8.12.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/44

---

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/2274,

7. detsember 2015,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Sahelis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. märtsil 2013 vastu otsuse 2013/133/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Michel Dominique REVEYRAND – DE MENTHON Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Sahelis. ELi eriesindaja volitused lõppesid 31. oktoobril 2015.

(2)	Uus ELi eriesindaja Sahelis tuleks nimetada ametisse 1. novembrist 2015 kuni 28. veebruarini 2017 kestvaks ajavahemikuks.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

1.   Käesolevaga nimetatakse Ángel LOSADA FERNÁNDEZ Euroopa Liidu eriesindajaks Sahelis kuni 28. veebruarini 2017. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem, kui nõukogu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepanekul nii otsustab.

2.   ELi eriesindaja volituste kohaldamisel määratletakse Saheli piirkond selliselt, et see hõlmab Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva ELi strateegia („strateegia”) ja selle piirkondliku tegevuskava („piirkondlik tegevuskava”) põhisuundi, milleks on Burkina Faso, Tšaad, Mali, Mauritaania ja Niger. Laiema piirkondliku mõjuga küsimustes teeb ELi eriesindaja asjakohasel juhul koostööd Tšaadi Järve Vesikonna riikidega ning teiste riikide ja piirkondlike või rahvusvaheliste ühendustega väljaspool Sahelit ning samuti Lääne-Aafrikas ja Guinea lahe piirkonnas.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   ELi eriesindaja volitused põhinevad Sahelit puudutavatel liidu poliitilistel eesmärkidel, et aidata aktiivselt kaasa piirkondlikele ja rahvusvahelistele jõupingutustele saavutada kõnealuses piirkonnas püsiv rahu, turvalisus ja areng. ELi eriesindaja püüab lisaks parandada liidu laiaulatusliku tegevuse kvaliteeti, intensiivsust ja mõju Sahelis.

2.   ELi eriesindaja aitab arendada ja rakendada kõiki liidu pingutusi piirkonnas, eelkõige poliitika, julgeoleku ja arengu valdkonnas, sealhulgas strateegiat ja selle piirkondlikku tegevuskava, ning koordineerib liidu tegevuse kõiki asjakohaseid vahendeid.

3.   Koostöös ELi delegatsiooniga seatakse prioriteediks Mali ja selle pikaajaline stabiliseerimine ning sealse konflikti piirkondlik mõõde.

4.   Liidu poliitiline eesmärk peaks olemas edendada kõikide oma vahendite kooskõlastatud ja tõhusa kasutamise abil Mali ja tema rahva tagasipöördumist rahu, leppimise, turvalisuse ja arengu teele.

5.   Kohast tähelepanu tuleks pöörata teistele piirkonna riikidele, nagu Mauritaania, Burkina Faso, Niger ja Tšaad, sealhulgas viimases kolmes riigis peatselt toimuvatele valimistele.

Artikkel 3

Volitused

1.   Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Sahelis on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	panustada aktiivselt strateegia ja selle piirkondliku tegevuskava rakendamisesse ning koordineerida ja arendada edasi liidu laiaulatuslikku lähenemist piirkondlikule kriisile, et saavutada üldine eesmärk tõhustada Saheli piirkonnas läbiviidava liidu tegevuse järjepidevust ja tõhusust;

b)

teha koostööd kõigi piirkonna asjakohaste sidusrühmade, valitsuste, piirkondlike organisatsioonide, eelkõige G5 Saheliga, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja diasporaadega, sealhulgas Magribi ja Tšaadi Järve Vesikonna riikidega, et edendada liidu eesmärke ning aidata kaasa paremale arusaamisele liidu rollist Sahelis;

c)

esindada ja edendada liidu huve asjakohastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas osalemine Mali rahulepingu järelevalve komitees, ning tagada, et liidu toetus kriisiohjamisele ja -ennetusele, sealhulgas missioonidele EUTM Mali, EUCAP Sahel Mali ja EUCAP Sahel Niger, oleks nähtav;

d)

säilitada tihe koostöö ÜROga, eelkõige ÜRO peasekretäri eriesindajaga Lääne-Aafrika küsimustes, ÜRO peasekretäri eriesindajaga Malis ning peasekretäri erisaadikuga Saheli jaoks, Aafrika Liiduga, eelkõige Aafrika Liidu Mali ja Saheli kõrge esindajaga, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS), G5 Saheli, Tšaadi Järve Vesikonna Komisjoni ning teiste juhtivate riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, sealhulgas teiste Sahelisse nimetatud erisaadikutega, ning samuti asjakohaste Magribi piirkonna asutustega;

e)

jälgida pingsalt Saheli väljakutsete piirkondlikku ja piiriülest mõõdet, sealhulgas terrorismi, organiseeritud kuritegevust, relvade salakaubavedu, inimkaubandust ning ebaseaduslikku üle piiri toimetamist, uimastikaubandust, pagulas- ja rändevooge ning asjaomaseid rahavooge; aidata tihedas koostöös ELi terrorismivastase võitluse koordinaatoriga kaasa ELi terrorismivastase võitluse strateegia edasisele rakendamisele;

f)

jälgida pingsalt laiaulatuslike pagulas- ja rändevoogude humanitaar-, poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid tagajärgi ning nendega seotud ebaseaduslikke rahavooge piirkonnas; taotluse korral osaleda erinevate osalejatega rändeteemalistes dialoogides ning anda kooskõlas liidu poliitiliste eesmärkidega üldisem panus liidu pagulas- ja rändepoliitikasse piirkonnas, eesmärgiga suurendada koostööd muu hulgas tagasisaatmise ja tagasivõtu osas; töötada Saheli riikidega Valletta tippkohtumisel 2015. aasta novembris kokkulepitud meetmete kontrollimisel;

g)

säilitada korrapärane kõrgetasemeline poliitiline kontakt terrorismist ja rahvusvahelisest kuritegevusest mõjutatud riikidega piirkonnas, et tagada ühtne ja terviklik lähenemisviis ning liidu oluline roll rahvusvahelistes püüdlustes võidelda terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevusega. See hõlmab liidu aktiivset toetust piirkondliku julgeolekualase suutlikkuse arendamisele ning selle tagamist, et tegeletakse piisavalt terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse algpõhjustega Sahelis;

h)	jälgida pingsalt piirkonna humanitaarkriisi poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid tagajärgi;

i)

Mali osas panustada riigi stabiilsusele, eelkõige tavapärase põhiseadusliku korra ja valitsemise täielikule taastamisele kogu territooriumil ning püsivale usaldusväärsele riigisisesele dialoogile Mali rahulepingu raames. See hõlmab institutsioonide ülesehitamisele, julgeolekusektori reformile ning pikaajalise rahu tagamisele ja leppimisele ning korruptsiooni ja karistamatuse vastu võitlemisele Malis kaasa aitamist;

j)

aidata koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga rakendada kõnealuses piirkonnas liidu inimõigustepoliitikat, sealhulgas inimõigusi käsitlevaid ELi suuniseid, eelkõige ELi suuniseid laste ja relvastatud konfliktide kohta, samuti naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalda ning nende diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevaid ELi suuniseid ning liidu poliitikat, mis käsitleb naisi, rahu ja julgeolekut, ning edendada kaasamist ja sugudevahelist võrdsust riigi ülesehitamise protsessis kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 (2000) ning hilisemate resolutsioonidega naiste, rahu ja julgeoleku kohta, sealhulgas resolutsiooniga 2242 (2015). See abi hõlmab arengusuundade jälgimist ja nende kohta aruannete koostamist, samuti selle kohta soovituste sõnastamist ning säilitab korrapärased kontaktid asjakohaste ametivõimudega Malis ja kõnealuses piirkonnas, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Prokuratuuri, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ning piirkonnas tegutsevate inimõiguste kaitsjate ja vaatlejatega;

k)	jälgida ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste resolutsioonide, eelkõige resolutsioonide 2056 (2012), 2071 (2012), 2085 (2012), 2100 (2013) ja 2227 (2015) täitmist ja anda selle kohta aru.

2.   Oma volituste täitmiseks ELi eriesindaja muu hulgas

a)	annab nõu ja esitab asjakohasel juhul piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel liidu seisukohtade määratlemise kohta aruandeid, et proaktiivselt edendada ja tugevdada liidu terviklikku lähenemisviisi Sahelis valitseva kriisi suhtes;

b)	hoiab end kursis kõigi liidu tegevustega ning teeb tihedat koostööd asjaomaste liidu delegatsioonidega.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja kohustusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega, eelkõige Saheli koordinaatoriga.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 1. novembrist 2015 kuni 28. veebruarini 2017 on 1 770 000 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste ja vastavate eraldatud rahaliste vahendite piires ELi eriesindaja meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitika- ja julgeolekuküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. ELi eriesindaja lähetatud isikkoosseisu liikmete palga katab vastavalt kas liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja isikkoosseis paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende asjaomase tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse asjakohasel juhul kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid osutavad asjakohasel juhul piirkonnas logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale tema vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda vastutusalasse ja vastutusalas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning milles nähakse ette erandolukorra lahendamise plaan ja evakueerimisplaan;

b)	tagades vastutusalas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutusalasse saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb sellele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt määratud riskiastmele;

d)	tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ning volituste täitmist käsitleva aruande raames.

Artikkel 11

Aruandlus

1.   ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Kooskõlas aluslepingu artikliga 36 võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

2.   ELi eriesindaja annab koordineeritult liidu delegatsioonidega piirkonnas aru parima viisi kohta, kuidas ellu viia liidu algatusi, näiteks liidu panus läbiviidavatesse reformidesse, sealhulgas seoses liidu asjaomaste arenguprojektide poliitiliste aspektidega.

Artikkel 12

Kooskõlastamine teiste liidu osalejatega

1.   Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks aitab ELi eriesindaja strateegia raames kaasa liidu poliitilise ja diplomaatilise tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe tagamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt.

2.   ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse liidu delegatsioonide ja komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja teiste liidu oluliste teenistustega, samuti piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid piirkonnas asuvatele liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

3.   Kohapeal tehakse tihedat koostööd liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös asjakohaste liidu delegatsioonidega missiooni EUCAP Sahel Niger juhile ja missiooni EUCAP Sahel Mali juhile ning missiooni EUTM Mali ülemale kohaliku tasandi poliitilisi juhtnööre. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja, missiooni EUTM Mali ülem ning missioonide EUCAP Sahel Niger ja EUCAP Sahel Mali tsiviiloperatsioonide ülem omavahel.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla liidu muu panusega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab 2016. aasta juuni lõpuks kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile eduaruande ning 2016. aasta novembri lõpuks täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2015.

---

(1)  Nõukogu 18. märtsi 2013. aasta otsus 2013/133/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Sahelis (ELT L 75, 19.3.2013, lk 29).

(2)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

---