25.4.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 107/4

(1)

Nõukogu kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) nr 248/2011 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit teatavate klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes. Kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel põhinev tollimaks oli 7,3–13,8 %.

(2)

Pärast subsiidiumivastast uurimist ja dumpinguvastaste meetmete osalist vahepealset läbivaatamist muutis komisjon oma rakendusmäärusega (EL) nr 1379/2014 (3) esialgset dumpinguvastast tollimaksu nii, et uuteks väärtusteks on 0–19,9 %, ja kehtestas lisaks tasakaalustava tollimaksu, mis on 4,9–10,3 %.

(3)

Sellest tulenevalt oli tasakaalustavate ja dumpinguvastaste meetmete väärtuseline tollimaks kokku 4,9–30,2 %.

(4)

Pärast teate avaldamist kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta sai komisjon taotluse kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(5)

Taotluse esitas 14. detsembril 2015 Euroopa klaasfilamentkiutootjate ühendus (edaspidi „APFE“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % teatavate klaasfilamentkiust toodete kogutoodangust liidus.

(6)

Taotlus põhines väitel, et dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemise korral dumping tõenäoliselt jätkuks ja liidu tootmisharule tekitatud kahju korduks.

(7)

Komisjon tegi kindlaks, et läbivaatamise algatamiseks oli piisavaid tõendeid ja algatas 15. märtsil 2016 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise (4).

(8)

Komisjon kutsus aegumise läbivaatamise algatamise teates huvitatud isikuid uurimises osalema. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi APFEle, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, HRV teadaolevatele eksportivatele tootjatele, HRV ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja kauplejatele, samuti teadaolevalt uurimise algatamisega seotud ühendustele ning kutsus neid osalema.

(9)

Aegumise läbivaatamise algatamise teates teatas komisjon, et kavatseb kolmanda turumajandusliku riigina alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses kasutada Türgit (edaspidi „võrdlusriik“). Komisjon märkis ka seda, et temale kättesaadava teabe põhjal võivad muud turumajanduslikud tootjad asuda muu hulgas Egiptuses, Malaisias ja Taiwanis.

(10)

Komisjon saatis teated ka Ameerika Ühendriikide, Egiptuse, Jaapani, Malaisia, Taiwani ja Türgi ametiasutustele, teavitas neid uurimise algatamisest ja palus teavet teatavate klaasfilamentkiust toodete tootmise ja müügi kohta nendes riikides. Seejärel saadeti kirjad koos küsimustikuga kõikidele teadaolevatele tootjatele ja paluti neil teha läbivaatamisega seoses koostööd.

(11)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(12)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu vastavalt alusmääruse artiklile 17.

(13)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil HRV teadaolevatel eksportivatel tootjatel ja ühel ühendusel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon HRV ametiasutustel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(14)

Viis HRV eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 tegi komisjon esialgu ettepaneku moodustada valim kolmest eksportivast tootjast, võttes aluseks suurima tüüpilise ekspordimahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

(15)

Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõikide teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja HRV ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(16)

Varsti pärast küsimustiku saamist loobus kolmest valimisse kaasatud äriühingust suurim koostööst. Komisjon asendas ta ekspordimahu alusel suuruselt järgmise eksportiva tootjaga.

(17)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt võttis komisjon valimi moodustamisel aluseks samasuguse toote müügimahtude suuruse liidu turul.

(18)

Valim koosnes kolmest äriühingute rühmast, millel on tootmistehased Belgias, Prantsusmaal, Itaalias ja Slovakkias ja mille müük moodustab umbes 74 % kogumüügist liidu turul. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Märkusi ei esitatud. Komisjon järeldas seepärast, et valim on liidu tootmisharu suhtes tüüpiline.

(19)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon importijatel esitada algatamisteates osutatud teave.

(20)

Küsitud teabe esitas kaheksa importijat, kes nõustusid ka valimisse kuuluma. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valis komisjon liitu suunatud impordi mahu suuruse alusel valimisse neist kolm. Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega. Märkusi ei esitatud.

(21)

Komisjon saatis küsimustiku kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, kolmele valimisse kaasatud importijale, valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ja teadaolevatele eksportivatele tootjatele Ameerika Ühendriikides, Egiptuses, Jaapanis, Malaisias, Taiwanis ja Türgis.

(22)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt liidu tootjalt, kahelt importijalt ja kolmelt tootjalt Jaapanis, Malaisias ja Türgis. Mitte ükski valimisse kaasatud Hiina eksportiv tootja küsimustikule ei vastanud.

(23)

Komisjon saatis küsimustiku ka 64 teadaolevale kasutajale ja sai 19 vastust.

(24)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta asjaomase uurimise raames vajalikuks pidas. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(25)

Dumpingu jätkumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“).

(26)

Kahju kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(27)

Vaatlusaluse toote moodustavad kuni 50 mm pikkused tükeldatud klaaskiud; klaaskiust heie (välja arvatud klaaskiust heie, mida on immutatud ja mille pinda on töödeldud ning mille põletuskadu on üle 3 %, nagu on kindlaks määratud ISO standardiga 1887); ja klaasfilamentkiust matid (välja arvatud klaasvillmatid), mis on pärit HRVst ja kuuluvad praegu CN-koodide 7019 11 00, ex 7019 12 00 (TARICi koodid 7019120021, 7019120022, 7019120023, 7019120025, 7019120039) ja 7019 31 00 alla.

(28)

Vaatlusalune toode on tooraine, mida kasutatakse kõige sagedamini termoplastsete ja termoreaktiivsete vaikude sarrustamiseks komposiitmaterjalide tootmisel. Selle tulemusel saadud komposiitmaterjali (klaasfilamentkiududega sarrustatud materjali) kasutatakse paljudes sektorites: transpordis (auto-, mere-, lennu- ja sõjaväetranspordis), elektri-ja elektroonikatööstuses, tuuleenergiaseadmete tootmises, ehitustööstuses, mahutite ja torude tootmises, tarbekaupade tootmises jm.

(29)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(30)

Seepärast tegi komisjon otsuse, et kõnealused tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(31)

Komisjon uuris vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2, kas dumpingut praegu esineb ja kas HRVst pärit impordi suhtes kehtivate meetmete võimalik aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumist või kordumist.

(32)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. Selleks oli komisjonil vaja valida võrdlusriik.

(33)

Komisjon palus samasuguse toote teadaolevatel eksportivatel tootjatel Ameerika Ühendriikides, Egiptuses, Jaapanis, Malaisias, Taiwanis ja Türgis esitada teavet võrdlusriigi küsimustikule vastamise abil ja sai vastused kolmelt tootjalt Jaapanis, Malaisias ja Türgis (5).

(34)

Pärast algatamisteate avaldamist esitas APFE märkused, milles toetas Türgi valimist võrdlusriigiks.

(35)

Esialgses, 2011. aasta uurimises kasutas komisjon Türgit võrdlusriigina normaalväärtuse kindlaksmääramiseks HRV suhtes. Esialgses uurimises sai komisjon Türgilt vaid ühe vastuse.

(36)

Võrdlusriigi valimiseks võttis komisjon nõuetekohaselt arvesse kogu usaldusväärset teavet, mis talle valimise ajal kättesaadavaks oli tehtud, arvestades muu hulgas selliseid elemente nagu omamaine müük, turu suurus ja siseturu konkurentsikeskkond.

(37)

Jaapani tootja omamaine müük vastas peaaegu täielikult CN-koodide tasandil HRV eksporditud tooteliikidele. Türgi korral oli vastavus alla 50 %. Malaisia eksportiva tootja omamaise müügi vastavus oli nii väike, et komisjon pidi Malaisia võrdlusriigina välistama.

(38)

Komisjoni hinnangul oli samasuguse toote Jaapani turg umbes kolm korda suurem kui Türgi turg. Komisjon pidas Jaapani turgu, kus on kuus teadaolevat kohalikku tootjat, konkurentsivõimelisemaks kui ühe teadaoleva tootjaga Türgi turgu. Jaapan ei olnud samasugusele tootele kehtestanud tollimaksu, samas kui Türgis oli tollimaks 7 % ning HRV suhtes oli kehtestatud dumpinguvastane tollimaks ja tasakaalustav tollimaks, mis kokku moodustasid 24,5–35,75 %.

(39)

Eespool esitatud arvestades järeldas komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt on Jaapan kõige sobivam võrdlusriik.

(40)

Pärast Jaapani valimist võrdlusriigiks muid märkusi komisjonile võrdlusriigi kohta ei esitatud.

(41)

Võrdlusriigi koostööd teinud tootjalt saadud teavet kasutati alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt normaalväärtuse kindlaksmääramiseks HRV suhtes.

(42)

Normaalväärtus tehti kindlaks koostööd teinud Jaapani tootja tavapärase kaubandustegevuse käigus kasutatavate omamaiste hindade põhjal.

(43)

Komisjon ei saanud küsimustikule vastust mitte üheltki valimisse kaasatud HRV eksportivalt tootjalt. Koostöö tegemisest keeldumise tõttu teavitas komisjon alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt HRV eksportivaid tootjaid ja HRV ametiasutusi, et kui eksportivad tootjad piisavalt koostööd ei tee, võib komisjon teha oma järeldused kättesaadavate faktide põhjal. Komisjon rõhutas ka, et kättesaadavatel faktidel põhinevad järeldused võivad asjaomaste isikute jaoks osutuda ebasoodsamaks. Vastust ei saadud. Komisjon määras seega ekspordihinna kindlaks Eurostati impordistatistika (Comext) põhjal asjaomaste CN-koodide tasandil.

(44)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, krediidikulusid ning pakendamiskulusid korrigeeriti 0–7 % ulatuses.

(45)

Uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et komisjoni küsimustikus küsitud toote kontrollnumbrid saab siduda TARICi koodidega. Komisjon võrdles seetõttu ekspordihinda ja normaalväärtust CN-koodide (tükeldatud klaaskiudude puhul 7019 11 00, klaaskiust heide puhul 7019 12 00 ja mattide puhul 7019 31 00) alusel.

(46)

Selle põhjal leidis komisjon, et dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on üle 70 %.

(47)

Koostööst keeldumise tõttu kasutas komisjon alusmääruse artikli 18 lõike 5 kohastes otsustes läbivaatamise taotluses esitatud teavet ja sõltumatutest allikatest, näiteks trükitud hinnaloenditest ja ametlikust impordistatistikast pärit teavet või teavet, mis saadi huvitatud isikutelt uurimise ajal ja mis oli saadud varasemate uurimiste käigus.

(48)

Et teha kindlaks impordi võimalik muutumine meetmete kehtetuks tunnistamise korral, analüüsis komisjon kättesaadavat teavet, mis käsitleb klaaskiust toodetega seotud tootmisvõimsust, nende tootmist ja nende tarbimist HRV siseturul ning eksporti HRVst. Andmete allikaks oli peamiselt teave, mille esitas APFE (6). See teave põhines kaubandusstatistikal (import/eksport) ja ühenduse liikmete kogutud ettevõtlusteabel. Komisjon kasutas selle teabe kontrollimiseks muudest kättesaadavatest sõltumatutest allikatest pärit teavet ega leidnud lisatõendeid. Huvitatud isikud ei vaidlustanud teavet, mida APFE esitas tootmisvõimsuse kohta.

(49)

Klaaskiu kogutootmine HRVs ületas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil omamaist tarbimist rohkem kui 700 000 tonni võrra. Ligikaudu 90 % sellest eksporditi teistesse kolmandatesse riikidesse ja ligikaudu 10 % liitu. Liigne tootmisvõimsus oli HRVs läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 150 000 tonni, mis moodustab rohkem kui 15 % liidu kogutarbimisest (vt põhjendus 68). Hinnanguliste näitajate kohaselt liigne tootmisvõimsus HRVs rohkem kui kahekordistus 2016. aastal ja oli ligikaudu 300 000 tonni ehk 30 % liidu kogutarbimisest.

(50)

Vaatamata liigsele tootmisvõimsusele ja sisenõudluse suurenemise prognoositud aeglustumisele 2016. aastal, jätkasid Hiina klaaskiutootjad võimsuse suurendamist HRVs ja teistes liidu turule suunatud kolmandates riikides.

(51)

HRV liigne tootmisvõimsus ja võrdlus liidu tarbimisega kinnitavad tõenäosust, et import suureneks oluliselt, kui dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(52)

Et teha kindlaks impordi võimalik muutumine meetmete kehtetuks tunnistamise korral, analüüsis komisjon liidu turu atraktiivsust hindade osas.

(53)

Komisjon analüüsis HRVst pärit ekspordi andmeid CN-koodide tasandil (7) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Mis puutub klaaskiust toodetesse, siis HRVst pärit ekspordi maht oli suurim heide puhul. Klaaskiust heide ekspordi puhul oli liidu turg Ameerika Ühendriikide järel tähtsuselt teisel kohal. Hinnad olid küll kogu maailmas sarnased, kuid liidu turule suunatud hinnad olid kõrgeimad, st 1 USA dollar kilogrammi kohta. Võrdluseks Ameerika Ühendriikide puhul olid need 0,99 USA dollarit ning Malaisia ja India puhul 0,85 USA dollarit kilogrammi kohta (8). Liitu suunatud hinnad olid kümne kõige olulisema ekspordituru seas kõige kõrgemad (9).

(54)

Tükeldatud kiudude puhul oli liidu turg HRVst pärit ekspordi suhtes tähtsuselt viiendal kohal. Liidu hinnad olid oluliselt kõrgemad kui peamistel eksporditurgudel, milleks olid tähtsuse järjekorras Ameerika Ühendriigid, Korea, Jaapan ja India.

(55)

Klaaskiust mattide puhul oli liidu turg tähtsaim ja liitu suunatud hinnad olid HRVst pärit ekspordi peamiste turgude seas kõige atraktiivsemad. Klaaskiust mattide tähtsuselt teine turg oli Ameerika Ühendriigid, mille keskmine hinnatase oli veidi kõrgem. Hind, mis oli suunatud teistele turgudele, milleks olid tähtsuse järjekorras Vietnam, Indoneesia ja Araabia Ühendemiraadid, oli oluliselt madalam kui liitu suunatud hind.

(56)

Komisjon võttis eespool nimetatud analüüsi aluseks andmed tollikoodide tasandil (CN-koodide tasand). Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, puudusid komisjonil toote kontrollnumbri tasandi andmed. Hindade andmed toote kontrollnumbri tasandil oleksid olnud täpsemad ning neid ei oleks mõjutanud võimalikud ebatäpsused tulenevalt sama kategooria toodete (nt erineva diameetriga tükeldatud kiud) hindade suurest varieeruvusest.

(57)

Vaatamata sellele puudusele näitavad kättesaadavad faktid, et enamikul muudel turgudel olid kõnealused hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil madalamad kui liidu turul. Võttes arvesse liidu turu atraktiivsemaid hindu, on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunatakse praegu muudel turgudel müüdavad märkimisväärsed kogused samuti ümber liidu turule. Nagu on märgitud põhjenduses 49, eksporditi teistele turgudele üle 600 000 tonni tooteid; seda arvestades võidakse need vähemalt osaliselt suunata tagasi liidu turule.

(58)

Liidu turu atraktiivsust toetavad ka Hiina eksportijate investeeringud kolmandates riikides, eriti Egiptuses. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Egiptuses ülesseatud ahjude hinnanguline tootmisvõimsus 80 000 tonni. Prognooside kohaselt küündib see 2017. lõpuks 160 000 tonnini ja 2019. aasta lõpuks 200 000 tonnini (10).

(59)

Hindade tase liidu turul ja liidu turu tähtsus HRVst pärit ekspordi jaoks võimaldavad komisjonil järeldada, et liidu turg on HRV klaaskiutootjate jaoks atraktiivne. On väga tõenäoline, et import suureneks oluliselt, kui dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(60)

Komisjoni 2014. aasta subsiidiumivastase uurimise menetlus kinnitas, et HRV klaaskiu tootmisharule oli tehtud mitmesuguseid soodustusi, mis näitab, et HRV on valmis toetama klaaskiu tootmisharu laienemist ja selle üleilmset esindatust. Seetõttu võib eeldada liidu turule suunatud ekspordi suurenemist, kui dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(61)

2016. aasta septembris pikendas India HRVst pärit klaaskiu impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu. Türgi pikendas nimetatud impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu 2016. aasta novembris. Teistel turgudel kehtestatud dumpinguvastane tollimaks vähendab nende atraktiivsust Hiina eksportijate jaoks.

(62)

Hiina hinnakäitumise suhtes on komisjon seisukohal, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine muudes kolmandates riikides viitab samuti Hiina eksportivate tootjate dumpingule.

(63)

Eespool esitatut arvestades on komisjon seisukohal, et Hiina dumpinguhinnaga eksport jätkuks tõenäoliselt suuremas mahus ja avaldaks suuremat hinnasurvet liidu turule, kui kehtivad meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(64)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet seitse liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(65)

Arvestades andmeid, mille APFE esitas liidu tootmisharu kohta, tegi komisjon kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 652 000 tonni.

(66)

Nagu on märgitud põhjenduses 18, moodustas komisjon valimi kolmest liidu tootmisettevõttest, mille toodete müük moodustas 74 % samasuguse toote kogumüügist liidu turul ja toodang 68 % liidu kogutoodangust.

(67)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks i) liidu tootmisharu toodangu müügi mahu alusel liidu turul vastavalt APFE andmetele ja ii) kolmandates riikidest pärit impordi alusel vastavalt Eurostati (Comext) andmetele.

(68)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(69)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt. See näitab tegevuse taastumist finantskriisi eelsel tasemel. Tarbimise suurenemist hoogustas termoplastitööstuse jõuline areng ja pidevalt suurenev nõudlus vastupidavate kergmaterjalide järele.

(70)

HRVst pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordimaht (tonnides), turuosa

(71)

Impordimahu suurenemine 2012. ja 2014. aasta vahel näitab, et 2011. aastal kehtestatud esialgse dumpinguvastase tollimaksu mõju oli väike. See suundumus muutus tänu meetmete karmistamisele 2014. aastal ja USA dollari kallinemisele. HRV eksportivad tootjad esitavad oma hindu USA dollarites ja selle kallinemine muutis impordi liidu importijate jaoks vähem atraktiivseks.

(72)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati statistika põhjal.

(73)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

HRVst pärit impordi hinnad (eurot tonni kohta)

(74)

Asjaomase toote keskmine hind alanes 2012.–2014. aastal 4 % ja seejärel tõusis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 31 %.

(75)

Et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

(76)

valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks ning

(77)

Eurostatil põhinevat impordistatistikat iga CN-koodi kohta CIF-hinna tasemel, mida korrigeeriti asjakohaselt tollimaksu ja importimisjärgsete kuludega.

(78)

Võrdluse tulemus on esitatud protsendina liidu tootmisharu oletatavast käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(79)

Olenemata sellest, et Hiina importtoodete keskmine hind tõusis 2015. aastal, tehti kindlaks, et hinna allalöömise määr oli 15 %.

(80)

Muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud impordi maht muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordimaht (tonnides), turuosa – muud riigid

(81)

Liidu muud peamised tarneallikad olid Egiptus, Malaisia, Norra ja Türgi.

(82)

Vaatlusalusel perioodil suurenes muude kolmandate riikide turuosa 21 %-lt 26 %ni.

(83)

Kõige märkimisväärsem oli Egiptusest pärit impordi suurenemine. Import Egiptusest, kuhu üks HRVs asuv suur tootja jätkuvalt suures mahus investeerib, vaatlusaluse perioodi esimestel aastatel puudus, kuid 2015. aastal küündis see 5 % suuruse turuosani.

(84)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(85)

CN-koodide võrdluse põhjal olid Malaisiast pärit impordi hinnad enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi HRVst pärit impordi hindadest kõrgemad. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alanesid Malaisia hinnad veidi, erinevalt muudest riikidest pärit impordi hindadest.

(86)

Kuna Norra tootja on seotud ühe liidu tootjaga, on Norrast pärit impordi hinnad märkimisväärses ulatuses omavahel seotud osaliste vahelised siirdehinnad ega ole seega komisjoni seisukoha järgi sisulise võrdluse jaoks usaldusväärsed.

(87)

Keskmised statistilised hinnad ei näita tegelikke hindu, sest eri tooteliikide hindade erinevused on suured ja eri tooteliikide kogumid ei ole teada. Seepärast ei saa teha järeldust teistest kolmandatest riikidest pärit importtoodete hindade kohta.

(88)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandustegureid ja -näitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid. Nagu on märgitud põhjenduses 18, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(89)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid.

(90)

Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kaebuses, läbivaatamistaotluses ja hilisemates avaldustes esitatud andmete põhjal ning võrdles neid võimaluse korral statistiliste andmetega. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid.

(91)

Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete alusel, mis esitati valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes küsimustikule.

(92)

Leiti, et andmed, mida kasutati näitajate arvutamisel, on liidu tootmisharu majandusliku olukorra seisukohast tüüpilised.

(93)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(94)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(95)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(96)

2012. aastat iseloomustasid väike tootmismaht, väike tootmisvõimsus ja madal tootmisvõimsuse rakendusaste. Järgmistel aastatel tootmine suurenes järk-järgult, reageerides positiivselt suurenevale nõudlusele. 2012. aasta järgsel perioodil renoveeriti ka vähem ahje. Kõik need tegurid koos aitasid suurendada nii tootmisvõimsust kui ka tootmisvõimsuse rakendamist.

(97)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa (tonnides)

(98)

Müügimaht hakkas 2012. aasta madalalt tasemelt tänu nõudluse kasvule järk-järgult suurenema ning oli 2015. aastal 30 % suurem võrreldes 2012. aastaga.

(99)

Kuid kuni 2014. aastani edenes liidu tootmisharu müük allalöödud hindadega Hiina impordi tõttu aeglasemalt kui liidu tarbimine. Liidu tootmisharu turuosa vähenes 2012. ja 2014. aasta vahel 65 %-lt 63 %-ni ning suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 66 %-ni pärast meetmete karmistamist 2014. aastal.

(100)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(101)

Tööhõive vähenes 2012. ja 2015. aasta vahel 5 %, vaatamata positiivsele arengule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Tootmisharu restruktureerimine, innovatsioonipüüdlused ja tootmisprotsesside optimeerimine ning suurem tootmisvõimsuse rakendamine aitasid vaatlusalusel perioodil tootlikkust oluliselt suurendada.

(102)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et dumpingumarginaal oli üle 70 %. Tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule vähenes alates meetmete karmistamisest 2014. aastal. Liidu tootmisharu hakkas sellest kasu saama 2015. aastal.

(103)

Kehtestatud meetmed aitasid vähendada Hiina importi ja võimaldasid liidu tootmisharul säilitada oma turuosa. Vaatamata sellele olid liidu tootmisharu hinnad madalad ja keskmiselt allpool 2012. aasta taset.

(104)

Seega võib järeldada, et kehtivad meetmed olid liidu tootmisharule kasulikud ja ta hakkas taastuma Hiina eksportivate tootjate varasema dumpingu põhjustatud kahjust.

(105)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus

(106)

Keskmised müügihinnad ei ole alates 2012. aastast oluliselt muutunud, ehkki 2015. aastal täheldati väikest 3 %-list langust võrreldes 2012. aastaga.

(107)

Ühiku tootmiskulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Ühiku tootmiskulu

(108)

Ühiku tootmiskulu vähenes vaatlusalusel perioodil. Seda suundumust saab seletada suurema tootmisvõimsuse rakendamisega, mis aitab selles kapitalimahukas tootmisharus vähendada ühiku tootmiskulu. Liidu tootmisharule olid kasulikud ka madalad tooraine- ja energiahinnad.

(109)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(110)

Vähehaaval tõusvad palgad ja madalapalgaliste töötajate koondamine ühe valimisse kaasatud tootja tegevuse tõhustamise projekti tagajärjel on põhjused, miks keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid.

(111)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Varud (tonnides)

(112)

Lõppvarud suurenesid veidi 2013. aastal ning seejärel jätkus nende vähenemine kogu vaatlusalusel perioodil tänu nõudluse suurenemisele.

(113)

Meetmete karmistamine 2014. aastal aitas kaasa nende vähenemisele vaatlusaluse perioodi lõpu poole.

(114)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Kasumlikkus

(115)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidu sees sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil hakkas valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus tasapisi suurenema ja muutus positiivseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(116)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Liidu tootjate rahavoog oli 2012. ja 2013. aastal negatiivne. Olukord paranes järk-järgult vaatlusalusel perioodil ja alates 2014. aastast oli liidu tootjate rahavoog positiivne.

(117)

Valimisse kaasatud liidu tootjate investeeringud liikusid vaatlusalusel perioodil tõusvas joones. Nende suurenemine oli märkimisväärsem 2015. aasta eel. Investeeringuid tehti suurel määral ahjude renoveerimiseks.

(118)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus muutus sarnaselt kasumlikkusega. Investeeringutasuvus taastus tänu liidu tootmisharu majandusliku olukorra paranemisele vaatlusaluse perioodi lõpus.

(119)

Liidu tootmisharu 2012.–2014. aasta kesised majandustulemused vähendasid kapitali kaasamise võimet. Liidu tootmisharu vajab suuri ja pikaajalisi investeeringuid, et ta suudaks renoveerida ahje korrapärase ajavahemiku järel ja jätkata oma tegevust.

(120)

2012. aastat iseloomustasid väike nõudlus, väike tootmisvõimsus ahjude renoveerimise tõttu, madal tootmisvõimsuse rakendusaste, suured varud, restruktureerimismeetmed ja allasurutud hinnad varasema dumpingu tagajärjel ning kõik need tegurid põhjustasid valimisse kaasatud äriühingutele suurt kahjumit ja raha väljavoogu.

(121)

Seejärel aitas nõudluse järsk kasv 2012.–2014. aastal suurendada müüki ning see omakorda suurendada tootmist ja vähendada varusid. Tootmisvõimsus ja selle rakendamine suurenesid. Püsikulude parem katmine, tootlikkuse suurenemine ja mõningate oluliste sisendite deflatsioon võimaldasid valimisse kaasatud äriühingutel tootmiskulusid oluliselt vähendada.

(122)

Kuid esialgsed, 2011. aastal kehtestatud dumpinguvastased meetmed ei tasakaalustanud täielikult hinna allalöömist tulenevalt Hiina impordist, mis suurenes 2012. ja 2014. aasta vahel 46 %. See olukord raskendas liidu tootmisharu taastumist.

(123)

Oma turuosa säilitamiseks pidi liidu tootmisharupidevalt hinda alandama ja suutis 2014. aastal vaevu saavutada tasuvustaseme.

(124)

Pärast meetmete karmistamist 2014. aastal hakkasid liidu tootmisharu turuosa ja hinnad taastuma ning uuesti suurenema. Tootmise ühikukulu vähenes veelgi tänu tootmismahu suurenemisele ja see võimaldas liidu tootmisharul saada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 8,6 % suurust kasumit. Kõik tulemuslikkuse näitajad, sealhulgas töökohtade loomine, muutusid positiivseks.

(125)

Nagu 2014. aasta uurimises kindlaks tehti, kannatas liidu tootmisharu olulist kahju kuni 2013. aasta septembrini. Dumpinguhinnaga ja subsideeritud import avaldas kahjulikku mõju jätkuvalt ka 2014. aastal. Alles pärast meetmete karmistamist hakkas liidu tootmisharu teenima taas kasumit ja töökohti looma.

(126)

Eespool esitatut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu taastus osaliselt varasema dumpingu põhjustatud kahjust pärast meetmete karmistamist 2014. aastal ega kannatanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(127)

Nagu on märgitud põhjenduses 49, moodustas HRVs asuvate tootjate hinnanguline kasutamata tootmisvõimsus suure osa liidu kogutarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kasutamata tootmisvõimsus kahekordistus 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga. Arvestades sellist suurenemise suundumust ja liidu turu atraktiivsust, nagu on järeldatud põhjenduses 59, on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral jätkuks importimine HRVst märkimisväärses mahus.

(128)

Nagu on märgitud põhjenduses 75, põhjustas Hiina import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt liidu tootmisharu hindade olulist allalöömist vaatamata euro ja USA dollari vahetuskursi ebasoodsale muutumisele.

(129)

Klaaskiu hindade taastumine on olnud väga aeglane. Liidu tootmisharu hinnad on püsivalt allpool 2012. aasta taset ja 2014. aastal meetmete karmistamisega saavutatud mõju on vähenenud Egiptusest pärit impordi järjest suurema surve tõttu. Pärast finantskriisi eelse taseme saavutamist liidu tarbimise suurenemine eeldatavasti aeglustub tasapisi.

(130)

Klaaskiu tootmine on väga kapitalimahukas tootmisharu. Valimisse kaasatud tootjad investeerisid vaatlusalusel perioodil oma tootmisvõimsusesse 165 miljonit eurot. Samal ajal oli nende tegevuse rahavoog vaid 5 miljonit eurot. Seepärast kaasneksid meetmete kehtetuks tunnistamisega riskid ja finantsraskused, mis seaksid nende pikaajaliste investeeringute majandusliku mõttekuse kahtluse alla. Liidu tootmisharu oleks sunnitud oma ahjud sulgema. See ohustaks tootmisharu püsimajäämist. Peale selle muudab püsikulude suur osakaal selle tootmisharu tootmismahu kõikumise suhtes väga tundlikuks. See tähendab seda, et ka tootmise suhteliselt väike vähenemine põhjustaks suurt kahju. Liidu tootmisharu olukord paranes hiljuti märkimisväärselt tänu püsikulude paremale katmisele ja tootmisvõimsuse rakendamise suurenemisele, mida aitasid eelkõige saavutada kehtivad meetmed, eriti pärast 2014. aastat.

(131)

Peale selle aitasid liidu tootmisharu tulemusi parandada vaatlusalusel perioodil välistegurid, näiteks energia ja tooraine hinnad, mis olid suhteliselt madalad. Pikas perspektiivis on ebatõenäoline, et nende sisendite hinnad jääksid madalaks. Nende sisendite hinnatõus mõjutaks liidu tootmisharu kasumlikkust samuti negatiivselt.

(132)

Liidu tootmisharu olukord on seetõttu endiselt haavatav, ehkki see paranes 2015. aastal, ning seda iseloomustavad allasurutud hinnad, kõikuvad tootmiskulud ja suur kapitalivajadus. Niisuguses olukorras halvendaks suures mahus allalöödud ja dumpinguhinnaga Hiina import tõenäoliselt liidu tootmisharu majandustulemusi.

(133)

Seda arvestades järeldas komisjon, et kui dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistatakse ja tasakaalustav tollimaks jääks kehtima tasemel, mis juba osutus allalöödud hindadega importkauba saabumise piiramise suhtes ebatõhusaks, on kahju kordumine tõenäoline.

(134)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kordumise tõenäosuse kindlakstegemisest ei ole praegusel juhul dumpinguvastaste meetmete kehtima jätmine liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(135)

Liidu tootjad tegid käesolevas uurimises väga suurel määral koostööd.

(136)

Liidu tootmisharu on näidanud, et tema tegevus on elujõuline, kui seda ei mõjuta dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordist tulenev kõlvatu konkurents, ning kehtivad meetmed on võimaldanud tootmisharul varasemast kahjust osaliselt taastuda.

(137)

Meetmete kaotamise järel aga dumpinguhinnaga Hiina impordist tulenev kõlvatu konkurents tõenäoliselt suureneks, mis seaks ohtu liidu tootjate tegevuse jätkumise.

(138)

Seetõttu leitakse, et meetmete jätkumine on liidu tootmisharu huvides.

(139)

Nagu on märgitud põhjenduses 20, vastas väljavõttelise uuringu küsimustikule kaheksa sõltumatut importijat. Valimisse kaasati kolm suurimat importijat ja kaks neist tegid koostööd. Nende import moodustas Hiinast pärit impordist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 5 %. Mitte ükski käesolevas uurimises huvitatud isikuna registreeritud importija ei väljendanud oma seisukohta ei läbivaatamisega seotud meetmete poolt ega vastu.

(140)

Importijatel ja kauplejatel on juurdepääs paljudele tarneallikatele nii liidus kui ka väljaspool seda. Peale selle on vaatlusalune toode suurel määral standarditud ja selle tarneallikaid on võimalik tõhusalt vahetada.

(141)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldab komisjon, et dumpinguvastase tollimaksu pikendamine avaldaks importijatele vähe mõju.

(142)

Uurimisalust toodet kasutatakse paljude rakenduste puhul, näiteks transpordis (auto-, mere-, lennu- ja sõjaväetranspordis), elektri- ja elektroonikatoodetes, tuuleenergiaseadmetes, ehituses, mahutites ja torudes ning tarbekaupades. Paljusid eri kasutajaid kutsuti üles koostööd tegema.

(143)

64 kasutajast, kes registreeris end huvitatud isikuna, vastas komisjoni küsimustikule 19. Need tarbijad esindavad liidu kogutarbimisest ligikaudu 10 %.

(144)

Neliteist äriühingut oli meetmete pikendamise vastu, kolm äriühingut pooldas meetmete säilitamist, kaks jäi erapooletuks. Üks kasutajate ühendus väljendas meetmete suhtes vastuseisu.

(145)

Mitu kasutajat väitis, et kehtivate meetmete tõttu ei ole järgtööstuse tooted Aasias toodetud samasuguste toodete suhtes konkurentsivõimelised. Nad väitsid ka seda, et neil ei ole võimalik vastavat kulude suurenemist katta ega suunata seda edasi oma klientidele.

(146)

Pärast meetmete karmistamist 2014. aastal tõstis komisjon vaatlusalusele tootele kehtivate tollimaksude taset võrreldes esialgse dumpinguvastase tollimaksu tasemega ligikaudu kaks korda. Komisjoni hinnangul ei ületa taseme tõstmise mõju kasutajate tegevusalade kasumlikkust üle ühe protsendipunkti, ehkki ta tunnistas, et mõnele sektorile oli mõju suurem kui teistele.

(147)

Seda kinnitas ka käesolev uurimine. Koostööd teinud kasutajate esitatud andmed näitavad tõepoolest, et klaaskiu hind tõusis olenemata selle päritolust 2014.–2015. aastal summa võrra, mis moodustab 0,5 % kasutajate käibest. Samal ajal vaatlusaluse tootega seotud käive, kasum ja töökohtade arv suurenesid. Vaid kaks äriühingut andis teada käibe ja tööhõive vähenemisest ning neli äriühingut kasumi vähenemisest.

(148)

Mõned kasutajad väitsid ka seda, et liidu tootmisharul ei ole piisavalt tootmisvõimsust liidu nõudluse rahuldamiseks, ta ei suurenda oma tootmisvõimsust ega ole konkurentsivõimeline, sest tema seadmed on vanemad ning energia- ja tööjõukulud suuremad.

(149)

Uurimine näitas, et need väited ei ole põhjendatud. Nagu on märgitud eespool esitatud põhjendustes, tegi liidu tootmisharu suuri investeeringuid, parandas oma tootlikkust ja suurendas tootmisvõimsust vaatamata pikale kahjumiperioodile, mis lõppes 2014. aastal pärast meetmete karmistamist samal aastal. Tootmisvõimsuse edasine suurendamine eeldab pikaajalisi kapitalikohustusi, mis sõltuvad võrdsete tingimuste säilitamisest, et konkurentsivõimelised tootjad saaksid eeldada piisavat investeeringutasuvust.

(150)

Peale selle kasvas liidu tarbimine vaatamata meetmete karmistamisele 2014.–2015. aastal jätkuvalt samas tempos nagu eelmistel aastatel. Väljaspool HRVd on ka muid tarneallikaid, nagu Bahrein, Egiptus, Jaapan, Malaisia ja Ameerika Ühendriigid. Vaatlusalusel perioodil ei olnud HRVst pärit import peaaegu mitte kunagi suurem kui pool kolmandatest riikidest pärit impordist ja selle turuosa tipnes 17 %-ga liidu kogutarbimisest 2014. aastal. Dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste tollimaksude eesmärk ei ole peatada toodete importimist Hiinast liitu, vaid tagada, et nende importimine konkureeriks õiglastel tingimustel muude tarneallikatega.

(151)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et dumpinguvastase tollimaksu pikendamine avaldaks kasutajate olukorrale vähe mõju.

(152)

Meetmete kehtetuks tunnistamine avaldaks liidu tootjatele olulist negatiivset mõju.

(153)

Dumpinguvastase tollimaksu pikendamine avaldaks vähe mõju importijatele, kes olid neutraalsel seisukohal.

(154)

Ehkki vaatlusaluse ja samasuguse toote hinna tõus mõjutaks teatavate kasutajate tegevust, kinnitas uurimine, et meetmete mõju on kasutajate tegevusalade üldistele tulemustele väike.

(155)

Komisjon järeldab, et kokkuvõttes puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes praeguste dumpinguvastaste meetmete kehtimise jätkumist.

(156)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti jätta kehtivad dumpinguvastased meetmed jõusse. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Ainult üks huvitatud isik, kaebuse esitaja, andis endast pärast teatavakstegemist teada ja nõustus komisjoni järeldustega ning tegi ettepaneku säilitada kehtivad dumpinguvastased meetmed.

(157)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks HRVst pärit teatavate klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) nr 248/2011, mida on viimati muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 1379/2014, säilitada.

(158)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee ei esitanud arvamust,