23.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/58

(1)

Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud liidu eeskirjad transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (edaspidi „TSE“) ennetuseks, tõrjeks ja likvideerimiseks. Määrust kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turulelaskmise ning teatavatel erijuhtudel ka nende ekspordi suhtes. Muu hulgas on määrusega ette nähtud ka teatavate TSEde seireprogrammid, samuti kaitsemeetmete vastuvõtmine TSEde puhangute korral.

(2)

Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/1918 (2) on sätestatud ajutised kaitsemeetmed seoses kroonilise kurnatustõvega [Termin on muutunud. Uus termin on „krooniline kurtumustõbi“]. Otsus võeti vastu pärast viie kroonilise kurtumustõve juhtumi avastamist hirvlastel 2016. aastal Norras. See oli esimene kord, kui Euroopas avastati krooniline kurtumustõbi, ja see oli esimene looduses vabalt elavate põhjapõtrade haigusjuht maailmas. Krooniline kurtumustõbi on nakkushaigus ja selle puhangu korral on oht, et see kandub üle teistele hirvlaste populatsioonidele ning levib teistesse piirkondadesse ja ka teiste liidu liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubanduspiirkonna Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide (edaspidi „EMP EFTA riigid“) territooriumile.

(3)

2. detsembril 2016 võttis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) vastu teadusliku arvamuse hirvlaste kroonilise kurtumustõve kohta (edaspidi „EFSA arvamus“) (3). EFSA arvamuses soovitati rakendada hirvlaste kroonilise kurtumustõve kolmeaastast seireprogrammi Eestis, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus, Norras, Poolas ja Rootsis, mis on põhjapõdra- ja/või põdrapopulatsiooniga liikmesriigid ja/või EMP EFTA riigid. EFSA arvamuses rõhutati, et kroonilise kurtumustõve kolmeaastase seireprogrammi eesmärk peaks olema kinnitada kroonilise kurtumustõve esinemist või välistada selle esinemine riikides, kus haigust ei ole kunagi varem avastatud, ja riikides, kus kroonilise kurtumustõve juhtumeid on avastatud, et hinnata kroonilise kurtumustõve esinemust ja geograafilist levikut. Seni ei ole kroonilist kurtumustõbe liidus avastatud ja EMP EFTA riikidest on seda avastatud ainult Norras.

(4)

Pärast EFSA arvamuse vastuvõtmist muudeti määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa komisjoni määrusega (EL) 2017/1972, (4) et kehtestada teatavates liikmesriikides ja EMP EFTA riikides, kus on hirvlaste populatsioonid, mis võisid kroonilise kurtumustõvega kokku puutuda, hirvlaste kroonilise kurtumustõve kolmeaastane seireprogramm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „kroonilise kurtumustõve kolmeaastane seireprogramm“). Kroonilise kurtumustõve kolmeaastase seireprogrammi eesmärk on saada selge ülevaade hirvlaste kroonilise kurtumustõve epidemioloogilisest olukorrast Euroopas.

(5)

Lisaks 2016. aastal Norras vabas looduses elavatel põhjapõtradel ja põtradel avastatud viiele kroonilise kurtumustõve juhtumile teavitas Norra komisjoni ja liikmesriike 2017. aasta jaanuarist septembrini määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa B peatüki I.B osas osutatud elektrooniliste aruannete kaudu kolmest uuest kroonilise kurtumustõve juhtumist, mis avastati looduses vabalt elavatel põhjapõtradel.

(6)

EFSA arvamuses rõhutatakse ka seda, et hirvlaste uriinist saadud looduslike peibutiste kasutamine suurendab taudi liitu sissetoomise tõenäosust, ja soovitatakse võtta meetmeid, et vähendada taudi sissetoomise tõenäosust hirvlaste uriinist saadud looduslike peibutiste kasutamise tõttu. Uriinis säilib kroonilise kurtumustõve nakkavus, mis on oluline kroonilise kurtumustõve nakkuse üle kandumiseks ja levimiseks. Seepärast võib nakatunud hirvlastelt pärit ja jahipeibutisena kasutatav uriin põhjustada nende piirkondade saastumist, kus kroonilist kurtumustõbe varem ei esinenud. EFSA arvamuses soovitati seepärast hirvlaste uriinist saadud jahipeibutiste kasutamine lõpetada.

(7)

EFSA arvamuses esitatud soovitusi arvesse võttes on asjakohane rakendusotsuses (EL) 2016/1918 sätestatud kaitsemeetmete ulatust laiendada, nii et need hõlmaksid ka hirvlaste uriinist saadud jahipeibutisi, ning keelata hirvlaste uriinist saadud jahipeibutiste import kolmandatest riikidest liitu, Norrast pärit hirvlaste uriinist saadud jahipeibutiste saadetiste toomine liitu ning rakendusotsuse (EL) 2016/1918 lisas loetletud Rootsi ja Soome piirkondadest pärit hirvlaste uriinist saadud jahipeibutiste tootmine, turulelaskmine ja kasutamine.

(8)

Kuna Norras on avastatud uued kroonilise kurtumustõve juhtumid ja kurtumustõve kolmeaastase seireprogrammi tulemused oleks vaja ära oodata, tuleks rakendusotsuse (EL) 2016/1918 kohaldamisaega pikendada. Seepärast tuleks kõnealuse õigusakti kohaldamisaega pikendada kuni 31. detsembrini 2020.

(9)

Käesoleva otsusega kõnealuse õigusakti artiklitesse tehtavate muudatuste tõttu on vaja muuta ka rakendusotsuse (EL) 2016/1918 lisa.

(10)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2016/1918 vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

1)

lisatakse artikkel 3a:

„Artikkel 3a

1.   Hirvlaste uriinist saadud jahipeibutiste saadetiste import kolmandatest riikidest liitu on keelatud.

2.   Norrast pärit hirvlaste uriinist saadud jahipeibutiste saadetiste toomine liitu on keelatud.

3.   Lisas loetletud piirkondadest pärit hirvlaste uriinist saadud jahipeibutiste tootmine, turulelaskmine ja kasutamine on keelatud.“;

2)

artiklis 4 asendatakse kuupäev „31. detsembrini 2017“ kuupäevaga „31. detsembrini 2020“;

3)

lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.