Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019R0554

    Komisjoni määrus (EL) 2019/554, 5. aprill 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ (ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta) VI lisa (EMPs kohaldatav tekst)

    C/2019/2615

    ELT L 97, 8.4.2019, p. 1–5 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/554/oj

    8.4.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 97/1


    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/554,

    5. aprill 2019,

    millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ (ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta) VI lisa

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta, (1) eriti selle artiklit 31,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    direktiivi 2007/59/EÜ VI lisa punktis 8 on kehtestatud keeleoskuse tase, millele vedurijuhid peavad vastama, et suhelda aktiivselt ja tõhusalt igapäevastes, halvenenud ja hädaolukordades. Lisaks nähakse sellega ette võimalus vabastada vedurijuhid keeleoskuse nõutava taseme täitmisest piiridevahelistel lõikudel ja piiriülesteks toiminguteks ettenähtud piirilähedastes jaamades. Selleks et suurendada paindlikkust, ilma et see mõjutaks negatiivselt ohutust, on vaja direktiivi 2007/59/EÜ VI lisa punkti 8 muuta.

    (2)

    Direktiivi 2007/59/EÜ VI lisa punktis 8 täpsustatud nõudeid ei loeta kõige tõhusamaks vahendiks, millega tagada ohutuse kõrge tase, võimaldades samal ajal raudteevõrgustikul tõhusalt toimida. See puudutab eelkõige olukordi, kui liikmesriigi raudteevõrgustikus esineb häireid, mille puhul on vaja kasutada läbi naaberliikmesriikide kulgevaid ümbersõidumarsruute. Sel juhul püütakse ümbersõidumarsruutidele leida lühikese aja jooksul konkreetse keeleoskusega vedurijuhte, et tagada tegevuse järjepidevus.

    (3)

    Kehtivatele keelenõuetele on vaja leida alternatiivseid võimalusi, mis annaksid suurema paindlikkuse, kuid millega tagatakse vähemalt kehtivate nõuetega samaväärne ohutustase. Kõnealused võimalused võiksid koosneda sihipärasematest keelenõuetest (milles keskendutakse raudteeterminoloogiale) või madalamast üldisest keeletasemest kombineerituna alternatiivsete vahenditega, mis toetavad tõhusat suhtlust. Nendega tuleks tagada aktiivne ja tõhus suhtlus igapäevastes, halvenenud ja hädaolukordades.

    (4)

    Selleks et saada alternatiivsete võimaluste kohta usaldusväärseid tulemusi, tuleb alternatiivseid vahendeid igapäevases tegevuses katsetada. Seepärast tuleks nende alternatiivsete võimaluste mõju kontrollida tegelikes tingimustes katseprojekti raames, mis viiakse läbi kahes etapis. Esimeses etapis peaksid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad viima läbi katseprojektid, kasutades alternatiivseid vahendeid ja kaasates vedurijuhte, kes vastavad direktiivi 2007/59/EÜ VI lisa punktis 8 esitatud nõuetele. Kui esimeses etapis need katseprojektid tõestavad, et alternatiivsed vahendid täiendavad tõhusalt vedurijuhi keeleoskust, siis teises etapis tuleks katseprojektid läbi viia vedurijuhtidega, kellel on direktiivi 2007/59/EÜ VI lisa punktis 8 nõutust madalam keeleoskus, kasutades esimeses etapis tõhusaks osutunud alternatiivseid vahendeid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja peaksid ühiselt taotlema komisjonilt erandit teise etapi läbiviimiseks.

    (5)

    Tuleks selgitada, millised on kõikide kaasatud osaliste (komisjon, riiklikud ohutusasutused ja Euroopa Liidu Raudteeamet) asjaomased ülesanded ja kohustused eranditaotluse esitamisel ja hindamisel ning katseprojekti läbiviimisel.

    (6)

    Riiklike ohutusasutuste osalemine eranditaotluste esitamisel on äärmiselt oluline. Nende antud positiivne arvamus tuleks lisada taotlusele, mille raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ühiselt esitavad.

    (7)

    Kavandatud katseprojektide ettevalmistamiseks ja mõju hindamiseks on vaja aega. Keelenõuetega seotud paindlikkuse jaoks on siiski vaja võimalikult kiiresti õiguslikku alust/põhjendust, et viia katseprojektid läbi niipea kui võimalik ja et olla valmis võimalikeks häireteks ELi raudteevõrgustikus. Seepärast peaks uusi eeskirju olema võimalik kohaldada, ilma et liikmesriigid peaksid need täiendavalt oma õigusesse üle võtma.

    (8)

    VI lisa punkt 8 koosneb iseseisvatest eeskirjadest, millest arusaamiseks ei ole vaja kasutada kõnealuse lisa teisi osasid ega direktiivi 2007/59/EÜ. Seepärast tuleks käesolevas muutmisaktis sätestada otseselt kohaldatavad eeskirjad.

    (9)

    Selguse huvides tuleks punkt 8 tervikuna asendada, kuigi muudatused ei puuduta tervet punkti.

    (10)

    Kui personal täidab ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, mis on seotud raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vaheliste otseste liidestega, määratakse selle personali kutsekvalifikatsioon ning töötervishoiu- ja tööohutustingimused kindlaks komisjoni otsuses 2012/757/EL (2). Otsuses 2012/757/EL sätestatud nõuded täiendavad direktiivi 2007/59/EÜ VI lisas esitatud nõudeid.

    (11)

    Vastavalt direktiivi 2007/59/EÜ artiklile 31 konsulteeriti raudteevaldkonna Euroopa sotsiaaldialoogi komitees esindatud ametiasutustega.

    (12)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2007/59/EÜ artikli 32 lõikes 1 osutatud komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Direktiivi 2007/59/EÜ VI lisa punkt 8 asendatakse järgmisega:

    „8.   KEEL

    1)

    Vedurijuhid, kes peavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga oluliste ohutusküsimuste teemal suhtlema, peavad oskama vähemalt ühte asjaomase raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt kindlaksmääratud keelt. Nende keeleoskus peab võimaldama neil aktiivselt ja tõhusalt suhelda igapäevastes, halvenenud ja hädaolukordades. Vedurijuhid peavad oskama kasutada liikluskorralduse koostalitluse tehnilises kirjelduses määratletud sõnumeid ja sidemeetodit.

    2)

    Selleks et täita alapunktis 1 sätestatud nõudeid, peavad vedurijuhid suutma keelt mõista (nii suuliselt kui ka kirjalikult) ja suhelda (nii suuliselt kui ka kirjalikult) B1-tasemel vastavalt Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendile (CEFR).

    3)

    Kui ronge käitatakse piiridevahelistel lõikudel ja piiriülesteks toiminguteks ettenähtud piirilähedaste jaamade vahel, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vabastada raudteeveo-ettevõtja käitatavate rongide vedurijuhid alapunktis 2 sätestatud nõuetest tingimusel, et kohaldatakse järgmist menetlust:

    a)

    raudteeveo-ettevõtja taotleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt asjaomaste vedurijuhtide suhtes erandit. Selleks et tagada taotlejate õiglane ja võrdne kohtlemine, kohaldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kõikide erandi saamiseks esitatud taotluste suhtes sama hindamismenetlust, mis on osa raudteevõrgustiku teadaandest;

    b)

    raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb erandi juhul, kui raudteeveo-ettevõtja tõendab, et ta on võtnud piisavaid meetmeid, et tagada asjaomaste vedurijuhtide ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personali vaheline suhtlus igapäevastes, halvenenud ja hädaolukordades, nagu on sätestatud alapunktis 1;

    c)

    raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad tagavad, et asjaomane personal on kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest teadlik ning saanud ohutusejuhtimise süsteemide raames asjakohase koolituse.

    4)

    Üks või mitu raudteeveo-ettevõtjat võib koostöös ühe või mitme raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga (edaspidi „taotlejad“) viia läbi katseprojekte, et katsetada alternatiivseid vahendeid alapunktis 1 nõutud tõhusa suhtluse tagamiseks. Kohaldatakse järgmist menetlust:

    a)

    taotlejad määravad kindlaks raudteevõrgustiku osad ja asjaomaste teenuste laadi, katseprojekti esialgse kestuse ning eelkõige

    i)

    täpsustavad katseprojekti ulatuse;

    ii)

    näitavad, millist alternatiivset mitmekeelsuse pädevust nad kavatsevad kohaldada;

    iii)

    kirjeldavad, milliseid lisavahendeid nad kavatsevad kasutada, et toetada suhtlust igapäevastes, halvenenud ja hädaolukordades;

    iv)

    tõendavad, kuidas alternatiivsete mitmekeelsuse pädevuste ja lisavahenditega tagatakse vähemalt samaväärne ohutustase alapunktis 1 sätestatud nõuete täielikuks järgimiseks, kui need integreeritakse nende vastavatesse ohutusjuhtimise süsteemidesse; (*1)

    v)

    selgitavad, kuidas nad rakendavad katseprojekti oma ohutusjuhtimise süsteemis, kaasa arvatud koolitusprogrammid ja tulemuste dokumenteerimine, ning

    vi)

    konsulteerivad taotluse ettevalmistamise käigus asjaomase personali esindajatega.

    b)

    Taotlejad küsivad ühe või mitme ühtse ohutussertifikaadi või ohutusloa välja andnud asjaomase riikliku ohutusasutuse/asjaomaste riiklike ohutusasutuste ja Euroopa Liidu Raudteeameti arvamust, kui see on ohutussertifitseerimise asutus (edaspidi „lube väljaandev asutus või lube väljaandvad asutused“). Kõik lube väljaandvad asutused peavad esitama arvamuse selle kohta, kas alternatiivsete vahenditega tagatakse vähemalt samaväärne ohutustase alapunktis 1 sätestatud nõuete täielikuks järgimiseks, 60 päeva jooksul alates päevast, mil viimane asjaomane lube väljaandev asutus on taotluse kätte saanud. Kui asjaga on seotud mitu lube väljaandvat asutust, julgustatakse neid tegema koostööd ja tagama koordineerimise.

    Arvamustes hinnatakse eelkõige seda, kas on täidetud järgmised tingimused:

    i)

    kavandatud alternatiivsed mitmekeelsuse pädevused ja muud suhtlusvahendid on piisavad, et tagada tõhus suhtlus asjaomaste vedurijuhtide ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personali vahel igapäevastes, halvenenud ja hädaolukordades;

    ii)

    taotlejate ohutusjuhtimise süsteeme on kohandatud, et võtta arvesse alternatiivseid mitmekeelsuse pädevusi ja teisi suhtlusvahendeid;

    iii)

    taotlejad on esitanud tõendid selle kohta, et kõnealuseid vahendeid on katsetatud käitamistingimustes ja kaasatud olid vedurijuhid, kes vastasid alapunktis 2 sätestatud keelenõuetele;

    iv)

    kogu raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja asjaomane personal on saanud ohutusjuhtimise süsteemi kaudu asjakohase koolituse.

    Lahkarvamuste korral kohaldatakse alapunkti 5 teise lõigu sätteid.

    c)

    Taotlejad esitavad komisjonile ühiselt alapunktist 2 erandi tegemise taotluse, sealhulgas lube väljaandva asutuse või lube väljaandvate asutuste arvamused ja üksikasjaliku kirjelduse katseprojekti kohta, millel arvamused põhinevad. Teise võimalusena võivad projektis osalejad määrata enda seast koordinaatori, kes võib esitada kõikide projektis osalejate eest ühistaotluse.

    5)

    Komisjon teeb erandi alapunktist 2 60 päeva jooksul pärast täieliku taotluse kättesaamist:

    a)

    kui lube väljaandva asutuse või lube väljaandvate asutuste arvamused on positiivsed, ning

    b)

    kui on tõendatud, et tagatud on kõikide taotluste õiglane ja mittediskrimineeriv kohtlemine ning õiguslik sidusus liidu tasandil.

    Lahkarvamuste korral või kui üks või mitu lube väljaandvat asutust ei ole esitanud arvamust ettenähtud tähtaja jooksul, võivad taotlejad paluda komisjonil leida koostöös kaasatud osalistega vastastikku vastuvõetava lahenduse. Kui 90 päeva jooksul pärast eranditaotluse saamist ei ole suudetud leida vastastikku vastuvõetavat lahendust, loetakse katseprojekt tagasi lükatuks. Komisjon võib küsida Euroopa Liidu Raudteeameti arvamust ja peab seda tegema, kui iga lube väljaandva asutuse arvamus on negatiivne.

    6)

    Erandit lubatakse piiratud ajavahemikuks, mis ei tohi ületada 36 kuud. Kui erand on tehtud lühemaks ajavahemikuks, võib seda pikendada, tingimusel et ei ületata 36-kuulist kogukestust.

    7)

    Huvitatud raudteeveo-ettevõtjate taotlusel ja põhjendatud juhtudel pakub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teistele raudteeveo-ettevõtjatele, kes kasutavad raudteevõrgu lõiku, millel viiakse läbi katseprojekti, võimalust osaleda katseprojektis, kui asjaomaste lube väljaandvate asutuste sellekohane arvamus on positiivne. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab teatama sellisest täiendavast osalemisest komisjonile.

    Kui muudetakse katseprojektide ulatust, eelkõige võrgustiku osa, kus projekti läbi viiakse, alternatiivseid mitmekeelsuse pädevusi ja suhtlemiseks kasutatavaid lisavahendeid, kohaldatakse alapunktis 4 kirjeldatud menetlust.

    8)

    Raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tagavad, et katseprojekti korraldamine dokumenteeritakse asjakohaselt nende ohutusjuhtimise süsteemis. Andmeid, eelkõige katses osalenud personali, saadud koolituse, pakutud teenuste ja katseprojekti ajal ilmnenud probleemidega seotud andmeid säilitatakse 24 kuud pärast katseprojekti lõppu. Asjaomaseid vedurijuhte käsitlev asjakohane teave lisatakse nende lisasertifikaatidesse.

    9)

    Iga katseprojekti lõpus annavad raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad aru asjaomasele lube väljaandvale asutusele. Kui erandi kestus on pikem kui üks aasta, annavad raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad aru igal aastal direktiivi (EL) 2016/798 artikli 9 lõike 6 kohastes iga-aastastes ohutusaruannetes. Asjaomased riiklikud ohutusasutused esitavad katseprojektide tulemused direktiivi (EL) 2016/798 artikli 19 kohastes aastaaruannetes. Euroopa Liidu Raudteeamet analüüsib katseprojektide tulemusi ühtse hindamisraamistiku alusel ja esitab aruande komisjonile.

    10)

    Komisjon võib lubatud erandi peatada, kui ta leiab, et tingimused ei ole enam täidetud, või kui tekivad ohutusega seotud probleemid. Riiklik ohutusasutus, raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peavad teatama komisjonile viivitamata igast ohutusega seotud probleemist.

    11)

    Euroopa Liidu Raudteeamet avaldab oma veebisaidil komisjoni poolt lubatud katseprojektide nimekirja, sealhulgas projekti lühikirjelduse ja ajavahemiku, mille jooksul on lubatud seda läbi viia, ning mis tahes muu teabe, nagu projektide katkestamine või peatamine.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub kolm kuud pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 5. aprill 2019

    Komisjoni nimel

    president

    Jean-Claude JUNCKER


    (1)  ELT L 315, 3.12.2007, lk 51.

    (2)  Komisjoni 14. novembri 2012. aasta otsus 2012/757/EL, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega muudetakse otsust 2007/756/EÜ (ELT L 345, 15.12.2012, lk 1), viimati muudetud määrusega (EL) 2015/995 (ELT L 165, 30.6.2015, lk 1).


    Top