6.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 3/1

(1)

7. juulil 2016 teatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (2) teatavate Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt, Serbiast ja Ukrainast imporditavate kuumvaltsitud lehtterastoodete dumpinguvastase menetluse algatamisest pärast seda, kui äriühing EUROFER (edaspidi „kaebuse esitaja“) oli 23. mail 2016 esitanud kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehtterastoodete kogutoodangust liidus.

(2)

Registreerimisele kuuluvad tooted (edaspidi „vaatlusalused tooted“) on teatavad rauast, legeerimata terasest või legeerterasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata, mis on pärit Brasiiliast, Iraanist, Serbiast, Ukrainast või Venemaalt (edaspidi „asjaomased riigid“).

(3)

Vaatlusalune toode ei hõlma:

(4)

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 10, 7208 53 90, 7208 54 00, 7211 13 00, 7211 14 00, 7211 19 00, ex 7225 19 10, 7225 30 10, 7225 30 30, 7225 30 90, ex 7225 40 12, ex 7225 40 15, ex 7225 40 60, 7225 40 90, ex 7226 19 10, ex 7226 20 00, 7226 91 20, 7226 91 91 alla 7226 91 99 alla. Need CN-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.

(5)

11. oktoobril 2016 esitas kaebuse esitaja taotluse asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluste toodete impordi registreerimiseks. 21. novembril 2016 uuendas kaebuse esitaja taotlust, esitades uuemaid finantsandmeid. Kaebuse esitaja nõudis, et vaatlusaluste toodete impordi suhtes asjaomastest riikidest kehtestataks registreerimisnõue, et edaspidi saaks kõnealuse impordi suhtes kohaldada meetmeid alates selle registreerimise kuupäevast.

(6)

Pärast taotluse esitamist võtsid ühendust neli huvitatud isikut ja väitsid, et kaebuse esitaja esialgne registreerimistaotlus ei sisaldanud piisavalt tõendeid, mis õigustaksid vastavalt Iraanist, (3) Serbiast, (4) Ukrainast (5) ja Venemaalt (6) pärit vaatlusaluste toodete impordi registreerimist.

(7)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 võib komisjon anda tolliasutustele korralduse astuda impordi registreerimiseks vajalikud sammud, et edaspidi oleks võimalik sellise impordi vastu meetmeid võtta. Impordi registreerimisnõude võib kehtestada pärast liidu tootmisharu vastavat taotlust, mis sisaldab piisavat tõendusmaterjali, õigustamaks sellist sammu.

(8)

Kaebuse esitaja väidab, et importijad on teadlikud pikka aega kestnud dumpingust, mis kahjustab liidu tootmisharu. Asjaomastest riikidest pärit import kahjustab liidu tootmisharu ning kõnealuse impordi maht on oluliselt tõusnud, seda isegi uurimisperioodi järel. See vähendab oluliselt dumpinguvastase tollimaksu leevendavat mõju, kui sellist tollimaksu kohaldatakse.

(9)

Komisjon vaatas taotluse läbi, võttes arvesse alusmääruse artikli 10 lõiget 4. Eriti kontrollis komisjon, kas importijad olid või oleksid pidanud olema dumpingu kestusest ja väidetavast või tuvastatud kahjust teadlikud. Samuti analüüsiti seda, kas import suurenes märgatavalt veelgi, mis selle ajastust, mahtu ja muid asjaolusid arvestades võib tõenäoliselt olulisel määral vähendada kohaldatava lõpliku tollimaksu leevendavat mõju.

(10)

EUROFERi kaebus kuupäevaga 23. mai 2016 sisaldas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid viiest asjaomasest riigist tuleva väidetava dumpingu kohta. Kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis on viiest asjaomasest riigist pärit impordi dumpingumarginaaliks hinnatud vähemalt 20 %. Viiest asjaomasest riigist nelja (Brasiilia, Iraan, Ukraina ja Venemaa) puhul esitas kaebuse esitaja kaebuses tõendid normaalväärtuse kohta, mis põhineb kas Steel Firsti või muude turuaruannete hinnateabel. Ühe, ülejäänud asjaomase riigi (Serbia) puhul esitas kaebuse esitaja tõendeid arvestusliku normaalväärtuse kohta (hinnangulised tootmis-, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum). Tõendid dumpingu kohta põhinevad sel viisil kindlaksmääratud normaalväärtuste võrdlusel liitu ekspordiks müüdava vaatlusaluse toote ekspordihinnaga (tehasehindade tasemel). Asjaomaste riikide ekspordihinnad määrati kindlaks kas Steel Firsti või Eurostati andmete alusel. Kaebuses esitati piisavaid esmapilgul usutavaid tõendeid väidetava kahju kohta.

(11)

Neid kirjeldati kõnesoleva menetluse algatamise teates 7. juulil 2016 (7). Kuna kõnealune teade on kõigile importijatele kättesaadav avalik dokument, järeldas komisjon, et importijad olid või oleksid pidanud olema väidetavast dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust teadlikud hiljemalt kõnesoleval hetkel. Sellest järeldati, et registreerimise esimene kriteerium on täidetud.

(12)

Oma uuendatud registreerimistaotluses võrdles kaebuse esitaja kõigist asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluste toodete impordi igakuist keskmist koondmahtu perioodidel 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016 ja 1. juulist 2016 kuni 31. oktoobrini 2016. See võrdlus näitas viiest asjaomasest riigist pärit impordi igakuise keskmise mahu 24 % kasvu.

(13)

Komisjon leidis, et oleks asjakohatu kasutada 2016. aasta juulist pärinevaid andmeid. Nagu selgitatud põhjenduses 12, oleksid importijad pidanud olema väidetavast dumpingust ja kahjust teadlikud alles 7. juuli seisuga. Selle kuupäeva eelsete andmete kasutamine ei või saada registreerimise seisukohast otsustavaks. Arvestades, et impordistatistika on koostatud kuupõhiselt, otsustas komisjon võrrelda asjaomastest riikidest pärit impordi keskmist mahtu perioodidel 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016 ja 1. augustist 2016 kuni 30. novembrini 2016 (st 4 kuud pärast menetluse algatamist 7. juulil 2016).

(14)

Sellel perioodil täheldas komisjon asjaomastest riikidest pärit impordi keskmist igakuist üldmahtu võrreldes 14 % kasvu. Samas märkas komisjon ka nendest viiest riigist igaühe eksporditulemustes olulisi erinevusi, mis on esile tõstetud põhjenduses 6 viidatud eri avaldustes.

(15)

Nimelt oli viiest asjaomasest riigist pärit impordi igakuise keskmise üldmahu 14 % kasv põhjenduses 13 nimetatud perioodi jooksul Venemaalt ja Brasiiliast pärit vaatlusaluse toote impordi märkimisväärse kasvu (vastavalt + 73 % ja + 26 %), kahest muust asjaomasest riigist (Ukraina ja Iraan) pärit vaatlusaluse toote impordi vähenemise ja Serbiast pärit vaatlusaluse toote impordi samal tasemel püsimise koosmõju.

(16)

Seega tuleneb viiest vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi mahu kasv täielikult ainult Venemaalt ja Brasiiliast pärit impordi mahu märkimisväärsest kasvust. Nimetatud erandlike asjaolude tõttu ei näinud komisjon põhjust registreerida import ka muu kolme riigi puhul. Ka juhul, kui komisjon hindaks peamise uurimise käigus kõigist viiest riigist pärit impordi tõttu tekkinud kahju kumulatiivselt kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 4, näib tagasiulatuva imporditollimaksu kehtestamine nende riikide suhtes, kus eksport on pärast uurimise algatamist püsinud samal tasemel või isegi vähenenud, ebaproportsionaalne. Seega järeldas komisjon, et ka sellise impordi registreerimine ei ole vajalik.

(17)

Oma 23. mai 2016. aasta kaebuses lisas kaebuse esitaja esmapilgul usutavad tõendid asjaomaste riikide impordi müügihindade langustrendi kohta. Keskmine müügihind liitu müümisel vähenes aastatel 2011 kuni 2015, lüües liidu terasetootjate keskmise müügihinna vähemalt 30 % alla. Võttes aga arvesse kaebuses esitatud väidetavate dumpingumarginaalide suurust, andsid tõendid kõnealuses etapis piisava kinnituse, et asjaomaste riikide eksportijad kasutavad dumpingut. Oma registreerimistaotluses kuupäevaga 11. oktoober 2016 ei esitanud kaebuse esitaja uuendatud andmeid impordihindade kohta pärast käesoleva uurimise algatamist.

(18)

Komisjon leidis, et hindade liikumine pärast uurimise algatamist kujutab endast registreerimistaotluse seisukohast veel üht olulist asjaolu. Seetõttu analüüsiti impordihindu Eurostati andmete alusel. Tehti kindlaks, et asjaomaste riikidega seotud impordihinnad tõusid pärast käesoleva uurimise algatamist teataval määral.

(19)

Brasiilia ja Venemaaga seotud impordihindade kasvusuundumust hinnates leidis komisjon, et kõnealuste hindade absoluuttase jäi siiski kriitiliselt madalale tasemele. Täpsemalt oli see madalam kui liidu tootmisharu tootmiskulud 2015. aasta lõpus, mille komisjon tegi kindlaks paralleelses uurimises Hiina kuumvaltsitud lehtterastoodete tootjate kohta (8). Neid asjaolusid arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et kõnealusest kahest riigist pärit impordi registreerimine on põhjendatud.

(20)

Kokkuvõttes tuleneb viiest vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi mahu kasv täielikult Venemaalt ja Brasiiliast pärit impordi mahu märkimisväärsest kasvust. Ajastust arvestades kahjustab kõnealune Venemaalt ja Brasiiliast pärit impordi taseme oluline tõus tõenäoliselt tõsiselt mis tahes lõplike tollimaksude leevendavat mõju, välja arvatud juhul, kui neid kohaldatakse tagasiulatuvalt.

(21)

Eespool esitatust lähtuvalt on komisjon jõudnud järeldusele, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et kehtestada Venemaalt ja Brasiiliast pärit vaatlusaluste toodete impordi registreerimise nõue kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 5.

(22)

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja esitada asjakohased tõendid. Lisaks sellele võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on näidatud, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

(23)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks Venemaalt ja Brasiiliast pärit vaatlusaluste toodete impordi suhtes kehtestada registreerimisnõue selle tagamiseks, et kui uurimise tulemusena kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud, oleks neid tollimakse vastavate tingimuste täitmise korral võimalik kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse artikli 10 lõikega 4 Venemaalt ja Brasiiliast pärit registreeritud impordilt sisse nõuda tagasiulatuvalt.

(24)

Kaebuse esitaja hindas kaebuses Venemaa puhul keskmiseks dumpingumarginaaliks 20–40 % ja Brasiilia puhul 40–70 %. Samuti hindas ta vaatlusaluse toote puhul keskmiseks hindade allalöömise marginaaliks nii Venemaa kui ka Brasiilia puhul 20–50 %. Venemaa ja Brasiilia puhul on võimaliku tulevikus kehtestatava kohustuse hinnanguline suurus sätestatud kaebuse põhjal hinnatud keskmise dumpingumarginaali tasemel, st väärtuseliselt 20–50 % vaatlusaluse toote CIF-impordihinnast.

(25)

Registreerimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (9),

—

roostevabast terasest tooteid ja elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga tooteid,

—

mitterullitud, ilma reljeefse mustrita, üle 10 mm paksusega ja vähemalt 600 mm laiusega tooteid ning

—

mitterullitud, ilma reljeefse mustrita, vähemalt 4,75 mm ja kuni 10 mm paksusega ning vähemalt 2 050 mm laiusega tooteid.