Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32017R1155

    Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1155, 15. veebruar 2017, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 639/2014 seoses kanepi kasvatamisega seotud kontrollimeetmetega, teatavate keskkonnasäästlikumaks muutmise toetuse sätetega, toetustega juriidilise isiku üle kontrolli omavatele noortele põllumajandustootjatele, vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse summa arvutamisega ühiku kohta, toetusõiguste osadega ja teatavate teavituskohustustega, mis on seotud ühtse pindalatoetuse kava ja tootmiskohustusega seotud vabatahtliku toetusega, ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 X lisa

    C/2017/0735

    ELT L 167, 30.6.2017, p. 1–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2017/1155/oj

    30.6.2017   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 167/1


    KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1155,

    15. veebruar 2017,

    millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 639/2014 seoses kanepi kasvatamisega seotud kontrollimeetmetega, teatavate keskkonnasäästlikumaks muutmise toetuse sätetega, toetustega juriidilise isiku üle kontrolli omavatele noortele põllumajandustootjatele, vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse summa arvutamisega ühiku kohta, toetusõiguste osadega ja teatavate teavituskohustustega, mis on seotud ühtse pindalatoetuse kava ja tootmiskohustusega seotud vabatahtliku toetusega, ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 X lisa

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009, (1) eelkõige selle artikli 35 lõikeid 2 ja 3, artikli 44 lõike 5 punkti b, artikli 46 lõike 9 punkte a ja c, artikli 50 lõiget 11, artikli 52 lõike 9 punkti a ning artikli 67 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 35 lõikele 3 on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate sortide sertifitseeritud seemne kasutamine ja milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja kõnealuste sortide artikli 32 lõikes 6 osutatud tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll. Praegu on komisjoni delegeeritud määruse (EL) No 639/2014 (2) artiklis 9 sätestatud vaid kohustuse kasutada selliste sortide seemet, mis on loetletud ühtses põllukultuuride sordilehes ning kasutada vastavalt nõukogu direktiivile 2002/57/EÜ (3) sertifitseeritud seemet. Kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll, mis on hetkel sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (4) artiklis 45 ja selle lisas, tuleks lisada ka delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklisse 9.

    (2)

    Kanepisortide kindlaksmääramise eeskirjad ja tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll põhinevad eeldusel, et kanepit kasvatatakse põhikultuurina, kuid ei ole täiesti sobivad kasvatamiseks vahekultuurina. Kuna viimatimainitud kasvatusmeetod on osutunud sobivaks tööstusliku kanepi jaoks ja on kooskõlas keskkonnanõuetega, on põhjendatud mõlema sätte kohaldamine, et võtta arvesse vahekultuurina kasvatatava kanepi eripärasid. Selles kontekstis on asjakohane esitada ka vahekultuurina kasvatatava kanepi määratlus.

    (3)

    Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 24 on kehtestatud toetusõiguste kasutamise nõuded. Lahknevate tõlgenduste vältimiseks on asjakohane täpsustada, et määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 31 lõike 1 punkti b tähenduses loetakse täielikult kasutatuks ka toetusõiguste osa. Siiski tuleks sõnaselgelt märkida, et makse arvutatakse välja toetuskõlbliku hektari vastava osa alusel.

    (4)

    Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklites 38–48 on kehtestatud määrusega (EL) nr 1307/2013 sätestatud standardsete keskkonnasäästlikumaks muutmise tavade asendamise eeskirjad. Esimese aasta jooksul saadud kogemuste alusel, mil nimetatud tavasid rakendati, on tarvis nimetatud eeskirjade teatavaid aspekte muuta, et teha keskkonnasäästlikumaks muutmise tavade rakendamine põllumajandustootjatele ning riigiasutustele lihtsamaks, säilitades või parandades samas keskkonda ja kliimamõju. Eriti peaksid muudatused aitama kaasa ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia vahehinnangus tuvastatud tegevuste käsitlemisele ja võimaldama ühise põllumajanduspoliitika raames edendada põllumajandusvaldkonna hõlmatust elurikkusega seotud meetmetega (5).

    (5)

    Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 40 sätestatud eeskirjades eri põllumajanduskultuuride osakaalu arvutamise kohta põllumajanduskultuuride mitmekesistamise eesmärgil põhineb põllumajanduskultuuride mitmekesistamise ajavahemik liikmesriikide traditsioonilistel kasvatustavadel. On asjakohane võimaldada liikmesriikidel kehtestada piirkondlikul või sellest madalamal tasandil eri ajavahemikud, et võtta arvesse võimalikke eri kliimatingimusi liikmesriigi territooriumil. Teatavates olukordades, kus väikesel alal kasvab märkimisväärne kogus erinevaid kultuure, peaks olema võimalik kasvatatavate kultuuride deklareerimise lihtsustamiseks deklareerida need ühe segakultuurina.

    (6)

    Kesa all oleva maa puhul on äärmiselt oluline kehtestada delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikes 2 sätestatud ajavahemik, mille jooksul ei tohi toimuda põllumajanduslikku tootmist, et tagada niisuguse maa keskkonnatõhusus ja vältida segiajamist muude alade, näiteks püsirohumaadega. Et võtta arvesse liidu erinevaid põllumajandus- ja kliimatingimusi, peaks liikmesriikidel olema alati võimalus nimetatud ajavahemik ise määrata, et põllumajandustootjatel oleks võimalik enne aasta lõppu põhikultuuri juurde tagasi pöörduda. Siiski ei tohiks kõnealune ajavahemik olla lühem kui kuus kuud, et vastata keskkonnatõhususe eesmärkidele ja vältida segiajamist muude aladega.

    (7)

    Eristused delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikes 4 loetletud erinevate maastikuelementide vahel tekitavad põllumajandustootjates ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade deklareerimisel kõhklusi. Selle ebakindluse vähendamiseks, kava haldamise lihtsustamiseks liikmesriikide ametiasutustele ja põllumajandustootjate segaduse vähendamiseks ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade deklareerimisel tuleks vastava sätte punktis a viidatud hekid ja metsasiilud ning punktis c märgitud puude read grupeerida üht tüüpi maastikuelementideks, et neile oleks kohaldatav üksainus suurusepiirang. Lisaks tuleks samadel põhjustel delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõike 4 punktis d viidatud alad grupeerida puudesaludeks.

    (8)

    Lisaks, isegi kui delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 põhjenduses 51 märgitud maastikuelementide maksimumsuurus on vajalik tagamaks, et ala on peamiselt põllumajanduslik, ei tohiks niisugused suurusepiirangud viia selliste elementide väljajätmiseni, mis suurusepiire ületavad, kuid on elurikkuse seisukohalt väärtuslikud. Seetõttu tuleks ala, mida delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõike 4 alusel kvalifitseeritaks maastikuelemendina, arvutada kuni elemendi maksimumsuuruseni.

    (9)

    Arvestades delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõike 4 viiendas alalõigus ja artikli 45 lõikes 5 viidatud puhverribade suurt keskkonnakasu, on kohane sätestada, et ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade arvutamisel tuleks arvesse võtta kõiki puhverribasid.

    (10)

    Samadel põhjustel, mis on märgitud põhjendustes 7 ja 8 seoses delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikega 4, tuleks põlluservad, millele praegu viidatakse vastava sätte punktis e, liita nimetatud määruse artikli 45 lõikes 5 märgitud puhverribadele ja põlluservadele tuleks kehtestada üksainus suurusepiirang. Puhverribade ja põlluservade maksimaalne suurus peaks viitama alale, mis oleks delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõike 5 alusel kvalifitseeritav puhverribade ja põlluservadena. Põllumajandustootjatele maksimaalse paindlikkuse tagamiseks peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (6) II lisas viidatud GAEC 1, SMR 1 või SMR 10 kohaseid puhverribasid ja samas lisas viidatud GAEC 7, SMR 2 või SMR 3 alusel kaitstavaid põlluservi täiendama muud puhverribad ja põlluservad, hõlmates mis tahes tüüpi ribasid, mida need kaks kategooriat nõuetele vastavuse eeskirjade kohaselt ei hõlma.

    (11)

    Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõike 2 teise alalõigu kohaselt võib maastikuelemente ja puhverribasid, mis külgnevad haritava maaga, lugeda ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladeks. Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõigetes 4 ja 5 viidatud maastikuelementide ja puhverribade keskkonnakasu maksimeerimiseks ning täiendavate elementide kaitse ja hooldamise soodustamiseks tuleks käesolevat sätet täiendada eeskirjadega, mis võimaldavad paindlikkust, võttes arvesse muid ökoloogiliselt väärtuslikke elemente, mis vastavad nende ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade määratlusele, mis ei külgne põllumajandusliku majapidamise haritava maaga. Seega, kui niisugune puhverriba, põlluserv või maastikuelement külgneb ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaga, mis külgneb vahetult põllumajandusliku majapidamise haritava maaga, tuleks ka seda lugeda ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaks.

    (12)

    Samadel põhjustel, mis on märgitud põhjendustes 7 ja 8 seoses delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikega 4, peaksid nimetatud määruse artikli 45 lõikes 7 märgitud metsaservade ääres asuvatele toetuskõlblikele hektaritele määratud suurusepiirangud viitama alale, mida võib vastavalt nimetatud sättele lugeda vastavateks ribadeks.

    (13)

    Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõike 2 esimese lõigu punktis g sätestatu alusel on asjakohane selgitada, et nõuete kehtestamine mineraalväetiste ja/või taimekaitsevahendite kasutamisele on asjaomane vaid siis, kui niisugustele sisendtoodetele on antud luba.

    (14)

    Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikes 9 sätestatud kehtiv tähtaeg vahekultuuride ja taimkattega alade rajamiseks ei ole alati kooskõlas põllumajanduslike ja kliimatingimustega. Eesmärgiga saavutada paremini vastava ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala tüübi keskkonnaalaseid eesmärke, on asjakohane asendada vahekultuuride ja taimkattega alade külvamise tähtaeg vähima ajavahemikuga, mille jooksul peavad vahekultuuri ja taimkattega alad olema rajatud. Hooajaliste ilmastikutingimuste arvesse võtmiseks vajaliku paindlikkuse tagamiseks peaksid liikmesriigid tohtima nimetatud ajavahemikku määrata geograafiliselt kõige sobivamale ajale. Kuna aga vahekultuuride ja taimkattega alade püsivus maapinnal on oluline tegur nitraatide jääkide tõhusaks koristuseks ja pinnase katmiseks ajal, mil seda ei kata põhikultuur, peaks selle ajavahemiku vähim pikkus olema kehtestatud liidu tasandil. Et olla kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis i sätestatud määratlusega rohu või muude rohttaimede kohta, peaks olema lubatud ka liblikõieliste allakülv põhikultuurile. Lisaks peaksid olema vastavusse viidud eeskirjad vahekultuuride või taimkattega alade ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladena kvalifitseerimise kohta, et tagada ühtsus samaväärsete tavadega, millele kehtivad määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõike 3 punktides a ja b vastavalt viidatud kohustused ja sertifitseerimiskavad.

    (15)

    Isegi kui üldreeglina peaks saama ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladeks klassifitseerida vaid alasid, millel kasvatatakse ainuliigina lämmastikku siduvaid kultuure, ja arvestades, et traditsiooniliste kasvatustavade puhul segatakse niisugused põllumajanduskultuurid sageli muude kultuuridega, on delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõike 10 alusel asjakohane lubada kvalifitseerida ka segukultuuridega alasid, tingimusel et tagatud on lämmastikku siduvate kultuuride valdavus taolistes segudes. Lisaks, tuginedes delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõike 10 esimese lõigu rakendamise kogemusele ning arvestades nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (7) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, (8) on konkreetsete eeskirjade kehtestamine nende lämmastikku siduvate kultuuride asukoha kohta liigne. Selle asemel ja pidades silmas liikmesriikide jõupingutuste tugevdamist lämmastiku sügisese leostumise riskiga tegelemisel, peaks liikmesriikidel olema lubatud vajadusel kehtestada lämmastikku siduvatele kultuuridele täiendavaid tingimusi. Lisaks peaksid olema vastavusse viidud eeskirjad lämmastikku siduvate kultuuride ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alana kvalifitseerimise kohta, et tagada ühtsus samaväärsete tavadega, mida hõlmavad määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõike 3 punktides a ja b viidatud kohustused ja sertifitseerimiskavad.

    (16)

    Kogemus delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 rakendamisel on näidanud, et teatavad ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alasid hõlmavad sätted peaksid olema üksikasjalikumad tootmise puudumise nõude osas, sealhulgas reeglite osas, milles käsitletakse karjatamist ja loomasööda varumist, et täita elurikkuse eesmärki ja tagada ühtsus muude ühise põllumajanduspoliitika vahenditega. Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 45 lõikes 2, lõike 4 punktis e ning lõigetes 5 ja 7 viidatud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade tüüpidele kohaldatava nõude „põllumajanduslikku tootmist ei toimu“ puhul on eelkõige vajalik selgitus, et põllumajanduslikku tootmist tuleks mõista põllumajandusliku tegevusena määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti i tähenduses, mitte laiemas mõttes, mis on sätestatud sama määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja iii, ning ei tohiks mõjutada GAEC 4 reegleid minimaalse muldkatte kohta, millele viidati määruse (EL) nr 1306/2013 II lisas. Lisaks tuleks intensiivistada põllumajandustootjate tegevust eriti tolmeldamise lihtsustamisel, et kaitsta ja parandada elurikkust, eesmärgiga rajada roheline kate, millele aga muu hulgas laienevad põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused.

    (17)

    Arvestades et põllumajandustootjad deklareerisid määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 rakendamise esimesel aastal ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alana peamiselt kolme tüüpi alasid, mis on või võivad olla produktiivsed (kesa, vahekultuurid või taimkattega alad ja lämmastikku siduvad kultuurid) kasutatakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladel tõenäoliselt taimekaitsevahendeid. Seetõttu on elurikkuse kaitsmiseks ja parandamiseks kooskõlas keskkonnasäästlikumaks muutmise eesmärkidega asjakohane keelata taimekaitsevahendite kasutamine järgmistel ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladel, mis on või võivad olla produktiivsed: kesad, piki metsaserva kulgevate toetuskõlblike hektarite ribad, vahekultuurid või taimkattega alad ning lämmastikku siduvad kultuurid. Kui vahekultuur või taimkattega ala on rajatud põhikultuurile heintaimede või liblikõieliste taimede allakülvi tehes, et proportsionaalsuse kaalutlustel vältida põhikultuuri haldamise tagajärgi, peaks niisugune keeld kehtima alates põhikultuuri koristamisest. Et tagada õiguskindlus ja hoida ära haldusprobleemid põllumajandustootjate ja riiklike asutuste jaoks, oleks vaja täpsustada, et allkülvi keeldu tuleb kohaldada vähemalt miinimumperioodi jooksul, mis vastab minimaalsele ajavahemikule, mille jooksul peavad olema külvatud vahekultuurid või rajatud kultuuride segu külvi abil taimkate, või kuni järgmise põhikultuuri külvamiseni.

    (18)

    Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 49 sätestatud eeskirjade kohaselt on juriidilistele isikutele tehtud kättesaadavaks määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõikes 1 sätestatud noorte põllumajandustootjate toetus. Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49 lõike 3 kohaldamisel saadud kogemuse põhjal on tarvis täiendavaid täpsustusi määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõikega 2 sätestatud nõude tõlgendamisel, milles käsitletakse aega, mil noor põllumajandustootja, kellel on juriidilise isiku üle tõhus ja pikaajaline kontroll, peab vastama vanusepiirangule. Eriti asjakohane on selgitada, et noor põllumajandustootja peab olema noorem kui 40-aastane aastal, mil tema kontrollitav juriidiline isik esitab põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava raames esmakordselt taotluse.

    (19)

    Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 53 lõike 2 teisele lõigule saadakse vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse summa ühiku kohta meetme rahastamiseks kehtestatud summa ja kas artikli 53 lõike 2 esimese lõigu alusel kehtestatud kogusepiirangu või kõnealusel aastal toetuskõlblike hektarite või loomade arvu vahelisest suhtest. Nimetatud säte on kohane ümber sõnastada viisil, mis võimaldaks liikmesriikidel määrata toetuse summa ühiku kohta väärtuses, mis jääb nimetatud kahe väärtuse vahemikku, kui toetuskõlblike ühikute arv on madalam kui koguseline piirang.

    (20)

    Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 64 lõikele 5 peab liikmesriik, mis otsustab kohaldada määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 36 kohast ühtse pindalatoetuse kava, teatama komisjonile iga aasta 1. septembriks hektarite arvu, mille põllumajandustootjad on asjaomase taotlusaasta kohta deklareerinud. See teave edastatakse komisjonile iga-aastaselt ka üksikasjalikumalt vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 9 lõikele 1. Seetõttu võib delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 64 lõike 5 tühistada.

    (21)

    Komisjoni kogemuse põhjal seoses delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 65 kohase keskkonnasäästlikumaks muutmise alase teavitamisega oleks tarvis teha teatavad muudatused korra sisus, sealhulgas keskkonnasäästlikumaks muutmist käsitlevate sätete osas, mis on kehtestatud delegeeritud määrusega (EL) nr 639/2014 (muudetud käesoleva määrusega).

    (22)

    Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 67 lõikele 2 peavad liikmesriigid tootmiskohustusega seotud iga toetuse ning iga põllumajandustootmisviisi või asjaomase põllumajandussektori puhul teatama komisjonile toetusesaajate arvu, makstud toetussumma ning kogupindala ja loomade koguarvu, mille alusel toetus on makstud.

    (23)

    Alates 2015. taotlusaastast teatavad liikmesriigid toetusesaajate arvu ja kogupindala ning loomade koguarvu kõigi vabatahtlike tootmiskohustusega seotud toetuste kohta vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 9 lõigetele 1 ja 3. Peale selle lisatakse 2016. taotlusaastast alates igale tootmiskohustusega seotud vabatahtlikule toetusele eraldatud maksete summa liikmesriikide teabeedastusele vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artiklile 10 (9). Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 67 lõige 2 kustutada.

    (24)

    Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 639/2014 vastavalt muuta.

    (25)

    Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 teatavate ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alasid puudutavate sätete muutmise tõttu tuleb muudatusi teha ka määruse (EL) nr 1307/2013 X lisas, pöörates erilist tähelepanu ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade tüüpide loendite ja vastavate tegurite kohandamisele, kui see on vajalik. Määruse (EL) nr 1307/2013 põhjenduses 45 on rõhutatud, kui oluline on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala rajada sidusal moel. Seetõttu peavad samaväärsetele tavadele kohaldatavad teisendus- ja kaalutegurid olema ühtsed teguritega, mis kehtivad sarnaste või identsete standardsete tavade puhul. Õiguskindluse ja põllumajandustootjate võrdse kohtlemise huvides tuleks määruse (EL) nr 1307/2013 X lisa vastavalt muuta.

    (26)

    Käesolev määrus peaks jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist. Kuna delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49 lõike 3 selgitus ja sama määruse artikli 53 lõike 2 teise lõigu ümbersõnastus peegeldavad nimetatud sätetele määruse rakendamisest alates omistatud tõlgendust, on kohane, et need muudatused kehtiksid tagasiulatuvalt. Arvestades aega, mida riigiasutused vajavad oma olemasolevate haldusvahendite uuendamiseks ja põllumajandustootjate piisavaks eelnevaks teavitamiseks määrusega kehtestatavatest muudatustest keskkonnasäästlikumaks muutmise sätetesse, tuleks nimetatud muudatusi kohaldada vaid toetusetaotlustele, mis on seotud kalendriaastatega algusega pärast 1. jaanuari 2018. Siiski tuleks liikmesriikidele anda võimalus kohaldada neid 2017. kalendriaasta kohta esitatud toetusetaotlustele, pidades samas meeles, et mis tahes valikud selles vallas peavad olema põllumajandustootjate seisukohalt sidusad. Kehtestada tuleks teavitamiskohustus seoses nimetatud kalendriaastaga seonduvate vastavate muudatustega varasemates teavitustes,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 muutmine

    Delegeeritud määrust (EL) nr 639/2014 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 9

    Harilik kanep

    1.   Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõike 6 kohaldamisel on kanepi tootmiseks kasutatavate maa-alade toetuskõlblikkuse aluseks selliste sortide seemne kasutamine, mis on toetuse maksmise aasta 15. märtsil loetletud ühtses põllukultuuride sordilehes, mis on avaldatud kooskõlas nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ (*1) artikliga 17. Seeme sertifitseeritakse vastavalt nõukogu direktiivile 2002/57/EÜ (*2).

    2.   Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, mille alusel määrata kanepitaimede Δ9-tetrahüdrokannabinoolisisaldus (edaspidi „THC-sisaldus“), mis võimaldab neil rakendada III lisas kirjeldatud meetodit.

    3.   Liikmesriigi pädev asutus peab arvestust THC-sisalduse kohta. Sellised arvestusdokumendid peavad iga sordi puhul sisaldama vähemalt THC-sisalduse määramise tulemusi, mis on väljendatud protsentides kahe kümnendkoha täpsusega, kasutatud proovivõtumenetlust, tehtud analüüside arvu, märget proovi võtmise aja kohta ja riiklikul tasandil võetud meetmeid.

    4.   Kui kõikide ühe sordi suhtes tehtud analüüside keskmine tulemus näitab määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõikes 6 sätestatust suuremat THC-sisaldust, kasutab liikmesriik asjaomase sordi suhtes järgmise taotlusaasta jooksul meetodit B, mida on kirjeldatud käesoleva määruse III lisas. Seda meetodit kasutatakse ka järgmistel taotlusaastatel, välja arvatud juhul, kui kõikide kõnealuse sordi suhtes tehtud analüüside tulemused näitavad määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõikes 6 sätestatust väiksemat THC-sisaldust.

    5.   Kui kõikide ühe sordi suhtes tehtud analüüside keskmine tulemus näitab määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõikes 6 sätestatust suuremat THC-sisaldust ka teisel järjestikusel taotlusaastal, taotleb liikmesriik komisjonilt asjaomase sordi turustamise keelustamist vastavalt nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ artiklile 18. Vastav teade tuleb saata komisjonile vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (*3) hiljemalt järgmise taotlusaasta 15. jaanuariks. Sellest taotlusaastast alates arvatakse taotluses nimetatud sort asjaomases liikmesriigis otsetoetuskõlblike sortide hulgast välja.

    6.   Käesoleva määruse tähenduses on „vahekultuurina külvatud kanep“ kanep, mis on külvatud pärast vastava aasta 30. juunit.

    7.   Kanepi viljelemist jätkatakse tavalistes kasvutingimustes vastavalt kohalikule tavale vähemalt seni, kuni õitsemise lõpust on möödunud kümme päeva, et teha käesoleva artikli sätete rakendamiseks vajalikud kontrollid. Kanepi viljelemist jätkatakse tavalistes kasvutingimustes vastavalt kohalikule tavale vähemalt kuni kasvuperioodi lõpuni.

    Liikmesriik võib siiski lubada kanepi koristamist pärast õitsemise algust, kuid enne õitsemise lõpule järgneva kümnepäevase ajavahemiku lõppu tingimusel, et inspektorid viitavad iga maatüki tüüpilistele osadele, millel tuleb III lisas sätestatud korras jätkata kontrolli eesmärgil kultuuride kasvatamist kuni kümne päeva jooksul pärast õitsemisperioodi.

    (*1)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1)."

    (*2)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74)."

    (*3)  Komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 792/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).“"

    2)

    Artikli 24 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Kui põllumajandustootja deklareerib mitu toetusõigust, mis ületavad ta määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 33 lõike 1 alusel deklareeritud kogu toetuskõlbliku pindala, loetakse toetusõigus või toetusõiguse osa, mis nimetatud toetuskõlblikku pindala osaliselt ületab, nimetatud määruse artikli 31 lõike 1 punkti b tähenduses täielikult kasutatuks. Siiski tuleb toetus välja arvutada toetuskõlbliku hektari vastava osa alusel.“

    3)

    Artiklit 40 muudetakse järgmiselt.

    a)

    Lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine lause:

    „Kõnealuse ajavahemiku võib määrata riiklikul, piirkondlikul või asjakohasel madalamal tasandil.“

    b)

    Lõikes 3 lisatakse neljas lõik:

    „Alasid, kus kasvatatakse kõrvuti erinevaid kultuure ning iga kultuur eraldi hõlmab ala, mis on väiksem kui määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõike 1 teises lõigus viidatud liikmesriikide kehtestatud miinimumsuurus, võivad liikmesriigid lugeda kaetuks ühe segakultuuriga käesoleva lõike kolmandas lõigus viidatud tähenduses.“

    4)

    Artiklit 45 muudetakse järgmiselt.

    a)

    Lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Kesa all oleval maal põllumajanduslikku tootmist ei toimu. Liikmesriigid määravad ajavahemiku, mille jooksul peab maa olema vastaval kalendriaastal kesa all. See ajavahemik ei või olla lühem kui kuus kuud. Erandina määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktist h jääb maa, mida hoitakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala eesmärgil kesa all üle viie aasta, põllumaaks.“

    b)

    Lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

    „4.   Maastikuelemendid peavad olema põllumajandustootja käsutuses ning kaitstud määruse (EL) nr 1306/2013 II lisa kohase maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise seitsmenda standardi (GAEC 7) ja kohustuslike majandamisnõuete teise või kolmanda standardi (SMR 2 või SMR 3) alusel ja/või peavad need olema järgmiste omadustega:

    a)

    hekid, metsasiilud või reas kasvavad puud;

    b)

    üksikud puud;

    c)

    puudesalud, kuhu kuuluvad puud, põõsad või kivid;

    d)

    tiigid. Betoon- või plastreservuaare ei käsitata ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alana;

    e)

    kraavid, sealhulgas niisutus- või kuivenduskraavid. Betoonseintega veerenne ei käsitata ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alana;

    f)

    traditsioonilised kiviaiad.

    Liikmesriigid võivad otsustada piirata maastikuelementide valiku määruse (EL) nr 1306/2013 II lisa kohase maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise seitsmenda standardi (GAEC 7) ja kohustuslike majandamisnõuete teise või kolmanda standardi (SMR 2 või SMR 3) alla kuuluvatega ja/või ühe või mitme esimese lõigu punktides a–f loetletud maastikuelemendiga.

    Hekkide, metsasiilude ja reas kasvavate puude, samuti esimese lõigu punktides a ja e viidatud kraavide puhul arvutatakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaks kvalifitseeritav ala vastavalt kuni maksimumlaiuseni kümme meetrit.

    Esimese lõigu punktides c ja d viidatud puudesalude ja tiikide puhul arvutatakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaks kvalifitseeritav ala vastavalt kuni maksimumsuuruseni 0,3 hektarit.

    Esimese lõigu punkti d kohaldamiseks võivad liikmesriigid määrata kindlaks tiikide miinimumsuuruse. Kui veepiiril asub veekoguäärse taimestikuga riba, loetakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala arvutamisel sisse ka vastav ala. Liikmesriigid võivad kehtestada kriteeriumid, mis tagavad tiikide loodusväärtuse, võttes arvesse looduslike tiikide tähtsust elupaikade ja liikide kaitsel.

    Esimese lõigu punkti f kohaldamiseks kehtestavad liikmesriigid riigi või piirkonna eripärale tuginedes miinimumkriteeriumid, sealhulgas miinimum- ja maksimumkõrguse ja -laiuse.“

    „5.   Puhverribad ja põlluservad võivad olla mis tahes puhverribad ja põlluservad, kaasa arvatud vooluveekogude ääres olevad puhverribad, mida nõutakse määruse (EL) nr 1306/2013 II lisa kohases maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise esimese standardi (GAEC 1) ning kohustuslike majandamisnõuete esimese ja kümnenda standardi (SMR 1 või SMR 10) alusel, või samas lisas viidatud GAEC 7, SMR 2 või SMR 3 alusel kaitstavad põlluservad.

    Liikmesriigid ei tohi piirata puhverribade ega põlluservade valikut nendega, mis on nõutavad esimeses lõigus viidatud vastavusnõuete alusel.

    Liikmesriigid peavad kehtestama puhverribade ja põlluservade miinimumlaiuse, mis ei tohi ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala puhul olla alla ühe meetri. Vooluveekogude ääres loetakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala arvutamisel sisse ka veekoguäärne taimestik. Puhverribadel ja põlluservadel ei toimu põllumajanduslikku tootmist.

    Puhverribade ja põlluservade puhul, mida ei nõuta ega kaitsta määruse (EL) nr 1306/2013 II lisa kohase maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise esimese ega seitsmenda standardi (GAEC 1, GAEC 7) ega kohustuslike majandamisnõuete esimese, teise, kolmanda ega kümnenda standardi (SMR 1, SMR2, SMR 3 või SMR 10) alusel, arvutatakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaks kvalifitseeritav ala kuni maksimumlaiuseni 20 meetrit.“

    c)

    Lisatakse järgmine lõige 5a:

    „5a.   Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõike 2 teise lõigu teise lause kohaldamise eesmärgil loetakse nimetatud artikli lõigetes 4 ja 5 viidatud alad külgnevateks aladeks või elementideks, kui need külgnevad ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaga, mis külgneb vahetult põllumajandusliku majapidamise haritava maaga.“

    d)

    Lõiked 7–10 asendatakse järgmisega.

    „7.   Liikmesriikidel on õigus otsustada, kas lubada piki metsaserva kulgevate toetuskõlblike hektarite ribadel põllumajanduslikku tootmist või kehtestada põllumajandusliku tootmise välistamise nõue või jätta põllumajandustootjale mõlemad võimalused. Selliste ribade miinimumlaiuse kehtestavad liikmesriigid, kuid see ei tohi olla alla ühe meetri.

    Ala, mis kvalifitseeritakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaks, arvutatakse kuni maksimumlaiuseni 10 meetrit, kui liikmesriigid lubavad põllumajanduslikku tootmist, ja 20 meetrit, kui liikmesriigid põllumajanduslikku tootmist ei luba.“

    „8.   Liikmesriigid koostavad lühikese raieringiga madalmetsa aladel, kus ei kasutata mineraalväetisi ja/või taimekaitsevahendeid, loetelu selleks otstarbeks lubatud liikidest, valides määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 2 punkti c kohaselt koostatud loetelust välja liigid, mis on ökoloogiliselt kõige sobivamad, ja välistades seega liigid, mis on selgelt võõramaised. Liikmesriigid kehtestavad ka nõuded mineraalväetiste ja/või taimekaitsevahendite kasutamise kohta, kui liikmesriigid nende kasutamist lubavad, võttes arvesse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade kasutuseesmärki, eelkõige eesmärki kaitsta ja soodustada elurikkust.“

    „9.   Vahekultuuride või taimkattega alade hulka kuuluvad nii nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 II lisa kohase kohustuslike majandamisnõuete esimese standardi (SMR 1) järgi rajatud maa-alad kui ka muud vahekultuuride või taimkattega alad, tingimusel et need rajati kultuuride segu külviga või tehes põhikultuurile heintaimede või liblikõieliste taimede allakülvi.

    Liikmesriigid koostavad kasutatavate põllumajanduskultuuride segude loetelu ja määravad riikliku, piirkondliku või põllumajandustootja tasandil ajavahemiku, mille jooksul peavad vahekultuurid või taimkate olema kultuuride segu külvi abil rajatud. Kõnealune ajavahemik ei tohi olla lühem kui kaheksa nädalat. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid tingimusi, eelkõige seoses tootmisviisidega.

    Vahekultuuride või taimkattega alade hulka ei kuulu saagi saamise või karjatamise eesmärgil tavaliselt sügisel külvatavate talikultuuride all olevad alad. Samuti ei kuulu nende hulka maa-alad, mis on seotud samaväärsete tavadega, mis on nimetatud määruse (EL) nr 1307/2013 IX lisa I jao punktides 3 ja 4.“

    „10.   Lämmastikku siduva kultuuriga aladel peavad põllumajandustootjad kasvatama lämmastikku siduvaid põllumajanduskultuure, mis on loetletud liikmesriigi koostatud loetelus. Nimetatud loetelu peab sisaldama selliseid lämmastikku siduvaid põllumajanduskultuure, mis aitavad liikmesriigi arvates parandada elurikkust, ning võib sisaldada lämmastikku siduvate kultuuride segusid muude kultuuridega, tingimusel, et lämmastikku siduvad kultuurid on valdavad. Kasvuperioodil peaksid kõnealused kultuurid esindatud olema. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid tingimusi, eelkõige seoses tootmismeetodiga, võttes arvesse direktiivi 91/676/EMÜ ja direktiivi 2000/60/EÜ eesmärkide saavutamise vajadust ning seda, et lämmastikku siduvad kultuurid võivad sügisel suurendada lämmastiku leostumise ohtu.

    Lämmastikku siduva kultuuriga alad ei hõlma maa-alasid, mis on seotud samaväärsete tavadega, mis on nimetatud määruse (EL) nr 1307/2013 IX lisa I jao punktides 3 ja 4.“

    e)

    Lisatakse järgmised lõiked 10a, 10b ja 10c:

    „10a.   Lõigete 2, 5 ja 7 kohaldamisel tähendab „põllumajanduslikku tootmist ei toimu“, et puudub määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis i määratletud põllumajanduslik tegevus, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1306/2013 II lisas viidatud GAEC 4 alusel sätestatud nõudeid. Tegevused, mille eesmärk on elurikkuse eesmärgil rajada roheline pinnasekate, muu hulgas metsikute lillede seemnesegude külvamine, on lubatud.

    Siiski võivad liikmesriigid erandina tootmisnõuetest lõigete 5 ja 7 rakendamise eesmärgil lubada puhverribadel ja põlluservadel ning toetuskõlblike hektarite metsaservaäärsetel ribadel ilma tootmiseta karjatamist või loomasööda varumist tingimusel, et need jäävad piirnevast põllumajandusmaast eristatavaks.

    10b.   Taimekaitsevahendite kasutamine on keelatud kõikidel lõigetes 2, 9 ja 10 viidatud aladel ning lõikes 7 viidatud põllumajandusliku tootmise aladel.

    10c.   Lõikes 9 viidatud aladel, mis on rajatud, tehes põhikultuurile heintaimede või liblikõieliste taimede allakülvi, kohaldatakse seda keeldu alates põhikultuuri koristamisest kuni vähemalt kaheksa nädalat või järgmise põhikultuuri külvamiseni.“

    5)

    Artikli 49 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

    „Noor põllumajandustootja, kellel on tõhus ja pikaajaline kontroll juriidilise isiku üle käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti b tähenduses, peab olema määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõike 2 punkti b kohaldamise eesmärgil olema noorem kui 40-aastane hetkel, mil tema kontrollitav juriidiline isik esitab põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava raames esmakordselt taotluse.“

    6)

    Artikli 53 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Iga-aastast toetust väljendatakse toetuse summana ühiku kohta. Selleks võib olla üks järgnevatest summadest või kui toetuse saamiseks kõlblik pindala või loomade arv ei ületa käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt kindlaks määratud ala või loomade arvu, nendevaheline suhe:

    a)

    käesoleva määruse I lisa punkti 3 alapunkti i kohaselt teatatud meetme rahastamiseks kehtestatud summa ja kõnealusel aastal toetuse saamiseks kõlbliku pindala või loomade arvu suhe;

    b)

    käesoleva määruse I lisa punkti 3 alapunkti i kohaselt teatatud meetme rahastamiseks kehtestatud summa ja käesoleva lõike esimeses lõigus märgitud kõnealusel aastal toetuse saamiseks kõlbliku pindala või loomade arvu suhe.“

    7)

    Artiklist 64 jäetakse välja lõige 5.

    8)

    Artikli 65 lõiget 1 muudetakse järgmiselt.

    a)

    Punkti c muudetakse järgmiselt:

    i)

    punkt ii asendatakse järgmisega:

    „ii)

    selliste põllumajandustootjate koguarv, kes on vabastatud ühe või mitme keskkonnasäästlikumaks muutmise tava rakendamisest, ja nende deklareeritud hektarite arv ning kõigi tavade rakendamisest määruse (EÜ) nr 834/2007 nõuete järgimise tõttu vabastatud põllumajandustootjate arv, väikepõllumajandustootjate kavas osalevate põllumajandustootjate arv, põllumajanduskultuuride mitmekesistamise kohustusest vabastatud põllumajandustootjate arv, ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala kohustusest vabastatud põllumajandustootjate arv ja selliste põllumajandustootjate deklareeritud hektarite vastav arv;“

    ii)

    punkt vi asendatakse järgmisega:

    „vi)

    keskkonnatundlikku püsirohumaad deklareerinud põllumajandustootjate koguarv, selliste põllumajandustootjate deklareeritud keskkonnatundliku püsirohumaa hektarite koguarv ja keskkonnatundliku rohumaana määratud hektarite koguarv ning püsirohumaa hektarite koguarv aladel, mida käsitletakse direktiivis 92/43/EMÜ või 2009/147/EÜ.“

    b)

    Lisatakse punkt e:

    „e)

    iga aasta 1. augustiks ajavahemiku, mida tuleb võtta arvesse erinevate põllumajanduskultuuride osakaalu arvutamisel vastavalt käesoleva määruse artikli 40 lõikele 1, ning geograafiline tasand, mille kohta on vastav ajavahemik määratud.“

    9)

    Artiklist 67 jäetakse välja lõige 2.

    10)

    Lisatakse III lisa, mille tekst on esitatud käesoleva määruse I lisas.

    Artikkel 2

    Määruse (EL) nr 1307/2013 muutmine

    Määruse (EL) nr 1307/2013 X lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

    Artikkel 3

    Üleminekumeetmed

    1.   Erandina artikli 4 teisest lõikest võivad liikmesriigid 2017. kalendriaastaga seotud toetusetaotluste suhtes kohaldada mõnda või kõiki artikli 1 punktides 3, 4 ja 8 esitatud muudatust ja sellest tulenevalt ka artiklis 2 esitatud muudatust ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade tüüpiliste omaduste kohta.

    2.   Liikmesriigid peavad komisjoni ja põllumajandustootjaid teavitama lõikes 1 viidatud otsusest ja sellest tulenevatest muudatustest vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 65 lõigete 1–4 kohaselt esitatavates teavitustes hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumisest.

    Artikkel 4

    Jõustumine ja kohaldamine

    Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Artikli 1 punkte 3, 4 ja 8 ning artiklit 2 kohaldatakse toetusetaotluste suhtes, mis tehakse kalendriaastatele alates 1. jaanuarist 2018.

    Artikli 1 punkte 5 ja 6 kohaldatakse kalendriaastale 2014 järgnevaid kalendriaastaid hõlmavate toetusetaotluste suhtes.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 15. veebruar 2017

    Komisjoni nimel

    president

    Jean-Claude JUNCKER


    (1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.

    (2)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa (ELT L 181, 20.6.2014, lk 1).

    (3)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74).

    (4)  Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69).

    (5)  COM(2015) 478 final, komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule – ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia vahehinnang

    (6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

    (7)  Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

    (8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

    (9)  Komisjoni 6. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).


    I LISA

    III LISA

    Liidu meetod kanepisortides Δ9-tetrahüdrokannabinoolisisalduse kvantitatiivseks määramiseks

    1.   Kohaldamisala

    Käesolevas lisas sätestatud meetodit kasutatakse kanepisortide (Cannabis sativa L.) Δ9-tetrahüdrokannabinooli (edaspidi „THC“) määramiseks. Meetodi käigus rakendatakse vastavalt vajadusele käesolevas lisas kirjeldatud menetlust A või menetlust B.

    Meetod põhineb THC-sisalduse gaasikromatograafilisel määramisel pärast sobiva lahustiga ekstraheerimist.

    1.1.   Menetlus A

    Menetlust A kasutatakse kanepi tootmise kontrollimiseks määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõike 6 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (*1) artikli 30 punkti g kohaselt.

    1.2.   Menetlus B

    Menetlust B kasutatakse rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 36 lõikes 6 viidatud juhtudel.

    2.   Valimi võtmine

    2.1.   Proovid

    Proove võetakse päevasel ajal; esindava valimi saamiseks tuleb proove põllult võtta süstemaatiliselt, kuid mitte kasvuala servadest.

    2.1.1.   Menetlus A: uuritava kanepisordi kasvavatest taimedest võetakse igalt valitud taimelt 30 cm pikkune osa, mis sisaldab vähemalt üht emasõisikut iga valitud taime kohta. Proove tuleb võtta päevasel ajal ajavahemiku jooksul, mis algab 20. päeval pärast õitsemise algust ja kestab kuni 10. päevani pärast õitsemise lõppu.

    Liikmesriigid võivad lubada proovide võtmist ajavahemiku jooksul, mis algab õitsemise alguses ja kestab 20 päeva, tingimusel, et iga sordi kohta võetakse muud representatiivsed proovid vastavalt esimesele lõigule ajavahemiku jooksul, mis algab 20. päeval pärast õitsemise algust ja kestab kuni 10. päevani pärast õitsemise lõppu.

    Vahekultuurina kasvatatud kanepi puhul tuleb emasõisikute puudumisel võtta iga valitud taime tipust 30 cm pikkune osa. Sellisel juhul tuleb proove võtta vahetult enne vegetatsiooniperioodi lõppu, kui lehed on hakanud näitama esimesi kollaseks tõmbumise märke, kuid mitte hiljem kui ennustatud külmaperioodi algust.

    2.1.2.   Menetlus B: uuritava kanepisordi kasvavatest taimedest võetakse igalt valitud taimelt ülemine kolmandik. Proove tuleb võtta kümne päeva jooksul pärast õitsemise lõppu või vahekultuurina kasvatatud kanepi puhul ja emasõisikute puudumisel vahetult enne vegetatsiooniperioodi lõppu, kui lehed on hakanud näitama esimesi kollaseks tõmbumise märke, kuid mitte hiljem kui ennustatud külmaperioodi algust. Kahekojaliste sortide puhul võetakse ainult emastaimi.

    2.2.   Valimi suurus

    Menetlus A: proov koosneb 50 taime osast põllu kohta.

    Menetlus B: proov koosneb 200 taime osast põllu kohta.

    Iga proov pannakse muljumist vältides riidest või paberist kotti ja saadetakse analüüsimiseks laboratooriumisse.

    Liikmesriik võib ette näha, et kontrollanalüüsiks võetakse vajaduse korral teine proov, mida säilitab kas tootja või analüüsi eest vastutav asutus.

    2.3.   Proovi kuivatamine ja säilitamine

    Proovide kuivatamist alustatakse võimalikult kiiresti ja igal juhul 48 tunni jooksul, kasutades mis tahes meetodit, mille puhul temperatuur on alla 70 °C.

    Proovid kuivatatakse püsimassini ja niiskusesisalduseni 8–13 %.

    Pärast kuivatamist säilitatakse proovid ilma neid muljumata pimedas kohas temperatuuril alla 25 °C.

    3.   THC-sisalduse määramine

    3.1.   Uuritava proovi ettevalmistamine

    Kuivatatud proovidelt eemaldatakse varred ja üle 2 mm pikkused seemned.

    Kuivatatud proovid jahvatatakse poolpeeneks pulbriks (läbib 1 mm avadega sõela).

    Pulbrit võib säilitada 10 nädalat pimedas, kuivas kohas, temperatuuril alla 25 °C.

    3.2.   Reaktiivid ja ekstraheerimislahus

    Reaktiivid

    Kromatograafiapuhas Δ9-tetrahüdrokannabinool,

    kromatograafiapuhas skvalaan sisestandardina.

    Ekstraheerimislahus

    35 mg skvalaani 100 ml heksaani kohta.

    3.3.   THC ekstraheerimine

    100 mg pulbristatud uuritavat proovi kaalutakse, asetatakse tsentrifuugitopsi ja lisatakse 5 ml sisestandardit sisaldavat ekstraheerimislahust.

    Proov asetatakse 20 minutiks ultrahelivanni. Tsentrifuugitakse viis minutit kiirusel 3 000 pööret minutis, seejärel eemaldatakse THC supernatant. Lahus injekteeritakse kromatograafi ja tehakse kvantitatiivne analüüs.

    3.4.   Gaasikromatograafia

    a)   Seadmed

    Leekionisatsioonidetektoriga ja jaotatud/jaotamata vooluga injektoriga gaasikromatograaf,

    kolonn, mis võimaldab kannabinoide hästi eraldada, näiteks 25 m pikkune ja 0,22 mm läbimõõduga klaasist kapillaarkolonn, mis on immutatud 5-protsendilise mittepolaarse fenüülmetüülsiloksaani faasiga.

    b)   Kalibreerimispiirkond

    Vähemalt kolm punkti menetluse A puhul ja viis punkti menetluse B puhul, sealhulgas 0,04 ja 0,50 mg/ml THCd ekstraheerimislahuses.

    c)   Katsetingimused

    Punktis a osutatud kolonni puhul esitatakse näitena järgmised tingimused:

    kuivatuskapi temperatuur 260 °C

    injektori temperatuur 300 °C

    detektori temperatuur 300 °C

    d)   Injekteeritud maht: 1 μl

    4.   Tulemused

    Tulemused esitatakse kahe kümnendkohani ümardatult grammides THCd 100 g püsiva massini kuivatatud analüüsitava proovi kohta. Lubatud hälve on 0,03 g 100 g kohta.

    Menetlus A: üks määramine uuritava proovi kohta.

    Kui saavutatud tulemus ületab määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõikes 6 sätestatud piiri, tehakse teine määramine uuritavast proovist ja tulemusena käsitatakse nende kahe määramise keskmist.

    Menetlus B: tulemus vastab uuritava proovi kohta tehtud kahe määramise keskmisele väärtusele.



    II LISA

    X LISA

    Artikli 46 lõikes 3 osutatud ümberarvestus- ja kaalutegurid

    Maastikuelemendid

    Ümberarvestustegur

    (m/puu ühikuks m2)

    Kaalutegur

    Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala

    (mõlema teguri kohaldamisel)

    Kesa (1 m2 kohta)

    ei kohaldata

    1

    1 m2

    Terrassid (1 m kohta)

    2

    1

    2 m2

    Maastikuelemendid:

     

     

     

     

    Hekid/metsasiilud/puude read (1 m kohta)

    5

    2

    10 m2

     

    Üksikud puud (puu kohta)

    20

    1,5

    30 m2

     

    Puudesalud (1 m2 kohta)

    ei kohaldata

    1,5

    1,5 m2

     

    Tiigid (1 m2 kohta)

    ei kohaldata

    1,5

    1,5 m2

     

    Kraavid (1 m kohta)

    5

    2

    10 m2

     

    Traditsioonilised kiviaiad (1 m kohta)

    1

    1

    1 m2

     

    Muud eespool loetlemata maastikuelemendid, mis on siiski kaitstud GAEC 7, SMR 2 või SMR 3 raames (1 m2 kohta)

    ei kohaldata

    1

    1 m2

    Puhverribad ja põlluservad (1 m kohta)

    6

    1,5

    9 m2

    Agrometsanduse hektarid (1 m2 kohta)

    ei kohaldata

    1

    1 m2

    Piki metsaserva kulgevate toetuskõlblike hektarite ribad (1 m kohta)

     

     

     

     

    kus ei toimu tootmist

    6

    1,5

    9 m2

    kus toimub tootmine

    6

    0,3

    1,8 m2

    Lühikese raieringiga madalmetsa alad (1 m2 kohta)

    ei kohaldata

    0,3

    0,3 m2

    Artikli 32 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud metsastatud alad (1 m2 kohta)

    ei kohaldata

    1

    1 m2

    Vahekultuuride või taimkattega alad (1 m2 kohta)

    ei kohaldata

    0,3

    0,3 m2

    Lämmastikku siduva kultuuriga alad (1 m2 kohta)

    ei kohaldata

    0,7

    0,7 m2

    Artikli 46 lõikes 3 osutatud ümberarvestus- ja kaalutegurid, mida rakendatakse IX lisa jaotises III loetletud samaväärsetele tavadele

    Samaväärne ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala

    Sarnane standardne ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala

    Ümberarvestustegur

    Kaalutegur

    Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala (mõlema teguri kohaldamisel)

    1)

    Ökoloogilistel põhjustel söötijäetud maa (1 m2 kohta)

    Kesa

    ei kohaldata

    1

    1 m2

    2)

    Puhvertsoonide loomine (1 m kohta)

    Puhverribad ja põlluservad

    6

    1,5

    9 m2

    3)

    Ülesharimata puhverribade ja põlluservade haldamine (1 m kohta)

    Puhverribad ja põlluservad

    6

    1,5

    9 m2

    4)

    Piirid, põllupealsed siilud ja maalapid:

     

     

     

     

    Piirid, põllupealsed siilud (1 m kohta)

    Puhverribad ja põlluservad

    6

    1,5

    9 m2

    Maalapid (1 m2 kohta)

    Puudesalud

    ei kohaldata

    1,5

    1,5 m2

    5)

    Maastikuelementide haldamine:

     

     

     

     

    Üksikud puud (puu kohta)

    Üksik puu

    20

    1,5

    30 m2

    Puude rida (1 m kohta)

    Hekid/metsasiilud/puud reas

    5

    2

    10 m2

    Puude rühm/puudesalu (1 m2 kohta)

    Puudesalud

    ei kohaldata

    1,5

    1,5 m2

    Hekkide read (1 m kohta)

    Hekid/metsasiilud/puud reas

    5

    2

    10 m2

    Veekoguäärse metsaga ribad (1 m kohta)

    Hekid/metsasiilud/puud reas

    5

    2

    10 m2

    Terrassid (1 m kohta)

    Terrassid

    2

    1

    2 m2

    Kiviaiad (1 m kohta)

    Traditsioonilised kiviaiad

    1

    1

    1 m2

    Kraavid (1 m kohta)

    Kraavid

    5

    2

    10 m2

    Tiigid (1 m2 kohta)

    Tiigid

    ei kohaldata

    1,5

    1,5 m2

    6)

    Turvastunud või märgade põllumaade rohuga kaetuna hoidmine (väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutamata) (1 m2 kohta)

    Kesa

    ei kohaldata

    1

    1 m2

    7)

    Tootmine haritaval maal väetist ja/või taimekaitsevahendeid kasutamata, niisutamata, ilma sama kultuuri kaks aastat järjest külvamata (1 m2 kohta)

    Lühikese raieringiga madalmetsa alad; tootvate metsaservade ääres asuvad ribad; lämmastikku siduvate kultuuridega alad

    ei kohaldata

    0,3

    0,7 lämmastikku siduvate kultuuride puhul

    0,3 m2

    0,7 m2

    8)

    Haritava maa muutmine püsirohumaaks (1 m2 kohta)

    Kesa

    ei kohaldata

    1

    1 m2


    Top