28.6.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/6

---

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/1040,

24. juuni 2016,

Itaalia Vabariigi taotletud, Lombardia ja Piemonte piirkonda käsitleva erandi tegemise kohta vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 3820 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja kõnealuse lõigu alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumidega, näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)

3. novembril 2011 võttis komisjon vastu rakendusotsuse 2011/721/EL, (2) millega lubatakse Itaalial teatavates tingimustes kasutada Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonnas kuni 250 kg loomasõnnikust ja töödeldud seasõnnikust saadud lämmastikku hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, kus vähemalt 70 % põllukultuuridest on suure lämmastikuvajaduse ja pika kasvuperioodiga.

(3)	Rakendusotsusega 2011/721/EL lubatud erandi alla kuulus ligikaudu 300 põllumajandusettevõtet ja 13 000 hektarit maad ning selle kehtivus lõppes 31. detsembril 2015.

(4)	20. jaanuaril 2016 esitas Itaalia komisjonile taotluse teha Lombardia ja Piemonte piirkonna suhtes erand direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu alusel.

(5)

Taotletud erand käsitleb Itaalia kavatsust lubada Lombardia ja Piemonte piirkonnas kasutada kuni 250 kg loomasõnnikust ja töödeldud seasõnnikust saadud lämmastikku hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, kus vähemalt 70 % põllukultuuridest on suure lämmastikuvajaduse ja pika kasvuperioodiga. Hinnanguliselt hõlmab erand ligikaudu 600 veise- ja 60 seakasvatusettevõtet Lombardia ja Piemonte piirkonnas ehk vastavalt 15 % ja 6 % kõikidest kõnealuste piirkondade veise- ja seakasvatusettevõtetest, 4 % kasutatavast põllumajandusmaast ning 14 % kõnealuste piirkondade kõikidest piimaloomadest ja 7,4 % kõikidest sigadest. Erandit võivad ka taotleda põllukultuuride kasvatamisega tegelevad ettevõtted.

(6)	Õigusakt, millega rakendatakse direktiiv 91/676/EMÜ ja kehtestatakse Lombardia (16. mai 2016. aasta otsus nr X/5171) ja Piemonte (29. veebruari 2016. aasta otsus nr 19/2971) tegevuskava, on vastu võetud ning seda kohaldatakse koos käesoleva otsusega ajavahemikul 2016–2019.

(7)	Määratud tundlikud alad, mille suhtes kohaldatakse tegevuskavasid, hõlmavad ligikaudu 80 % Lombardia kasutatavast põllumajandusmaast ja 44 % Piemonte kasutatavast põllumajandusmaast.

(8)

Vee kvaliteedi kohta esitatud andmete kohaselt on Lombardia ja Piemonte piirkonna põhjaveekogumitest 87 % juhtudel põhjavee keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 55 % juhtudel keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Üle 90 % seirealade pinnaveest on keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l ja mitte ühegi seirepunkti nitraadisisaldus ei ületa 50 mg/l.

(9)	Lombardia ja Piemonte piirkonnas kasvatatakse rohkem kui 35 % kogu Itaalia kariloomadest: täpsemalt 38 % piimakarjast, 60 % sigadest ja 15 % kodulindudest. Kariloomade arv on aastatel 2007–2013 vähenenud.

(10)	Keemilise lämmastiku kasutamine vähenes aastatel 2003–2013 ligikaudu 27 %, samuti vähendati mineraalsete fosforväetiste kasutamist 57 %.

(11)	Ligikaudu 65 % Lombardia ja Piemonte piirkonna kogu põllumajandusmaast on rohumaa, maisiterade, maisisilo ja taliteraviljade all.

(12)

Eranditaotluses esitatud tõendavatest dokumentidest ilmneb, et kavandatav kogus 250 kg loomasõnnikust ja töödeldud seasõnnikust saadud lämmastikku hektari kohta aastas on põhjendatud selliste objektiivsete kriteeriumidega nagu sademete suur netohulk, pikad kasvuperioodid ja kõrge lämmastikuvajadusega põllukultuuride suur saagikus.

(13)	Komisjon leiab pärast taotluse läbivaatamist, et kavandatav kogus 250 kg loomasõnnikust ja töödeldud seasõnnikust saadud lämmastikku hektari kohta aastas ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui täidetakse teatavad ranged tingimused.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (3) nähakse ette mitmekülgne ja piiriülene lähenemine veekaitsele, mis on organiseeritud jõgede vesikondades eesmärgiga saavutada 2015. aastaks Euroopa veekogude hea seisund. Selle eesmärgi lahutamatu osa on toitainetesisalduse vähendamine. Käesoleva otsuse alusel erandi lubamisega ei piirata direktiivi 2000/60/EÜ sätete kohaldamist ega välistata, et direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks võib vaja minna täiendavaid meetmeid.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ (4) on sätestatud liidu ruumiandmete infrastruktuuri rajamise üldeeskirjad liidu keskkonnapoliitika ja selliste poliitikate või tegevuste rakendamiseks, millel võib olla mõju keskkonnale. Käesoleva otsuse rakendamisega seoses kogutud ruumiandmed peaksid olema kooskõlas osutatud direktiivi sätetega, kus need on kohaldatavad. Selleks et vähendada halduskoormust ja suurendada andmete sidusust, peaks Itaalia käesoleva otsuse raames vajalikke andmeid kogudes vajaduse korral kasutama teavet, mis on saadud sellise ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alusel, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (5) V jaotise II peatükile.

(16)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erand

Itaalia poolt Lombardia ja Piemonte piirkonnale taotletud erand, mille eesmärk on lubada laotada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lause ja alapunktiga a ette nähtud kogusest suuremat kogust loomasõnnikut, tehakse käesolevas otsuses esitatud tingimuste täitmise korral.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat otsust kohaldatakse eraldi iga sellise üksiku põllumajandusettevõtte suhtes, kes vastab artiklites 4–7 sätestatud tingimustele ja kus vähemalt 70 % maa-alal kasvatatakse suure lämmastikuvajaduse ja pika kasvuperioodiga põllukultuure.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „põllumajandusettevõte“– põllumajanduslik majapidamine, sõltumata sellest, kas seal tegeletakse loomakasvatusega või mitte;

b)   „maatükk“– põllukultuuri, mullatüübi ja väetamise poolest ühtne põld või põldude rühm;

c)   „rohumaa“– ajutine või püsirohumaa (ajutine rohumaa on kasutuses vähem kui viis aastat);

d)   „hilise valmimisega mais“– FAO klassi 600–700 kuuluv mais, mis külvatakse alates märtsi keskpaigast kuni aprilli alguseni ja mille kasvutsükkel kestab vähemalt 145–150 päeva;

e)   „mais või sorgo, millele järgneb talisöödakultuur“– keskhiline või varajase valmimisega mais vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelisele klassifikatsioonile või sorgo, millele järgneb talisöödakultuur, nagu näiteks itaalia raihein, oder, tritik või talirukis;

f)   „talivili, millele järgneb suvisöödakultuur“– talinisu, talioder või tritik, millele järgneb suvisöödakultuur, nagu näiteks mais, sorgo, kukeleib (Setaria) või hirss (Panicum sp.);

g)   „suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid, millel on pikk kasvuperiood“– rohumaa, hilise valmimisega mais, mais või sorgo, millele järgneb talisöödakultuur, ning talivili, millele järgneb suvisöödakultuur;

h)   „loomasõnnik“– kariloomade väljaheited, sealhulgas need, mis on tekkinud karjatamisel ja need, mis on töödeldud kujul;

i)   „sõnniku töötlemine“– seasõnniku kaheks (tahkeks ja vedelaks) osaks töötlemine, mille eesmärk on parandada maakasutust ning tõhustada lämmastiku ja fosfori kogumist;

j)   „töödeldud sõnnik“– seasõnniku töötlemisel saadud vedel osa, milles lämmastiku ja fosfaadi suhe (N/P2O5) on vähemalt 2,5;

k)   „töödeldud, lämmastikuärastusega sõnnik“– töödeldud sõnnik, mille lämmastikusisaldus on 30 % väiksem kui sea toorsõnniku lämmastikusisaldus;

l)   „muld, mille orgaanilise aine sisaldus on väike“– muld, milles orgaanilise süsiniku sisaldus on mulla ülemises, 30 cm kihis alla 2 %;

m)   „soolavaba ja väikese soolsusega muld“– muld, mille küllastusekstrakti (ECe) elektrijuhtivus on väiksem kui 4 mS/cm või vesiekstrakti elektrijuhtivus on mulla ja vee 1:2 suhte korral väiksem kui 1 mS/cm või alad, mis on piirkonna tasandil koostatud mullakaardil määratletud kui alad, mida ei ohusta kindlasti sooldumine;

n)   „lämmastikukasutuse tõhusus“– laotatud sõnnikus sisalduva lämmastiku protsentuaalne üldkogus, mis on kasutusaastal põllukultuuridele kättesaadav.

Artikkel 4

Iga-aastane taotlus ja kohustused

1.   Käesoleva otsuse kohast erandit kohaldada soovivad põllumajandustootjad esitavad pädevatele asutustele iga aasta 15. veebruariks sellekohase taotluse. 2016. aasta kohta esitatakse iga-aastane taotlus 30. juuniks 2016.

2.   Koos lõikes 1 osutatud iga-aastase taotlusega võtavad põllumajandustootjad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud tingimusi.

Artikkel 5

Sõnniku töötlemine

1.   Töödeldud seasõnniku kasutamisega seotud erandit kohaldavad põllumajandustootjad edastavad igal aastal pädevatele asutustele järgmise teabe:

a)	sõnniku töötlemise liik;

b)	töötlemisüksuse võimsus ja põhiomadused, sealhulgas jõudlus;

c)	töötlusse saadetud sõnniku hulk;

d)	tahke osa hulk, koostis, sealhulgas lämmastiku- ja fosforisisaldus, ning sihtkoht;

e)	töödeldud sõnniku hulk, koostis, sealhulgas lämmastiku- ja fosforisisaldus, ning sihtkoht;

f)	hinnang gaasikao kohta töötlemise vältel.

2.   Sõnniku töötlemisel saadud tahke osa stabiliseeritakse, et vähendada lõhna ja muid heiteid, parandades seega põllumajanduslikke ja hügieenilisi omadusi, hõlbustades käitlemist ning tõhustades lämmastiku ja fosfaadi kättesaadavust põllukultuuride jaoks. Saadud toodet ei kasutata erandiga hõlmatud põllumajandusettevõtetes. Pädevad asutused võtavad meetmeid, et soodustada stabiliseeritud tahke osa kasutamist muldade puhul, mille orgaanilise aine sisaldus on väike. Kõnealused mullad on esitatud piirkonna tasandil koostatud kaartidel, mis on tehtud põllumajandustootjatele kättesaadavaks.

3.   Pädevad asutused koostavad töödeldud sõnniku koostise, selles esinevate kõikumiste ja töötlemise tõhususe hindamise metodoloogia iga põllumajandusettevõtte jaoks, mille suhtes kohaldatakse üksikerandit.

4.   Pädevad asutused teostavad representatiivsetes kohtades iga töötlusviisi puhul sõnniku töötlemisel tekkiva ammoniaagi ja muude heidete seiret. Seiretulemuste põhjal koostavad pädevad asutused heiteloendi.

Artikkel 6

Sõnniku ja muude väetiste laotamine

1.   Vastavalt lõigetes 2–12 sätestatud tingimustele ei tohi erandiga hõlmatud põllumajandusettevõtetes igal aastal maale laotatava loomasõnniku, sealhulgas loomade enda väljaheidetud sõnniku, ning töödeldud sõnniku kogus ületada sõnnikukogust, mis sisaldab 250 kg lämmastikku hektari kohta.

2.   Lämmastiku üldkogused ei ületa asjaomase põllukultuuri eeldatavat toitainevajadust. Selle puhul võetakse arvesse mullast saadavat lämmastikku ja töötlemise tulemusena saadud sõnnikust pärit lämmastiku suuremat hulka. See ei tohi ületada suurimat kasutuskogust, mis on sätestatud Lombardia (16. mai 2016. aasta otsus nr X/5171) ja Piemonte (29. veebruari 2016. aasta otsus nr 19/2971 põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatavates tegevuskavades.

3.   Fosfori üldkogused ei ületa asjaomase põllukultuuri eeldatavat toitainevajadust ning nende puhul võetakse arvesse maapinnast saadavat fosforit. Erandiga hõlmatud põllumajandusettevõtetes ei kasutata keemilisi fosforväetisi.

4.   Iga põllumajandusettevõte koostab hiljemalt iga aasta 15. veebruariks väetamiskava, milles kirjeldatakse põllumajandusmaa külvikorda ning sõnniku ja mineraalväetiste kavandatud kasutamist. 2016. aasta kava koostatakse 30. juuniks 2016.

Väetamiskava hõlmab järgmist:

a)	kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas olemasoleva sõnnikuhoidla maht ja liik;

b)	põllumajandusettevõttes toodetud sõnnikust pärineva lämmastiku ja fosfori arvestus;

c)	sõnniku töötlemise kirjeldus ja töödeldud sõnniku omadused (vajaduse korral);

d)	põllumajandusettevõttest või põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku kogus, liik ja omadused;

e)	iga põllukultuuri külvikord ja maatüki pind, kus kasvatatakse suure lämmastikuvajadusega põllukultuure, millel on pikk kasvuperiood;

f)	iga kasvatatava põllukultuuri eeldatav saagikus sõltuvalt toitainete ja vee kättesaadavusest ning kohalikest tingimustest, nagu kliima, mullatüüp jne;

g)	põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus iga maatüki kohta;

h)	igal põllul kasutatava sõnniku lämmastiku- ja fosforisisalduse arvestus;

i)	igal põllul kasutatava keemilistest väetistest pärineva lämmastiku arvestus;

j)	vajaliku kastmisvee hinnanguline hulk ning veeallika täpsed andmed; kavale tuleb lisada veevõtuluba või asjaomase vee-ettevõttega sõlmitud veekasutusleping või kaart, millest nähtub, et põllumajandusettevõte asub piirkonnas, kus madal põhjavesi puutub kokku juuretasandiga.

Vastavuse tagamiseks kava ja põllumajandustegevuse vahel vaadatakse kava läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast põllumajandustegevuse iga muudatust.

5.   Iga põllumajandusettevõte peab väetamisarvestust maatükkide kaupa. See hõlmab kasutatud koguseid ning sõnniku ja keemiliste väetiste laotamise aega.

6.   Veevõtuluba või asjaomase vee-ettevõttega sõlmitud veekasutusleping või kaart, millest nähtub, et põllumajandusettevõte asub piirkonnas, kus madal põhjavesi puutub kokku juuretasandiga, on põllumajandusettevõttes saadaval. Lubatud või vajaduse korral lepingu alusel saadav veekogus peab olema piisav, et tingimustega ettenähtud põllukultuuride saagikuse saaks saavutada veepiiranguteta.

7.   Igas erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes on kättesaadavad lämmastiku ja fosforiga seotud mullaanalüüsi tulemused. Lämmastiku ja fosforiga seotud proovid võetakse ja analüüsid tehakse külvikorra ja mullaomaduste suhtes põllumajandusettevõtte kõikidel samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul enne 1. juunit. Iga viie hektari põllumajandusmaa kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs.

8.   Erandeid kohaldavates põllumajandusettevõtetes laotatava loomasõnniku lämmastikukasutuse tõhusus on vähemalt 65 % läga puhul ja 50 % tahke sõnniku puhul.

9.   Erandeid kohaldavates põllumajandusettevõtetes ei tohi loomasõnnikut ega keemilisi väetisi laotada pärast 1. novembrit.

10.   Vähemalt kaks kolmandikku sõnnikust saadava lämmastiku kogusest, välja arvatud rohusööjate kariloomade sõnnikust saadav lämmastik, laotatakse igal aastal enne 31. juulit. Selleks peab erandit kohaldavatel põllumajandusettevõtetel olema loomasõnniku jaoks piisav ladustamismaht, mis kataks vähemalt need ajavahemikud, mil sõnniku laotamine ei ole lubatud.

11.   Vedelsõnnik, sh töödeldud sõnnik ja läga laotatakse meetodil, mille heitkoguste tase on madal. Tahke sõnnik tuleb ära kasutada 24 tunni jooksul.

12.   Muldade kaitseks sooldumise eest võib töödeldud, lämmastikuärastusega sõnnikut kasutada vaid soolavabade ja väikese soolsusega muldade puhul. Selleks peavad põllumajandustootjad, kes kavatsevad laotada töödeldud, lämmastikuärastusega sõnnikut, mõõtma kasutatavate maatükkide elektrijuhtivust vähemalt iga nelja aasta järel ning lisama tulemused artikli 4 lõikes 1 osutatud taotlusesse. Pädevad asutused kehtestavad protokolli, mida põllumajandustootjad peavad kasutama elektrijuhtivuse mõõtmiseks. Pädevad asutused koostavad kaardid alade kohta, mida ohustab sooldumine.

Artikkel 7

Maaharimine

Erandit taotlevad põllumajandustootjad tagavad kõikide järgmiste tingimuste täitmise:

a)	vähemalt 70 % põllumajandusettevõtete maa-alal kasvatatakse suure lämmastikuvajaduse ja pika kasvuperioodiga põllukultuure;

b)	ajutine rohumaa küntakse kevadel;

c)	ajutisele või püsirohumaale ei tohi külvata üle 50 % liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi;

d)	hilise valmimisega mais koristatakse (k.a varred);

e)	talisöödakultuurid, nt itaalia raihein, oder, tritik või talirukis, külvatakse kahe nädala jooksul pärast maisi või sorgo koristamist ning neid ei koristata enne kui kaks nädalat enne maisi või sorgo külvamist;

f)	suvisöödakultuurid, nagu mais, sorgo, kukeleib (Setaria) või hirss (Panicum sp.), külvatakse kahe nädala jooksul pärast taliteravilja koristamist ning neid ei koristata enne kui kaks nädalat enne taliteravilja külvamist;

g)	suure lämmastikuvajadusega põllukultuur külvatakse kahe nädala jooksul pärast rohumaa kündmist ning väetisi ei laotata püsirohumaa kündmise aastal.

Artikkel 8

Muud meetmed

1.   Pädevad asutused tagavad, et töödeldud sõnniku laotamiseks tehtud erandid on vastavuses sõnnikutöötlemisüksuste võimsusega.

2.   Pädevad asutused tagavad, et kõik tehtud erandid on vastavuses erandit kohaldava põllumajandusettevõtte lubatud veekasutusega.

Artikkel 9

Sõnniku veo meetmed

1.   Pädevad asutused tagavad, et loomasõnnikuvedu erandit kohaldavatesse põllumajandusettevõtetesse või erandit kohaldavatest põllumajandusettevõtetest registreeritakse geograafiliste positsioneerimissüsteemide abil või saatedokumentides, täpsustades päritolu ja sihtkoha. Geograafiliste positsioneerimissüsteemide kasutamine registreerimiseks on kohustuslik, kui veokaugus ületab 30 km.

2.   Pädevad asutused tagavad, et saadetisega on kaasas dokument, milles esitatakse veetud sõnniku kogus ning selle lämmastiku- ja fosforisisaldus.

3.   Pädevad asutused tagavad, et analüüsitakse töödeldud sõnniku ning sõnniku töötlemisel saadud tahke osa lämmastiku- ja fosforisisaldust. Analüüs tehakse tunnustatud laborites. Analüüsitulemused edastatakse pädevatele asutustele ja vastuvõtvale põllumajandusettevõtjale. Iga saadetisega on kaasas analüüsitõend.

Artikkel 10

Seire

1.   Pädevad asutused tagavad, et koostatakse kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete osakaal, kariloomade osakaal ja üksikerandite alla kuuluva põllumajandusmaa osakaal ning kaardid, millel on esitatud iga omavalitsuse maakasutus kohalikul tasandil, ning et mõlemaid kaarte ajakohastatakse igal aastal.

2.   Andmed erandit kohaldavate põllumajandusettevõtete külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta kogutakse ning neid ajakohastatakse igal aastal.

3.   Luuakse toimiv pinnavee ja madala põhjavee proovide võtmise seirevõrgustik, et hinnata erandi mõju vee kvaliteedile. Seirevõrgustikku käsitlev kava esitatakse komisjonile. Käesoleva otsuse kohaldamisaja jooksul ei vähendata esialgsete seirealade arvu ega muudeta nende asukohta, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhul.

4.   Pädevate asutuste poolt välja selgitatud kõige ohualtimate veekogude läheduses asuvate põllumajanduslike valgalade puhul tehakse tugevdatud veekontrolli.

5.   Luuakse seirealad, et saada andmeid lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta pinnasevees, mineraallämmastiku kohta mullaprofiilis ning vastavate lämmastiku- ja fosforikadude kohta pinnasevee voolamisel juuretasandilt põhjavette, samuti pinna- ja põhjavee äravoolust tingitud lämmastiku- ja fosforikadude kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes. Seirealad hõlmavad peamisi mullatüüpe, väetamismeetodeid ja põllukultuure. Seirevõrgustikku käsitlev kava esitatakse komisjonile. Käesoleva otsuse kohaldamisaja jooksul ei vähendata esialgsete seirealade arvu ega muudeta nende asukohta, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhul.

Artikkel 11

Kontrollimine ja tingimuste täitmises veendumine

1.   Pädevad asutused tagavad, et kõik eranditaotlused esitatakse halduskontrolliks. Kui kontrollist selgub, et artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotluse esitajat. Sel juhul loetakse taotlus tagasilükatuks.

2.   Põldtunnustamise programmi koostamisel võetakse aluseks riskianalüüs, eelnevate aastate kontrollide tulemused ning direktiivi 91/676/EMÜ rakendusaktide kohaldamise üldised pistelised kontrollid. Põldtunnustamine hõlmab vähemalt 7 % erandit kohaldavatest põllumajandusettevõtetest, et kontrollida käesoleva otsuse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud tingimuste täitmist.

3.   Pädevad asutused tagavad, et vähemalt 2 % sõnnikuvedude suhtes tehakse kohapealseid kontrolle, mis põhinevad riskihindamisel ja lõikes 1 osutatud halduskontrollide tulemustel. Kontrollid hõlmavad vähemalt saatedokumentide hindamist ning veetava sõnniku analüüside kättesaadavuse ja sõnniku päritolu ja sihtkoha kindlakstegemist.

4.   Kui kontrolli käigus ilmneb nõuete rikkumine, võtavad pädevad asutused vajalikud parandusmeetmed. Järgneval aastal ei kohaldata erandit eelkõige põllumajandustootjate suhtes, kes on rikkunud artiklite 5, 6 ja 7 sätteid.

Artikkel 12

Aruandlus

Pädevad asutused esitavad iga aasta 31. detsembriks ja 2019. aasta kohta 30. septembriks komisjonile aruande, mis hõlmab järgmist teavet:

a)	hinnang erandi rakendamise kohta, võttes aluseks põllumajandusettevõtete suhtes läbiviidavad kontrollid ning sõnnikuveoga seotud kontrollid, ning halduskontrolli ja põldtunnustamise käigus saadud teave tingimustele mittevastavate põllumajandusettevõtete kohta;

b)	teave sõnniku töötlemise kohta, kaasa arvatud sõnniku tahke osa edasine töötlemine ja kasutamine, ja üksikasjalik teave töötlemissüsteemide omaduste ja tõhususe ning töödeldud sõnniku koostise kohta ning tahke osa lõppsihtkoht;

c)	kaardid, kus on esitatud alad, mille orgaanilise aine sisaldus on väike, ning meetmed, et soodustada stabiliseeritud tahke osa kasutamist muldade puhul, milles orgaanilise aine sisaldus on väike, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 2;

d)	artikli 5 lõikes 3 osutatud töödeldud sõnniku koostise, selle koostise kõikumise ja töötlemise tõhususe hindamise metodoloogia iga põllumajandusettevõtte puhul, mille suhtes kohaldatakse üksikerandit;

e)	artikli 5 lõike 4 kohane sõnnikutöötlemisel tekkiva ammoniaagi ja muude heidete loend;

f)	artikli 6 lõike 12 kohased elektrijuhtivuse mõõtmiseks kehtestatud protokoll ning kaardid, millel on esitatud alad, mida ohustab sooldumine;

g)	artikli 8 lõikes 1 osutatud meetodid, et kontrollida tehtud erandite vastavust sõnnikutöötlemisüksuste võimsusega;

h)	artikli 8 lõikes 2 osutatud meetodid, et kontrollida kõigi tehtud erandite vastavust erandit kohaldava põllumajandusettevõtte lubatud veekasutusega;

i)

artikli 10 lõigetes 1 ja 2 osutatud kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete osakaal, kariloomade osakaal ja üksikerandite alla kuuluva põllumajandusmaa osakaal, ning kaardid, millel on esitatud maakasutus kohalikul tasandil, samuti andmed erandit kohaldavate põllumajandusettevõtete külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta;

j)	artikli 10 lõikes 3 osutatud veeseire tulemused, sealhulgas teave põhja- ja pinnavee (k.a rannikuvesi) kvaliteedi suundumuste kohta, samuti selgitus erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

k)	artikli 10 lõikes 4 osutatud kõige ohualtimate veekogude loetelu;

l)	kokkuvõte artikli 10 lõikes 5 osutatud seirealadelt saadud andmetest ja vastav hinnang.

Artikkel 13

Kohaldamisperiood

Käesolev otsus kehtib kuni 31. detsembrini 2019.

Artikkel 14

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

---

(1)  EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

(2)  Komisjoni 3. novembri 2011. aasta rakendusotsus 2011/721/EL Itaalia taotletud Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonda käsitleva erandi tegemise kohta vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (ELT L 287, 4.11.2011, lk 36)

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

---