Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi liidu kodanike suhtes, kes soovivad töötada suusaõpetajana muus liikmesriigis kui see, kus nad on omandanud I lisas loetletud kvalifikatsiooni.

Artikkel 2

Reguleerimisese

Artikkel 3

Pädevad asutused

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „pädev asutus“ I lisas loetletud üksusi, mis annavad ühises koolitustestis osalemist võimaldava kvalifikatsiooni vastavalt artiklile 5.

Artikkel 4

Automaatse tunnustamise põhimõte

Artikkel 5

Ühises koolitustestis osalemine

Ühises koolitustestis võivad osaleda liidu kodanikud, kes osalevad või on läbinud koolituse I lisas nimetatud kvalifikatsiooni (2) saamiseks.

Artikkel 6

Erandid

Artikkel 7

Omandatud õigused

Artikkel 8

Pädevustunnistus

Artikkel 9

Teavitamise kord

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike I lisas loetletud kvalifikatsioonide muutmisest ning I lisas loetletud oskuste ja teadmistega võrreldavate uute kvalifikatsiooninõuete kehtestamisest. Sellekohased teated edastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 (3) loodud siseturu infosüsteemi kaudu.

Artikkel 10

Pikaajaline koolitus ja töökogemus

Austrias tunnustatakse diplomeeritud suusaõpetajana (Diplomschilehrer) I lisas nimetatud kvalifikatsiooniga suusaõpetajaid, kellel on vähemalt 95 päevane teoreetiline ja praktiline suusaõpetaja väljaõpe ning 95 päevane töökogemus suusaõpetajana.

Artikkel 11

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

I LISA

Oskused

Käesolevas lisas loetletud oskuste eesmärk on tagada teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse tasakaal nii ettevalmistatud rajal kui ka rajavälise mäesuusatamise osas ning need hõlmavad järgmisi oskusi ja teadmisi:

a)	ettevalmistatud rajal ja rajavälise mäesuusatamise õpetamis-, juhendamis- ja treeningumeetodite tundmine ning oskus neid rakendada;

b)	oskus kohandada õppetunde vastavalt ilmaolude muutumisele;

c)	oskus iseseisvalt sõnastada, rakendada ja analüüsida kõigi tasemete (alates algajatest kuni suurepäraste oskustega mäesuusatajateni) mäesuusaõppe kõigi tahkude nõudeid;

d)	oskus välja töötada mäesuusaõppe programme ja kasutada sobivaid õpetamismeetodeid;

e)	oskus luua sobiv treeningukeskkond;

f)	oskus valmistada ette õpetamis-, juhendamis- ja treeningumaterjale iga liiki mäesuusaõppe jaoks;

g)	oskus viia läbi tehnikademonstratsioon ja selgitada selle elemente igal mäesuusaõppe tasemel;

h)	oskus analüüsida mäesuusaõppetundi ja -tsüklit;

i)	teadmised ja oskused, mis on vajalikud talispordi käigus tekkinud õnnetuse korral esmaabi põhimõtete rakendamiseks ja pääste algatamiseks.

Liikmesriik	Kvalifikatsioon	Kvalifikatsiooni väljaandja
Austria	Diplomschilehrer või Landesschilehrer/Schilehrer in Vorarlberg	— Bundessportakademie Innsbruck — Landesschilehrerverbände
Belgia	— BE-fr: Moniteur sportif entraineur — BE-nl: Trainer A Alpijns Skiën/Skileraar	— Administration de l'Éducation physique, du Sport et de la Vie en Plein Air (ADEPS) — Sport Vlaanderen
Bulgaaria	Ски учител клас C	Българско ски училище
Horvaatia	Učitelj skijanja	— Skijaško Učilište — Hrvatski zbor učitelja i trenera sportova na snijegu (HZUTS)
Tšehhi Vabariik	Instruktor lyžování APUL A	Asociace profesionálních učitelů lyžování a lyžařských škol, o.s. (APUL)
Taani	Euro Ski Pro	Den Danske Skiskole
Soome	Level 3 – hiihdonopettaja	— Suomen hiihdonopettajat ry (FNASI/SHOry) — Vuokatti Sport
Prantsusmaa	— Diplôme d'Etat de ski — moniteur national de ski alpin	Ecole Nationale des Sports de Montagne (ENSM)
Saksamaa	Staatlich geprüfter Skilehrer	— Technische Universität München in Zusammenarbeit mit DSLV – Deutscher Skilehrerverband, soweit diesem Aufgaben übertragen wurden
Kreeka	A-kategooria mäesuusaõpetaja	Γενική Γραμματεία Αθλητισμού - Υπουργείο Πολιτισμού και Αθλητισμού
Ungari	Síoktató ****	Síktatók Magyarországi Szövetsége
Iirimaa	Alpine Ski Teacher – Level 4	Irish Association of Snowsports instructors (IASI)
Itaalia	Maestro di Sci	— Collegio Nazionale dei Maestri di Sci — Federazione Italiana Sport Invernali — Collegi Regionali e Provinciali
Läti	Profesionāls slēpošanas instruktors	Latvijas Slēpošanas un snovborda instruktoru asociācija (LSSIA)
Leedu	A kategorijos instruktorių pažymėjimai	National Russian League of Instructors (NRLI)/DruSkiSchool
Madalmaad	Ski-instructeur niveau 4	Nederlandse Ski Vereniging
Poola	Instruktor Zawodowy – PZN	Stowarzyszenie Instruktorów i Trenerów Narciarstwa Polskiego Związku Narciarskiego (SITN PZN)
Portugal	Treinadores de esqui alpino de grau 2	— Federação de Desportos de Inverno de Portugal (FDI-Portugal) — Instituto Português do Desporto e Juventude
Rumeenia	Monitor de schi I	Federația română de schi biatlon
Slovakkia	Inštruktor lyžovnia III. kvalifikačného stupňa	— Alates 1. jaanuarist 2016 annavad kvalifikatsiooni: Bratislava Comeniuse ülikooli kehakultuuri- ja sporditeaduskond); Prešovi ülikooli sporditeaduskond; Banská Bystrica Matej Beli ülikooli filosoofiateaduskond, Nitra filosoof Constantinuse ülikooli haridusteaduskond ja Slovenská lyžiarska asociácia (SLA). — Kuni 31. detsembrini 2015 andsid kvalifikatsiooni: Slovenská lyžiarska asociácia (SLA), mis kuulub aktsiasseltsi „Tatranská, akciová spoločnosť“, või Slovenská asociácia učiteľov lyžovania a snowboardingu (SAPUL)
Sloveenia	Strokovni delavec 2 – športno treniranje – smučanje – alpsko	Smučarska zveza Slovenije
Hispaania	Técnico deportivo de esquí alpino	Ministerio de Educación, Cultura y Deporte
Rootsi	Svenska skidlärarexamen	Det svenska skidrådet
Ühendkuningriik	Alpine level 4 – International Ski Teacher Diploma	BASI – British Association of Snowsport Instructors

II LISA

Ühise koolitustesti korraldus

1.   I OSA. TEHNILISE SUUTLIKKUSE TEST (TEHNILINE TEST)

1.1.   Üldpõhimõtted

1.1.1.   Reeglid

Tegemist on mäesuusatamise suurslaalomi tehnilise testiga, mida viiakse läbi vastavalt Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni tehnilistele eeskirjadele, mida on muudetud vastavalt tehnilise testi eripärale.

1.1.2.   Tingimustele vastavad kandidaadid

Tehnilist testi võivad teha Euroopa Liidu kodanikud, kes kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse. Tingimustele vastavad kandidaadid, kes ei suuda testi sooritada, võivad seda korrata nii mitu korda kui vaja. Tingimustele vastavad kandidaadid esitavad tehnilise testi tegemise avalduse otse testi korraldavale liikmesriigile või selle liikmesriigi testi korraldavale pädevale asutusele.

1.1.3.   Katsed

Tehniline test sisaldab kahte katset. Esimese katse stardijärjekord moodustatakse loosimise teel; teise katse stardijärjekord on vastupidine esimese katse omale. Tehnilise testi esimesel katsel sooritanud kandidaadid teisele katsele ei lähe. Tehnilise testi teisele katsele võivad minna kandidaadid, kellel esimene kaste ebaõnnestus.

1.1.4.   Testi hindamiskomisjon

Testi hindamiskomisjon tagab ja kontrollib tehnilise testi nõuetekohast läbiviimist. Tehnilise testi hindamiskomisjoni liige võib olla mis tahes liikmesriigi kodanik, kellel on ettenähtud kvalifikatsioon. Tehnilise testi moodulite hindamiskomisjoni liikmeks sobivad ainult need liikmesriikide kodanikud, kes on läbinud eurotesti enne käesoleva määruse jõustumist või kes on sooritanud ühise koolitustesti.

Hindamiskomisjoni liikmed nimetab korraldav liikmesriik või pädev asutus, lähtudes kandidaatide pädevusest ja erialasest kogemusest kõnealuses valdkonnas. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib delegeerida testi hindamiskomisjoni liikmete nimetamise õiguse kolmandatele isikutele, kuid liikmeid peab alati olema vähemalt kolmest liikmesriigist. Testi hindamiskomisjoni liikmeid võivad nimetada liikmesriigid ja pädevad asutused, kes ei osale ühise koolitustesti korraldamises. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib kandidaadi tagasi lükata üksnes põhjendatud juhtudel.

1.1.5.   Kaebuste lahendamise kord

Kandidaadid, kes leiavad, et tehtud on olulisi vigu, võivad esitada taotluse, et testi hindamiskomisjon hindaks nende tehnilise testi tulemust uuesti. Testi hindamiskomisjon vaatab taotluse läbi ja annab viivitamata põhjendatud vastuse selle kohta, miks selle kandidaadi tehnilise testi tulemus kinnitatakse või seda muudetakse. Testi hindamiskomisjon teeb otsuse liikmete lihthäälteenamusega.

1.1.6.   Tulemuste dokumenteerimine

Korraldav liikmesriik või pädev asutus teavitab tehnilise testi tulemustest I lisas loetletud kvalifikatsioone väljastavaid liikmesriike või pädevaid asutusi seitsme tööpäeva jooksul pärast ühise koolitustesti toimumist. Liikmesriigid või pädevad asutused koostavad ja avaldavad igal aastal uue nimekirja suusaõpetajatest, kes on kas sooritanud tehnilise testi või kelle puhul on arvesse võetud omandatud õigusi või tehtud erand, ja kellele on antud mõni I lisas loetletud suusaõpetaja kvalifikatsioon.

1.2.   Rada

1.2.1.   Raja valiku üldkriteeriumid

Tehniline test viiakse läbi suurslaalomirajal, mis valitakse vastavalt Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni kriteeriumidele, võttes arvesse tehnilise testi eripära eelkõige raja pikkuse, kõrguste vahe ja väravate arvu osas. Korraldav liikmesriik või pädev asutus teatab tehnilise testi kuupäevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele või nende pädevatele asutustele vähemalt kaks kuud ette.

Raja kõrguste vahe peab olema vahemikus 250–300 meetrit. Selleks et saaks hinnata suusaõpetaja pööramisoskust (mitte liuglemisoskust), peab väravate arv olema vahemikus 11–15 %, eelistatavalt aga 12–13 % raja kõrguste vahe meetrite arvust.

Käesolevas punktis ja punktis 1.2.2 esitatud kriteeriumid peaksid tagama, et eeslaskuja kompenseerimata aeg tehnilise testi alguses on järjekindlalt vahemikus 45–60 sekundit.

Tehnilise testi rada võib olla ilma väliste väravakeppideta, välja arvatud esimene ja viimane värav ning suunavad väravad.

1.2.2.   Nõlvaprofiilid

Suurslaalomi nõlvaprofiil peab võimalikult täielikult vastama järgmistele tingimuste kombinatsioonidele:

a)	üks kolmandik rajast peaks olema keskmise langusega (kalle vahemikus 26–43 %);

b)	üks kolmandik rajast peaks olema järsu langusega (kalle vahemikus 45–52 %);

c)	üks kolmandik rajast peaks olema mõõduka langusega (kalle vahemikus 25–26 %).

1.2.3.   Raja heakskiitmine

Raja kiidab heaks tehniline komisjon, mille liikmed nimetab korraldav liikmesriik või pädev asutus, lähtudes oma pädevusest ja erialasest kogemusest. Tehnilise komisjoni liikmekandidaate võivad nimetada liikmesriigid ja pädevad asutused, kes ei osale ühise koolitustesti korraldamises. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib kandidaadi tagasi lükata üksnes põhjendatud juhtudel. Pärast heakskiitmist teeb liikmesriik või pädev asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele asjaomasel rajal toimuva ühise koolitustesti korralduse üksikasjad teatavaks vähemalt kaks kuud enne testi toimumist.

1.3.   Eeslaskujad

1.3.1.   Tehnilise testi eeslaskujaid käsitlevad nõuded

Tehnilises testis peab osalema vähemalt kolm eeslaskujat. Need valib välja korraldav liikmesriik või pädev asutus.

Eeslaskuja võib olla mis tahes liikmesriigi kodanik. Eeslaskuja peab olema sooritanud kas eurotesti ja Euroopa ohutustesti (enne käesoleva määruse jõustumist) või ühise koolitustesti, kusjuures tema jooksva hooaja kalibreerimistesti parandustegur peab olema vähemalt 0,8700.

1.3.2.   Eeslaskuja kalibreerimine

Tehnilise testi eeslaskujad peavad läbima kalibreerimistesti. Kalibreerimistestiga määratakse kindlaks iga eeslaskuja parandustegur, mille abil omakorda määratakse kindlaks alusaeg tehnilises testis osalejate jaoks. Iga eeslaskuja võib kalibreerimistesti käigus teha kaks katset, millest arvesse läheb parem katse. Eeslaskujale määratakse igal aastal uus parandustegur.

Kalibreerimistesti viib läbi kalibreerimistesti komisjon. Kalibreerimistesti komisjoni liikmed nimetab korraldav liikmesriik või pädev asutus, lähtudes nende pädevusest ja erialasest kogemusest. Kalibreerimistesti komisjoni liikmekandidaate võivad nimetada liikmesriigid ja pädevad asutused, kes ei osale kalibreerimistesti korraldamises. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib kandidaadi tagasi lükata üksnes põhjendatud juhtudel.

Korraldav liikmesriik või pädev asutus teatab kalibreerimistesti kuupäevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele või nende pädevatele asutustele vähemalt kaks kuud ette.

Ühist koolitustesti korraldav liikmesriik avaldab kalibreerimistesti tulemused enne ühise koolitustesti toimumist.

1.3.3.   Eeslaskuja parandustegur

Eeslaskuja kompenseeritud aeg on eeslaskuja kalibreerimistesti katseaja ja eeslaskuja parandusteguri korrutis.

Kalibreerimistesti alusaeg on etaloneeslaskujate kahe parima kompenseeritud aja keskmine aeg. Kalibreerimistesti läbiviimiseks nimetab testikomisjon neli etaloneeslaskujat eeslaskujate eelnenud aasta tulemuste nimekirja põhjal.

Eeslaskuja parandustegur arvutatakse järgmiselt:

Parandustegur = kalibreerimistesti alusaeg/eeslaskuja katseaeg.

1.4.   Tehnilise testi sooritamine

1.4.1.   Tehnilise testi alusaja arvutus

Tehnilise testi alusaja arvutamiseks on vaja, et katseid alustaks vähemalt kolm eeslaskujat ja lõpetaks vähemalt kaks eeslaskujat, ning arvutuskäik on järgmine:

a)	arvutatakse enne esimese kandidaadi starti katse läbinud eeslaskujate kahe parima kompenseeritud aja keskmine;

b)	arvutatakse pärast viimase kandidaadi starti katse läbinud eeslaskujate kahe parima kompenseeritud aja keskmine;

c)	tehnilise testi alusaeg on punktides a ja b osutatud kahe keskmise keskmine.

Kui eeslaskuja ei suuda katset lõpule viia, võib ta teha uue katse.

Enne tehnilise testi algust tehakse eeslaskujate koefitsient teatavaks kandidaatidele.

1.4.2.   Maksimaalne katseaeg, mille puhul test loetakse sooritatuks

Kandidaadid on tehnilise testi sooritanud, kui:

a)	meeskandidaat läbib katse võrdse või parema ajaga kui tehnilise testi alusaeg pluss 19 %;

b)	naiskandidaat läbib katse võrdse või parema ajaga kui tehnilise testi alusaeg pluss 25 %.

Seega maksimaalne katseaeg, mille puhul test loetakse sooritatuks, arvutatakse järgmiselt:

a)	meeste puhul: tehnilise testi alusaeg × 1,19;

b)	naiste puhul: tehnilise testi alusaeg × 1,25.

2.   II OSA. OHUTUSPÄDEVUSE TEST (OHUTUSTEST)

2.1.   Üldpõhimõtted

2.1.1.   Ohutustesti eesmärk

Ohutustestiga hinnatakse, kas kandidaat vastab ohutusega seotud miinimumnõuetele, mis on väga olulised teatavat laadi paikades töötavate suusaõpetajate jaoks.

2.1.2.   Tingimustele vastavad kandidaadid

Ohutustesti võivad teha liidu kodanikud, kes on sooritanud tehnilise testi. Tingimustele vastavad kandidaadid, kes ei suuda testi sooritada, võivad seda korrata nii mitu korda kui vaja. Tingimustele vastavad kandidaadid esitavad ohutustesti tegemise avalduse otse testi korraldavale liikmesriigile või selle liikmesriigi testi korraldavale pädevale asutusele.

2.1.3.   Vastutav asutus

Ohutustesti korraldab selle liikmesriigi suusaõpetajate koolituse eest vastutav pädev asutus, kelle territooriumil ohutustest toimub, kokkuleppel ohutustesti tehnilise komisjoniga. Tehniline komisjon koosneb mis tahes liikmesriigi kodanikest, kellel on vajalik kvalifikatsioon; liikmeid peab olema vähemalt kolmest liikmesriigist. Tehnilise komisjoni liikmed nimetab korraldav liikmesriik või pädev asutus, lähtudes nende pädevusest ja erialasest kogemusest kõnealuses valdkonnas. Korraldav liikmesriik või pädev asutus teatab ohutustesti kuupäevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele või nende pädevatele asutustele vähemalt kaks kuud ette.

2.1.4.   Testi hindamiskomisjon

Testi hindamiskomisjon tagab ja kontrollib ohutustesti nõuetekohast läbiviimist. Ohutustesti hindamiskomisjoni liige võib olla mis tahes liikmesriigi kodanik, kellel on ettenähtud kvalifikatsioon. Ohutustesti moodulite hindamiskomisjoni liikmeks sobivad ainult need liikmesriikide kodanikud, kes on sooritanud Euroopa ohutustesti enne käesoleva määruse jõustumist või kes on sooritanud ühise koolitustesti.

Hindamiskomisjoni liikmed nimetab korraldav liikmesriik või pädev asutus, lähtudes kandidaatide pädevusest ja erialasest kogemusest kõnealuses valdkonnas. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib delegeerida testi hindamiskomisjoni liikmete nimetamise õiguse kolmandatele isikutele, kuid liikmeid peab alati olema vähemalt kolmest liikmesriigist. Testi hindamiskomisjoni liikmeid võivad nimetada liikmesriigid ja pädevad asutused, kes ei osale ühise koolitustesti korraldamises. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib kandidaadi tagasi lükata üksnes põhjendatud juhtudel.

2.1.5.   Kaebuste lahendamise kord

Kandidaadid, kes leiavad, et on tehtud olulisi vigu, võivad esitada taotluse, et testi hindamiskomisjon hindaks nende ohutustesti tulemust uuesti. Testi hindamiskomisjon vaatab taotluse läbi ja annab viivitamata põhjendatud vastuse selle kohta, miks selle kandidaadi ohutustesti tulemust muudetakse või mitte. Testi hindamiskomisjon teeb otsuse liikmete lihthäälteenamusega.

2.1.6.   Tulemuste dokumenteerimine

Korraldav liikmesriik või pädev asutus teavitab I lisas loetletud kvalifikatsioone väljastavaid liikmesriike või pädevaid asutusi ohutustesti tulemustest seitsme tööpäeva jooksul pärast ühise koolitustesti toimumist. Liikmesriigid või pädevad asutused koostavad ja avaldavad igal aastal uue nimekirja suusaõpetajatest, kes on kas sooritanud ohutustesti või kelle puhul on arvesse võetud omandatud õigusi või tehtud erand, ja neile on antud mõni I lisas loetletud suusaõpetaja kvalifikatsioon.

2.2.   Testi ülesehitus

Ohutustestil on kaks osa kokku viie kohustusliku mooduliga, millest igaüht hinnatakse eraldi. Ohutustest koosneb teooriaeksamist ja praktilisest eksamist, millega selgitatakse välja kandidaatide ohutusalased teadmised ja oskused.

Kandidaat, kes ei soorita üht või mitut moodulit, või kui ohutustest ei sisalda kõiki ettenähtud mooduleid, peab kogu testi uuesti tegema.

Allpool on esitatud moodulite sisu.

2.2.1.   Teooriaeksam

Moodul: „Kutsuda pärast laviini telefoni teel asukohariigi keeles appi kohalik päästeteenistus.“

Teooriaeksam on sooritatud, kui päästeteenistusele tehtud kõne on selge ja arusaadav ning edastatud täpne teave, mis võimaldab päästeteenistusel sekkuda.

2.2.2.   Praktiline eksam

Rajavälise mäesuusatamise praktiline eksam koosneb kolmest rühmajuhtimise õpetamismoodulist ning moodulist, mille eesmärk on leida ja päästa kaks lumelaviini alla jäänud inimest. Praktiline eksam tehakse ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus eksam läbi viiakse.

Igaüks kolmest rühmajuhtimise moodulist kestab vähemalt 15 minutit, millele lisandub 15 minutit ettevalmistusaega. Need õpetamismoodulid on sooritatud, kui rahuldavalt on tehtud vähemalt 75 % ülesannetest.

2.2.2.1.   Rühmajuhtimise moodulid

Moodul 1. Analüüsida koos rühmaga laviiniohu prognoosi. Võrrelda prognoosi oma kohapealsete tähelepanekutega ja analüüsida olukorda.

Moodul 2. Viia rühm rajavälisele laskumisele ja kavandada marsruut, võttes arvesse selliseid tegureid, nagu lumekatte olukord, kogunemiskohad ja osalejate rühmitamise võimalused. Analüüsida koos rühmaga laskumisel esinevaid ohte.

Moodul 3. Tehakse veel üks analüüs, mis valitakse juhumeetodil järgmiste võimaluste seast.

a)

Ilmastikuolude mõistmine ja tõlgendamine 1. Mäe ilmaprognoosi kohaselt tekib Nordstau – põhjasuunast lähenev tugev sadu, kusjuures läänes valitseb kõrgrõhkkond ja idas madalrõhkkond. Kuidas see olukord kujuneb? Kus ja kui palju on oodata sademeid? Kas see olukord võib põhjustada laviine? 2. Ilmaprognoosi kohaselt tabab kõrgmäestiku põhjanõlvu tugev „föön“ – soe kuiv tuul. Milliseks kujuneb ilm mäemassiivi põhja- ja lõunaosas ning kas see võib põhjustada laviine? 3. Analüüsida paiga ilmastikku. Millised tegurid mõjutavad ilma muutumist ja kuidas võib ilm lähipäevil muutuda?

b)

Kõrgmäestiku ohtude mõistmine 1. Millised tegurid põhjustavad alajahtumist ja milliseid ettevaatusabinõusid tuleb võtta? Millised on ilmsed alajahtumise tunnused ja kuidas tuleks sel juhul toimida? Milliste sümptomitega tuleb pöörduda arsti poole? 2. Millised tegurid põhjustavad külmakahjustusi ja milliseid ettevaatusabinõusid tuleb võtta? Millised on ilmsed külmakahjustuse tunnused ja kuidas tuleks toimida lokaalse külmakahjustuse puhul? Millised tegurid soodustavad külmakahjustuse süvenemist? Milliste sümptomitega tuleb pöörduda arsti poole? 3. Te olete pika mäesuusaraja keskosas. On udu ja nähtavus halveneb järk-järgult. Kuidas orienteeruda ilma GPSi kasutamata ja milliseid rühmajuhtimise võtteid kasutada?

c)

Oskus analüüsida ja mõista lumekatet 1. Analüüsida olemasoleva lumekatte stabiilsust. 2. Kirjeldada lumekatet talvel, mil sajab vähe lund. Selgitada ilmastikusündmusi, mis võivad muuta lumekatte ebastabiilseks. 3. Kirjeldada lumekatet talvel, mil sajab palju lund. Selgitada ilmastikusündmusi, mis võivad muuta lumekatte ebastabiilseks.

2.2.2.2.   Laviini alla mattunud inimeste otsi- ja päästemoodul

Ülesanne on teha kindlaks kahe laviiniohvrite asukohta tähistava seadme (edaspidi „poi“) asukoht ja vähemalt üks neist kätte saada. Kumbki poi paigutatakse ligikaudu 60 cm pikkusesse isoleeritud spordikotti ja maetakse ligikaudu ühe meetri sügavusele ilma maapealse märgistuseta. Kasutada võib õppeotstarbelist poid. Otsinguala ei ole suurem kui 50 × 50 meetrit. Mõlema poi leidmiseks ja neist ühe kättesaamiseks on aega 8 minutit. Otsingumoodulis osaleval kandidaadil peab olema vähemalt kolme antenniga digitaalne poi. Analoogpoiga kandidaati selles testimoodulis osalema ei lasta. See moodul on sooritatud, kui ettenähtud aja jooksul tehakse kindlaks mõlema maetud poi asukoht ja neist üks saadakse ka kätte.