22.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/10

(1)

Määrusega (EÜ) nr 2022/95 (2) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes. Pärast meetmete aegumisega seotud läbivaatamist ja vahepealset läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 658/2002 (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes. Pärast veel üht meetmete aegumisega seotud läbivaatamist ja vahepealset läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 661/2008 (4) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes. Pärast veel üht meetmete aegumisega seotud läbivaatamist kehtestas komisjon rakendusmäärusega (EL) nr 999/2014 (5) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes.

(2)

Otsusega 2008/577/EÜ (6) (edaspidi „otsus”) kiitis komisjon heaks hinnakohustuse (edaspidi „kohustus”), mida pakkusid muu hulgas Venemaa tootjad JSC Acron ja JSC Dorogobuzh, kes on äriühingu Acron Holding (edaspidi koos „Acron”) liikmed, seoses kõnealuste äriühingute toodetud ammooniumnitraadi impordiga, mida müüakse esimesele sõltumatule kliendile liidus.

(3)

Sama otsusega kiitis komisjon heaks ka Ukrainas asuva Open Joint Stock Company (OJSC) Azot Cherkassy kohustuse. Ukrainast pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatud meetmed aegusid 17. juunil 2012 (7) ning seega aegus samal kuupäeval ka sellega seotud kohustus.

(4)

Sama otsusega kiitis komisjon heaks ka kontserni EuroChem pakutud kohustuse. Otsusega 2012/629/EL (8) tühistas komisjon EuroChem Groupi pakkumisele antud heakskiidu, kuna kohustuse täitmine oli teostamatu.

(5)

Acroni pakutud heakskiidetud kohustus põhineb kolmel elemendil, nimelt 1) miinimumhindade indekseerimisel vastavalt rahvusvahelistele avalikele noteeringutele, 2) koguselisel ülempiiril ja 3) kohustumisel mitte müüa kohustusega hõlmatud tooteid samadele klientidele Euroopa Liidus, kellele nad müüvad muid tooteid, välja arvatud teatavad muud tooted, mille suhtes Acron kohustus järgima teatavat hinnarežiimi.

(6)

Nagu on osutatud otsuse 2008/577/EÜ põhjenduses 14, oli kohustuse heakskiitmise ajal Acroni müügistruktuur selline, et komisjon pidas kohustusest kõrvalehoidmise riski ebatõenäoliseks.

(7)

Mais 2012 teatas Acron komisjonile oma kavatsusest omandada osalus liidu keemiaettevõttes. 2012. aasta augustis teatas Acron komisjonile muudatusest äriühingu struktuuris, nimelt sellest, et ta oli omandanud kõnealuses liidu keemiaettevõttes vähemusosaluse, osutades, et see äriühingu struktuurimuutus ei mõjutanud kohustuse rakendamist. Pärast Acroni esitatud tõendite hindamist ei leidnud komisjon esialgu, et see muudatus Acroni äriühingu struktuuris mõjutaks kõnealust kohustust. Siiski selgub praegu komisjonile kättesaadavate tõendite põhjal, et oma struktuurimuudatust käsitlevas algses teates komisjonile ei ole Acron esitanud piisavat teavet. Eelkõige ei olnud komisjonile teatatud, et see liidu tootja toodab ja müüb lisaks keemiatoodetele ka väetisi, sealhulgas ammooniumnitraati. Lisaks selgus praegu komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal, et Acroni osalus on pärast seda, kui sellest teatati 2012. aasta augustis komisjonile, veelgi suurenenud.

(8)

Komisjon analüüsis kättesaadavate tõendite mõju ja leidis, et on olemas suur ristkompenseerimisrisk. Kui liidus asuv väetisetootmis- ja -müügiettevõte, mille osakuid Acron soetas, müüb mõnda oma toodet samadele klientidele kui Acron, on selliste tehingute hindu võimalik määrata nii, et see kompenseerib kohustuse alla kuuluva minimaalse impordihinna. Niisugust kompenseerimist ei oleks aga võimalik tuvastada tegevuse jälgimise teel, sest enamiku toodete puhul, mida toodab väetisetootmis- ja -müügiettevõte, mille osakuid Acron endale soetas, ei ole hinnastruktuuri võimalik näha mitte ühestki avalikult kättesaadavast allikast. Seega ei saa hinnata, kas klientide makstud hinnad vastavad toodete väärtusele või kas nendes on võetud arvesse võimalikke allahindlusi, millega tahetakse kompenseerida kohustuse alla kuuluvaid tehinguid, milles tuleb arvestada minimaalset impordihinda. Seega muutuks kohustuse täitmise jälgimine ebaotstarbekaks ja teostamatuks.

(9)

Komisjon teavitas sellest Acronit ning teatas, et arvestades põhjendustes 7 ja 8 kirjeldatud asjaolusid, leiab ta, et kohustus tuleks tühistada. Acronile anti võimalus esitada märkusi.

(10)

Acron esitas kirjalikud väited ja talle anti võimalus esitada selgitused. Vastusena järelduste teatavakstegemise dokumendile kordas Acron väiteid, mille ta oli juba esitanud, kui talle esimest korda teatati, et kohustus on vastuolus tema osalusega liidu väetisetootmisettevõttes. Neid väiteid on käsitletud järelduste teatavakstegemise dokumendis ja samuti käsitletakse neid käesolevas määruses.

(11)

Mitu isikut on saatnud komisjonile kirjalikud väited, mis toetavad Acroni seisukohta (aga nemad ei olnud komisjoni järelduste teatavakstegemise dokumendi ega märkuste esitamise üleskutse adressaadid). Kõnealused isikud väitsid, et nad ei ole seotud Acronit puudutava ristkompenseerimisega. Sellised avaldused iseenesest ei kõrvalda ristkompenseerimise ohtu. Igatahes ei kiida komisjon tavaliselt hinnakohustust heaks, kui ristkompenseerimise oht on suur, olenemata sellest, kas ristkompenseerimine tegelikult on toimunud või mitte.

(12)

Acroni väitel on ta tegutsenud heauskselt, kui ta teatas komisjonile seotud isiku määratluse kohaselt ja vastavalt hinnakohustuse punktile 5.14 teatavatest muudatustest oma äriühingu struktuuris.

(13)

Lisaks väitis Acron, et teda tuleks pidada liidu äriühingu finantsinvestoriks ning et tema osalusega on Acronile otsuste tegemises antud vaid piiratud põhikirjajärgsed õigused, mistõttu ei anna see liidu konkurentsiõiguse mõistes Acronile mõjuvõimu liidu äriühingu üle.

(14)

Acron rõhutas, et liidu õigus ja liikmesriikide konkurentsiõigus ei võimalda vahetada tundlikku äriteavet ega kooskõlastada müüki oma konkurentidega liidus või mujal, mis ristkompenseerimise korral oleks vältimatu.

(15)

Komisjon leiab, et Acroni väited tuleks tagasi lükata järgmistel põhjustel.

(16)

Esiteks sisaldab Acroni pakutud hinnakohustus seotud isiku määratlust. Hinnakohustuse punkti 1 kohaselt on teises äriühingus 5 % või suurema osaluse omamine piisav, et käsitada äriühingut seotud isikuna; seda künnist tuleb arvestada kohustuse jälgitavuse ja teostatavuse hindamisel.

(17)

Lisaks osutab komisjon veel kord põhjenduses 8 nimetatud ristkompenseerimise probleemidele. Pealegi ei saa välistada, et mõnda hinnanoteeringut (mis on aluseks kohustuse hindade indekseerimise mehhanismile) võib mõjutada liidus asuva seotud tootja müük.

(18)

Acron ise on möönnud, et osalus liidu tootjas loob eelduse ristkompenseerimise ohuks, ehkki pidades seda ümberlükatavaks. Konkurentsiõigusel – olgu siis liikmesriigi või liidu omal – põhinevad kaalutlused, et selline käitumine ei ole teoreetiliselt Acroni huvides, ei oma kohustuse jälgitavuse ja teostatavuse hindamise seisukohast tähtsust. Sellised kaalutlused tõepoolest iseenesest ei vähenda ristkompenseerimise ohtu.

(19)

Acroni väitel ei ole ristkompenseerimine ei tema enda ega seotud liidu tootja majanduslikes huvides. See väide ei vähenda iseenesest ristkompenseerimise ohtu, kuna kaubandusliku huvi mõistet ei saa abstraktselt hinnata. Pealegi ei saa komisjoni hinnangu kohaselt ristkompenseerimise stiimuleid välistada, sest nii seotud liidu tootja kui ka Acron müüvad liidus peale ammooniumnitraadi ka muid tooteid – võimalik, et samadele klientidele. Oleks ebaotstarbekaks, kui mitte võimatu, liidus sellist müüki jälgida. Sellega seoses tuleb tähelepanu juhtida Acroni ja seotud liidu tootja kontsernide keerukale struktuurile. Seega on samadele klientidele suunatud ammooniumnitraadi või muude toodete müügi puhul olemas suur ristkompenseerimise oht.

(20)

Teiseks ei saa liidus asuva tootja suhtes rakendada järelevalvet, sest ta ei saa olla hinnakohustuse osaline, kuna alusmääruse artikli 8 kohaselt saavad ainult eksportijad hinnakohustusi pakkuda.

(21)

Kolmandaks: isegi kui liidu tootja saaks olla hinnakohustuse osaline, mida ta aga ei saa, ei oleks sellise hinnakohustuse järelevalve teostatav, nagu märgitud põhjendustes 8 ja 19.

(22)

Seepärast järeldatakse kättesaadavate tõendite põhjal, et pärast Acroni äriühingu struktuuri muutumist valitseb suur ristkompenseerimisoht ja et Acronilt saadud heakskiidetud kohustus muutub teostamatuks ning heakskiit tuleks seega tühistada.

(23)

Lõpetuseks soovitas Acron kohustuse raames täiendava järelevalvemehhanismi rakendamist. Konkreetselt tegi Acron ettepaneku esitada komisjonile regulaarselt auditeeritud aruanded kahe kontserni vaheliste rahavoogude kohta. Kuid see uus mehhanism teeks kohustuse järelevalve veelgi keerulisemaks ja koormavamaks ega vähendaks ristkompenseerimise osas kindlakstehtud riske ja probleeme.

(24)

Ükski Acroni esitatud väide ei ole seda laadi, mis muudaks komisjoni hinnangut, et kohustuse järelevalve on muutunud võimatuks.

(25)

Seepärast on komisjon vastavalt alusmääruse artikli 8 lõikele 9 ja kohustuse asjakohastele klauslitele, millega komisjonile antakse luba kohustuse heakskiit ühepoolselt tühistada, teinud järelduse, et Acroni pakutud kohustuse heakskiit tuleks tühistada ja otsus 2008/577/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada. Seega peaks Acroni (Tarici lisakood A532) toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtima komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 999/2014 kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks,