25.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/23

(1)

26. juunil 2014 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) algmäärus artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”) ja Taiwanist (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade”) Euroopa Liidu Teatajas  (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali tootjate nimel 13. mail 2014 Euroopa raua- ja terasetööstuse liit (Eurofer) (edaspidi „kaebuse esitaja”). Kaebuse esitaja toodang moodustab ligikaudu 50 % liidu roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

14. augustil 2014 algatas komisjon subsiidiumivastase menetluse seoses Hiina RVst pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordiga Euroopa Liitu ja alustas eraldi uurimist. Komisjon avaldas teate subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(4)

Lähtudes kaebuse esitaja taotlusest, mis põhines nõutaval tõendusmaterjalil, võttis komisjon 15. detsembril 2014 vastu rakendusmääruse (EL) nr 1331/2014, (4) millega kehtestati Hiina RVst ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes registreerimisnõue alates 17. detsembrist 2014.

(5)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina RV ja Taiwani ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele, kauplejatele, samuti teistele teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid üles osalema. Komisjon teavitas uurimise algatamisest ka Ameerika Ühendriikide ja Lõuna-Aafrika tootjaid ning kutsus neid üles osalema. Algatamisteates andis komisjon huvitatud isikutele teada, et on valinud Ameerika Ühendriigid kolmandaks turumajanduslikuks riigiks (edaspidi „võrdlusriik”) algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses.

(6)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(7)

Algatamisteates teatas komisjon, et võib kasutada huvitatud isikute väljavõttelist uuringut vastavalt algmääruse artiklile 17.

(8)

Algatamisteates märkis komisjon, et ta on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi tootmismahu alusel. Valimisse kuulus neli liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas umbes 50 % tootmismahust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Esialgse valimi kohta märkusi ei tehtud ja see kinnitati. Valim on liidu tootmisharu jaoks tüüpiline.

(9)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada sellise vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(10)

31 sõltumatut importijat esitas nõutud teabe ja oli nõus enda kaasamisega valimisse. Algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt moodustas komisjon neljast importijast valimi suurima liitu imporditud mahu alusel. Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega.

(11)

Laekusid märkused ühe valitud importija omandistruktuuri kohta. Huvitatud isikud väitsid, et ühte importijat ei peaks valimisse võtma, sest ta on seotud liidu tootjaga. Kõnealune importija ei olnud aga ühegi liidu tootjaga seotud uurimisperioodi jooksul, vaid selline seos tekkis alles hiljem. Lisaks tähendab mõiste „sõltumatu importija”, et puudub seos eksportivate tootjatega. Sõltumatu importija võib tõepoolest olla seotud liidu tootjaga.

(12)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada sellise vajaduse korral valim, palus komisjon, et kõik Taiwani eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon, et Taiwani esindajad ELi juures selgitaksid välja teised eksportivad tootjad – kui neid on –, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtaksid nendega ühendust.

(13)

Kokku esitas nõutud teabe ja nõustus valimis osalema üheksa asjaomase riigi väidetavat eksportivat tootjat. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon valimi neljast eksportivast tootjast (kellest kolm on seotud), võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli tema käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjatega ja asjaomase riigi ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(14)

Uurimine näitas, et kaks valimisse kaasatud äriühingut ja kaks koostööd tegevat valimisse kaasamata äriühingut ei vasta eksportiva tootja määratlusele, sest nad tegutsevad üksnes töötlemiskeskustena ja kasutavad vaatlusalust toodet tootmissisendina. Tehti kindlaks, et nendel äriühingutel ei ole kuum- ega külmvaltsimisseadmeid ja nende lisaväärtus on võrreldes nende sisendikuludega väike. Nad ostavad ja müüvad vaatlusalust toodet mitme eri liigina (vt põhjendused 26–28).

(15)

Üks neist äriühingutest on aga seotud valimisse kaasatud eksportiva tootjaga. Seetõttu käsitleti teda uurimise käigus sellesse kontserni kuuluva äriühinguna. Pärast eksportiva tootja määratlusele mittevastanud äriühingute väljaarvamist valimist esindab ülejäänud valim vähemalt umbes 48 % Taiwanist liitu suunatud ekspordi mahust ja umbes 80 % Taiwani omamaisest müügist. Seetõttu oli valim endiselt tüüpiline.

(16)

Komisjon jättis individuaalse dumpingumarginaali ja kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamisest välja teised kolm äriühingut. Seetõttu nendele kolmele äriühingule tollimaksumäära ei kehtestatud.

(17)

Üks Taiwani eksportiv tootja taotles individuaalset kontrollimist vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 ja tema taotlus rahuldati.

(18)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada sellise vajaduse korral valim, palus komisjon, et kõik Hiina RV eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon, et Hiina ametiasutused selgitaksid välja teised eksportivad tootjad – kui neid on –, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest.

(19)

Kaheksa Hiina eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon valimi neljast äriühingust, mis kuuluvad kahte rühma, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli tema käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjatega ja asjaomase riigi ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(20)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaldamiseks saatis komisjon turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõigile koostööd tegevatele Hiina eksportivatele tootjatele ja valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, kes soovisid taotleda individuaalset kontrollimist algmääruse artikli 17 lõike 3 alusel, ning teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ja Hiina RV ametiasutustele. Ükski eksportiv tootja ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist.

(21)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kaasatud Hiina ja Taiwani eksportivatele tootjatele, eksportivatele tootjatele, kes soovisid taotleda individuaalset kontrollimist, kahe võimaliku võrdlusriigi tootjatele, samuti valimisse kaasatud liidu tootjatele, valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele ning kasutajatele, kes olid endast teada andnud.

(22)

Küsimustiku vastused saadi neljalt valimisse kaasatud Hiina eksportivalt tootjalt, neljalt valimisse kaasatud Taiwani eksportivalt tootjalt (sealhulgas kahelt, kes ei osutunud eksportivaks tootjaks), ühelt Taiwani eksportivalt tootjalt, kes taotles individuaalset kontrollimist, kahelt Ameerika Ühendriikide (võrdlusriik) tootjalt, neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt, neljalt valimisse kaasatud sõltumatult importijalt ja kuuelt kasutajalt.

(23)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Algmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

Liidu tootjad

Seotud töötlemiskeskus Acciai Speciali Terni SpA

Kaebuse esitaja

Taiwani eksportivad tootjad

Hiina RV eksportivad tootjad

Liidu seotud importija

(24)

Komisjon korraldas eksportivate tootjate, ühenduste ja importijatega ärakuulamisi, sealhulgas ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul.

(25)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(26)

Vaatlusalune toode on Hiina RVst ja Taiwanist pärinev roostevabast terasest lehtvaltsmaterjal, mida ei ole töödeldud muul viisil kui külmvaltsimise teel ja mis praegu kuulub CN-koodide 7219 31 00, 7219 32 10, 7219 32 90, 7219 33 10, 7219 33 90, 7219 34 10, 7219 34 90, 7219 35 10, 7219 35 90, 7220 20 21, 7220 20 29, 7220 20 41, 7220 20 49, 7220 20 81 ja 7220 20 89 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(27)

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali kasutatakse paljudes valdkondades, näiteks kodumasinate (nt pesumasinate ja nõudepesumasinate sisemus), keevistorude ja meditsiiniseadmete tootmisel, toiduainete töötlemisel ja autotööstuses.

(28)

Uurimine on näidanud, et kõigil vaatlusaluse toote eri liikidel on ühed ja samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning neid kasutatakse üldiselt ühesugusel otstarbel.

(29)

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjalil, mida toodab ja müüb liidus liidu tootmisharu, ning roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjalil, mida toodetakse ja müüakse asjaomastes riikides ja võrdlusriigis, on sisuliselt samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samad põhikasutusvaldkonnad nagu roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjalil, mida toodetakse asjaomastes riikides ja müüakse ekspordiks liitu. Seega käsitatakse neid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

(30)

Huvitatud isikud väitsid, et teatavat liiki tooted (sealhulgas kitsad ja täppisribad) tuleks uurimise reguleerimisalast välja jätta, sest liidu tootjad ei suuda neid turusegmente täies ulatuses varustada. Liidu tootmisharu esitas aga tõendid selle kohta, et suudab neid turusegmente täielikult varustada.

(31)

Seoses täppisribadega väitsid samad isikud veel, et Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat on otsustanud jätta Outokumpu/INOXUMi ühinemise analüüsis kõnealuse tooteliigi asjaomaselt tooteturult välja (5). Ühinemise analüüsil keskendutakse turu määratluses siiski nõudluse ja pakkumise poole asendatavusele. Dumpinguvastase juhtumi korral määratletakse turg vaatlusaluse toote füüsikaliste omaduste alusel. Seetõttu võivad dumpinguvastase juhtumi korral tooteliigid teatud näitajate (laius, tolerants, mehaanilised omadused) poolest erineda. Pealegi hõlmas uurimine seda tooteliiki algusest peale, kui liidu täppisribade tootjatega võeti ühendust representatiivsuse hindamisel.

(32)

Komisjon lükkas seetõttu kõnealuse väite tagasi ja jättis uurimise reguleerimisala muutmata.

(33)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määrab komisjon normaalväärtuse kooskõlas selle määruse artikli 2 lõigetega 1–6 nende Hiina RV eksportivate tootjate jaoks, kes väitsid ja tõendasid, et nad vastavad nimetatud määruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumidele ja seega saab neile võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(34)

Et teha kindlaks, kas algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c tingimused on täidetud, soovis komisjon vajalikku teavet, paludes asjaomastel eksportivatel tootjatel täita turumajandusliku kohtlemise taotluse vorm. Ükski neist ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist.

(35)

Eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, määrati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks oli vaja valida võrdlusriik.

(36)

Algatamisteates teavitas komisjon huvitatud isikuid, et on valinud sobivaks võrdlusriigiks Ameerika Ühendriigid, ning kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama.

(37)

Komisjon võttis ühendust mitme võimaliku võrdlusriigiga (India, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Taiwan ja Ameerika Ühendriigid) ning palus saadud teabe alusel 32 Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea ja Ameerika Ühendriikide samasuguse toote teadaoleval tootjal teavet anda. India tootjate kohta teavet ei saadud ja seetõttu ei saanud Indiat võimaliku võrdlusriigina käsitada. Taiwan on sama uurimise objekt ja seetõttu kaaluti uurimisaluste tootjate esitatud teavet sel eesmärgil.

(38)

Võrdlusriigi tootjate küsimustikule vastas ainult kaks Ameerika Ühendriikide tootjat. Seega pidi komisjon valima Ameerika Ühendriikide ja Taiwani vahel.

(39)

Ameerika Ühendriikides on vähemalt neli suurt samasuguse toote tootjat (kolm on vertikaalselt integreeritud ja üks mitte) ning kogutootmine ja -tarbimine on võrreldavad Hiina RV tootmise ja tarbimisega. Taiwanis on üks suur vertikaalselt integreeritud tootjate kontsern, mis suunab turgu, hoolimata mõne väikese integreerimata tootja olemasolust. Tootmisprotsess Ameerika Ühendriikides sarnaneb Taiwani omaga ja vähemalt mõne Hiina RV eksportiva tootja tootmisprotsessiga. Ameerika Ühendriikides ja Taiwanis kasutatav tooraine on enamjaolt sama. Ameerika Ühendriikides on kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud Jaapani, Lõuna-Korea ja Taiwani suhtes ning Taiwanis Hiina ja Lõuna-Korea suhtes. Siiski on samasuguste toodete import Ameerika Ühendriikidesse ja Taiwani märkimisväärne: uurimisperioodil moodustas see vastavalt umbes 17 % ja 37 % nende kogutarbimise mahust. Peamised Ameerika Ühendriikidesse eksportivad riigid on Mehhiko, Hiina RV, Taiwan, Prantsusmaa, Soome, Jaapan ja Saksamaa, Taiwani ekspordivad aga Hiina RV, Lõuna-Korea, Jaapan, Soome ja Vietnam.

(40)

Neid asjaolusid silmas pidades peetakse Ameerika Ühendriike sobivamaks võrdlusriigiks peamiselt kahel põhjusel:

(41)

Huvitatud isikud ei olnud nõus, et Ameerika Ühendriike kasutatakse võrdlusriigina, peamiselt väidetavalt erineva tootmisprotsessi ja tootmises kasutatava muud liiki tooraine tõttu. Nad väitsid, et selles mõttes on Taiwan, kes on ka käesoleva uurimise objekt, sobivam võrdlusriik kui Ameerika Ühendriigid.

(42)

Selles etapis jõudis komisjon järeldusele, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt on Ameerika Ühendriigid sobiv võrdlusriik.

(43)

Võrdlusriigis koostööd teinud tootjatelt saadud teavet kasutati algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt normaalväärtuse määramiseks nende eksportivate tootjate jaoks, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(44)

Kõigepealt uuris komisjon, kas võrdlusriigis kahe koostööd teinud tootja omamaise müügi kogumaht on tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2. Omamaine müük on tüüpiline, kui sõltumatutele klientidele mõeldud samasuguse toote omamaise müügi kogumaht omamaisel turul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % iga valimisse kaasatud Hiina eksportiva tootja vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Selle põhjal oli kahe koostööd tegeva tootja samasuguse toote kogumüük võrdlusriigi omamaisel turul tüüpiline.

(45)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need omamaisel turul müüdud tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad tooteliikidega, mida müüdi ekspordiks liitu valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul.

(46)

Järgmiseks tegi komisjon kindlaks, kui suure osakaalu moodustas uurimisperioodil iga tooteliigi kasumlik müük sõltumatutele klientidele omamaisel turul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(47)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(48)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil. Komisjon võttis arvesse kõiki omamaise müügina deklareeritud tehinguid, sest ei olnud põhjust kahelda, et need olid määratud sisetarbimiseks.

(49)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi korral uurimisperioodil, kui

(50)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad müüsid oma tooteid liitu ekspordiks kas otse sõltumatutele klientidele või – ühe eksportiva tootja puhul – sellise seotud äriühingu kaudu, kes tegutseb importijana.

(51)

Kui eksportivad tootjad müüsid vaatlusalust toodet ekspordiks otse sõltumatutele klientidele liidus, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal, kui vaatlusalune toode müüdi liitu ekspordiks.

(52)

Kui eksportiv tootja müüs vaatlusaluse toote ekspordiks liitu seotud äriühingu kaudu, kes tegutseb importijana, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna alusel, millega imporditud toode esimest korda liidu sõltumatutele ostjatele edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal.

(53)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(54)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandused tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakendamis-, krediidi- ja pangakulude ning komisjonitasude põhjal.

(55)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon võrdlusriigi samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust (vt põhjendused 43–49 eespool) vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(56)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist järgmised.

Tabel 1

Hiina RV dumpingumarginaalid

(57)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaalide kaalutud keskmise alusel.

(58)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 30,0 %.

(59)

Kõigi teiste asjaomase riigi eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht protsendina asjaomasest riigist liitu suunatud ekspordi kogumahust, mis on esitatud Eurostati impordistatistikas.

(60)

Koostöö taset peeti kõrgeks ja selle põhjal otsustas komisjon määrata dumpingu jääkmarginaali valimisse kaasatud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu marginaali alusel.

(61)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Tabel 2

Hiina RV dumpingumarginaalid

(62)

Esmalt uuris komisjon, kas iga uuritud eksportiva tootja omamaine müük oli tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2. Uuritud eksportivate tootjate puhul vaatles komisjon valimisse kaasatud eksportivaid tootjaid ja üht eksportivat tootjat, kellele võimaldati individuaalset kontrollimist. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui sõltumatutele klientidele mõeldud samasuguse toote omamaise müügi kogumaht omamaisel turul eksportiva tootja kohta moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu.

(63)

Komisjon leidis, et uuritud eksportivate tootjate teatatud omamaine müük hõlmas olulises koguses samasugust toodet, mida müüdi turustajatele, kes selle omakorda edasi eksportisid. Arvutus, mis põhineb koostööd tegevate äriühingutelt saadud tootmisandmetel ning Taiwani samasuguse toote impordi ja ekspordi statistikal, kinnitas, et koostööd tegevate tootjate teatatud omamaine müük hõlmas umbes 50 % kaudsest ekspordist, mis ei olnud määratud sisetarbimiseks.

(64)

Lisaks leidis komisjon, et Taiwani siseturul toimis hinnaalanduste süsteem. Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja selgitas, et see süsteem oli mõeldud selleks, et anda stiimul kohalikele töötlemiskeskustele (turustajad), kes ekspordivad nende terasetooteid edasi. Et kahe peamise tootja omamaisel turul kehtestatud hinnad, sealhulgas hinnaalandused, edastatakse iga kuu laialdaselt kõigile turustajatele, mõjutab Taiwani praegune hinnakujundussüsteem omamisel turul müüdavate ja edasi eksporditavate kaupade hindade kindlaksmääramist suurel määral, isegi kui puuduvad hinnaalandused, mida pakuvad teised tootjad oma klientidele.

(65)

Kohapealsete kontrollide tulemusi silmas pidades paluti kolmel eksportival tootjal uuesti läbi vaadata Taiwani teatatud omamaise turu müügiandmed ja eemaldada kõik näitajad müügi kohta, mis ei olnud määratud sisetarbimiseks. Kõnealused tootjad aga vaid kinnitasid, et nad ei olnud teadlikud oma klientidele müüdava samasuguse toote lõppsihtkohast.

(66)

Nagu on selgitatud põhjenduses 63 ja tagamaks, et normaalväärtus põhines ainult sisetarbimiseks määratud hindadel, lähtus komisjon esialgsetes dumpinguarvutustes konservatiivsest meetodist, kasutades teatatud andmeid, mis hõlmasid müüki lõppkasutajatele Taiwanis. Komisjon käsitas lõppkasutajana iga ettevõtjat, kes töötles samasuguse toote teiseks tooteks, mis ei olnud enam samasugune toode. Omamaisest müügist jäeti välja müük turustajatele ja kauplejatele, sest komisjon leidis uurimise käigus, et üks Taiwani peamistest turustajatest, kes omandas tarnijate kaudu omamaise müügina teatatud suure koguse samasugust toodet, eksportis enamiku ostetud kogusest.

(67)

Selle põhjal oli iga uuritud eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük omamaisel turul tüüpiline.

(68)

Seejärel määras komisjon kindlaks need omamaisel turul müüdud tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad tooteliikidega, mida müüdi ekspordiks liitu nende uuritud eksportivate tootjate puhul, kelle omamaine müük oli tüüpiline.

(69)

Seejärel kontrollis komisjon, kas uuritud eksportivate tootjate omamaisel turul müüdud tooteliigid olid liitu eksportimiseks müüdud tooteliikidega võrreldes tüüpilised vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele mõeldud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(70)

Järgmiseks määras komisjon kindlaks, kui suur osa iga tooteliigi müügist sõltumatutele klientidele omamaisel turul oli uurimisperioodil kasumlik, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(71)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(72)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(73)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui:

(74)

Omamaise müügi analüüs näitas, et mõne tooteliigi puhul oli osa omamaist müüki kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud. Seega arvutati normaalväärtus uurimisperioodil toimunud kogu omamaise müügi kaalutud keskmise hinnana, kui põhjenduses 71 esitatud tingimused olid täidetud, või ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena, kui need tingimused ei olnud täidetud. Et samasuguse toote teatud liikide müüki ei toimunud või see oli ebapiisav või kui samasuguse toote müük ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutas komisjon normaalväärtuse vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6.

(75)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti uuritud eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil:

(76)

Ühe uuritud eksportiva tootja tootmiskulu kohandati. Et ka samasuguse toote tootmiseks kasutatavatest materjalidest suure osa hankis seotud tarnija, asendas komisjon nende materjalide ostmise kulud uuritud eksportiva tootja sisendite tootmisel tekkinud tootmiskuludega.

(77)

Sama eksportiva tootja puhul leidis komisjon veel, et metallijäätmete väärtuse kohandamist oli arvestatud kahekordselt, sest valmistoodeteks töödeldud sisendite kogust arvestati ilma jäägita. Seetõttu ei aktsepteerinud komisjon metallijäätmete väärtuse mahaarvamist lõpptoote tootmiskuludest.

(78)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud omamaisel turul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus omamaisel turul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida ei müüdud omamaisel turul üldse või juhul, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimunud, lisati kõigi tavapärase kaubandustegevuse käigus omamaisel turul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(79)

Uuritud eksportivad tootjad müüsid vaatlusalust toodet ekspordiks kas otse sõltumatutele klientidele liidus või sõltumatute turustajate kaudu Taiwanis. Ekspordihind määrati seega kindlaks tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(80)

Komisjon võrdles uuritud eksportivate tootjate normaalväärtust ja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(81)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandamisel võeti arvesse transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, pakendamis-, krediidi- ja pangakulusid ning komisjonitasusid.

(82)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei kasutanud neile enne kontrollkäike saadetud dumpinguvastastes küsimustikes antud valuutakursse. Seetõttu arvutas komisjon tehinguväärtused ümber, kasutades küsimustikes antud kursse.

(83)

Uuritud eksportivate tootjate puhul – sealhulgas kaks valimisse kaasatud seotud äriühingut ja üks, kellele võimaldati individuaalset kontrollimist, – võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(84)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised.

Tabel 3

Taiwani dumpingumarginaalid

(85)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel.

(86)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 10,9 %.

(87)

Kõigi teiste asjaomase riigi äriühingute puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Selleks tegi komisjon kindlaks koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate äriühingute liitu suunatud ekspordi maht protsendina asjaomasest riigist liitu suunatud ekspordi kogumahust, mis on esitatud Eurostati impordistatistikas.

(88)

Koostöö taset peeti kõnealusel juhul kõrgeks ja selle põhjal otsustas komisjon teha jääkmarginaali kindlaks suurima dumpingumarginaaliga äriühingu marginaali alusel.

(89)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Tabel 4

Taiwani dumpingumarginaalid

(90)

Uurimisperioodil valmistasid liidus samasugust toodet üheksa teadaolevat liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(91)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt üle 3 miljoni tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, näiteks valimisse kaasatud tootjatelt kogutud andmete alusel ja kaebuses muude liidu tootjate kohta esitatud info abil. Suurim liidu tootja ei teinud koostööd ega esitanud kaebuse kohta vastuväiteid. Uurimise käigus tegid koostööd kuus liidu tootjat, kelle osa liidu müügis ja tootmises moodustab umbes 55 %. Nagu on märgitud põhjenduses 8, valiti valimisse neli liidu tootjat, kelle toodang moodustab ligikaudu 50 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(92)

Huvitatud isikud väitsid, et üks valimisse kaasatud liidu tootja tuleks liidu tootmisharu mõistest välja jätta, sest ta importis vaatlusalust toodet märkimisväärses koguses. Liidu tootja asjaomastest riikidest pärit import oli aga alla 5 % vaatlusaluse toote koguimpordist ning alla 2 % selle müügimahust liidus. Selle põhjal väidetakse praeguses etapis, et kõnealune liidu tootja moodustab osa liidu tootmisharust.

(93)

Huvitatud isikud väitsid, et liidu suurima tootja valimist väljajätmise tõttu ei ole valim tüüpiline. Nagu juba märgitud, annavad neli valimisse kaasatud liidu tootjat ligikaudu 50 % liidu samasuguse toote kogutoodangust. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et valim on tüüpiline. Igal juhul ei võtnud suurim tootja ühendust.

(94)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks lähtudes valimisse kaasatud tootjatelt liidu tootmisharu omatoodangu müügimahtude kohta saadud teabest, kaebuses muude liidu tootjate kohta esitatud andmetest ning Eurostati statistikast liidu turu impordimahu kohta.

(95)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 5

Liidu tarbimine

(96)

Vaatlusalusel perioodil oli liidu tarbimise pidev kasv 4 %.

(97)

Komisjon uuris, kas vaatlusaluse toote importi asjaomastest riikidest tuleks hinnata kumulatiivselt vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4.

(98)

Hiina RVst ja Taiwanist pärit impordi kindlakstehtud dumpingumarginaal ületas algmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumkünnise. Kummastki asjaomasest riigist pärit import ei olnud tähtsusetu algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses. Uurimisperioodil oli Taiwani turuosa 5,1 % ja Hiina RV turuosa 4,3 %.

(99)

Hiina RVst ja Taiwanist pärit dumpinguhinnaga impordi ja samasuguse toote konkurentsitingimused olid sarnased. Täpsemalt öeldes konkureerisid imporditud tooted omavahel ja liidus toodetud samasuguse tootega, sest kõik tooted vastavad samadele üleilmsetele standarditele ja on seega omavahel asendatavad. Lisaks müüakse neid samade müügikanalite kaudu ja samasugustele tarbijarühmadele.

(100)

Taiwani terase- ja rauatööstuse ühendus (Taiwan Steel & Iron Industries Association, TSIIA) väitis, et komisjon ei peaks hindama Hiina RVst ja Taiwanist pärit dumpinguhinnaga impordi mõju kumulatiivselt. Ta nentis, et kuigi roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali võib pidada algmääruse tähenduses sarnaseks, kehtivad Taiwani toodete müümisel liidu turul teistsugused konkurentsitingimused kui Hiina importtoodete puhul. Erinevused on seotud peamiselt tooteklassi ja kvaliteediga, sest Taiwani tooted on kvaliteetsemad.

(101)

Väide eri kvaliteediklasside kohta on seotud üksnes eritoodetega, mis moodustavad impordist vähem kui 1 %. Lisaks vastavad kõik tooted (nii ELi, Hiina RV kui ka Taiwani omad) samadele üleilmsetele standarditele ning puudub igasugune kinnitus liidus toodetud ja imporditud samasuguste toodete füüsikaliste omaduste kvantitatiivsete erinevuste kohta, niisiis ei ole see argument põhjendatud. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(102)

Seega olid kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud ning Hiina RVst ja Taiwanist pärit importi uuriti kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt.

(103)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostatilt impordimahu kohta saadud andmete alusel. Samamoodi tehti kindlaks impordi turuosa.

(104)

Asjaomaste riikide import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 6

Impordi maht ja turuosa

(105)

Asjaomastest riikidest pärit kumuleeritud import kasvas 2010. aastast kuni uurimisperioodini 70 %, kerkides 184 140 tonnilt 312 517 tonnini. Import kasvas kogu vaatlusaluse perioodi vältel, välja arvatud 2012. aastal, mil selle maht oli suurem kui 2010. aastal, kuid väiksem kui 2011. aastal.

(106)

Kumulatiivne turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 63 %, kasvades 5,8 %-lt 9,5 %-le. Samamoodi nagu impordi maht, suurenes ka turuosa pidevalt kogu vaatlusalusel perioodil, välja arvatud 2012. aastal.

(107)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostatilt impordiväärtuse ja -mahu kohta saadud andmete alusel. Hinna allalöömine tehti kindlaks küsimustiku vastuste põhjal, mille esitasid valimisse kaasatud liidu tootjad, valimisse kaasatud eksportivad tootjad ja eksportiv tootja, kellele võimaldati individuaalset kontrollimist, millele viidatakse põhjenduses 17.

(108)

Asjaomastest riikidest liitu imporditud toodete kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 7

Impordihinnad

(109)

Aastatel 2010–2011 tõusid Hiina RV ja Taiwani impordihinnad kõigepealt 6 protsendipunkti. Seejärel langesid hinnad 19 protsendipunkti, nii et kokku oli hinnalangus 13 %. Hiina RVst ja Taiwanist pärit impordi hinnad järgisid sama suundumust, välja arvatud 2012. aastal, mil Hiina RV hinnad olid veel suhteliselt kõrged, kuid Taiwani omad juba suhteliselt madalad. Mõlemast riigist pärit impordi hinnad langesid 2012. aastast kuni uurimisperioodini veelgi.

(110)

Et teha kindlaks hinna allalöömist uurimisperioodil, võrdles komisjon

(111)

Tehingute hindu võrreldi tooteliigiti, tehes vajaduse korral nõuetekohaseid kohandusi, ning pärast hinnaalanduste, komisjonitasude ja tarnekulude mahaarvamist. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. See näitas, et asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli 9,6–11,3 %.

(112)

Uurimise käigus selgus, et eksportivad tootjad müüvad peaaegu eranditult sõltumatutele turustajatele või terasetöötlemiskeskustele, samal ajal kui liidu tootmisharu müüs turustajatele, terasetöötlemiskeskustele ja lõppkasutajatele. Teisalt ei näidanud uurimine, et kaubandustasandi erinevus oleks hindu mõjutanud. Vastupidi, sõltumatud edasimüüjad ja terasetöötlemiskeskused väitsid, et nad ei saa liidu tootjatelt soodsamaid müügitingimusi kui kasutajad.

(113)

Uurides algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majanduslikke näitajaid.

(114)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 8, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut. Valimisse kaasati neli tootjat.

(115)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud tootjatelt kogutud ja kaebuses liidu teiste tootjate kohta esitatud andmete alusel. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon nende andmete alusel, mida sisaldasid valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(116)

Makromajanduslikud näitajad on tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurusjärk.

(117)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(118)

Huvitatud isikud väitsid, et valimisse kaasatud liidu tootjate andmeid tuleks kahju hindamisel kasutada järjepidevalt, mitte jagada näitajad makromajanduslikeks ja mikromajanduslikeks. Nad väitsid, et kaebuse esitaja sai makro- ja mikromajanduslike näitajate eraldi analüüsi manipuleerida, sest ta võis mõjutada makromajandusliku tasandi andmete kogumist, kuna otsus, kas konkreetne näitaja on makro- või mikromajanduslik, põhines teabe kättesaadavusel.

(119)

Komisjon tegi kindlaks ja võttis analüüsimiseks makromajanduslikud näitajad, mis tuvastati liidu tasandil, mitte ainult valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil. Makromajanduslike näitajate puhul leiti, et kogu liidu tootmisharu täielikud andmed, mis hõlmavad ka valimisse kaasatud äriühingutelt saadud andmeid, kajastavad vaatlusalusel perioodil valitsenud olukorda paremini kui andmed, mis käsitlevad vaid osa tööstusharust.

(120)

Andmeid, mille kaebuse esitaja makromajanduslike näitajate hindamiseks edastas, peeti täpseks ja usaldusväärseks. Andmete tõesuse kontrollimiseks võrreldi neid valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teabega. Teoreetiliselt näitaks kahju analüüs, mille puhul kasutatakse järjepidevalt ainult valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmeid, makromajanduslike näitajate puhul kehvemat pilti. Ei olnud alust arvata, et kaebuse esitaja oleks kahju analüüsiga manipuleerimiseks teavet tahtlikult varjanud. Seega ei ole põhjust jätta arvestamata kaebuse esitaja edastatud teavet makromajanduslike näitajate kohta. Niisiis ei saa nõustuda väitega, et kõigi kahjunäitajate analüüs peaks piirduma üksnes valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teabega.

(121)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus (külmvaltsimise tasandil) ja tootmisvõimsuse rakendusaste muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(122)

Aastatel 2010–2012 püsis tootmismaht stabiilsena. 2012. aastast uurimisperioodini vähenes see järsult (6 protsendipunkti), nii et stabiilsele nõudlusele vaatamata oli kogulangus 5 %.

(123)

Samal ajal kasvas tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil mõõdukalt (4 %). Tootmisvõimsuse väike kasv võis johtuda liidu tööstusharus juurutatud tõhususprogrammide tulemusena paranenud masinapargi kasutamisest.

(124)

Selle tulemusena alanes tootmisvõimsuse rakendusaste kogu vaatlusalusel perioodil 8 %. On teada, et tootmisvõimsuse 100 % rakendusaste ei ole roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali tööstuses saavutatav ega pikas plaanis jätkusuutlik. Ent üle 90 % tootmisvõimsuse rakendamisest, mida peetakse pikaajalise jätkusuutliku tootmistaseme puhul saavutatavaks, jääb liidu tootmisharus saavutatud tootmisvõimsuse rakendusaste vaatlusalusel perioodil kaugele maha. Kuna tootmisvõimsuse ja pikaajalise jätkusuutliku tootmistaseme erinevus on väike, ei saanud see liidu tööstusharu langussuundumust mõjutada.

(125)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügimaht ja turuosa

(126)

Liidu tootmisharu müügimaht oli vaatlusalusel perioodil stabiilne, ehkki 2012. aastal oli see pisut suurem.

(127)

Kuigi liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil kasvas, nagu on kinnitatud põhjenduses 96, tõi üsna stabiilne müügimaht kaasa liidu tootmisharu turuosa 5 % vähenemise vaatlusalusel perioodil. Sarnaselt müügimahuga oli pilt 2012. aastal rõõmustavam.

(128)

Nagu eespool kirjeldatud, püsis liidu tootmisharu müügimaht vaatlusalusel perioodil kasvaval turul küllalt muutumatuna. Samal ajal hoogustus import asjaomastest riikidest tuntavalt. Selle tulemusena leidis turul vaatlusalusel perioodil aset ligikaudu 140 000 tonni suurune kasv, mille võib peaaegu eranditult kanda asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi arvele, mille maht suurenes samal perioodil 128 000 tonni. Seepärast ei saanud liidu tootmisharu turu kasvust mingit kasu.

(129)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Tööhõive ja tootlikkus

(130)

Töötajate arv liidu tootmisharus vähenes 2011. aastal 2 protsendipunkti, 2012. aastal 4 protsendipunkti ja uurimisperioodil veel 5 protsendipunkti, mis näitab selget langustendentsi. Töötajate arvu kärpimine võib tuleneda erinevate tulemuslikkuskavade rakendamisest liidu tootjate seas ja tootmismahu vähenemisest.

(131)

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali tööstust peetakse üldiselt kapitalimahukaks tööstusharuks. Sellest hoolimata on selle liidu tootmisharu töökohtade arv märkimisväärne. Lisaks on tööjõukulud toorainekulude järel teine kõige olulisem kulutegur, ulatudes keskmiselt umbes 10–15 % kogukuludest. Tööhõive on seega selle tööstusharu tähtis kahjunäitaja.

(132)

Liidu tootmisharu tootlikkus vähenes 2011. aastal veidi (3 protsendipunkti), suurenes 2012. aastal 10 protsendipunkti ja vähenes seejärel uurimisperioodil veel 1 protsendipunkti võrra. Kokku suurenes tootlikkus 6 protsendipunkti, 242 tonnilt 257 tonnini töötaja kohta, hoolimata töötajate arvu vähenemisest, mis näitas suuremat tulemuslikkust.

(133)

Kõik dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest palju suuremad. Tegelike dumpingumarginaalide suurusjärgu mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

(134)

See on teine dumpinguvastane uurimine, milles käsitletakse vaatlusalust toodet. Sama toote importi Hiina RVst, Lõuna-Koreast ja Taiwanist uuriti juba 2008. ja 2009. aastal (6). Kuigi selle uurimise tulemusena dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestatud, tehti juba siis uurimise käigus esialgu kindlaks dumpingu olemasolu (7).

(135)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Müügihind liidus

(136)

Valimisse kaasatud liidu tootjate müügihinnad sõltumatutele klientidele vähenesid vaatlusalusel perioodil 11 %. Aastal 2011 tõusid hinnad 6 %, aga vähenesid seejärel kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni 17 protsendipunkti.

(137)

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali (sealhulgas lõpuks eksporditud kaubad) kogutoodangu ühiku tootmiskulu järgis enamjaolt sama suundumust, vähenedes vaatlusalusel perioodil 14 %. Müügihind ja ühiku tootmiskulu ei ole aga otseselt võrreldavad, sest tootmise ja müügi vahel on teatud ajaline vahe. Kui liidu tootmisharu keskmine varude tase moodustas umbes 15 % käibest, siis tootmise ja müügi vaheline keskmine ajaline viivitus on peaaegu 2 kuud.

(138)

Üldiselt tingib nii tootmiskulude kui ka müügihindade muutumise tooraine, peamiselt kroomi ja nikli hind. Liidu tootmisharu küsitud hinnad alluvad tõepoolest nn sulami lisamaksu mehhanismile. Selle mehhanismi kohaselt koosnevad hinnad fikseeritud baashinnast ja sulami lisamaksust, mis kõigub sõltuvalt teraseklassi keemilisest koostisest ja sulamite noteeringutest Londoni metallibörsil (LME). Seetõttu on hinnad seotud teraseklassi ja vastava tooraine hinnaga.

(139)

Huvitatud isikud soovitasid analüüsida liidu tootmisharu hinnasuundumust ilma sulami lisamaksuta. Et liidu tootmisharu nikli hinda ei mõjuta, nõudsid huvitatud isikud, et komisjon vaataks ainult baashinda.

(140)

Koguhind koosneb tõesti baashinnast ja sulami lisamaksust ning tavaliselt on kliendid sellisest jaotusest teadlikud. Uurimine on aga näidanud, et uurimisperioodil ei märgitud neid kahte hinnaelementi arvel tavaliselt eraldi. Sellistel juhtudel ei kajastata neid kaht elementi harilikult eraldi ka arvele eelnevates äridokumentides, näiteks tellimusel või tellimuse kinnitusel.

(141)

Seetõttu analüüsiti baashinna muutumist avalikult kättesaadava teabe alusel, mille esitasid huvitatud isikud. See teave näitab tooteklassi 304 (8) eest Saksamaal (9) küsitud koguhinna täpset jaotust alghinnaks ja sulami lisamaksuks. Kui sulami lisamaks kõikus koos toorainehindade muutumisega, siis baashind odavnes vaatlusalusel perioodil pidevalt, vähenedes umbes 1 200 eurolt 2010. aastal ligikaudu 1 000 euroni tonni kohta uurimisperioodil, st ligikaudu 20 %. Kuigi vähenemise tase ei pruugi olla kõigi toodete ja liidu tootjate jaoks tüüpiline, toetab selle ulatus järeldust, et langus iseloomustas nii sulami lisamaksu kui ka baashinda.

(142)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(143)

Vaatlusalusel perioodil suurenes keskmine tööjõukulu töötaja kohta, kasvades 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kokku 8 %.

(144)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Varud

(145)

Varude maht oli aastatel 2010–2011 üsna ühesugune, vähenes seejärel 2012. aastal 13 protsendipunkti ja suurenes uurimisperioodil 7 protsendipunkti. Kokku kahanes varude maht vaatlusalusel perioodil 7 %. Kuna enamik toodangust on tellimustöö, ei ole varud selles tootmisharus oluline näitaja.

(146)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus

(147)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Valimisse kaasatud tootjate kasumlikkus oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul negatiivne: aastatel 2010–2012 vähenes see 1,5 protsendipunkti võrra, taastudes uurimisperioodil mõnevõrra ehk 0,5 protsendipunkti ja jõudes – 1,6 %. Nagu on selgitatud põhjenduses 141, oli negatiivse kasumlikkuse taga peamiselt pidevalt vähenev baashind, mitte tooraine – näiteks nikli – kõikuv hind.

(148)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog oli negatiivne neljast vaatlusalusest aastast kolmel, paranedes 2011. aastal, ent hakates seejärel taas langema. Olukorra ajutine paranemine 2011. aastal oli enamjaolt tingitud pooltoodete laovaru olulisest vähenemisest.

(149)

Investeeringute maht on kahanenud: 2011. aastal vähenes see 9 %, 2012. aastal veel 6 % ja uurimisperioodil omakorda 2 %. Kokku vähenes investeeringute maht vaatlusalusel perioodil 17 protsendipunkti.

(150)

Investeeringutasuvus on kasum, väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. See näitaja oli kõik neli aastat negatiivne. 2011. aastal vähenes investeeringutasuvus 146 %, 2012. aastal veel 124 % ning jõudis uurimisperioodil – 3,1 %.

(151)

Kõigi nelja valimisse kaasatud tootja kapitali kaasamise võime halvenes, sest negatiivsete kasumlikkuse näitajate tõttu ei olnud neil võimalik saada pankadest rahalisi vahendeid. Tootjad pidid kasutama kontserni teiste äriühingute antud raha.

(152)

Enamikku liidu tootmisharu kahjunäitajatest iseloomustas vaatlusalusel perioodil negatiivne suundumus. Tootmismaht vähenes 5 %, tuues kaasa tootmisvõimsuse rakendusastme languse 8 % võrra. Stabiilne müügimaht kasvaval turul tõi kaasa turuosa 5 % kahanemise. Töökohtade arv kukkus 11 %, tööjõukulud aga suurenesid 8 %. Investeeringute maht vähenes 17 %, samal ajal kui investeeringutasuvus jäi kogu vaatlusalusel perioodil negatiivseks ja näitas suundumust halvenemise poole.

(153)

Ainsad kahjutegurid, mis näitasid selgelt mõningast positiivset suundumust, on tootmisvõimsus ja tootlikkus. Igal juhul on tootmisvõimsuse kasv kooskõlas tarbimise suurenemisega vaatlusalusel perioodil. Tootlikkuse kasv tulenes töötajate arvu vähenemisest.

(154)

Teatud kahjutegurid, näiteks turuosa, müügihinnad, tootmiskulud, muutusid 2011. või 2012. aastal eelmise aastaga võrreldes ajutiselt soodsamas suunas, kuid halvenesid siis uuesti. Kasumlikkus oli negatiivne kõigil neljal aastal, rahavoog neljast aastast kolmel.

(155)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(156)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas dumpinguhindadega import asjaomasest riigist põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Algmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon hoolitses selle eest, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhindadega import, ei omistataks dumpinguhindadega impordile. Need tegurid on import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus, energiahind, liigne tootmisvõimsus ja konkurents Euroopa Liidus.

(157)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %; samal ajal kasvas asjaomastest riikidest pärit impordi maht 70 % ja liidu tootmisharu turuosas ilmnes langussuundumus. Impordi turuosa kasv ja liidu tootmisharu turuosa kahanemine olid omavahel vastavuses. Impordi turuosa kasv aeglustus 2012. aastal ja kiirenes uurimisperioodil, liidu tootmisharu turuosa vähenemise tempo aeglustus samuti 2012. aastal, uurimisperioodil jätkus aga turuosa vähenemine. Seepärast on selge, et liidu tootmisharu turuosa kaotus oli vastavuses dumpinguhinnaga impordi kasvuga.

(158)

Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 13 %. Liidu tootmisharus langesid hinnad samal perioodil 11 %. Uurimisperioodil lõid asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad liidu tootmisharu hindu alla 9,6–11,3 %, avaldades seeläbi liidu tootmisharule hinnasurvet. Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga suureneva impordi hinnasuundumused ei võimaldanud liidu tootmisharul oma turuosa säilitada ega kasumlikuks muutuda.

(159)

Huvitatud isikud väitsid, et asjaomastest riikidest imporditud tooted ei konkureeri liidu tootmisharu müüdavate toodetega. Väidetavalt kuuluvad asjaomastest riikidest pärit impordi hulka peamiselt õhukesed tooted, mille paksus jääb alla 2 mm, sellest suurema paksusega tooteid tarnib aga peamiselt liidu tootmisharu. Uurimise käigus kindlaks tehtud asjaolud seda väidet ei kinnitanud. Tegelikult müüvad liidu tootmisharu ja eksportivad tootjad üle 2 mm paksusega tooteid ja väiksema paksusega õhukesi tooteid. Nii liidu tootmisharu kui ka valimisse kaasatud asjaomaste riikide eksportivate tootjate paksude ja õhukeste toodete keskmine osakaal on sarnane, umbes 30–35 %.

(160)

Huvitatud isikud väitsid, et Hiinast pärit impordi taseme ja hindade ning liidu tootmisharu kasumlikkuse vahel puudub seos. Eelkõige viitasid nad Hiina RVst pärit impordi vähenemisele ja püsivatele hindadele aastatel 2011–2012, mis väidetavalt ei saanud olla keskmiste hindade odavnemise põhjuseks liidu turul. Samal ajal suurenes liidu tootmisharu kahjum ja müügimaht oli küllalt stabiilne.

(161)

Sellises analüüsis keskenduti aga valikuliselt ainult kahele eraldi aastale, mitte kogu vaatlusalusele perioodile. Kogu perioodi analüüsimisel oli ilmne, et dumpinguhinnaga impordi märgatav suurenemine ei vähendanud mitte ainult kasumlikkust, vaid ka liidu tootmisharu turuosa, tootmist, tootmisvõimsuse rakendusastet, tööhõivet, investeeringute mahtu ja investeeringutasuvust. Kuigi 2012. aasta ei järginud sama tendentsi, jäi suundumus üldiselt negatiivseks. Nimelt aitab kahjunäitajate hindamine pikema, nelja-aastase ajavahemiku jooksul vältida järelduste tegemist üksikute eraldiseisvate muutuste alusel, kui neid leidub. Igal juhul hinnati mõlemast asjaomasest riigist pärineva dumpinguhinnaga impordi mõju kumulatiivselt põhjustel, mida on selgitatud põhjendustes 97–102. Seepärast ei olnud põhjendatud hinnata ainult Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi mõju omaette.

(162)

Huvitatud isikud väitsid, et turuosa, mille liidu tootmisharu kaotas Taiwanist pärit impordile, on tähtsusetu. Kaebuses esitatud teabe kohaselt moodustas Taiwanist pärit import uurimisperioodil 4,98 % ja suurenes 2010. aastast uurimisperioodini 1,09 %. Huvitatud isikud väitsid, et seetõttu ei ole võimalik, et Taiwanist pärit eksport põhjustas kahju, mida kaebuse esitajad väidetavalt kandsid.

(163)

Uurimise tulemustest selgus, et Taiwani impordi üldine turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil ja jõudis uurimisperioodil 5,1 %. Samuti tehti uurimise käigus kindlaks, et kõnealune dumpinguhinnaga import lõi liidu tootmisharu müügihinnad järsult alla. Seega avaldas Taiwanist pärit dumpinguhinnaga import vastupidiselt huvitatud isikute väitele hinnasurvet ja põhjustas koos Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordiga liidu tootmisharule kahju, nagu on selgitatud eespool. Tasub meelde tuletada, et mõlemast asjaomasest riigist pärinevat importi hinnati kumulatiivselt põhjustel, mida on selgitatud põhjendustes 97–102. Seetõttu ei hinnatud ainult Taiwanist pärit dumpinguhinnaga impordi mõju eraldi.

(164)

Huvitatud isikud väitsid, et Taiwanist pärit impordi kogus oli ülehinnatud, sest see sisaldas väidetavalt olulises koguses Hiina või Korea päritolu roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali, mis on deklareeritud ebakorrektselt Taiwanist pärinevana. Selle väite toetuseks tõendeid aga ei esitatud.

(165)

Koostööd tegevad Taiwani äriühingud (tootjad ja teised koostööd tegevad isikud) teatasid aga, et eksport moodustab suurema osa Taiwanist pärit impordi kogumahust. Seega oleks väidetavalt valesti deklareeritud mitte-Taiwani toodete probleemil väga väike mõju, kui üldse.

(166)

Huvitatud isikud väitsid, et Hiina ja Taiwani eksportivate tootjate hinnad järgivad nikli hinda, täpselt nagu liidu tootmisharu hinnad. Kuigi on tõepoolest võimalik, et eksportivate tootjate hinnad järgisid aja jooksul tooraine hinnaga sama suundumust, ei lahenda see hinna absoluutse taseme küsimust. Sellega seoses selgus uurimise käigus, et Hiina ja Taiwani hinnad lõid liidu tootmisharu hindu alla 9,6–11,3 %. Kui see on õige, võib väide, et Hiina, Taiwani ja liidu tootmisharu hinnad on arenenud kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ühel kursil, viia vaid järelduseni, et Hiina ja Taiwani eksport lõi liidu tootmisharu hinnad alla sarnase marginaali võrra kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(167)

Huvitatud isikud väitsid, et investeeringute mahu väidetav kasv ei näita, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju. Uurimise käigus see väide aga kinnitust ei leidnud. On tõsi, et investeeringute maht on kogu vaatlusalusel perioodil pidevalt vähenenud (17 %), nagu on märgitud põhjenduses 149.

(168)

Komisjon jõudis praeguses etapis järeldusele, et madala dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju.

(169)

Muudest kolmandatest riikidest lähtuva impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 15

Import kolmandatest riikidest

(170)

Suurima impordimahuga riigid olid India, Lõuna-Korea, Lõuna-Aafrika ja Ameerika Ühendriigid, kelle turuosad jäid uurimisperioodil vahemikku 1,6–2,8 %. Kõigi muude kolmandate riikide turuosa oli 10,8 %.

(171)

Import Indiast oli tähtsusetu ega ulatunud suuremal osal vaatlusalusest perioodist üle 1 %. Uurimisperioodil ületas see 1 % künnise ainult üks kord, mil Indiast pärit impordi turuosa oli 1,9 %.

(172)

Lõuna-Korea turuosa oli vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne, vähenes 2010.–2012. aastal 2,3 %-lt 1,9 %-le ja suurenes uurimisperioodil lõpuks ainult 2,8 %-ni.

(173)

Import Lõuna-Aafrikast ja Ameerika Ühendriikidest vähenes kogu vaatlusalusel perioodil. Lõuna-Aafrikast pärit impordi turuosa vähenes 2,1 %-lt 1,6 %-le ning Ameerika Ühendriikide impordi turuosa 3,0 %-lt 2,8 %-le.

(174)

Eurostati andmetel põhinevate hindade kohta võib märkida, et ainult Lõuna-Koreast pärit impordi hind oli madalam kui Hiina RVst ja Taiwanist lähtuva impordi hind, Lõuna-Aafrikast pärit impordi hind oli sellega sarnane ning Indiast ja Ameerika Ühendriikidest lähtuva impordi hind kõrgem. Siiski tuleb märkida, et vaatlusalune toode/samasugune toode koosneb eri klasside terasest, mis põhjustab suurt hinnaerinevust, mida ei saa Eurostati keskmistes hindades arvesse võtta.

(175)

Huvitatud isikud viitasid impordile muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Ameerika Ühendriikidest, Lõuna-Koreast, Indiast ja Lõuna-Aafrikast. Nad väitsid, et kõnealune import pidi kindlasti mõjutama liidu tootmisharu olukorda ja kuna muudest kolmandatest riikidest tuleb oluline kogus importtooteid, mille suhtes komisjon uurimist ei kohalda, ei tohiks Hiinast ja Taiwanist pärit importi pidada vastutavaks muudest riikidest pärit impordi põhjustatud kahju eest.

(176)

Nagu eespool kirjeldatud, on Taiwani ja Hiina RV turuosa roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali liitu importimisel muude päritoluriikide hulgas kõige suurem (vastavalt 5,1 % ja 4,3 %). Ühestki teisest riigist pärit impordi turuosa ei ületanud vaatlusalusel perioodil 3 %. Kuigi asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 3,7 protsendipunkti, püsis muudest kolmandatest riikidest peale vaatlusaluste riikide pärit impordi turuosa üldiselt stabiilsena, kasvades vaatlusalusel perioodil vaid 0,2 protsendipunkti.

(177)

Seega tegi komisjon impordimahu stabiilse suundumuse tõttu esialgse järelduse, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei mõjutanud olulisel määral liidu tootmisharule osaks saanud kahju.

(178)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 16

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(179)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht vähenes nii pärast müügimahu kui ka müügihindade ühekordset suurenemist 2011. aastal. Valimisse kaasatud tootjate üldine ekspordimaht moodustas umbes 12 % nende kogutoodangust. Vähenenud ekspordil võis olla oma osa tootmise kahanemises, kuid arvestades ekspordi vähesust võrreldes müügiga liidus, oleks sellise ekspordi osa liidu tootmisharu kantud kahjus väga piiratud.

(180)

Huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu kantud kahju oli tingitud kõrgetest energiahindadest, mis olid väidetavalt 20 % kõrgemad kui Hiina RVs. Energia on aga roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali tootmisel vaid väike kulutegur, mis moodustab tavaliselt kogukuludest vähem kui 10 %. Jättes kõrvale küsimuse, kas energiakulud Hiinas peegeldavad turuväärtusi või mitte, ei saanud energiaga seotud erinevused olla liidu tootmisharu kantud kahju põhjus.

(181)

Huvitatud isikud väitsid, et vastupidiselt kaebuses esitatud teabele kannatas liidu tootmisharu olulise liigse tootmisvõimsuse tõttu. Komisjon täheldas, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 77 %-lt 2010. aastal 70 %-le vaatlusalusel perioodil. Siiski arenesid liidu tootmisharu tootmisvõimsus ja tarbimine liidu turul paralleelselt, kusjuures vaatlusalusel perioodil suurenesid mõlemad 4 %. Seega tingis tootmisvõimsuse rakendamise vähenemise liidu tootmisharu suutmatus kasutada ära kasvava turu eelist, sest nimetatud kasvu neelas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import. Sellest tulenev väidetav liigne tootmisvõimsus on pigem dumpinguhinnaga impordi tagajärg kui liidu tootmisharu kantud kahju põhjus.

(182)

Komisjon jõudis järeldusele, et ei liidu tootmisharu kulutused energiale ega väidetav liigne tootmisvõimsus ei saanud põhjustada liidu tootmisharule osaks saanud kahju.

(183)

Huvitatud isikud väitsid, et roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali import Hiinast on kasvanud vastusena sellele, et liidus on tootmisvõimsus koondunud väikese hulga tarnijate kätte, kusjuures liidus asuvatele kasutajatele jäi vaid piiratud arv liidu tootjaid. Viimasel kümnel aastal on liidu turul olnud siiski alati neli keskmise suurusega ja mitu väiksemat tarnijat. Kuigi osa kõnealuste ettevõtete puhul on omandisuhted selle aja jooksul muutunud, on tarnijate arv püsinud stabiilsena. Seega ei saanud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemist põhjustada tarnijate arvu vähenemine liidus.

(184)

Huvitatud isikud väitsid, et liidu turg oli väga kontsentreeritud ja asjaomastest riikidest pärit import ei saanud põhjustada liidu tootmisharule osaks saanud kahju. Nad väitsid, et Aasiast pärit impordi maht ei olnud piisav, et piirata konkurentsi, ja see ei takistanud liidu tootmisharul hindu tõstmast. Seoses sellega viitasid samad isikud komisjoni ühinemisotsusele, millega anti heakskiit (millega kaasnesid kohustused) Outokumpu ja Inoxumi (10) ühinemisele 2012. aasta novembris („Outokumpu ühinemisotsus”).

(185)

Ühinemismenetluse analüüs ja dumpinguvastase uurimise analüüs puudutavad aga erinevaid õigusraamistikke, mille eesmärgid on erinevad. Kui ühinemismenetluses analüüsitakse, kas kavandatud ühinemine võiks tekitada konkurentsiprobleeme, siis dumpinguvastases uurimises analüüsitakse seda, kas liidu tootmisharu mõjutab kahjustav dumping.

(186)

Igal juhul uuriti Outokumpu ühinemisotsuse raamistikus, kas Outokumpu kavatsetav Inoxumi omandamine tekitaks liidu turul valitseva ettevõtja. Outokumpu ja Inoxumi ühinemisel tekkiva üksuse ühine turuosa oleks rohkem kui 50 % ja vähendaks peamiste tootjate arvu neljalt kolmele. Ühinemisotsusega pandi Outokumpule kohustus loovutada osa Inoxumist, sealhulgas tootmisettevõte Acciai Speciali Terni (AST). Selle loovutamise eesmärk oli just nimelt säilitada konkurents liidu terasest külmvaltsitud lehtmaterjali turul ning kavandatud ühinenud üksuse (mis ühendanuks Outokumpu ja kogu Inoxumi vara, sealhulgas AST, ja mis oleks hõlmanud liidu turust rohkem kui 50 %) loomine ei saanud teoks. Selle asemel on alles neli keskmise suurusega ettevõtet ja mitu väiksemat ettevõtet, kes konkureerivad üksteisega, ilma et ühelgi neist oleks sellisel tasemel turuvõimu, mis oleks olnud kavandatud ühinemisel tekkinud üksusel, keda analüüsiti seoses ühinemisjuhtumiga.

(187)

Huvitatud isikud viitasid seoses Outokumpu ühinemisotsusega ka arutelule asjaolu üle, et liidu tootjaid ei piiranud Aasiast pärit import perioodidel, mil nikli hinnad ja valuutakursid kõikusid ning Londoni metallibörsi madalad niklihinnad muutsid Aasiast pärit impordi vähem konkurentsivõimeliseks. Outokumpu ühinemisotsuses märgiti, et isegi kui impordi põhjustatud piirang ei ole parajasti suur, on võimalik, et see suureneb tulevikus, (11) mis viis seejärel turu tõenäolise arengu hindamisele. Käesolev uurimine on näidanud järgmist: asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import saavutas uurimisperioodil 9,5 % suuruse turuosa ja suurenes 2010. aastaga võrreldes 70 %. Samuti tehti kindlaks, et kõnealune dumpinguhinnaga import lõi liidu tootmisharu hinnad alla 9,6–11,3 %.

(188)

Lisaks ei tähenda asjaolu, et nõudlus liidu turul on suhteliselt stabiilne isegi oluliste hinnakõikumiste korral, et ostjad ei ole hinnatundlikud. Kuigi eksportijate pakutud madalamad hinnad ei toonud liidu turul kaasa suuremat tarbimist, on uurimine selgelt näidanud, et ostjad on valmis ostma suuremas koguses madala hinnaga importtooteid. Et need madala hinnaga importtooted ei tekita lisanõudlust, toimub selline müük teiste turuosaliste, peamiselt liidu tootmisharu arvelt.

(189)

Uurimise tulemused kinnitavad, et liidu tootmisharu müüb laiemat valikut tooteid kui koostööd tegevad eksportivad tootjad. Siiski oli uurimisperioodil umbes 75 % liidu tootmisharu müügist seotud nelja kõige levinuma teraseklassiga (304, 304L, 316L ja 430). Asjaomastest riikidest pärit eksportijad müüvad kõigi nende teraseklasside mitmesuguse laiuse, paksuse ja viimistlusega tooteid. Ka nendest tooteklassidest välja jäävad tooted on otsesed konkurendid, sest asjaomastest riikidest pärit eksportijad müüsid ka neid.

(190)

Ükski huvitatud isik ei ole tõstatanud seoses käesoleva uurimisega toodete kvaliteeti puudutavaid küsimusi. Outokumpu ühinemisotsuses kinnitatakse, et kuigi muude kui Euroopa tootjate toodangu keskmist kvaliteeti võib pidada võrreldavaks Euroopa tootjate kvaliteediga, (12) on tehtud kindlaks ka see, et erinõudmistega kliendid ei saa teha oma oste Aasias (13). Nagu eespool kirjeldatud, moodustavad suurema osa liidu tootmisharu müügist võrreldava kvaliteediga tarbekaubad.

(191)

Teised probleemid, mis takistavad mõnel kliendil ostmast imporditud roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali, on pikemad täitmisajad pika transporditeekonna tõttu asjaomastest riikidest ja vähem soodsad maksetingimused, mida asjaomaste riikide tootjad pakuvad. Need probleemid puudutavad aga peamiselt otse tehasest ostvaid kliente, kes moodustavad vaid umbes kolmandiku liidu turust.

(192)

Samas teostati suurem osa müügist terasetöötlemiskeskuste kaudu, mis katavad umbes kaks kolmandikku liidu turust. Tegelikult toimus peaaegu kogu asjaomastest riikidest lähtuv müük sõltumatute töötlemiskeskuste kaudu, mis ostavad ka liidu tootmisharult. Sellisel juhul on turustaja pakutavad maksetingimused kasutajale olulised. Et tavaliselt toimub müük turustaja laovarudest, hõlmab asjaomane tellimuse täitmise aeg ka kaupade turustajalt kasutajale vedamiseks vajalikku aega. Seetõttu ei mõjuta need probleemid suuremat osa müügist.

(193)

Seega mõjutab suuremat osa liidu tootmisharu müügist otseselt asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import.

(194)

Komisjon jõudis seetõttu järeldusele, et konkurentsitingimused liidus ei saanud ära hoida asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kahjulikku mõju liidu tootmisharule.

(195)

Huvitatud isikud väitsid, et otsust, kas osta asjaomastest riikidest pärit vaatlusalune toode või liidu tootmisharu toodetud samasugune toode, mõjutab tooraine, eelkõige nikli hindade muutumine. See on seotud asjaoluga, et eksportijad võtavad ühekordse hinna, liidu tootmisharu võtab aga baashinna, millele lisandub sulami lisamaks.

(196)

Seetõttu oleks importijatele väidetavalt kasulikum osta asjaomastest riikidest siis, kui tooraine hinnad tõusevad (sest liidu tootmisharu hindu korrigeeritakse ülespoole, samas kui eksportijate hinnad püsivad stabiilsena). Teisest küljest, kui tooraine hinnad langevad, oleks importijatel väidetavalt vähem kasulik osta asjaomastest riikidest (sest liidu tootmisharu hinnad langevad, samas kui eksportijate hinnad püsivad samal tasemel).

(197)

Outokumpu ühinemisotsuses analüüsiti niklihinna eeldatava muutumise mõju importijate ostuotsustele (14). Käesolevas uurimises analüüsiti, kas impordi muutused järgisid tõepoolest nikli tegelike hindade muutumist ja eespool kirjeldatud mustrit. Nikli hinnad (15) langesid 31 % 16 453 eurolt tonni eest 2010. aastal 11 327 euroni tonni eest uurimisperioodil. Eespool põhjenduses 196 kirjeldatud huvitatud isikute väite kohaselt oleks nikli hinna selline langus pidanud tooma kaasa impordi vähenemise asjaomastest riikidest. Uurimine on aga näidanud, et vaatamata nikli hindade olulisele langusele kasvas eksport asjaomastest riikidest samal perioodil 70 %, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 104.

(198)

Kuigi tooraine hindade muutumine võis mõnevõrra mõjutada impordimahtude muutumist, kaaluvad muud tegurid, nagu eksportivate tootjate madal hinnatase, selle mõju selgelt üles. Seetõttu leitakse, et nikli hindade muutumisel ei ole vaatlusalusel perioodil kestvat mõju asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi üldisele kasvusuundumusele.

(199)

Outokumpu ühinemisotsuses sedastati, et nii nikli absoluutne hinnatase kui ka nikli hindade volatiilsus vähendab tõenäoliselt roostevaba terase kui materjali atraktiivsust ja suunab nõudluse niklisisalduseta roostevaba terase poole (16).

(200)

Roostevaba terase kui materjali atraktiivsuse kohta väideti samuti, et mitmel suundumusel võib olla mõju, mis viib asendamisele roostevaba terasega või roostevaba terase väljavahetamisele, näiteks vajadusel kasutada kergemaid materjale nt autodes (negatiivne mõju roostevabale terasele; liikumine teraselt komposiitmaterjalidele), toote lühemal olelustsüklil tarbekaupade puhul (negatiivne mõju roostevabale terasele; kasutatakse odavamaid materjale), suurenenud vajadusel vee puhastamise ja rohelise energia tootmise järele (positiivne mõju roostevabale terasele; raske asendada paljudes rakendustes) ning võimalike konkureerivate materjalide hindade muutumisel (rauamaak, alumiinium, vask) (17).

(201)

Sellega seoses on käesolev uurimine kinnitanud Outokumpu ühinemisotsuse väiteid, (18) et nõudlus roostevaba terase järele üldiselt ja roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali järele konkreetsemalt on küllalt jäik. Suurem osa tarbimise kasvust leidis aset 2010. ja 2011. aastal, mil hinnad tõusid. Langevate hindade perioodil alates 2011. aastast kuni uurimisperioodini oli tarbimine stabiilne ja kasvas ainult 1 %. Asendamisel roostevaba terasega või roostevaba terase väljavahetamisel, sealhulgas eespool nimetatud teguritel, ei ole seetõttu mõõdetavat mõju roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali kogutarbimisele.

(202)

Seoses nõudluse üleminekuga roostevaba terase niklisisalduseta tooteklassidele (mis on ka samasugune toode) kinnitab valimisse kaasatud liidu tootjate müügitehingute üksikasjalik analüüs Outokumpu ühinemisotsuses tehtud järeldusi.

(203)

Nagu on aga kirjeldatud eespool põhjenduses 138, on liidu tootmisharu küsitavad hinnad otseselt seotud terase klassi ja vastava tooraine hindadega. Nõudluse üleminekul ühelt teraseklassilt teisele on liidu tootmisharu tulemuslikkusele neutraalne mõju.

(204)

Seetõttu jõuti järeldusele, et tarbimisharjumuste muutumisel ei olnud liidu tootmisharu tulemusnäitajatele negatiivset mõju.

(205)

Madala dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest kasvas nii absoluutarvudes kui ka võrreldes liidu tarbimisega ajal, mil enamik liidu tootmisharu kahjunäitajatest (tootmine, tootmisvõimsuse rakendusaste, turuosa, tööhõive, müügihinnad, tööjõukulud, kasumlikkus, investeeringute maht, investeeringutasuvus) halvenes. Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad lõid uurimisperioodi kestel liidu tootmisharu hindu alla 9,6–11,3 %.

(206)

Muud tegurid, nagu energia hind, tootmisvõimsus ja konkurentsitingimused liidu turul, ei mõjutanud liidu tootmisharule osaks saanud kahju suurust. Sellised tegurid, nagu import kolmandatest riikidest ja liidu tootmisharu eksport, võisid kahju tekitamisele kaasa aidata, kuid vaid väga piiratud ulatuses.

(207)

Eespool kirjeldatu põhjal jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustajaks oli asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import ja eraldi käsitletud muud tegurid ei kõrvaldanud põhjuslikku seost. Kahju väljendub peamiselt liidu tootmisharu kehvas finantsolukorras ja tootmise vähenemises, tootmisvõimsuse rakendusastme languses, tööhõive ja turuosa kahanemises.

(208)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Muudest riikidest pärit impordi, liidu tootmisharu ekspordi, energiahindade, tootmisvõimsuse ja konkurentsitingimuste mõju liidu tootmisharu finantsolukorra, toodangu ja turuosa negatiivsele arengule on väga väike või olematu.

(209)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete vastuvõtmine antud juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(210)

Suurem osa liidu tootmisharust toetab meetmete kehtestamist. Suurim liidu tootja ei teinud uurimise käigus koostööd, kuid ta ei esitanud kaebusele vastuväiteid. Kuus liidu tootjat, kelle müük ja tootmine moodustavad umbes 55 % liidu müügist ja tootmisest, tegid uurimise käigus koostööd ja toetasid kaebust.

(211)

Liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju. Kõik finantsnäitajaid (kasumlikkus, rahavoog, investeeringutasuvus) olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul enamasti negatiivsed. Muude näitajate, nagu tootmine, tootmisvõimsuse rakendusaste, tööhõive ja turuosa, muutused kulgesid vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas. Liidu tootmisharu suutis säilitada vaid kriisijärgse väikese müügimahu ega saanud kasu turu kasvust.

(212)

Meetmete puudumise korral sunnib dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest jätkuvalt liidu tootmisharu müüma kahjumlike hindadega. Selline lisakahju kuhjumine halvendab veelgi liidu tootmisharu olukorda. Seega on meetmete kehtestamine liidu tootmisharu huvides.

(213)

Importijad ja turustajad (sealhulgas terasetöötlemiskeskused) osalesid käesolevas uurimises väga aktiivselt. Meetmete kehtestamisele väljendasid vastuseisu 31 importijat ja turustajat.

(214)

Importijad ja turustajad väitsid, et meetmete kehtestamine seab piirangud nende võimalikele tarneallikatele. Nad väitsid, et meetmete kehtestamise korral ei oleks neil enam võimalik hankida terasest külmvaltsitud lehtmaterjali Hiinast ja Taiwanist.

(215)

Uurimine on siiski näidanud, et kõik importijad ja turustajad ostavad mitmest allikast, sealhulgas liidu tootmisharult, asjaomastest riikidest ja muudest kolmandatest riikidest. Seega sõltuvad nad ainult teataval määral asjaomaste riikide tarnetest.

(216)

Kõnealused isikud võivad osta jätkuvalt terasest külmvaltsitud lehtmaterjali liidu tootmisharult ja muudest riikidest, keda käesolevas uurimises ei vaadelda (nt India, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea või Ameerika Ühendriigid) ja kelle turuosa on kokku 11 %. Nii liidu tootmisharu kui ka muudest kolmandatest riikidest pärit import on seega usaldusväärne alternatiiv Hiinast ja Taiwanist pärit impordile.

(217)

Seetõttu tehti selles etapis järeldus, et meetmete kehtestamisel saab olla sõltumatute importijate ja turustajate olukorrale üksnes piiratud negatiivne mõju.

(218)

Mitmed huvitatud isikud, sealhulgas eksportivad tootjad ja turustajad, väljendasid muret võimaliku negatiivse mõju üle, mida meetmed avaldavad kasutajatele. Kasutajad ise ei olnud sellega nõus. Kasutajate osalemine käesolevas uurimises oli väga väike. Kuus kasutajat (sealhulgas neljast äriühingust koosnev kontsern) avaldasid arvamust, kusjuures vaid ühes arvamuses väljendati vastuseisu meetmete kehtestamisele. Muud kasutajad ja nende ühendused kas ei osalenud või hoidusid selgelt seisukohavõtust.

(219)

Seepärast tehti esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine ei ole vastuolus kasutajate huvidega.

(220)

Outokumpu ühinemisotsuses tegi komisjon kindlaks, et Outokumpu ja Inoxumi kavandatud ühinemine takistaks tõenäoliselt oluliselt tõhusat konkurentsi koordineerimata mõju kaudu, tekitades roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali valdkonnas turgu valitseva seisundi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) turul (19). Sellise takistuse vältimiseks nõustus komisjon, et loobumispakett, mis hõlmab ka ASTd, on piisav abinõu konkurentsiprobleemide lahendamiseks (20). Tänu komisjoni heakskiidetud parandusmeetmele jäi liidus alles neli keskmise suurusega tootjat.

(221)

See meede on juba rakendatud ja on praeguseks täielikult mõjus. Ühtlasi ei vähenda dumpinguvastaste meetmete kehtestamine keskmise suutusega liidu tootjate arvu. Seetõttu järeldatakse selles etapis, et meetmete kehtestamine ei vähenda ega kaota komisjoni poolt Outokumpu ühinemisotsuses heaks kiidetud kohustuse mõju.

(222)

Ülaltoodu põhjal järeldas komisjon, et uurimismenetluse praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi selle kohta, et Hiina RVst ja Taiwanist pärit vaatlusaluse toote impordile meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

(223)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et vältida dumpinguhindadega impordi põhjustatavat täiendavat kahju liidu tootmisharule.

(224)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, millist tollimaksu summat on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekkiv kahju.

(225)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi sektori tootmisharu saaks mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhindadega impordi puudumisel.

(226)

Liidu tootmisharu kasumlikkus oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel, see tähendab aastatel 2010–2013, negatiivne. 2008. ja 2009. aasta tulemusi mõjutas nõudluse järsk vähenemine ülemaailmse majanduskriisi ajal ja seetõttu ei saa nendel aastatel saadud kasumit pidada tavapärastes konkurentsitingimustes saadud kasumiks. Kuigi põhjenduses 134 kirjeldatud eelmises uurimises tehti ajutiselt kindlaks dumpingu olemasolu 2007. aastal, ei tuvastatud olulist seost kõnealuse impordi ja liidu tootmisharu olukorra vahel. Selleks määrati plaanitud kasumi suuruseks 8,1 %, mis on kasum, mille liidu tootmisharu teenis 2007. aastal. See oli enne nõudluse järsku vähenemist 2008. ja 2009. aastal viimane tüüpiline aasta, mil valitsesid tavapärased konkurentsitingimused. 2013. aastal jõudis turu suurus peaaegu samale tasemele kui 2007. aasta tarbimine.

(227)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna, eemaldades liidu müügihindadest uurimisperioodil tegelikult kantud kahju ja lisades eespool nimetatud 8,1 % kasumimarginaali.

(228)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate asjaomaste riikide eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(229)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase „teiste koostööd tegevate äriühingute” ja „kõigi teiste äriühingute” puhul on määratletud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt põhjendused 57, 60, 85 ja 88 eespool).

(230)

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordile Hiina RVst ja Taiwanist tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed vastavalt väiksema tollimaksu reeglile algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale. Tollimaks tuleks kehtestada dumpingu- ja kahjumarginaalide madalama marginaali tasemel.

(231)

Nagu on märgitud põhjenduses 4 eespool, kehtestas komisjon rakendusmäärusega (EL) nr 1331/2014 Hiina RVst ja Taiwanist pärit vaatlusaluse toote impordile registreerimiskohustuse, pidades silmas algmääruse artikli 10 lõike 4 ja nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (21) („subsiidiumivastane algmäärus”) artikli 16 lõike 4 kohaste mis tahes dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete võimalikku tagasiulatuvat kohaldamist.

(232)

Seoses käimasoleva dumpinguvastase uurimisega ja arvestades eespool esitatud tähelepanekuid, tuleks katkestada impordi registreerimine dumpinguvastase uurimise eesmärgil kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 5.

(233)

Mis puutub samaaegselt toimuvasse subsiidiumivastasesse uurimisse (vt põhjendus 3 eespool) tuleks jätkata Hiina RVst pärit impordi registreerimist vastavalt subsiidiumivastase algmääruse artikli 24 lõikele 5.

(234)

Menetluse käesolevas etapis ei saa vastu võtta otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kehtestamise kohta.

(235)

Eelneva põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(236)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi teiste äriühingute” puhul. Neile ei tohiks rakendada ühtki individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(237)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib seejärel taotleda nende individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (22). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(238)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane rakendamine, tuleks „kõigi teiste äriühingute” dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldada mitte üksnes käesolevas uurimises koostööd mittetegevate eksportivate tootjate suhtes, vaid ka tootjate suhtes, kes ei eksportinud liitu uurimisperioodil.

(239)

Alates 26. märtsist 2015 pakuvad ajutised dumpinguvastased tollimaksud kaitset dumpinguhinnaga impordi eest. Seepärast ei ole enam vaja importi registreerida dumpinguhinnaga impordi eest kaitsmise eesmärgil. Seetõttu tuleb rakendusmääruse (EL) nr 1331/2014 artikli 1 lõiget 1 vastavalt muuta,

(240)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(241)

Järeldused, mis on seotud ajutise tollimaksu kehtestamisega, on ajutised, ning neid võidakse muuta uurimise lõppjärgus,

a)

taotleda nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille alusel käesolev määrus on vastu võetud;

b)

esitada komisjonile oma kirjalikke märkusi;

c)

taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul.