kalendrikuude arvule.
Esimese lõigu punktis a osutatud summa kantakse liidu üldeelarvesse muude tuludena pärast eelarvevahendite jaotuse tagamise eesmärgil konkreetse summa mahaarvamist, nagu on ette nähtud esimese lõigu punktis a osutatud tabeli veerus „Omavahendid kokku“, kooskõlas sihtotstarbelise praktilise korraga.
Esimese lõigu punktis c osutatud kohustus tähendab eelkõige koostööd liidu finantshuvide kaitsmisel ning seda, et tunnistatakse komisjoni, kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti õigust pääseda juurde liidu eelarve osamaksudega seotud andmetele ja dokumentidele ning teha kontrolle ja auditeid.
2. Komisjon võtab vastu otsuse selle kohta, kas lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c sätestatud tingimused on täidetud.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c kindlaks määratud tähtaegade pikendamiseks.
Kui 2019. aastal ilmneb oht, et liidu eelarve täitmises ja rahastamises võib tekkida tõsine häire ja kui tungivad asjaolud seda nõuavad, kohaldatakse käesoleva lõike kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 8 ette nähtud menetlust.
Artikkel 3
Ühendkuningriigi ning Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavate isikute ja üksuste rahastamiskõlblikkuse jätkumine
1. Ühendkuningriigi ning Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavate isikute ja üksuste rahastamiskõlblikkus, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 2, jätkub 2019. aastal seni, kuni on täidetud järgmised tingimused:
a) |
Ühendkuningriik on pärast esimese makse tegemist vastavalt artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punktile b teinud komisjoni kindlaksmääratud kontole kuni augustini 2019 iga kuu esimesel tööpäeval artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud osamakse; |
b) |
Ühendkuningriik on teinud komisjoni kindlaksmääratud kontole 2019. aasta septembri esimesel tööpäeval artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud ülejäänud igakuised osamaksed, välja arvatud juhul, kui komisjon on edastanud Ühendkuningriigile 31. augustiks 2019 selle makse tegemiseks teistsuguse maksegraafiku ning |
c) |
artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud kontrollide ja auditite käigus ei ole täheldatud märkimisväärseid puudujääke. |
2. Kui lõikes 1 osutatud üks või mitu tingimust ei ole täidetud, võtab komisjon selle kohta vastu otsuse. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Alates käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse jõustumise kuupäevast ei ole Ühendkuningriik ning Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavad isikud ja üksused käesoleva artikli lõike 1 kohaselt enam rahastamiskõlblikud, ning vastavalt artiklitele 2 ja 4 ei ole meetmed artikli 6 lõike 2 kohaselt enam rahastamiskõlblikud ning lõpetatakse artikli 5 kohaldamine.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud makse tegemise graafiku muutmise kohta.
Kui 2019. aastal ilmneb oht, et liidu eelarve täitmises ja rahastamises võib tekkida tõsine häire ja kui tungivad asjaolud seda nõuavad, kohaldatakse käesoleva lõike kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 8 ette nähtud menetlust.
Artikkel 4
Projektikonkurssidel osalemine ja sellest tulenevate kulude rahastamiskõlblikkus
1. Ühendkuningriik või Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omavad isikud ja üksused vastavad 2019. aastal alates artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punktis d nimetatud otsuse jõustumise kuupäevast liikmesriikide ja liikmesriikides elu- või asutamiskohta omavate isikute või üksustega võrdselt tingimustele, mille alusel võib osaleda projektikonkurssidel, pakkumismenetlustes, auhinnakonkurssidel või muudes menetlustes, mille tulemusena võidakse saada liidu eelarvest rahalisi vahendeid, ning on kõlblikud saama liidu rahastamist 2019. aastal kantud rahastamiskõlblike kulude eest, seni kuni ei ole jõustunud artikli 3 lõikes 2 osutatud otsus.
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist
a) |
rakendatakse finantsmääruse VII jaotise kohaldamisega seonduvaid lepinguid, mis allkirjastatakse enne 2019. aasta lõppu, vastavalt nendes sätestatud tingimustele ja kuni nende lõppkuupäevani; |
b) |
ei ole liidu rahastamiseks kõlblikud kulud, mis on seotud Ühendkuningriigi 2019. taotlusaasta otsetoetuste kavaga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1307/2013 (7). |
2. Lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata:
a) |
kui osalemine on julgeoleku põhjustel piiratud liikmesriikide ja liikmesriikides elu- või asutamiskohta omavate isikute või üksustega; |
b) |
finantstehingutele, mida tehakse finantsmääruse X jaotise alusel otseselt või kaudselt hallatavate rahastamisvahendite raames, või finantstehingutele, mis on tagatud liidu eelarvega, seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/1017 (8) loodud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ning Euroopa Parlamendi või nõukogu määrusega (EL) 2017/1601 (9) loodud Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD) raames. |
Artikkel 5
Muud vajalikud kohandused
Kui artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud ja kuni ei ole jõustunud artikli 3 lõikes 2 osutatud otsus, koheldakse Ühendkuningriiki käesoleva määruse kohaldamisel liikmesriigina selliste õigusnormide kohaldamise eesmärgil, millega reguleeritakse artikli 2 lõikes 1 osutatud juriidiliste kohustuste raames võetavaid meetmeid, artiklis 4 osutatud projektikonkursse ja artiklis 4 osutatud projektikonkursside järel alla kirjutatud või vastu võetud juriidiliste kohustuste raames (mis on artikli 2 lõike 1 ja artikli 4 lõike 1 jõustamise eelduseks) võetavaid meetmeid.
Ühendkuningriigil või Ühendkuningriigi esindajatel ei ole lubatud osaleda üheski komitees, mis abistab programmide või meetmete haldamisel asjaomases alusaktis sisalduvate normide alusel, või eksperdirühmades või muudes organites, mis annavad programmide või meetmete asjus nõu, välja arvatud järelevalve- või muudes sarnastes komiteedes, mis on moodustatud jagatud eelarve täitmise alusel rakendatavate konkreetsete rakenduskavade või riigisiseste või samalaadsete programmide jaoks.
Artikkel 6
Selliste Ühendkuningriigiga seotud meetmete rahastamiskõlblikkus, mille raames saavad liidu vahendeid liikmesriigid või liikmesriikides elu- või asutamiskohta omavad isikud või üksused
1. Otsese, kaudse või jagatud eelarve täitmise alusel rakendatavad meetmed, mille jaoks saavad liikmesriigid või liikmesriikides elu- või asutamiskohta omavad isikud või üksused liidu rahalisi vahendeid enne väljaastumise kuupäeva alla kirjutatud või vastu võetud juriidiliste kohustuste raames ja mille rahastamiskõlblikkus tuleneb Ühendkuningriigi liidu liikmesusest väljaastumise kuupäeval, on kõlblikud saama liidu rahastamist 2019. aastal kantud rahastamiskõlblike kulude eest alates väljaastumise kuupäevast.
2. Meetmed, mille rahastamiskõlblikkuse tingimuseks on eri liikmesriikidest pärit osalejate miinimumarv vastavas konsortsiumis ja mille puhul see tingimus on väljaastumise kuupäeval täidetud selle kaudu, et üks konsortsiumi liige on Ühendkuningriigis elu- või asutamiskohta omav isik või üksus, on kõlblikud saama liidu rahastamist 2019. aastal kantud rahastamiskõlblike kulude eest, eeldusel et artikli 2 lõike 1 tingimused on täidetud ja kuni ei ole jõustunud artikli 3 lõikes 2 osutatud otsus.
3. Vastutav eelarvevahendite käsutaja, kes hindab võimaliku tõsise puudujäägi ilmnemist käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juriidilise kohustuse rakendamise peamiste tingimuste täitmisel, võtab seda tehes arvesse artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud tingimuste täitmata jätmist või seda, kas komisjon on teinud artikli 3 lõikes 2 osutatud otsuse artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud tingimuste täitmata jätmise kohta.
Artikkel 7
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Õigus võtta vastu artiklites 2 ja 3 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 2 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artiklite 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.
Artikkel 8
Kiirmenetlus
1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.
2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 7 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu on teatanud oma otsusest esitada vastuväide.
Artikkel 9
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast seda kuupäeva, kui vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis.
Käesolevat määrust ei kohaldata, kui Ühendkuningriigiga vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 2 sõlmitud väljaastumisleping on jõustunud käesolevaartikli lõikes 2 osutatud kuupäevaks.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. juuli 2019
Nõukogu nimel
eesistuja
M. LINTILÄ
(1) 17. aprilli 2019. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(3) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/491, millega võimaldatakse jätkata territoriaalse koostöö programme PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik) ja Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa) Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kontekstis (ELT L 85 I, 27.3.2019, lk 1)
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/499, millega nähakse ette sätted määrusega (EL) nr 1288/2013 loodud programmi „Erasmus+“ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamiseks Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kontekstis (ELT L 85 I, 27.3.2019, lk 32)
(6) Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve lõplik vastuvõtmine (EL, Euratom) 2019/333 (ELT L 67, 7.3.2019, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. septembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1601, millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond (ELT L 249, 27.9.2017, lk 1).