2.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 318/1

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 474/2006 (2) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatüki kohane liidu nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidus tegevuskeeldu.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 3 on teatavad liikmesriigid ja Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „EASA“) edastanud komisjonile teavet, mis on kõnealuse nimekirja ajakohastamise seisukohalt tähtis. Asjakohast teavet on edastanud ka kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Selle teabe alusel tuleks nimekirja ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu olulistest üksikasjadest ja kaalutlustest, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes liidus tegevuskeeld või muudetakse nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)

Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 (3) alusel loodud komiteele (edaspidi „lennuohutuskomitee“) suuline ettekanne.

(5)

Komisjon on andnud lennuohutuskomiteele ajakohastatud teavet seoses käimasolevate ühiskonsultatsioonidega, mida peetakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 473/2006 (4) raames Ekvatoriaal-Guinea, Nepali, Nigeeria, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Tai, Ukraina ja Venezuela pädevate asutuste ninglennuettevõtjatega. Lisaks andis komisjon lennuohutuskomiteele teavet lennuohutusolukorra kohta Afganistanis, Boliivias, Indias, Indoneesias, Iraagis, Kasahstanis, Liibüas, Moldovas, Mosambiigis ja Sambias, samuti tehniliste konsultatsioonide kohta Venemaaga.

(6)

EASA esitles komisjonile ja lennuohutuskomiteele Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi „ICAO“) poolt üldise ohutusjärelevalve auditiprogrammi raames koostatud auditiaruannete analüüsi tulemusi. Liikmesriike kutsuti üles seadma prioriteediks sellistes kolmandates riikides serditud lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimist seisuplatsil, kelle puhul ICAO on kindlaks teinud olulisi ohutusprobleeme või mille ohutusjärelevalvesüsteemis esineb EASA andmetel märkimisväärseid puudujääke. Lisaks komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaselt peetavatele konsultatsioonidele võimaldab õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmine hankida lisateavet kõnealustes kolmandates riikides serditud lennuettevõtjate ohutusalaste tulemuste kohta.

(7)

EASA teavitas komisjoni ja lennuohutuskomiteed ka välismaiste õhusõidukite ohutuse hindamise programmi (SAFA programm) raames komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 (5) kohaselt seisuplatsil tehtud kontrollide analüüsi tulemustest.

(8)

Peale selle teavitas EASA komisjoni ja lennuohutuskomiteed tehnilise abi projektidest kolmandates riikides, kelle suhtes kasutatakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid meetmeid või jälgimist. EASA andis teavet edasise tehnilise abi kavade ja taotluste kohta ning tsiviillennundusametite haldus- ja tehnilise võimekuse suurendamise koostöö kohta, mille eesmärk on aidata kõrvaldada kõik puudujäägid kohaldatavate rahvusvaheliste standardite järgimisel. Liikmesriike kutsuti üles reageerima sellistele taotlustele, lähtudes mõlema poole huvidest ning kooskõlastatult komisjoni ja EASA-ga. Sellega seoses kordas komisjon, kui kasulik on anda rahvusvahelise lennundusvaldkonna osalistele eelkõige ICAO ohutusalase koostööabi võrgustiku (edaspidi „SCAN“) andmebaasi kaudu teavet tehnilise abi kohta, mida liit ja selle liikmesriigid annavad lennuohutuse suurendamiseks kogu maailmas.

(9)

Eurocontrol andis komisjonile ja lennuohutuskomiteele värsket teavet SAFA häirefunktsiooni staatuse ning tegevuskeelu saanud lennuettevõtjatega seotud ohuteadete praeguse statistika kohta.

(10)

Pärast seda, kui EASA oli analüüsinud liidu lennuettevõtjate õhusõidukitele seisuplatsil tehtud kontrollide, EASA korraldatud standardimiskontrollide ning liikmesriikide lennuametite tehtud konkreetsete kontrollide ja auditite tulemusi, on mitu liikmesriiki võtnud teatavaid täitemeetmeid ning teavitanud neist komisjoni ja lennuohutuskomiteed.

(11)

Liikmesriigid kordasid, et kui asjaomasest ohutusteabest peaks ilmnema, et asjakohaste ohutusstandardite järgimata jätmine liidu lennuettevõtjate poolt põhjustab otseseid ohutusriske, on nad valmis võtma vajalikke meetmeid.

(12)

7. juunil 2017 kohtusid komisjoni ja EASA esindajad Ekvatoriaal-Guinea lennutranspordiameti Autoridad Aeronautica de Guinea Ecuatorial (edaspidi „AAGE“) esindajatega. Kohtumise eesmärk oli jätkata viimati 2013. aasta kohtumisel peetud konsultatsioone. AAGE teavitas komisjoni ja EASA-t võetud meetmetest ICAO ohutusjärelevalvesüsteemi nõuetele vastavuse parandamiseks ning tõstis esile poliitilisi jõupingutusi reformide elluviimisel.

(13)

7. juuni 2017 kohtumisel tunnistas AAGE, et Ekvatoriaal-Guinea lennuettevõtjad ei olnud varem ICAO nõuetele vastavalt serditud. Seepärast tühistas AAGE mitme kõnealuses riigis serditud lennuettevõtja sertifikaadi ning algatas uue viie-etapilise sertimismenetluse ülejäänud lennuettevõtjate suhtes. AAGE esitas ka teavet oma personaliplaneerimise ja töötajate värbamise, õhusõidukite registri, lennuettevõtjate ümbersertimis- ja ohutusjärelevalveprogrammi kohta.

(14)

2017. aasta veebruaris tehtud ICAO auditi raames täheldati, et AAGE rahvusvaheliste lennuohutusstandardite rakendamise määr oli varasema 10 %-ga võrreldes kasvanud 62,5 %-ni.

(15)

Liit korraldas 16.–20. oktoobrini 2017 Ekvatoriaal-Guineas kohapealse kontrollkäigu. Sellest võtsid osa komisjoni, EASA ja liikmesriikide eksperdid. Kõnealuse kontrollkäigu ajal hinnati AAGE tööd, kontrollides kaht Ekvatoriaal-Guineas serditud tegutsevat lennuettevõtjat. Jõuti järeldusele, et hiljuti asutatud sõltumatu ja autonoomse tsiviillennuameti, 2012. aastal oma ohutusjärelevalvetoiminguid alustanud AAGE organisatsiooniline struktuur vastab Ekvatoriaal-Guineas toimuva lennutegevuse tasemele. Tehti kindlaks, et AAGE tegutseb tsiviillennunduse kõikides valdkondades ning et ametil on oma eelarve ja omavahendid. Pandi tähele, et AAGE vajab asjakohase kvalifikatsiooniga inspektoreid, eriti lennutegevuse, sealhulgas kommertslennutranspordi valdkonnas, et oleks võimalik teostada nõuetekohast ja tõhusat ohutusjärelevalvet Ekvatoriaal-Guineas serditud lennuettevõtjate suhtes.

(16)

Kontrollikäigu tulemustest ilmnes, et Ekvatoriaal-Guineas on kehtestatud terviklik õigusalane süsteem. AAGE tegeleb õigusaktide ajakohastamisega, et need oleksid jätkuvalt kooskõlas kõige uuemate arengusuundumustega rahvusvaheliste lennuohutusstandardite valdkonnas. AAGE tugineb siiski suures osas muude ametite ja organisatsioonide välja antud sertifikaatidele, litsentsidele ja lubadele, ilma et oleks ise neid kontrollinud, samas kui selline kontrollimine moodustab olulise osa AAGE ohutusjärelevalve ülesannetest. Seega peaks kõnealune kontrollimine kuuluma AAGE menetluste hulka ja seda tuleks nõuetekohaselt rakendada.

(17)

AAGE andis kontrollkäigu ajal teada, et praegu tegutseb ainult kaks Ekvatoriaal-Guineas serditud lennuettevõtjat, nimelt CEIBA Intercontinental ja Cronos Airlines. Lennuettevõtjate Punto Azul ja Tango Airways lennuettevõtja sertifikaadid on tühistatud.

(18)

Lennuettevõtja CEIBA Intercontinental kontrollimisest kohapealse kontrollkäigu raames ilmnes, et kõnealune lennuettevõtja tegutseb endiselt vana lennuettevõtja sertifikaadi alusel ning on ajakohase viie-etapilise sertimismenetluse käigus jõudnud alles teise etappi. Lennuettevõtjas CEIBA Intercontinental toimub praegu mitmeid muutusi, mille tulemusel esineb puudujääke seoses oluliste lennutegevus- ja hoolduskäsiraamatute ning muu dokumentatsiooni ajakohastamise ja heakskiitmisega. Lisaks sellele ei ole kõnealuseid käsiraamatuid ja dokumentatsiooni lennuettevõtjate tegevuse ja õhusõidukite jaoks veel kohandatud. Väljatöötamisel on lennuettevõtja ohutusjuhtimissüsteem, millesse tuleb veel lisada asjakohane riskianalüüs. Lennuettevõtja ohutuspõhimõtted on koostatud ja kehtestatud, aga neid ei ole organisatsioonis selgelt ja ulatuslikult tutvustatud. Ettevõtja kvaliteedisüsteem vajab samuti täiendavat arendamist.

(19)

Lennuettevõtja Cronos Airlines kontrollimise käigus ilmnes, et ettevõtja on teadlik Ekvatoriaal-Guineas kohaldatavatest eeskirjadest ning ta on teinud eespool nimetatud lennundusstandardite rakendamiseks jõupingutusi. Lennuettevõtja on edukalt läbinud lennuettevõtjate ajakohase viie-etapilise sertimismenetluse. Tema lennuettevõtja sertifikaati uuendati 2017. aasta jaanuaris. Siiski täheldati, et lennuettevõtja mitmed käsiraamatud ei olnud tegeliku käitamisega vastavusse viidud ning et tema kvaliteedisüsteem ei ole veel täielikult välja töötatud. Lisaks sellele leiti, et lennuettevõtja Cronos Airlines ohutusjuhtimissüsteem ei ole veel lõplikult välja töötatud ning et see on praegu jõudnud lennuohutusjuhtimissüsteemi neljaetapilise rakendamise teise etappi. Lennuettevõtja on koostanud ja kehtestanud ohutuspõhimõtted ning neid ka organisatsioonis selgelt ja ulatuslikult tutvustanud. Lennuettevõtja osaleb oma õhusõidukitega vabatahtlikult lennuandmete seireprogrammis.

(20)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikliga 7 kuulasid komisjon ja lennuohutuskomitee 14. novembril 2017 ära nii AAGE kui ka lennuettevõtjad CEIBA Intercontinental ja Cronos Airlines. Sellel ärakuulamisel väljendas Ekvatoriaal-Guinea valitsuse esindaja oma valitsuse tugevat tahet parandada veelgi lennutranspordi turvalisust Ekvatoriaal-Guineas, et võimaldada häid siseriiklikke ja piirkondlikke ühendusi. Ärakuulamisel andis AAGE teavet seoses parandusmeetmetega, mis on võetud liidu kohapealse kontrollkäigu ajal tõstatatud probleemide kõrvaldamiseks. AAGE hinnangul on kulub kõnealuste parandusmeetmete rakendamiseks üks aasta.

(21)

Teave, mille lennuettevõtja CEIBA Intercontinental esitas liidu kohapealse kontrollkäigu ajal tõstatatud probleemide lahendamiseks koostatud parandusmeetmete kavaga seotud ärakuulamise käigus, osutas sellele, et kõnealune lennuettevõtja ei teinud algpõhjuste analüüsi, vaid kehtestas üksnes viivitamatud parandusmeetmed ja jättis võtmata pikaajalised ennetusmeetmed.

(22)

Teave, mille lennuettevõtja Cronos Airlines esitas liidu kohapealse kontrollkäigu ajal tõstatatud probleemide lahendamiseks ettenähtud parandusmeetmetega seotud ärakuulamisel, osutas sellele, et kõnealune lennuettevõtja oli teinud algpõhjuste analüüsi, võtnud viivitamatud parandusmeetmed ning meetmed, mis aitavad vältida kindlakstehtud probleemide kordumist.

(23)

Kättesaadava teabe, liidu kohapealse kontrollkäigu tulemuste ja 14. novembril 2017 toimunud ärakuulamisel esitatud teabe põhjal jõuti järeldusele, et kuigi AAGE on teinud märkimisväärseid parandusi Ekvatoriaal-Guinea lennuohutuse järelevalvesüsteemis, leidub Ekvatoriaal-Guinea ohutusjärelevalvesüsteemis ikka veel olulisi puudujääke. Leiti, et AAGE ei suuda täiel määral täita oma kohustusi Ekvatoriaal-Guineas serditud lennuettevõtjate üle järelevalve teostamisel. See nähtus asjaolust, et lennuettevõtjate sertimist ja ohutusjärelevalvet on teostanud nõutud asjakohase kvalifikatsioonita inspektorid, ning tõsiasjast, et mitmeid liidu kohapealse kontrollkäigu ajal tõstatatud probleeme ei olnud AAGE ise oma sertimis- ja järelevalvetegevuse käigus kindlaks teinud. Seetõttu puuduvad praegu piisavad tõendid, mille alusel teha otsus kõikide Ekvatoriaal-Guineas serditud lennuettevõtjate suhtes kohaldatava tegevuskeelu tühistamise või muutmise kohta. Võttes arvesse, et lennuettevõtjate Punto Azul ja Tango Airways lennuettevõtja sertifikaadid on tühistatud, tuleks nad välja jätta selliste lennuettevõtjate nimekirjast, kelle suhtes kohaldatakse tegevuskeeldu.

(24)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, ja jätta lennuettevõtjad Punto Azul ja Tango Airways välja määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast.

(25)

Nepali tsiviillennundusamet (edaspidi „CAAN“) edastas oma 5. märtsi 2017. aasta kirjas komisjonile teavet Nepali ohutusjärelevalvesüsteemi praeguse olukorra kohta. Pärast seda, kui kõik Nepali lennuettevõtjad olid 2015. aastal uuesti serditud, kordas CAAN koostöös ICAOga seda protsessi 2016. aastal, et lennuettevõtja sertifikaatide kehtivust uuesti pikendada.

(26)

13. märtsil 2017 esitas Nepali välisministeerium Euroopa Liidu delegatsioonile Katmandus (Nepal) täiendavad dokumendid, milles rõhutati tehtud edusamme ja mis hõlmasid väljavõtet ICAO ühistegevuse meeskonna poolt Nepali jaoks koostatud lähetusaruandest. Lennutegevuse ja lennukõlblikkuse valdkonnas tegi ICAO ühistegevuse meeskond kindlaks mitu probleemi. Kõnealused probleemid olid samad, mis varasematel kontrollkäikudel, muu hulgas liidu kohapealsel kontrollkäigul 2014. aasta veebruaris ja liidu tehnilise abi tööreisil 2015. aasta oktoobris. Kõnealuse teabe alusel nõudis komisjon 4. juulil 2017 CAANilt lisateavet.

(27)

ICAO korraldas 4.–11. juulini 2017 Nepalis ICAO koordineeritud valideerimisauditi. Kõnealuse auditi tulemuste põhjal teatas ICAO 27. juulil 2017, et Nepali pädevad asutused on kõrvaldanud lennuettevõtjate sertimisega seotud olulise ohutusprobleemi.

(28)

CAAN esitas 3. augustil 2017 komisjonile nõutud teabe. Kõnealune teave hõlmas muu hulgas andmeid seoses järgmisega: lennuettevõtja sertifikaadi omanikud, ohutusjärelevalvetegevuse tulemused, Nepalis registreeritud õhusõidukid, õnnetused ja tõsised vahejuhtumid, täitemeetmed ning korraldus, eeskirjad ja tehniline abi Nepalis. CAAN ei teatanud aga ühestki järelmeetmest seoses soovitustega, mis esitati õnnetusjuhtumi uurimise kohta avaldatud aruannetes.

(29)

7. novembril 2017 esitas CAAN 4.–11. juulini 2017 toimunud koordineeritud valideerimisauditi lõpparuande, mille kohaselt rahvusvaheliste ohutusstandardite tõhusa rakendamise määr oli suurenenud 66 %-ni. Kõnealusest aruandest nähtub ka, et täiendavaid parandusi on vaja teha seoses kvalifitseeritud tehnilise personali ja ohutusprobleemide lahendamisega. ICAO ei vaadanud läbi lennumeeskonna lubade väljaandmisega seotud küsimusi, kuigi see valdkond oli pärast liidu kohapealset kontrollkäiku 2014. aasta veebruaris tekitanud probleeme.

(30)

Praegu kättesaadavast teabest ilmneb, et kuigi CAAN on teinud rahvusvaheliste lennuohutusstandardite rakendamisel teatavaid edusamme, on Nepali lennuohutusjärelevalvesüsteem endiselt ebapiisav, mis nähtub ka asjaolust, et puuduvad tõhusad järelmeetmed, mis aitaksid vältida õnnetuste, sealhulgas viimastel aastatel toimunud hukkunutega õnnetuste kordumist.

(31)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Nepali lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(32)

Komisjon jätkab koostöös EASAga Nigeerias serditud lennuettevõtjate ohutusalaste tulemuste jälgimist. Komisjon rõhutas 2017. aasta 15. mai ja 20. juuni kirjas, et Nigeeria tsiviillennundusamet (edaspidi „NCAA“) peab hoolikalt jälgima kõiki Nigeerias serditud lennuettevõtjate EASA-le esitatud taotlusi kolmanda riigi lennuettevõtja tegevusloa (edaspidi „TCO-luba“) saamiseks.

(33)

NCAA teatas 30. mai 2017. aasta kirjas komisjonile oma kavatsusest korraldada ulatuslik audit Nigeerias registreeritud lennuettevõtja Med-View Airline tegevuse suhtes ning teavitas ka enda võetud meetmetest muude Nigeeria lennuettevõtjate suhtes.

(34)

Komisjon rõhutas 10. oktoobri 2017. aasta kirjas, et võttes arvesse kohaldatavaid nõudeid ja prognoositavat lennutegevuse suurenemist Nigeerias, ei ole kõnealused meetmed piisavad. Komisjon teatas NCAAle määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohaste konsultatsioonide alustamisest.

(35)

30. oktoobril 2017 kohtusid komisjoni ja EASA esindajad tehnilisel nõupidamisel NCAA kõrgema taseme esindajatega. Kõnealusel nõupidamisel pidi NCAA selgitama parandus- ja ennetusmeetmeid, mida ta oli võtnud lennuettevõtja Med-View Airline ja muude Nigeerias serditud lennuettevõtjate suhtes. Kõnealusel nõupidamisel NCAA esitatud tõenditest nähtus, et teataval määral on paranenud ohutusjärelevalve selliste lennuettevõtjate suhtes, kelle eest Nigeeria ametiasutused vastutavad kohaldatavate rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt.

(36)

Nõupidamisel teatas NCAA komisjonile ja EASA-le võetud meetmetest ohutusjärelevalvesüsteemi käsitlevate ICAO nõuete järgimise parandamiseks. NCAA andis ka teavet seoses auditiga, mille ta korraldas lennuettevõtja Med-View Airline ning muude Nigeerias registreeritud lennuettevõtjate, nimelt Arik Air, Air Peace ja Kabo Air suhtes, samuti seoses NCAA töötajate arvu, oma inspektorite koolituse ja kvalifikatsiooniga ning ohutusjärelevalveprogrammiga. NCAA on kehtestanud lennutegevuse ja lennukõlblikkuse seireprogrammi ja rakendab seda, et tagada jätkuv vastavus eeskirjadele. Nigeeria rakendab praegu oma riiklikku lennuohutusprogrammi, mis on kavas täielikult rakendada 2018. aasta lõpuks.

(37)

Praegu kättesaadavast teabest, sealhulgas 30. oktoobri 2017 nõupidamisel NCAA esitatud teabest nähtub, et ohutusjärelevalvesüsteem Nigeerias muutub paremaks. On selge, et sellised edusammud on endiselt määrava tähtsusega. See on eelkõige seotud NCAA teadlikkusega tema järelvalve alla kuuluvate lennuettevõtjate suhtes kavandatud meetmete, samuti ka tema ohutusjärelevalveprogrammi tegeliku tõhusa rakendamise, sealhulgas puuduste kõrvaldamise osas. 1. novembril 2017 nõudis komisjon asjakohast lisateavet. Lisaks sellele palus komisjon NCAA-l jätta heaks kiitmata Nigeeria lennuettevõtjate püüdlused taotleda EASA-lt TCO-luba seni, kuni NCAA on täielikult veendunud, et kõnealused lennuettevõtjad järgivad kohaldatavaid rahvusvahelisi lennuohutusstandardeid.

(38)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Nigeeria lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(39)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste lennuohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(40)

Komisjon, EASA ja liikmesriikide pädevad asutused on hoolikalt jätkanud Venemaal serditud ning liidus tegutsevate lennuettevõtjate ohutusalase tegevuse jälgimist, mis muu hulgas hõlmab teatavate Venemaa õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmist määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt.

(41)

20. oktoobril 2017 kohtusid komisjoni ja EASA esindajad Venemaa föderaalse lennutranspordiameti (edaspidi „FATA“) esindajatega. Kohtumise eesmärk oli vaadata üle Venemaal serditud lennuettevõtjate ohutusalased tulemused ajavahemikul 6. oktoobrist 2016 kuni 5. oktoobrini 2017 seisuplatsil tehtud kontrollide aruannete põhjal ja teha kindlaks juhtumid, mille puhul FATA peaks järelevalvet tugevdama.

(42)

Kohtumisel vaatas komisjon SAFA programmi raames üksikasjalikumalt üle neljale Venemaal serditud õhusõidukile seisuplatsil tehtud kontrollide tulemused. Kuigi ohutusalaseid probleeme ei tuvastatud, teatas FATA komisjonile oma ohutusjärelevalvetegevusest kõnealuse nelja lennuettevõtja suhtes.

(43)

Praegu kättesaadava teabe, sealhulgas FATA poolt 20. oktoobri 2017. aasta tehnilisel nõupidamisel esitatud teabe alusel leiti, et FATA-l on praegu nii võimekus kui ka tahe kõrvaldada ohutuspuudujääke Venemaal serditud lennuettevõtjate puhul. Selle alusel jõudis komisjon järeldusele, et Venemaa lennuametil ja ühelgi Venemaal serditud lennuettevõtjal ei ole vaja komisjoni ja lennuohutuskomitee ette ärakuulamisele tulla.

(44)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Venemaa lennuettevõtjad.

(45)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima, et Venemaa lennuettevõtjad järgivad asjakohaseid rahvusvahelisi lennuohutusstandardeid, ja seadma prioriteediks õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(46)

Kui kõnealusest kontrollimisest peaks ilmnema, et asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma Venemaa lennuettevõtjate suhtes määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid meetmeid.

(47)

Saint Vincentil ja Grenadiinidel serditud lennuettevõtja Mustique Airways esitas 2. veebruaril 2017 EASA-le uuesti taotluse TCO-loa saamiseks. TCO-loa taotlus esitati uuesti pärast seda, kui EASA eelmise TCO-loa taotluse ohutusalastel põhjustel tagasi lükkas. EASA hindas kõnealust uut taotlust vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 (6) nõuetele.

(48)

EASA leidis, et parandusmeetmete kava, mille lennuettevõtja Mustique Airways koostas EASA poolt TCO-loa taotluse hindamise käigus kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks, on vastuvõetav, ning otsustas jätkata taotluse hindamist seni, kuni kõik puudused on kõrvaldatud. EASA teatas 11. septembril 2017 komisjonile, et viimane eespool nimetatud puudustest on kõrvaldatud, ning et EASA on valmis andma välja TCO-loa, kui lennuettevõtja lennuohutuse mustast nimekirjast välja jäetaks.

(49)

Kõnealuse teabe alusel kutsus komisjon lennuettevõtja Mustique Airways ärakuulamisele, et Mustique Airways saaks tutvustada kehtestatud parandusmeetmeid ja esitada teavet seoses meetmetega, mida kõnealune lennuettevõtja on võtnud selleks, et vältida EASA poolt TCO-loa taotluse hindamise käigus kindlaks tehtud ohutuspuudujääkide kordumist. Lennuettevõtja Mustique Airways tutvustas 14. novembril 2017 komisjonile ja lennuohutuskomiteele kõnealuseid parandusmeetmeid. Parandusmeetmed hõlmavad organisatsiooni ja ohutusjuhtimissüsteemi rakendamise olulisi muudatusi, mida toetavad uus veebipõhine vahend ja uus ohutuspoliitika, mille abil saab lennuettevõtja Mustique Airways tegeleda puudujääkide algpõhjustega ning vältida nende kordumist.

(50)

Ärakuulamisel esitas lennuettevõtja Mustique Airways teavet seoses mitmete meetmetega, mis ta on võtnud oma organisatsioonis lennuohutuskultuuri rakendamiseks. Kõnealused meetmed hõlmavad korrapäraseid ohutusteemalisi koosolekuid nii töötajate kui ka juhtkonna tasandil, et lennuettevõtja Mustique Airways saaks töötajate ohutusteadlikkust suurendada ja parandada ohutusega seotud vahejuhtumitest aru andmise taset.

(51)

Kogu praegu kättesaadava teabe, sealhulgas EASA korraldatud hindamise tulemuste ja ärakuulamisel esitatud teabe põhjal tuleks järeldada, et lennuettevõtja Mustique Airways on kindlaks tehtud ohutuspuudujäägid kõrvaldanud ning et lennuettevõtja Mustique Airways on võimeline kõrvaldama ohutuspuudujääke, mis võivad tulevikus tekkida.

(52)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta ja jätta lennuettevõtja Mustique Airways välja määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast.

(53)

Liikmesriigid kontrollivad ka edaspidi asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Saint Vincentil ja Grenadiinidel serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(54)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste lennuohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(55)

ICAO korraldas 20.–27. septembrini 2017 Tais ICAO koordineeritud valideerimisauditi, et vaadata läbi protokolliküsimused seoses olulise ohutusprobleemiga Tais. Tai tsiviillennundusameti (edaspidi „CAAT“) võetud parandusmeetmed leiti olevat piisavad, et kõrvaldada oluline ohutusprobleem ning suurendada rahvusvaheliste lennuohutusstandardite tõhusa rakendamise määra ligikaudu 41 %-ni. Praegu töötatakse edasi ohutusstandardite tõhusa rakendamise määra edasise suurendamise nimel. CAAT loodab, et ICAO korraldab 2018. aastal koordineeritud valideerimisauditi, mis hõlmaks kõiki tsiviillennunduse ohutusjärelevalvesüsteemi valdkondi.

(56)

CAAT kutsuti 13. novembril 2017 ärakuulamisele, et ta saaks komisjonile ja lennuohutuskomiteele anda ajakohastatud teavet seoses parandusmeetmetega, mis on võetud lennuohutusolukorra parandamiseks Tais.

(57)

Ärakuulamisel andis CAAT teavet Tai tsiviillennundussektori suuruse ja tegevuse ning ICAO koordineeritud valideerimisauditi tulemuste kohta, sealhulgas olulise ohutusprobleemi kõrvaldamise kohta. CAAT esitas teavet edusammudest seoses kestlikkuskavaga, mis hõlmab lähituleviku strateegilise kava väljatöötamist, õigusaktide ja eeskirjade ajakohastamist, ameti töökorraldust ja töötajaid, ameti tegevuse rahastamist ning IT-süsteeme, mida CAAT rakendab oma tegevuse toetamiseks. Amet andis ka teavet seoses oma järelevalvetegevusega Tais serditud lennuettevõtjate suhtes. Komisjon julgustas CAATi jätkama oma tööd, et tagada lennuohutuse paranemise kestlikkus Tais.

(58)

Kättesaadavast teabest nähtub, et Tai ohutusjärelevalvesüsteem on tõhusamaks muutunud. Eelkõige on CAAT esitanud tõendeid viimase aasta jooksul tehtud edusammude kohta. Kättesaadaolev teave Tais serditud lennuettevõtjate kohta ei anna alust kehtestada tegevuskeeldu ega teatavaid käitamispiiranguid kõnealuste lennuettevõtjate suhtes.

(59)

Selleks et olukorda tähelepanelikult jälgida, tuleb siiski jätkata määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohaseid konsultatsioone Tai ametiasutustega.

(60)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Tai lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(61)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Tais serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(62)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste lennuohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(63)

Ukrainas serditud lennuettevõtja International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ esitas 19. aprillil 2017 EASA-le taotluse TCO-loa saamiseks. Pärast seda, kui EASA kõnealuse lennuettevõtja esimese TCO-loa taotluse ohutusalastel põhjustel tagasi lükkas, hindas EASA uut taotlust vastavalt määruses (EL) nr 452/2014 sätestatud nõuetele.

(64)

Sellega seoses korraldas EASA 28.–29. juunini 2017 lennuettevõtja International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ peakorteri ruumes kohapealse auditi. Kuigi kõnealuse auditi raames sedastati, et kõik esimese taotluse hindamise käigus kindlaks tehtud puudused olid kõrvaldatud, tehti nimetatud auditi käigus kindlaks viis uut puudust, eelkõige seoses lennukõlblikkusega. Seejärel esitas lennuettevõtja International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ EASA-le kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks parandusmeetmete kava. Kõnealuse parandusmeetmete kava alusel kõrvaldati kõik puudused 4. oktoobriks 2017 EASA-t täielikult rahuldaval viisil. EASA teatas komisjonile, et viimased eespool nimetatud puudustest on kõrvaldatud, ning et EASA oleks valmis andma välja TCO-loa, kui lennuettevõtja lennuohutuse mustast nimekirjast välja jäetaks.

(65)

Kõnealuse teabe alusel kutsuti lennuettevõtja International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ komisjoni ja lennuohutuskomiteesse ärakuulamisele, mis toimus 13. novembril 2017. Ärakuulamise käigus esitas kõnealune lennuettevõtja üksikasjalikku teavet sellise parandusmeetmete kava rakendamise kohta, mis töötati välja EASA poolt 2017. aasta juunis tõstatatud puuduste kõrvaldamiseks. Eespool nimetatud lennuettevõtja selgitas, et tema töökorralduses ja menetlustes on tehtud olulisi muudatusi eesmärgiga tugevdada oma suutlikkust järgida rahvusvahelisi lennuohutusstandardeid. Selleks et tagada kõnealuste meetmete kestlikkus ja tõhusalt kontrollida oma tegevust, restruktureeris lennuettevõtja International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ ka oma sisekvaliteedisüsteemi.

(66)

Kogu praegu kättesaadava teabe, sealhulgas EASA korraldatud hindamise tulemuste ja ärakuulamisel esitatud teabe põhjal tuleks järeldada, et lennuettevõtja International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ on kindlaks tehtud ohutuspuudujäägid kõrvaldanud ning et lennuettevõtja International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ on võimeline kõrvaldama ohutuspuudujääke, mis võivad tulevikus tekkida.

(67)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta ja jätta lennuettevõtja International Joint-Stock Aviation Company „URGA“ välja määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast.

(68)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Ukrainas serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(69)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste lennuohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(70)

Venezuelas serditud lennuettevõtja Avior Airlines esitas 6. märtsil 2017 EASA-le taotluse TCO-loa saamiseks. EASA hindas kõnealust taotlust vastavalt määruse (EL) nr 452/2014 nõuetele.

(71)

EASA väljendas lennuettevõtjale Avior Airlines TCO-loa saamiseks nõutava ohutushindamise käigus muret seoses lennuettevõtja Avior Airlines suutmatusega järgidakohaldatavaid nõudeid. Seetõttu jõudis EASA järeldusele, et lennuettevõtjale Avior Airlines ei saa TCO-luba välja anda ka pärast täiendavat hindamist ning et kõnealune lennuettevõtja ei vastanud komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 nõuetele. Seetõttu lükkas EASA 4. oktoobril 2017 lennuettevõtja Avior Airlines TCO-loa saamiseks esitatud taotluse ohutusalastel põhjustel tagasi.

(72)

Komisjon nõudis 10. oktoobril 2017 Venezuela tsiviillennundusametilt (edaspidi „INAC“) teavet meetmete kohta, mis amet on võtnud pärast seda, kui EASA lennuettevõtja Avior Airlines TCO-loa saamiseks esitatud taotluse tagasi lükkas. Kõnealust kirja käsitati konsultatsioonide alustamisena ametiasutustega, kelle regulatiivse järelevalve alla kuuluvad Venezuelas serditud lennuettevõtjad vastavalt määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõikele 2. Kuna lennuettevõtja Avior Airlines ei ole kõrvaldanud ohutusprobleeme, mille EASA tegi kindlaks TCO-loa saamiseks nõutava ohutushindamise käigus, anti nii INAC-ile kui ka lennuettevõtjale Avior Airlines kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2111/2005 võimalus esitada oma seiskohad komisjonile ja lennuohutuskomiteele.

(73)

INAC esitas 13. novembril 2017 komisjonile teavet Venezuelas viimastel aastatel serditud lennuettevõtjate üle teostatud järelevalve kohta ning kirjeldas lennuettevõtja Avior Airlines üle teostatud järelevalvet.

(74)

INAC esitas 14. novembril 2017 toimunud ärakuulamisel komisjonile ja lennuohutuskomiteele teavet seoses järgmisega: ameti struktuur, funktsioonid, pädevused ja ressursid, lennuintsidentide ja õnnetuste arv, rahvusvaheliste lennuohutusstandardite tõhus rakendamine, INAC staatus FAA rahvusvahelise lennuohutuse hindamise auditiprogrammis ning tema järelevalve alla kuuluvate organisatsioonide arv ja liik. INAC kirjeldas ka oma järelevalvemenetlust ja esitas lennuettevõtja Avior Airlines suhtes viimastel aastatel teostatud ohutusjärelevalve tulemused. INAC teatas, et ta suurendas lennuettevõtja Avior Airlines puhul kontrollkäikude arvu, kuna lennuettevõtja laiendas oma õhusõidukiparki. Kontrollkäikude tulemusena tehti lennuettevõtja Avior Airlines puhul kindlaks märkimisväärne hulk ohutuspuudujääke, eelkõige personali koolitamise, muudatuste haldamise ja dokumentide kontrollisüsteemi valdkonnas.

(75)

INAC teatas, et ta ei olnud teadlik Venezuelas serditud lennuettevõtjatega seotud puudustest, mille liikmesriigid olid välja selgitanud seisuplatsil tehtud kontrollide käigus, ning väljendas oma kavatsust teha koostööd EASA-ga, et võtta kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks kõik asjakohased järelmeetmed.

(76)

Esitatud teabest ilmneb, et INAC peaks edasi arendama oma kontrollivõimekust tema vastutusalasse kuuluvate lennuettevõtjate suhtes.

(77)

Ärakuulamisel teavitas lennuettevõtja Avior Airlines komisjoni ja lennuohutuskomiteed parandusmeetmetest, mille eesmärk oli kõrvaldada EASA poolt TCO-loa taotluse hindamise käigus kindlaks tehtud tõsised probleemid sellistes valdkondades nagu lennukõlblikkuse ja hoolduse kontroll, lennukõlblikkust käsitlevate ettekirjutuste ja kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamine ning järelevalve teostamine nende üle. Lennuettevõtja Avior Airlines aga ei teadvustanud ega mõistnud EASA tõstatatud ning liikmesriikide poolt seisuplatsil tehtud kontrollide käigus välja selgitatud ohutusprobleemide tõsidust. Lisaks nähtus lennuettevõtja Avior Airlines võetud meetmetest, et puudus põhjalik algpõhjuste analüüs ja nõuetekohane parandusmeetmete kava, et hoida ära samasuguste või sarnaste nõuetele mittevastavuste kordumine, mis olid probleemide põhjusteks.

(78)

Praegu kättesaadavad andmed, mis põhinevad EASA poolt TCO-loa taotluse hindamise käigus kogutud teabel, liikmesriikide poolt seisuplatsil tehtud kontrollide käigus kogutud teabel ning INACi ja lennuettevõtja Avior Airlines esitatud teabel, näitavad selgelt, et lennuettevõtjal Avior Airlines on tõsiseid puudujääke ohutuse valdkonnas. Sellest teabest ilmneb ka, et lennuettevõtja Avior Airlines ei suuda kõnealuseid ohutuspuudujääke kõrvaldada, millele muu hulgas osutab ka nõuetele mittevastav ja puudulik parandusmeetmete kava, mille kõnealune lennuettevõtja on esitanud EASA poolt kindlaks tehtud puuduste ning liikmesriikide poolt seisuplatsil tehtud kontrollide käigus kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamiseks.

(79)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta ja lisada lennuettevõtja Avior Airlines määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(80)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Venezuelas serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(81)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste lennuohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(82)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta.

(83)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega,

1)

A lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

2)

B lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.