10.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/38

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori ülemäärasest eelarvepuudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks. Stabiilsuse ja kasvu pakt hõlmab nõukogu määrust (EÜ) nr 1467/97, (1) mis võeti vastu selleks, et soodustada valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kiiret korrigeerimist.

(3)

Nõukogu otsustas 27. aprillil 2009 kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping“) artikli 104 lõikega 6, et Hispaanial on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning esitas vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 104 lõikele 7 soovituse korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks. Seejärel esitas nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel Hispaaniale kolm uut soovitust (2. detsembril 2009, 10. juulil 2012 ja 21. juunil 2013), millega pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega vastavalt 2013., 2014. ja 2016. aastani. Kõigis kolmes soovituses leidis nõukogu, et Hispaania oli rakendanud tõhusaid meetmeid, kuid on toimunud ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju (2).

(4)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohaselt otsustas nõukogu 12. juulil 2016, et Hispaania ei ole võtnud vastusena nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele tõhusaid meetmeid.

(5)

Kui osalev liikmesriik ei rakenda meedet või see on nõukogu arvates ebapiisav, teeb nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõikele 2 viivitamata ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohase otsuse.

(6)

Komisjon on 2016. aasta kevadprognoosi ajakohastanud teabega, mis oli kättesaadav 19. juuliks 2016. Selle põhjal korrigeeriti 2016. aasta SKP reaalkasvu prognoosi võrreldes kevadprognoosiga 0,3 protsendipunkti võrra ülespoole 2,9 %-le ning 2017. aastaks allapoole (2,3 % võrreldes kevadprognoosis kajastatud 2,5 %-ga). 2018. aastaks prognoositakse SKP reaalkasvu 2,1 % võrra. See on võrreldav 3,2 % kasvuga 2015. aastal. Kriisile reageerimiseks korraldatud reformide ja finantsabiprogrammi eduka lõpuleviimise toel peaks majanduskasv olema kindel, kuigi see aeglustub. Majanduse taastumisega kaasneb jätkuvalt uute töökohtade loomine palgakasvu piiramise ning tööturu reformide tingimustes. Kasvu toetavad ka madalad naftahinnad. Samal ajal eeldatakse, et inflatsioon on 2016. aastal – 0,3 %. Kasvuprognoosi ohustab siiski langusrisk, eriti alates 2017. aastast, mis on seotud muu hulgas ka Ühendkuningriigis toimunud referendumiga liidu liikmesuse üle, mis on suurendanud ebakindlust ning võib avaldada negatiivset mõju kaubandusele ja sisenõudlusele.

(7)

Komisjoni 2016. aasta ajakohastatud kevadprognoosi kohaselt oodatakse valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähenemist 4,6 %ni SKPst 2016. aastal, 3,3 %ni SKPst 2017. aastal ja 2,7 %ni SKPst 2018. aastal (võrreldes stabiilsusprogrammi kohaste eesmärkidega 3,6 %, 2,9 % ja 2,2 % SKPst vastavalt 2016., 2017. ja 2018. aastal ning kevadprognoosis prognoositud puudujäägiga 3,9 % SKPst 2016. aastal ja 3,1 % SKPst 2017. aastal). Suurem prognoositud puudujääk tuleneb osaliselt asjaolust, et komisjoni ajakohastatud prognoosis võetakse vähemal määral arvesse komisjoni 2016. aasta märtsi soovitusest lähtuvaid meetmeid piirata kulutusi kesk- ja piirkondlikul tasandil (0,2 % SKPst) kui stabiilsusprogrammi prognoosis (0,4 % SKPst), kuna mõnda neist meetmetest ei ole veel piisavalt täpselt kirjeldatud, et neid saaks komisjoni prognoosi lisada tavapärase eelduse alusel, et poliitikat ei muudeta. Peamine erinevus tuleneb siiski muudatustest äriühingu tulumaksu õigusraamistikus, mistõttu on äriühingute ettemaksed („pagos fraccionados“) 2016. aastal väiksemad. Ettemaksete puudujääki ei kvantifitseeritud stabiilsusprogrammis ja see tuli ilmsiks alles aprillis esimese osamakse ajal, kui kevadprognoosi andmete esitamise tähtaeg oli möödunud. Komisoni 2016. aasta ajakohastatud kevadprognoosis hinnatakse kõnealuse puudujäägi määraks 2016. aastal 0,5 % SKPst. Kuna eelnimetatud muudatused loovad alalise viivituse maksude maksmises, kuid ei muuda maksumäära ega maksubaasi, ei mõjuta need uues püsiseisundis (alates 2017. aastast) äriühingu tulumaksust saadavat tulu. Muudatuste tulemuseks on maksukogumise ajutine vähenemine 2016. aastal, mida on ajakohastatud kevadprognoosis käsitletud ühekordse sündmusena.

2017. aastal tulenevad erinevused ajakohastatud kevadprognoosi ja stabiilsusprogrammi vahel oodatust halvemast stardipositsioonist ja asjaolust, et vastusena komisjoni 2016. aasta märtsi soovitusele võetud säästumeetmeid ei ole veel piisavalt täpselt kirjeldatud, et neid saaks arvesse võtta tavapärase eelduse alusel, et poliitikat ei muudeta. Eeldatav struktuurne eelarvepuudujääk peaks suurenema 0,4 %ni ja 0,1 %ni SKPst vastavalt 2016. ja 2017. aastal ning jääma 2018. aastal muutumatuks. 2016. aastal on struktuurse eelarvepuudujäägi prognoositud suurenemine siiski osaliselt tingitud asjaolust, et inflatsiooni ja SKP nominaalkasvu praegune väljavaade on väiksem kui 2016. aasta eelarves aluseks võetud, mis mõjutas negatiivselt valitsemissektori struktuurseid tulusid, võimaldamata sealjuures kulutusi kohandada.

(8)

Valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse suurenes 36 %-lt 2007. aastal ligikaudu 99 %-le 2014. aastal. Võlasuhe oli 2015. aastal enam-vähem stabiilne, sest finantsvarade netomüük tasakaalustas SKP nominaalkasvust kiiremini kasvava eelarvepuudujäägi negatiivset mõju. Komisjoni 2016. aasta ajakohastatud kevadprognoosi kohaselt oodatakse, et 2017. aastal jõuab võla suhe SKPsse tipptasemele 100,6 %, samas kui kevadprognoosis prognoositi, et 2016. aastal saavutab võla suhe kõrgeima taseme 100,3 % SKPst. Kuigi tundub, et sellise suure võlasuhtega ei kaasne Hispaanias vahetud eelarvesurvega seotud riskid, suurenevad võla jätkusuutlikkusega seotud riskid keskpikas perspektiivis märkimisväärselt, kui eelarvepositsiooni ei parandata. Pikemas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskid vähenevad tänu elanikkonna vananemisega seotud kulutuste vähenemise mõjule.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 5 nõuab nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohases nõukogu otsuses, millega teatatakse puudujäägi vähendamiseks võtta tulevatest meetmetest, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis teate aluseks oleva prognoosi kohaselt vastavad struktuurse eelarvepositsiooni (tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon, välja arvatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed) parandamise miinimumeesmärgile, milleks on vähemalt 0,5 % SKPst aastas. Asjaolu, et kõnealune otsus võetakse vastu aasta teises pooles, suurendab vajadust eelarvepoliitiliste meetmete järele, et saavutada struktuurse eelarvepositsiooni iga-aastane paranemine nimetatud ulatuses. Oluline on ka meeles pidada, et uue kohanemiskava lähtestsenaarium algab struktuurse eelarvepuudujäägi halvenemisega tasemel 0,4 % SKPst, mis vähemalt osaliselt tuleneb sellest, et inflatsioon on väiksem kui 2016. aasta eelarve aluseks võetud stsenaariumis prognoositud. See on erakorraline sündmus, mis jääb väljapoole valitsuse kontrolli. Eelnimetatut arvesse võttes tundub asjakohane mitte nõuda 2016. aastal täiendavate struktuurimeetmete võtmist.

(10)

Arvestus, et 2016. aastal ei peaks nõudma täiendavate struktuurimeetmete võtmist, mis annab Hispaaniale määruses (EÜ) nr 1467/97 sätestatud eeskirja kohaselt ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks ühe lisa-aasta, tuleks struktuurse eelarvepositsiooni iga-aastane paranemine saavutada 2017. aastal, kuid sellel oleks majanduskasvule liiga negatiivne mõju. Seetõttu näib olevat asjakohane pikendada kahe aasta võrra tähtaega, mis on seatud Hispaaniale ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks.

(11)

Seepärast eeldab usaldusväärne ja jätkusuutlik kohandamiskava, et Hispaania saavutab valitsemissektori eelarvepuudujäägi 4,6 %, 3,1 % ja 2,2 % SKPst vastavalt 2016., 2017. ja 2018. aastal, mis vastab struktuurse eelarvepositsiooni halvenemisele 0,4 % SKPst 2016. aastal ja paranemisele 0,5 % SKPst nii 2017. kui ka 2018. aastal. Nende eelarve-eesmärkide puhul on arvesse võetud ka vajadust korvata eelarve konsolideerimise teisene mõju majandustegevusele ning järelmõju riigi rahandusele üldisemalt.

(12)

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks peetakse vajalikuks täiendavate struktuurimeetmete võtmist, mille eeldatav mõju on 0,5 % SKPst nii 2017. kui ka 2018. aastal. Selleks et saavutada vajalik struktuurne kohandamine, võiksid säästud 2017. ja 2018. aastal hõlmata muu hulgas maksukulude hulga ja ulatuse vähendamist, eelkõige vähendatud käibemaksumäärasid.

(13)

Peale selle võib ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegsele ja kestvale korrigeerimisele kaasa aidata Hispaania stabiilsusseadusega ette nähtud ennetavate ja parandusmeetmete range järgimine kõigil valitsemistasanditel. Selleks peaks kõnealuste meetmete rakendamine olema automaatsem. Lisaks saab stabiilsusseaduse kulueeskirjade mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele suurendada, täpsustades veelgi arvutamisel kasutatavate kulukategooriate ulatust ja kindlaksmääramist ning kutsudes eeskirju mittetäitvaid avaliku sektori haldusasutusi üles tasakaalustama liigseid kulutusi nende tegemisele järgneval aastal.

(14)

Hispaania peaks samuti pöörama vajalikku tähelepanu riigi rahanduse kvaliteedile, sealhulgas riigihankepoliitikale. Viimastel aastatel on komisjonile teatatud märkimisväärsest arvust väärtegudest, mis mõjutavad ELi riigihankealaste õigusaktide kohaldamist. Andmed osutavad, et riigihangete korraldamisel esineb erinevusi avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate lõikes ning et ebapiisavad eel- ja järelkontrolli mehhanismid takistavad riigihankealaste õigusaktide korrektset ja ühetaolist kohaldamist. Hispaania paistab võrreldes teiste liikmesriikidega silma hanketeadete madala avaldamise määra ja eelneva avaldamiseta läbirääkimistega hankemenetluse suhteliselt suure kasutamise poolest. See toob kaasa muude liikmesriikide ettevõtjate piiratud konkureerimise ja sageli otselepingud, mille tulemusena suurenevad valitsemissektori kulud. Tsentraliseeritud või ühiste hankevahendite piiratud kasutamine takistab tõhususe suurenemist, mis aitaks saavutada eelarvesäästu. Riigihangete tõhususe ja õigusnormidele vastavuse eest riigis vastutava sõltumatu organi puudumine takistab riigihanke-eeskirjade nõuetekohast rakendamist ja võib luua võimalused väärtegude toimepanemiseks. Mõlemal asjaolul on negatiivne mõju Hispaania riigi rahanduse olukorrale.

(15)

Samuti on eelarve konsolideerimise strateegia edu tagamiseks oluline toetada konsolideerimist ulatuslike struktuurireformidega kooskõlas nõukogu poolt Hispaaniale 2016. aasta Euroopa poolaasta raames antud soovitustega ning eelkõige makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimisega seotud soovitustega.

(16)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 9 võib nõukogu kõnealuse sätte kohase teatamisotsuse osana nõuda, et asjaomane liikmesriik esitaks konkreetse ajakava järgi aruandeid eelarve kohandamise kohta. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõikele 1a sisaldab liikmesriigi aruanne valitsemissektori kulu- ja tulueesmärke, nii kulude kui ka tulude poole eelarvepoliitilisi meetmeid ning teavet selliste poliitikameetmete kohta, mida võetakse vastuseks nõukogu konkreetsetele soovitustele. Et hõlbustada käesolevas otsuses esitatud soovituste tähtajast ja ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtajast kinnipidamise järelevalvet, peaks Hispaanial esitama sellise aruande 15. oktoobriks 2016 koos 2017. aasta eelarvekavaga.

(17)

Samuti peaks Hispaania esitama nõukogu määruse (EL) nr 473/2013 (3) artikli 10 alusel komisjonile ning majandus- ja rahanduskomiteele aruande kooskõlas komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 877/2013 (4) sätestatud nõuetega. Aruanne tuleks esmakordselt esitada 15. jaanuariks 2017 ja seejärel iga kolme kuu järel,