(1)

Komisjon kohustus oma 30. novembri 2016. aasta teatises Euroopa kaitsealase tegevuskava kohta täiendama liikmesriikide ühiseid jõupingutusi julgeolekuprobleemidele reageerimiseks vajaliku kaitsevõime arendamisel, neid võimendama ja konsolideerima, samuti soodustama konkurentsivõimelist, uuenduslikku ja tõhusat kaitsetööstust kogu liidus. Eelkõige tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa Kaitsefond (edaspidi „fond“), et toetada ühistesse teadusuuringutesse tehtavaid investeeringuid ning kaitseotstarbelise varustuse ja tehnoloogia ühist arendamist, julgustades seeläbi nimetatud varustuse ja tehnoloogia alaseid ühiseid hankeid ja ühist hooldust. Fond ei asenda sellealaseid liikmesriikide pingutusi ning peaks olema liikmesriikidele stiimuliks, et teha tihedamat koostööd ja investeerida kaitsesse rohkem. Fondi kaudu toetataks koostööd kogu kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendustsükli jooksul, edendades seeläbi koostoimet ja kulutõhusust. Eesmärk on tagada kaitsevõime ning konkurentsivõimeline ja innovatiivne baas kaitsetööstuse jaoks kogu liidus, sealhulgas piiriülese koostöö ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) osalemise kaudu, ning aidata kaasa Euroopa kaitsekoostöö tihendamisele.

(2)

Selleks et edendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja uuendussuutlikkust, mis aitab saavutada liidu strateegilist autonoomiat, tuleks luua Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm (edaspidi „programm“). Programmi eesmärk peaks olema edendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, mis aitab täiustada kaitsevõimet, sealhulgas küberkaitse valdkonnas, toetades kogu liidus ettevõtjate, sealhulgas VKEde ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate, teaduskeskuste ja ülikoolide ning liikmesriikide koostööd kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendusetapis ning võimaldab seega kaitsetööstuses paremini ära kasutada mastaabisäästu ning edendada kaitsesüsteemide standardimist ja samal ajal tõhustada nende koostalitlusvõimet. Teadusuuringute ja tehnoloogiaetapile järgnevas arendusetapis tekib märkimisväärseid riske ja kulusid, mis takistavad teadusuuringute tulemuste edasist kasutamist ja kahjustavad liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet. Arendusetapi toetamise kaudu aidataks programmiga kaasa kaitsealaste teadusuuringute tulemuste paremale kasutuselevõtmisele ning see omakorda aitaks kaotada teadusuuringute ja tootmise vahelise lõhe. Samuti edendaks see kõiki uuendustegevuse vorme, sest võib eeldada toetuse positiivset mõju ka tsiviilsektoris. Programm täiendab meetmeid, mida võetakse kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikliga 182, ning see ei hõlma kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tootmist või hankimist.

(3)

Uuenduslikumate lahenduste leidmiseks ja avatud siseturu edendamiseks peaks programm tugevalt toetama VKEde piiriülest osalemist ja aitama luua uusi turuvõimalusi.

(4)

Programm peaks hõlmama kaheaastast ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020. Programmi elluviimiseks nimetatud ajavahemikul tuleks kindlaks määrata konkreetne rahasumma.

(5)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (3) punkti 17 tähenduses.

(6)

Programmi rakendamisel tuleks kõiki rahastamisvahendeid kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, (4) et tagada kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia maksimaalne areng. Programmi kaheaastast kestust arvestades võib siiski tekkida praktilisi probleeme rahastamisvahendite kasutamisel. Seepärast tuleks eelistada nimetatud esmaetapis toetuste kasutamist ja erandkorras avalikke hankeid. Rahastamisvahendid võiks olla asjakohased vahendid kasutamiseks fondis pärast 2020. aastat.

(7)

Komisjon võib delegeerida osa programmi rakendamisest määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktis c osutatud üksustele.

(8)

Pärast seda, kui liidu tasandil on kokku lepitud ühised kaitsevõime prioriteedid, kasutades selleks eeskätt võimearendusplaani ja võttes arvesse ka kaitseküsimuste iga-aastast kooskõlastatud läbivaatamist, ning eesmärgiga saavutada ELi ambitsioonitase, milles nõukogu leppis kokku oma 14. novembri 2016. aasta järeldustes ja mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 15. detsembril 2016, teevad liikmesriigid kindlaks sõjalised vajadused ja konsolideerivad neid ning esitavad projekti tehnilise kirjelduse.

(9)

Liikmesriigid peaksid määrama asjakohasel juhul ka projektijuhi, kelleks võib olla rahvusvaheline projektijuhtimise organisatsioon, näiteks Relvastuskoostöö Organisatsioon, või üksus, näiteks Euroopa Kaitseagentuur, kelle ülesanne on juhtida programmi toetatud koostöömeetmete arendamisega seotud tööd. Projektijuhi määramise korral peaks komisjon enne rahastamiskõlbliku meetme alusel toetusesaajale makse tegemist arutama projektijuhiga meetme raames tehtud edusamme, et projektijuht saaks tagada, et toetusesaajad peavad ajakavast kinni.

(10)

Liidu rahaline toetus ei tohiks mõjutada kaitseotstarbeliste toodete liidusiseseid tarneid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/43/EÜ (5) ega kaitseotstarbeliste toodete, varustuse või tehnoloogia eksporti. Samuti ei tohiks see mõjutada liikmesriikide kaalutlusõigust seoses kaitseotstarbeliste toodete liidusiseste tarnete ja ekspordi poliitikaga, sealhulgas vastavalt nõukogu ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP (6) sätestatud sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivatele ühiseeskirjadele.

(11)

Kuna programmi eesmärk on toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja tõhusust koostööprojektide arendusetapis esinevate riskide vähendamise kaudu, peaksid selle alusel olema rahastamiskõlblikud meetmed, mis on seotud kaitseotstarbelise toote või kaitsetehnoloogia arendamisega, nimelt teostatavusuuringud ja muud kaasmeetmed, kavandid (sealhulgas kavandi aluseks olevad tehnilised kirjeldused), süsteemi prototüüpide loomine, katsetamine, kvalifitseerimine, sertifitseerimine ning kaitseotstarbeliste toote või kaitsetehnoloogia tõhususe suurendamine olelusringi vältel. Programmi alusel peaksid olema rahastamiskõlblikud ka olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja olemasoleva kaitsetehnoloogia, sealhulgas nende koostalitlusvõime ajakohastamise meetmed. Olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja olemasoleva kaitsetehnoloogia ajakohastamise meetmed peaksid olema rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui meetme elluviimiseks vajalikule eelteabe kasutamisele ei ole seatud piiranguid, mis pärsivad meetme elluviimist.

(12)

Arvestades, et programmiga püütakse eelkõige soodustada eri liikmesriikide ettevõtjate koostööd, peaks programmi alusel olema rahastamiskõlblikud üksnes sellised meetmed, mida hakkab viima ellu konsortsium, mille moodustavad vähemalt kolm ettevõtjat, kes asuvad vähemalt kolmes eri liikmesriigis.

(13)

Piiriülest ettevõtjate koostööd kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendamisel on sageli takistanud ühtses tehnilises kirjelduses või standardis kokkuleppimisega seotud raskused. Ühtse tehnilise kirjelduse või standardi puudumine või selle piiratus on muutnud arendustöö keerulisemaks ning põhjustanud arendusetapis viivitusi ja paisutanud kulusid. Kõrgemat tehnoloogilist valmisolekut nõudvate meetmete programmi alusel rahastamiskõlblikkuse põhitingimuseks peaks olema ühises tehnilises kirjelduses kokkuleppele jõudmine. Teostatavusuuringud ja meetmed, millega toetatakse ühise tehnilise kirjelduse või standardi koostamist, peaksid samuti olema programmi alusel rahastamiskõlblikud.

(14)

Et tagada liidu ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täitmine käesoleva määruse rakendamisel, ei peaks olema käesoleva programmi alusel rahastamiskõlblikud meetmed toodete ja tehnoloogia arendamiseks, mille kasutamine, arendamine või tootmine on rahvusvahelise õigusega keelatud. Sellega seoses peaks selliste uute kaitseotstarbeliste toodete või sellise uue kaitsetehnoloogia arendamise meetmete rahastamiskõlblikkus, mis on mõeldud spetsiaalselt inimkontrollita löökidega surmavate rünnakute elluviimiseks, sõltuma ka rahvusvahelise õiguse arengust.

(15)

Kuna programmi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja tõhusust, peaksid rahastamiskõlblikud olema reeglina ainult liidus asuvad üksused, kes ei ole kolmanda riigi ega kolmanda riigi üksuse kontrolli all. Lisaks ei tohiks liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeoleku- ja kaitsehuvide kaitsmise tagamiseks programmi alusel rahastatavas meetmes toetusesaajate ja alltöövõtjate kasutatav taristu ja vara ning nende kasutatavad rajatised ja ressursid asuda kolmanda riigi territooriumil.

(16)

Mõnel juhul peaks olema võimalik teha erand põhimõttest, mille kohaselt ei tohi toetusesaajad ega meetmes osalevad alltöövõtjad olla kolmanda riigi ega kolmanda riigi üksuse kontrolli all. Seepärast peaksid liidus asuvad ettevõtjad, kes on kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli all, olema rahastamiskõlblikud juhul, kui nad täidavad liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud asjakohaseid ja rangeid tingimusi, mis on kindlaks määratud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) V jaotisega, sealhulgas Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamist puudutavas osas. Selliste ettevõtjate osalemine ei tohiks minna vastuollu programmi eesmärkidega. Toetusesaajad peaksid esitama kogu asjakohase teabe taristu, rajatiste, vara ja ressursside kohta, mida meetme elluviimisel kasutatakse. Samuti tuleks arvesse võtta liikmesriikide muresid seoses varustuskindlusega.

(17)

Ühelt poolt toetusesaajate ja meetmes osalevate alltöövõtjate ning teiselt poolt ettevõtjate, kes asuvad kolmandas riigis või kes on kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli all, koostöö suhtes tuleks samuti rakendada liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud asjakohaseid tingimusi. Seejuures ei tohiks kolmas riik ega kolmanda riigi üksus pääseda ilma loata juurde meetme elluviimist puudutavale salastatud teabele. Juurdepääsu salastatud teabele lubatakse kooskõlas asjakohaste julgeolekunormidega, mis kehtivad Euroopa Liidu salastatud teabe ja liikmesriigi salastatud teabe suhtes.

(18)

Rahastamiskõlblikud meetmed, mis on välja töötatud liidu institutsioonilises raamistikus toimuva alalise struktureeritud koostöö raames, aitaksid tugevdada eri liikmesriikide ettevõtjate koostööd ja seega otseselt täita programmi eesmärke. Sellistele meetmetele tuleks seepärast ette näha kõrgem rahastamismäär. Rahastamiskõlblikud meetmed, mille väljatöötamisel osalevad asjakohasel määral keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ja VKEd ning eeskätt piiriülesed VKEd, toetavad tarneahela avamist ja aitavad täita programmi eesmärke. Sellistele meetmetele tuleks seepärast ette näha kõrgem rahastamismäär, muu hulgas suurema riski ja halduskoormuse kompenseerimiseks.

(19)

Juhul kui programmi alusel rahastamiskõlbliku meetme elluviimises soovib osaleda konsortsium ja kui liidu rahalist abi antakse toetuse vormis, peaks konsortsium nimetama ühe oma liikmetest koordinaatoriks. Koordinaator peaks olema peamine kontaktisik suhetes komisjoniga.

(20)

Uuendustegevuse ja tehnoloogiaarenduse edendamine liidu kaitsetööstuses peaks võimaldama säilitada ja arendada liidu kaitsetööstuse oskusi ja oskusteavet ning aitama tugevdada selle tehnoloogilist ja tööstuslikku autonoomiat. Sellest tulenevalt võib programm aidata ka kindlaks teha valdkonnad, milles liit on kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendamisel sõltuv kolmandatest riikidest. Selline uuendustegevuse ja tehnoloogiaarenduse edendamine peaks ühtlasi toimuma viisil, mis on kooskõlas liidu julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Seega peaks üheks pakkumuste hindamise kriteeriumiks olema meetme panus nimetatud huvide kaitsmisse ja liikmesriikide poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kokku lepitud kaitsevõime prioriteetide rakendamisse. Ühised kaitsevõime prioriteedid määratakse liidus kindlaks eeskätt võimearendusplaani kaudu. Asjaomaste prioriteetide rakendamist tugevdatud koostöös toetatakse veel muude liidu protsesside, näiteks kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise ja alalise struktureeritud koostöö kaudu. Asjakohasel juhul võib arvesse võtta ka piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, sealhulgas NATO raames, tingimusel et need teenivad liidu julgeoleku- ja kaitsehuve, ei takista ühegi liikmesriigi osalemist ja arvestavad vajadusega vältida tarbetut topeldamist.

(21)

Liikmesriigid töötavad individuaalselt ja ühiselt mehitamata õhusõidukite, sõidukite ja laevade arendamise, tootmise ja operatiivkasutuse nimel. Seejuures hõlmab operatiivkasutus löökide korraldamist sõjaväeliste sihtmärkide pihta. Selliste süsteemide, sealhulgas sõjaliste ja tsiviilsüsteemide arendamisega seotud teadus- ja arendustegevust on toetatud liidu vahenditest. Kava kohaselt jätkatakse liidu toetust ka tulevikus, võimaluse korral ka käesoleva programmi alusel. Käesoleva määruse ükski säte ei tohiks takistada programmi alusel välja töötatud kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia õiguspärast kasutamist.

(22)

Rahastatavate meetmete elujõulisuse tagamiseks peaksid asjaomased liikmesriigid kirjalikult, näiteks kavatsusavaldusega, kinnitama oma kohustust meetme rahastamises tõhusalt osaleda.

(23)

Tagamaks, et rahastatavad meetmed panustavad Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimesse ja tõhususse, peaksid nad olema turu- ja nõudluspõhised ning keskpikas kuni pikas perspektiivis majanduslikult tasuvad, sealhulgas kahesuguse kasutusega tehnoloogia puhul. Seetõttu peaksid rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid võtma arvesse asjaolu, et liikmesriigid kavatsevad kaitseotstarbelise lõpptoote hankida või tehnoloogiat kasutada koordineeritud viisil, ning pakkumuste hindamise kriteeriumid asjaolu, et liikmesriigid võtavad poliitilise või õigusliku kohustuse kaitseotstarbelist lõpptoodet või kaitsetehnoloogiat ühiselt kasutada, omada või hooldada.

(24)

Programmi alusel rahastamiseks esitatud meetmete hindamisel tuleks arvesse võtta kõiki pakkumuste hindamise kriteeriume. Kuna nimetatud kriteeriumid ei ole välistavad, ei tohiks automaatselt välja jätta ühtegi esitatud meedet, mille puhul ei ole üks või mitu nimetatud kriteeriumi täidetud.

(25)

Kui meede on seotud süsteemi prototüübi loomisega, mis on sageli arendusetapi kõige kulukam tegevus, ei tohiks programmi alusel antav liidu rahaline abi ületada 20 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest. Seevastu peaks olema võimalik katta muude arendusetapi meetmete rahastamiskõlblikud kulud täies ulatuses. Mõlemal juhul tuleks rahastamiskõlblike kuludena käsitleda määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 126 sätestatud kulusid.

(26)

Kuna programm peaks täiendama teadusuuringuid, eelkõige kaitsevaldkonnas, ning samuti sidususe ja halduslihtsuse eesmärgil, tuleks programmi suhtes kohaldada võimalikult suures ulatuses samu õigusnorme, mida kohaldatakse kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 (edaspidi „programm „Horisont 2020““) suhtes. Seepärast on asjakohane lubada kaudsete rahastamiskõlblike kulude hüvitamistel 25 % suuruse kindla määra kasutamist sarnaselt kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistavale meetmele ja programmile „Horisont 2020“.

(27)

Kuna liidu toetuse abil püütakse tugevdada kaitsesektori konkurentsivõimet ja seda antakse ainult konkreetse arendusetapi meetmete jaoks, ei tohiks liidul olla omandi- ja intellektuaalomandiõigusi rahastatavate meetmete abil arendatavate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia suhtes. Toetusesaajad määravad intellektuaalomandiõigustele kohalduva õiguskorra kindlaks lepingus. Huvitatud liikmesriikidel peaks olema ka võimalik osaleda järgnevates ühishangetes. Lisaks ei tohiks kolmas riik ega kolmanda riigi üksus omada kontrolli programmi alusel rahastatavate meetmete tulemuste üle ega seada neile tulemustele piiranguid.

(28)

Komisjon peaks kehtestama kooskõlas programmi eesmärkidega kaheaastase tööprogrammi. Tööprogrammis tuleks sätestada üksikasjalikult programmi alusel rahastatavate projektide kategooriad, sealhulgas kaitseotstarbelised tooted ja kaitsetehnoloogia, näiteks kaugjuhitavad süsteemid, satelliitside, positsioneerimine, navigeerimine ja sünkroniseerimine, autonoomne juurdepääs kosmosele ja alaline Maa seire, energiasäästvus, küberturvalisus ja merendusjulgeolek, aga ka suur sõjaline võimekus õhus, maal, merel ja kombineeritud sõjapidamiskeskkonnas, sealhulgas tõhusam situatsiooniteadlikkus, kaitse, liikuvus, logistika ja arstiabi ning strateegilised abivahendid.

(29)

Tööprogrammi koostamisel peaks komisjoni abistama liikmesriikide esindajatest koosnev komitee (edaspidi „komitee“). Komisjon peaks püüdma leida lahendusi, millel on komitees võimalikult suur toetus. Sellega seoses võib komitee tulla kokku riiklike kaitsevaldkonna ekspertide koosseisus, et anda komisjonile eriomast abi. Komiteesse oma esindajate määramise õigus on liikmesriikidel. Komitee liikmetele tuleks anda varajased ja tulemuslikud võimalused analüüsida rakendusaktide eelnõusid ja esitada nende kohta oma seisukohti.

(30)

Pidades silmas liidu VKEde poliitikat, mis on ülimalt oluline majanduskasvu, innovatsiooni, töökohtade loomise ja sotsiaalse lõimumise tagamiseks liidus, ning asjaolu, et toetatavad meetmed eeldavad üldiselt riikidevahelist koostööd, on tähtis, et tööprogrammis võetakse arvesse ja võimaldatakse VKEde piiriülest avatud ja läbipaistvat juurdepääsu ja osalust ning et sellise meetme toetamiseks nähakse ette vähemalt 10 % kogueelarvest, mis võimaldab kaasata VKEsid meetme väärtusahelasse. Üks projektikategooria peaks olema ette nähtud spetsiaalselt VKEdele.

(31)

Programmi edukuse tagamiseks peaks komisjon püüdma pidada dialoogi kogu Euroopa tööstusega, sealhulgas VKEde ja kaitsesektori mittetavapäraste tarnijatega.

(32)

Lähtuvalt Euroopa Kaitseagentuuri eksperditeadmistest kaitsesektoris ning kooskõlas talle ELi lepinguga antud pädevusega tuleks Euroopa Kaitseagentuuri kutsuda osalema komitees vaatlejana. Abistama tuleks kutsuda ka Euroopa välisteenistus.

(33)

Üldreeglina peaksid komisjon või määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktis c osutatud üksused korraldama programmi alusel rahastatavate meetmete väljavalimiseks konkurentsipõhiseid projektikonkursse, nagu on sätestatud nimetatud määruses, ja tagama, et haldusmenetlused on võimalikult lihtsad ning need tekitavad võimalikult vähe lisakulusid. Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikel asjaoludel võidakse aga liidu rahalist abi anda ka vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (7) artiklile 190.

(34)

Pärast projektide hindamist sõltumatute ekspertide abil, kes peaksid olema läbinud liikmesriigi julgeolekukontrolli, peaks komisjon valima välja programmi alusel rahastatavad meetmed. Komisjon peaks looma sõltumatute ekspertide andmebaasi. Andmebaas ei peaks olema avalik. Sõltumatud eksperdid tuleks määrata vastavalt sellele, millised on nende oskused, kogemused ja teadmised neile antavaid ülesandeid arvestades. Sõltumatute ekspertide määramisel peaks komisjon võtma asjakohaseid meetmeid, et saavutada eksperdirühmade ja hindamiskomisjonide tasakaalustatud koosseis erinevaid oskusi, kogemusi, teadmisi, geograafilist mitmekesisust ja soolist kuuluvust silmas pidades, võttes arvesse meetme valdkonna olukorda. Samuti tuleks püüda tagada ekspertide roteerumist ning era- ja avaliku sektori asjakohast tasakaalu. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses tööprogrammi vastuvõtmise ja rakendamise ning väljavalitud meetmete rahastamiseks vajalike vahendite eraldamisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8). Liikmesriike tuleks teavitada hindamise tulemustest ja rahastatud meetmete edenemisest.

(35)

Rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust, võttes arvesse nende suurt mõju käesoleva määruse rakendamisele.

(36)

Programmi kehtivusaja lõpus peaks komisjon koostama rakendamisaruande, milles käsitletakse finantstegevust rahalise rakendamise tulemuste ja võimaluse korral ka mõju seisukohast. Rakendamisaruandes tuleks samuti analüüsida VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust programmi alusel rahastatavates meetmetes ning üldises väärtusahelas. Samuti peaks aruanne sisaldama teavet toetusesaajate päritolu ja tekkinud intellektuaalomandiõiguste jagunemise kohta.

(37)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(38)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama programmi võimalikult laialdase tutvustamise, et suurendada selle tõhusust ja seeläbi parandada liikmesriikide kaitsetööstuse konkurentsi- ja kaitsevõimet.

(39)

Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke kulude ja kaasnevate riskide tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,