(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ (3) eesmärk on kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust ähvardavate ohtude eest, mis tulenevad kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tööl. Nimetatud direktiivis on üldiste põhimõtete raamistiku abil ette nähtud kaitse ühtlane tase kantserogeenide ja mutageenidega seotud ohtude eest, et võimaldada liikmesriikidel tagada miinimumnõuete järjekindel kohaldamine. Kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete, majandusliku teostatavuse, sotsiaal-majandusliku mõju põhjaliku hindamise ning töökeskkonnas kokkupuute mõõtmise protokollide ja meetodite põhjal kehtestatud ohtlike ainete siduvad piirnormid on nimetatud direktiiviga kehtestatud töötajate kaitse üldise korra olulised elemendid. Sellega seoses on ebakindluse korral oluline arvestada ettevaatuspõhimõttega. Nimetatud direktiivis sätestatud miinimumnõuete eesmärk on kaitsta töötajaid liidu tasandil. Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad ohtlike ainete siduvad piirnormid töökeskkonnas või muud kaitsemeetmed.

(2)

Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas on osa direktiivi 2004/37/EÜ kohastest riskijuhtimismeetmetest. Nende piirnormide järgimine ei mõjuta tööandja muid nimetatud direktiivist tulenevaid kohustusi, eelkõige kantserogeenide ja mutageenide kasutamise vähendamist töökohal, töötajate kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute ennetamist või vähendamist ega meetmeid, mis tuleks selle saavutamiseks võtta. Need meetmed peaksid tehniliselt võimalikus ulatuses hõlmama kantserogeenide ja mutageenide asendamist ainete, segude või menetlustega, mis ei ole ohtlikud või on vähem ohtlikud töötajate tervisele, suletud süsteemide kasutamist või muid meetmeid, mille eesmärk on vähendada töötajate kokkupuudet võimalikult madala tasemeni, edendades sel moel innovatsiooni.

(3)

Suurema osa kantserogeenide ja mutageenide puhul ei ole teaduslikust seisukohast võimalik kindlaks teha kokkupuute tasemeid, millest madalama taseme puhul ei oleks kokkupuutel kahjulikke mõjusid. Kuigi käesoleva direktiivi kohaselt piirnormide kehtestamine töökohal seoses kantserogeenide ja mutageenidega ei kõrvalda ohte töötajate tervisele ja ohutusele, mis tulenevad nende ainetega kokkupuutest töökohal (jääkrisk), aitab see siiski märkimisväärselt vähendada sellisest kokkupuutest tulenevaid ohte järkjärgulise ja eesmärkide seadmisel põhineva lähenemisviisi alusel kooskõlas direktiiviga 2004/37/EÜ. Muude kantserogeenide ja mutageenide puhul on teaduslikust seisukohast võimalik teha kindlaks kokkupuute tasemed, millest madalama taseme puhul ei ole kokkupuutel eeldatavalt kahjulikke mõjusid.

(4)

Mõne kantserogeeni ja mutageeni puhul kehtestatakse töötajate kokkupuute maksimaalsed tasemed piirnormidega, mida direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt ei tohi ületada. Neid piirnorme tuleks muuta ning tuleks kehtestada piirnormid täiendavate kantserogeenide ja mutageenide suhtes.

(5)

Käesolevas direktiivis kehtestatud piirnorme tuleks muuta, kui see on kättesaadavat teavet, sealhulgas teaduslikke ja tehnilisi andmeid ning tõenduspõhiseid parimaid tavasid, meetodeid ja töökohal kokkupuute taseme mõõtmise protokolle arvestades vajalik. Nimetatud teave peaks võimaluse korral hõlmama andmeid töötajate tervise jääkriskide kohta ja töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (SCOEL, edaspidi „teaduskomitee“) ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee (ACSH, edaspidi „nõuandekomitee“) arvamusi. Liidu tasandil üldsusele kättesaadavaks tehtud teave jääkriski kohta on väärtuslik edasises töös, et piirata ohte, mis tulenevad kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega töökohal, sealhulgas käesolevas direktiivis kehtestatud piirnormide muutmisel tulevikus.

(6)

Võttes arvesse viimaseid suundumusi teaduslikes teadmistes, peaks komisjon hiljemalt 2019. aasta esimeses kvartalis hindama võimalust laiendada direktiivi 2004/37/EÜ reguleerimisala reproduktiivtoksilistele ainetele. Kui see on kohane, peaks komisjon pärast konsulteerimist tööturu osapooltega esitama kõnealuse hindamise põhjal seadusandliku ettepaneku.

(7)

Mõne läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada, kuid kõnealustele kantserogeenidele on kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete põhjal võimalik kehtestada piirnorm.

(8)

Parima võimaliku kaitse tagamiseks mõne kantserogeeni ja mutageeni eest on vaja arvestada muid imendumisviise, sealhulgas naha kaudu imendumise võimalust.

(9)

Teaduskomitee aitab komisjonil eelkõige hinnata uusimaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid ja teha ettepanekuid töökeskkonnas ohtlike ainete piirnormide kohta, mida kohaldatakse töötajate kaitseks keemilistest mõjuritest tulenevate ohtude eest ja mis tuleb nõukogu direktiivi 98/24/EÜ (4) ja direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt kehtestada liidu tasandil. Nõuandekomitee on kolmepoolne organ, mis abistab komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna meetmete ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel. Eelkõige võtab nõuandekomitee vastu kolmepoolseid arvamusi algatuste kohta töökeskkonnas kokkupuute piirnormide kehtestamiseks liidu tasandil, tuginedes kättesaadavale teabele, sealhulgas teaduslikele ja tehnilistele andmetele, samuti sotsiaalseid aspekte ning nende algatuste majanduslikku teostatavust käsitlevatele andmetele. Arvesse võeti ka muudest allikatest, eelkõige Rahvusvaheliselt Vähiuurimiskeskuselt (IARC, edaspidi „vähiuurimiskeskus“), Maailma Terviseorganisatsioonilt ja liikmesriikide asutustelt pärit teaduslikku teavet, mis oli piisavalt usaldusväärne ja avalikkusele kättesaadav.

(10)

Teaduskomitee töö ja selle töö läbipaistvus on vastutustundliku poliitilise protsessi oluline osa. Kui teaduskomitee töö tuleb ümber korraldada, tuleks tagada sihtotstarbelised ressursid ja vältida epidemioloogia, toksikoloogia, töötervishoiu ja tööhügieeni alaste eriteadmiste kaotsiminekut.

(11)

Käesolevas direktiivis sätestatud direktiivi 2004/37/EÜ I ja III lisa muudatused on järjekordne samm direktiivi 2004/37/EÜ ajakohastamise pikemaajalises protsessis. Nimetatud protsessi järgmise sammuna on komisjon esitanud ettepaneku kehtestada piirnormid ja lisada märge „Nahk“ veel viie kantserogeeni kohta. Lisaks sellele märkis komisjon oma 10. jaanuari 2017. aasta teatises „Ohutumad ja tervislikumad töötingimused meile kõigile – ELi tööohutuse ja töötervishoiu poliitika ajakohastamine“, et direktiivi 2004/37/EÜ tuleks teha täiendavaid muudatusi. Komisjon peaks jätkama direktiivi 2004/37/EÜ I ja III lisa pidevat ajakohastamist kõnealuse direktiivi artikli 16 ja väljakujunenud tava kohaselt ning vajaduse korral peaks ta neid kättesaadava teabe, sealhulgas uute teaduslike ja tehniliste andmete, näiteks jääkriski andmete põhjal muutma. Selle töö tulemusena tuleks, kui see on kohane, esitada ettepanekud direktiivis 2004/37/EÜ ja käesolevas direktiivis sätestatud piirnormide edaspidiseks muutmiseks, samuti ettepanekud täiendavate ainete, segude ja menetluste kohta I lisas ja täiendavate piirnormide kohta III lisas.

(12)

Oluline on kaitsta töötajaid, kes puutuvad kantserogeensete või mutageensete ainetega kokku ohtlike, sealhulgas tsütostaatiliste või tsütotoksiliste ravimite valmistamise, manustamise ja kasutuselt kõrvaldamise käigus ja tööprotsessides, millega kaasneb kokkupuude kantserogeensete või mutageensete ainetega ohtlike ravimite või nendega saastunud materjalide jäätmete kõrvaldamise, puhastamise ja transportimise, pesupesemise ning ohtlike ravimitega ravitavate patsientide isikliku hooldamise käigus. Esimese sammuna on komisjon andnud spetsiaalses ennetamist ja head tava käsitlevas juhendis välja suunised, et vähendada tervishoiusektoris töötervishoiu ja tööohutusega seotud ohtusid, sealhulgas tsütostaatiliste või tsütotoksiliste ravimitega kokkupuutumisega seotud ohtu. Need suunised ei mõjuta võimalikke seadusandlikke ettepanekuid ega muid algatusi.

(13)

Kooskõlas teaduskomitee ja nõuandekomitee soovitustega ning kui see on asjakohane, kehtestatakse sissehingamise teel toimuva kokkupuute piirnormid kaheksatunnise võrdlusperioodi aegkaalutud keskmise suhtes (pikaajalise kokkupuute piirnormid) ning teatavate kantserogeenide ja mutageenide puhul lühemate võrdlusperioodide (tavaliselt viisteist minutit) aegkaalutud keskmise suhtes (lühiajalise kokkupuute piirnormid), et võimalikult suures ulatuses vähendada lühiajalisest kokkupuutest tulenevat mõju. Kooskõlas teaduskomitee ja nõuandekomitee soovitustega lisatakse märge „Nahk“. Arvesse tuleks võtta ka muid teadusliku teabe allikaid, mis on piisavalt usaldusväärsed ja üldkasutatavad.

(14)

Edendada tuleks põhimõtet ennetada töökohal kokkupuudet ka selliste kantserogeenide ja mutageenidega, mis võivad avaldada mõju tulevastele põlvkondadele, näiteks nii meeste kui naiste paljunemisvõimele ja loote arengule. Seepärast peaksid liikmesriigid jagama selle valdkonna parimaid tavasid.

(15)

Sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks eelnevalt kasutatud mineraalõlide kantserogeensuse kohta on piisavalt tõendusmaterjali. Nimetatud kasutatud mineraalsed mootoriõlid tekivad protsessi käigus ning seega ei klassifitseerita neid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (5). Teaduskomitee tegi kindlaks, et need õlid võivad olulises koguses imenduda naha kaudu, ja jõudis järeldusele, et töökeskkonnas toimub kokkupuude naha kaudu, ning soovitas tungivalt lisada märge „Nahk“. Nõuandekomitee nõustus, et kasutatud mineraalsed mootoriõlid tuleks kanda direktiivi 2004/37/EÜ I lisas loetletud ainete, segude ja menetluste hulka ning sellega, et need õlid võivad olulises koguses imenduda naha kaudu. Nahaga kokkupuute piiramiseks saab kasutada mitut parimat tava, muu hulgas isikukaitsevahendite, näiteks kinnaste kasutamine ning saastunud rõivaste eemaldamine ja puhastamine. Kõnealuste ja alles kujunevate parimate tavade täielik järgimine võiks aidata kõnealust kokkupuudet vähendada. Seega on asjakohane kanda tööprotsessid, mille käigus puututakse kokku eelnevalt sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks kasutatud mineraalõlidega, direktiivi 2004/37/EÜ I lisasse ning lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse märge „Nahk“, mis osutab naha kaudu olulisel määral imendumise võimalikkusele.

(16)

Diiselmootorites diislikütuse põlemisel tekkivate heitgaaside kantserogeensuse kohta on piisavalt tõendusmaterjali. Diiselmootori heitgaasid tekivad protsessi käigus ja seepärast ei klassifitseerita neid vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008. Nõuandekomitee on nõustunud sellega, et tavapärase diiselmootori heitgaasid tuleks kanda direktiivi 2004/37/EÜ I lisas loetletud kantserogeensete ainete, segude ja menetluste hulka, ning on palunud teha täiendavaid uuringuid uuemat tüüpi mootorite teaduslike ja tehniliste aspektide kohta. Vähiuurimiskeskus on liigitanud diiselmootorite heitgaasid inimestele kantserogeenseteks (IARC 1. kategooria) ja on täpsustanud, et kuigi uuemat tüüpi diiselmootorite puhul on tahkete osakeste ja kemikaalide hulk väiksem, ei ole veel selge, kuidas kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muudatused muudavad tervisele avalduvat mõju. Vähiuurimiskeskus on ühtlasi märkinud, et tavaliselt kasutatakse kokkupuute markerina elementaarset süsinikku, mille osakaal kõnealustes heitgaasides on märkimisväärne. Arvestades eespool mainitut ja kõnealuste heitgaasidega kokkupuutuvate töötajate arvu, on asjakohane lisada direktiivi 2004/37/EÜ I lisasse tööd, millega kaasneb kokkupuude diiselmootorite heitgaasidega, ja kehtestada direktiivi III lisas diiselmootorite heitgaaside piirnorm, mis arvutatakse elementaarse süsiniku põhjal. Direktiivi 2004/37/EÜ I ja III lisa kanded peaksid hõlmama igat tüüpi diiselmootorite heitgaase.

(17)

Diiselmootori heitgaaside piirnorm 0,05 mg/m3 mõõdetuna elementaarse süsinikuna võib mõnes sektoris olla lähiajal raskesti saavutatav. Seetõttu tuleks enne piirnormi kohaldamist kehtestada lisaks ülevõtmisperioodile kõigi sektorite jaoks kaheaastane üleminekuperiood. Allmaakaevandamise ja tunneliehitusega tegelevate sektorite jaoks tuleks aga enne piirnormi kohaldamist kehtestada lisaks ülevõtmisperioodile viieaastane üleminekuperiood.

(18)

Teatavad polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, eelkõige sellised, mis sisaldavad benso[a]püreeni, vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A või 1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse kohaselt kantserogeenid. Selliste segudega kokkupuude võib toimuda tööl, mis on seotud põlemisprotsessidega, muu hulgas sisepõlemismootori heitgaaside ja kõrge temperatuuriga põlemisprotsessidega. Teaduskomitee tegi kindlaks, et need segud võivad olulisel määral imenduda naha kaudu, ning nõuandekomitee nõustus, et vaja on kehtestada polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segudega kokkupuute piirnorm töökeskkonnas, ja soovitas teha tööd teaduslike aspektide hindamiseks eesmärgiga esitada tulevikus ettepanek kokkupuute piirnormi kohta töökeskkonnas. Seepärast on asjakohane lisada nende segude kohta direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse märge „Nahk“, mis osutab naha kaudu olulisel määral imendumise võimalikkusele. Vaja oleks teha ka edasisi uuringuid, et hinnata vajadust kehtestada polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segudega kokkupuute piirnorm, et töötajaid nende segude eest paremini kaitsta.

(19)

Trikloroetüleen vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse kohaselt kantserogeen. Teaduskomitee tegi kindlaks, et trikloroetüleen on genotoksiline kantserogeen. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada trikloroetüleeni piirnormid kaheksatunnise võrdlusperioodi suhtes (pikaajalise kokkupuute piirnorm) ning lühema viieteistminutilise võrdlusperioodi aegkaalutud keskmise suhtes (lühiajalise kokkupuute piirnorm). Teaduskomitee tegi kindlaks, et kõnealune kantserogeen võib olulisel määral imenduda naha kaudu, ning nõuandekomitee leppis kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada trikloroetüleeniga pika- ja lühiajalise kokkupuute piirnormid ning lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse märge „Nahk“, mis osutab naha kaudu olulisel määral imendumise võimalikkusele. Uusi teaduslikke tõendeid ja tehnika arengut arvesse võttes tuleks kõnealuse aine piirnormid edaspidi väga tähelepanelikult läbi vaadata.

(20)

4,4′-metüleendianiliin (MDA) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse kohaselt kantserogeen. Teaduskomitee jõudis järeldusele, et nimetatud läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on siiski võimalik kehtestada 4,4′-metüleendianiliini piirnorm. Teaduskomitee tegi kindlaks, et kõnealune kantserogeen võib olulises koguses imenduda naha kaudu, ning nõuandekomitee leppis kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada 4,4′-metüleendianiliini piirnorm ja lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse märge „Nahk“, mis osutab naha kaudu olulisel määral imendumise võimalikkusele.

(21)

Epiklorohüdriin (1-kloro-2,3-epoksüpropaan) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse kohaselt kantserogeen. Teaduskomitee jõudis järeldusele, et nimetatud läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada ning soovitas vältida sellega kokkupuudet töökeskkonnas. Teaduskomitee tegi kindlaks, et epiklorohüdriin võib olulisel määral imenduda naha kaudu, ning nõuandekomitee leppis kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada epiklorohüdriini piirnorm ja lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse märge „Nahk“, mis osutab naha kaudu olulisel määral imendumise võimalikkusele.

(22)

Etüleendibromiid (1,2-dibromoetaan, EDB) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse kohaselt kantserogeen. Teaduskomitee jõudis järeldusele, et nimetatud läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada ning soovitas vältida sellega kokkupuudet töökeskkonnas. Teaduskomitee tegi kindlaks, et etüleendibromiid võib olulises koguses imenduda naha kaudu, ning nõuandekomitee leppis kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada epiklorohüdriini piirnorm ja lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse märge „Nahk“, mis osutab naha kaudu olulisel määral imendumise võimalikkusele.

(23)

Etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan, EDC) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse kohaselt kantserogeen. Teaduskomitee jõudis järeldusele, et nimetatud läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on siiski võimalik kehtestada etüleendikloriidi piirnorm. Teaduskomitee tegi kindlaks, et etüleendikloriid võib olulisel määral imenduda naha kaudu, ja nõuandekomitee leppis kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kokku praktilise piirnormi, rõhutades samas, et eelkõige toimemehhanismi kohta puuduvad usaldusväärsed ja ajakohased teadusandmed. Seepärast on asjakohane kehtestada epiklorohüdriini piirnorm ja lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisasse märge „Nahk“, mis osutab naha kaudu olulisel määral imendumise võimalikkusele.

(24)

Euroopa ränidioksiidivõrgustiku (NEPSI) allkirjastatud kokkulepe, mis käsitleb töötajate tervise kaitset kristallilise ränidioksiidi ja seda sisaldavate toodete heade käsitsemis- ja kasutamistavade abil, ning teised sotsiaalpartnerite kokkulepped, mis tagavad lisaks reguleerivatele meetmetele juhised ja vahendid direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud tööandjate kohustuste tõhusa rakendamise toetamiseks, on kasulikud vahendid reguleerivate meetmete täiendamiseks. Komisjon peaks julgustama sotsiaalpartnereid selliseid kokkuleppeid sõlmima, austades samal ajal nende sõltumatust. Nende kokkulepete järgimine ei tohiks aga anda alust eeldada, et direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud tööandjate kohustused on täidetud. Kõnealuste kokkulepete korrapäraselt ajakohastatav loetelu tuleks avaldada Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) veebisaidil.

(25)

Komisjon konsulteeris nõuandekomiteega ja viis läbi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohase kaheetapilise konsultatsiooni Euroopa sotsiaalpartneritega.

(26)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artikli 31 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid.

(27)

Käesoleva direktiiviga kehtestatud piirnormid vaadatakse läbi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (6) rakendamisega ning Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kahe komitee – riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee – arvamustega, eelkõige selleks, et võtta töötajate tõhusa kaitsmise eesmärgil arvesse direktiiviga 2004/37/EÜ kehtestatud piirnormide ja annuse-toime seoste vastastikust mõju, teavet tegeliku kokkupuute kohta ja kui need on olemas, DNEL-väärtusi (Derived No Effect Levels – tuletatud mittetoimiv tase), mis on kõnealuse määruse kohaselt tuletatud ohtlike kemikaalide jaoks.

(28)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt parandada elu- ja töötingimusi ning kaitsta töötajate tervist kantserogeenidega ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate spetsiifiliste ohtude eest, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)

Kuna käesolevas direktiivis käsitletakse töötajate tervise ja ohutuse kaitset nende töökohal, tuleks see üle võtta kahe aasta jooksul alates selle jõustumise kuupäevast.

(30)

Direktiivi 2004/37/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(31)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (7) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et kõnealuste dokumentide edastamine on põhjendatud,