Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32015D0450

    Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/450, 16. märts 2015 , millega kehtestatakse testimisnõuded teise põlvkonna Schengeni infosüsteemiga (SIS II) integreeruvatele või oma siseriiklikku süsteemi oluliselt muutvatele liikmesriikidele (teatavaks tehtud numbri C(2015) 1612 all)

    ELT L 74, 18.3.2015, p. 31–37 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2015/450/oj

    18.3.2015   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 74/31


    KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/450,

    16. märts 2015,

    millega kehtestatakse testimisnõuded teise põlvkonna Schengeni infosüsteemiga (SIS II) integreeruvatele või oma siseriiklikku süsteemi oluliselt muutvatele liikmesriikidele

    (teatavaks tehtud numbri C(2015) 1612 all)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 4, artikli 9 lõiget 1, artikli 20 lõiget 3, artikli 22 punkti a, artikli 36 lõiget 4 ja artikli 37 lõiget 7,

    võttes arvesse nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsust (EÜ) nr 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, (2) eriti selle artikli 8 lõiget 4, artikli 9 lõiget 1, artikli 20 lõiget 4, artikli 22 punkti a, artikli 51 lõiget 4 ja artikli 52 lõiget 7,

    olles konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Schengeni infosüsteem on loodud 19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) IV jaotise sätete alusel (3). See süsteem oli tähtis vahend liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätete kohaldamiseks.

    (2)

    9. aprillil 2013, kui hakati kohaldama määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja otsust 2007/533/JSK, asendati Schengeni infosüsteem teise põlvkonna Schengeni infosüsteemiga (SIS II). Sarnaselt oma eelkäijale on SIS II-l oluline roll piirikontrolli kaotamises sisepiiridel ning süsteem aitab otsustavalt kaasa kõrgetasemelise turvalisuse säilimisele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal.

    (3)

    SIS II tehniline ülesehitus hõlmab keskinfosüsteemi (edaspidi „keskne SIS II”), siseriiklikke rakendusi ning keskse SIS II ja siseriiklike rakenduste vahelist sideinfrastruktuuri.

    (4)

    Selleks et hinnata, kas SIS II töötab vastavalt määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK kindlaks määratud tehnilistele ja funktsionaalsetele nõuetele, on praegu ja ka tulevikus vaja teha testid.

    (5)

    SIS II tehnilise arendamise peamistes testimisetappides kohaldatavad testimisnõuded on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 189/2008 (4) ja nõukogu otsuses 2008/173/JSK (5) ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1104/2008 (6) ja nõukogu otsuses 2008/839/JSK (7). Kõnealustes õigusaktides määrati kindlaks keskse SIS II, SIS II siseriiklike süsteemide, nendevahelise suhtluse toimimise ning sideinfrastruktuuriga seotud testide põhinõuded ja korraldamine. Kuna nimetatud õigusaktid olid seotud SIS II tehnilise arendamisega, puudub neil õiguslik toime pärast SIS II kasutuselevõttu 9. aprillil 2013. 8. mail 2013 kaotasid kehtivuse määrus (EÜ) nr 1104/2008, mis tunnistati kehtetuks nõukogu määrusega (EL) nr 1273/2012, (8) ja otsus 2008/839/JSK, mis tunnistati kehtetuks nõukogu määrusega (EL) nr 1272/2012 (9). 2014. aastal tehti ettepanek tunnistada kehtetuks määrus (EÜ) nr 189/2008 ja otsus 2008/173/JSK (10).

    (6)

    Määrusega (EÜ) nr 189/2008, otsusega 2008/173/JSK, määrusega (EÜ) nr 1104/2008 ja otsusega 2008/839/JSK muudeti sideinfrastruktuuri testid, siseriiklike süsteemide vastavustestid, igakülgne testimine ning täiendava teabe vahetamise test kohustuslikuks nendele liikmesriikidele, kes olid migreerunud süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II. Igakülgse testimise alustamise eeltingimuseks olid piisavalt edukad keskse SIS II testid, siseriiklike süsteemide vastavustestid ja sideinfrastruktuuri testid. Määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja otsust 2007/533/JSK hakatakse kohaldama alles siis, kui komisjon on teatanud igakülgse testimise edukast lõpuleviimisest.

    (7)

    Arvestades liidu laienemist ning eelkõige vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala laienemist, on vaja määrata kindlaks testid, mis osutavad liikmesriigi tehnilisele valmisolekule integreeruda süsteemiga SIS II. Õiguskindluse tagamiseks tuleb määrata kindlaks testimisnõuded. Testid peaksid näitama, et liikmesriik suudab vahetada täiendavat teavet, et tema siseriiklik süsteem on täielikult kooskõlas keskse SIS II-ga, et ta suudab andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja otsida, et ta suudab üles laadida nõutava kvaliteediga fotosid ja sõrmejälgi ning et ta suudab töödelda identiteedi väärkasutamisega seotud andmeid.

    (8)

    Liikmesriigid, kes kavatsevad oma siseriiklikus süsteemis (N.SIS II) või Sirene rakenduses teha olulise muudatuse, millele on osutatud määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK, peaksid samuti tegema korraldusasutuse määratud testid, et tõendada täielikku kooskõla keskse SIS II-ga või näidata suutlikkust vahetada täiendavat teavet. Euroopa ametile vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks anti määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusega 2007/533/JSK koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1077/2011 (11) korraldusasutuse volitused.

    (9)

    Arvestades asjaolu, et samu tehnilisi nõudeid tuleks kohaldada kõikides liikmesriikides, on vajalik kohaldada süsteemi SIS II integreeruda kavatseva liikmesriigi suhtes samu testimise etappe, mida pidid läbima need liikmesriigid, kes migreerusid süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

    (10)

    Samuti on vajalik kasutada SIS II arendamise käigus saadud kogemusi ja lisada testid, mida ei olnud ette nähtud ühegi õigusaktiga, kuid mille lisasid liikmesriigid nõukogu ettevalmistavate organite tegevuse raames, eelkõige Sirene vormide vahetamise test.

    (11)

    Testid peaks kindlaks määrama, ette valmistama ja tegema korraldusasutus, keda abistab liikmesriik.

    (12)

    Kuna määruse (EÜ) nr 1987/2006 aluseks on Schengeni acquis, teatas Taani Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 5 kohaselt 15. juuni 2007. aasta kirjas kõnealuse acquis' ülevõtmisest oma õigusaktidesse. Taani on otsuse 2007/533/JSK osaline. Seetõttu on ta kohustatud käesolevat otsust rakendama.

    (13)

    Ühendkuningriik osaleb käesoleva otsuse rakendamises niivõrd, kuivõrd see ei seondu täiendava teabe vahetamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artiklitele 24 ja 25, Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' kohta) artiklile 5 ja nõukogu otsuse 2000/365/EÜ (12) artikli 8 lõikele 2.

    (14)

    Iirimaa osaleb käesoleva otsuse rakendamises niivõrd, kuivõrd see ei seondu täiendava teabe vahetusega vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artiklitele 24 ja 25, Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' kohta) artiklile 5 ja nõukogu otsuse 2002/192/EÜ (13) artikli 6 lõikele 2.

    (15)

    Küprose puhul on käesolev otsus akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

    (16)

    Horvaatia puhul on käesolev otsus akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2012. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

    (17)

    Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (14) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (15) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

    (18)

    Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (16) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2004/860/EÜ (17) artikli 4 lõikega 1.

    (19)

    Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (18) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (19) artikliga 3.

    (20)

    Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 51 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 67 alusel moodustatud komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    (1)   Enne teise põlvkonna Schengeni infosüsteemiga (SIS II) integreerumist teevad liikmesriigid käesoleva otsuse lisas kirjeldatud testid ja läbivad testimise.

    (2)   Liikmesriigid, kes kavatsevad oma siseriiklikus süsteemis (N.SIS II) või SIRENE rakenduses teha olulise muudatuse, esitavad korraldusasutusele taotluse määrata kindlaks need käesoleva otsuse lisas kirjeldatud testid, mille nad peavad tegema, ja läbivad käesoleva otsuse lisas kirjeldatud testimise. Asjaomased liikmesriigid ei rakenda muudatusi enne, kui testid on edukalt tehtud.

    Artikkel 2

    Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

    Brüssel, 16. märts 2015

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Dimitris AVRAMOPOULOS


    (1)  ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

    (2)  ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

    (3)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

    (4)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 189/2008, 18. veebruar 2008, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) testimise kohta (ELT L 57, 1.3.2008, lk 1).

    (5)  Nõukogu otsus 2008/173/EÜ, 18. veebruar 2008, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) testimise kohta (ELT L 57, 1.3.2008, lk 14).

    (6)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 1).

    (7)  Nõukogu otsus 2008/839/JSK, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 43).

    (8)  Nõukogu määrus (EL) nr 1273/2012, 20. detsember 2012, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 359, 29.12.2012, lk 32).

    (9)  Nõukogu määrus (EL) nr 1272/2012, 20. detsember 2012, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 359, 29.12.2012, lk 21).

    (10)  COM(2014) 713 (final) ja COM(2014) 714 (final).

    (11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1077/2011, 25. oktoober 2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

    (12)  Nõukogu otsus 2000/365/EÜ, 29. mai 2000, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

    (13)  Nõukogu otsus 2002/192/EÜ, 28. veebruar 2002, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

    (14)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

    (15)  Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

    (16)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

    (17)  Nõukogu otsus 2004/860/EÜ, 25. oktoober 2004, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 370, 17.12.2004, lk 78).

    (18)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

    (19)  Nõukogu otsus 2011/350/EL, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).


    LISA

    „SIS II TESTID

    1.   EESMÄRGID

    Allpool loetletud testide eesmärk on näidata, kas siseriiklik süsteem (N.SIS II), sideinfrastruktuur ning keskse SIS II (C.SIS II) ja N.SIS II vaheline suhtlus toimivad määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK sätestatud tehniliste ja funktsionaalsusnõuete kohaselt.

    Lisaks näitavad need SIS II testid, kas N.SIS II, sideinfrastruktuur ning C.SIS II ja N.SIS II vaheline suhtlus vastavad sellistele määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK sätestatud funktsionaalsusega mitteseotud nõuetele nagu töökindlus, käideldavus ja jõudlus.

    2.   SIS II TESTIDE LÄBIVIIMINE, ÜKSIKASJALIK ULATUS JA KORRALDUS

    Allpool kirjeldatakse testide järjestust, nende eesmärki, ulatust (sõltuvalt rakendamisest liikmesriikides) ja korraldust.

    2.1.   Ühenduvustestid tehakse testimise esimeses etapis ja nende käigus testitakse SIS II sideinfrastruktuuri ühenduvust ja vastupidavust.

    2.2.   Siseriiklike süsteemide vastavustestid tehakse testimise teises etapis ja nende käigus testitakse N.SIS II vastavust liidese juhenddokumendi alusversioonis (ICD) kindlaks määratud spetsifikatsioonidele.

    2.3.   Siseriiklike kohalike liideste (LNI)/varuliideste (BLNI) testid tehakse testimise kolmandas etapis ja nende käigus kontrollitakse SIS II sideinfrastruktuuri ühenduvust ja vastupidavust eesmärgiga testida LNI ja BLNI (juhul, kui liikmesriigil on varuliides) taustal oleva N.SIS II õiget toimimist ja vastupidavust.

    2.4.   Üldtestid tehakse testimise neljandas etapis ja nende käigus kontrollitakse N.SIS II nõuetekohast toimimist, võrreldes seda kehtiva ICD spetsifikatsiooniga samalaadsetes tingimustes ja kaasates teised SIS II ühendatud riigid, nagu igapäevatöös nõutud. Need on jagatud kahte etappi.

    2.4.1.   Liikmesriikide testid

    Selle testimisetapi jooksul peavad kõik juba SIS II ühendatud liikmesriigid näitama oma suutlikkust võtta vastu ühineva liikmesriigi sõnumeid. Ühineva liikmesriigi sõnumite saatmiseks võib kasutada imitaatoreid.

    2.4.2.   Igakülgsed testid

    Selles etapis toimub testitavas süsteemis (SUT) sõnumite saatmine nii, nagu võib eeldada süsteemi harilike toimingute ajal. Liikmesriigid (v.a SUT) asendatakse imitaatoritega. Selle etapi eesmärk on tagada, et SUT suudab vastu võtta ja töödelda kõik sissetulevad sõnumid ning teostada harilikke toiminguid, sealhulgas testida vastupidavust.

    2.5.   ITSM (IT-teenuste haldamise) testid tehakse testimise viiendas etapis ja nende käigus kontrollitakse IT-teenuste haldamise korraldust, sealhulgas nende toimimist ja teabe edastamise menetlusi selliste sidesüsteemide kaudu nagu SIS II SPoC mail, eOPM ja SM7.

    2.6.   Sirene ühenduvustestid tehakse testimise kuuendas etapis ja nende käigus kontrollitakse Sirene Maili infrastruktuuri ühenduvust ja vastupidavust ning tavapärase sõnumite vahetamise kaudu postkastide põhifunktsioone.

    2.7.   Sirene funktsionaalsustestid tehakse testimise seitsmendas etapis ja nende käigus kontrollitakse siseriiklike Sirene tehniliste lahenduste toimimist ning Sirene büroode vahelist teabe vahetamist Sirene Maili infrastruktuuri kaudu saadetud vormide teel vastavalt komisjoni rakendusotsuses (EL) 2015/219 (1) sätestatud Sirene käsiraamatus esitatud spetsifikatsioonidele, vastavate hoiatusteadete sisestamist, muutmist, neile lipu lisamist ja nende kustutamist SIS II-s ning SIS II hoiatusteadetele vajaliku lisateabe lisamist või selle eemaldamist.

    Sõltuvalt SIS II-ga integreeruda kavatseva liikmesriigi õigusraamistikust võib ette näha muud liiki teste.

    2.8.   Testimise koordineerimine

    Korraldusasutus on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa amet (edaspidi „eu-LISA”), kes koordineerib kõiki teste, eu-LISA koostab testide spetsifikatsioonid, testide ajakava ja esitab ülevaate testide tulemustest. Lisaks sellele teeb ta kindlaks ja liigitab iga tuvastatud probleemi, kirjeldab seda ning teeb ettepanekuid võimalike lahenduste kohta.

    Liikmesriigid aitavad eu-LISA testide korraldamisega seotud kõikide ülesannete üldisel täitmisel.

    2.9.   Testimise dokumentatsioon

    Eu-LISA koostab üksikasjalikud testide spetsifikatsioonid. Ta teeb asjaomastele liikmesriikidele kättesaadavaks testide spetsifikatsioonide kavandid ja lõplikud versioonid.

    2.10.   Testide läbiviimine

    Eu-LISA korraldab testid koos liikmesriigi ja muude asjaomaste sidusrühmadega vastavate spetsifikatsioonide alusel ja vastavalt liikmesriigi ekspertidega kokkulepitud ajakavale ning tõendab, et testide tulemused vastavad spetsifikatsioonidele. Testide läbiviimiseks, kaasa arvatud Sirene funktsionaalsustestide jaoks, loob eu-LISA C.SIS II-s keskkonna, kus on võimalik teha Sirene funktsionaalsusteste ja muuta nendega seotud hoiatusteateid.

    2.11.   Testitulemuste heakskiitmine

    Liikmesriigi testile antakse üks järgmistest hinnangutest „läbitud”, „läbitud märkusega”, „tulemus ebaselge”, „ei läbinud” või „ei testitud/ei kohaldata”.

    a)

    „Läbitud”:

    i)

    tegelikud tulemused vastavad oodatud tulemustele („Expected result”);

    ii)

    kõikidest testitingimustest ja testi kavast peeti kinni;

    iii)

    ühegi kriteeriumiga seoses ei ole tulemus ebaselge.

    b)

    „Läbitud märkusega”

    Punktis a loetletud tingimused on täidetud, kuid eritingimuste ja/või hästi põhjendatud asjaolude tõttu oli tulemus ootamatu või testi käigus ilmnes ettearvamatu sündmus, mille tõttu läbiti test märkusega.

    c)

    „Tulemus ebaselge”: testi ajal ilmnesid SUTist sõltumatud ootamatud asjaolud.

    d)

    „Ei läbinud”: täidetud ei ole vähemalt üks testi läbimiseks nõutud kriteerium.

    e)

    „Ei testitud/ei kohaldata”.

    Eu-LISA koostab SIS II testide tulemuste kohta aruande. Ta teeb kindlaks ja liigitab iga tuvastatud probleemi, kirjeldab seda ning teeb ettepanekuid võimalike lahenduste kohta. Liikmesriigi eksperdid edastavad testi koordineerimisrühmale kogu tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe.

    Kui testidokumentides on testid jagatud etappidesse, teavitab eu-LISA liikmesriiki iga etapi tulemustest enne järgmise etapi algust.

    Testide tulemuste heakskiitmisel võetakse aluseks aruanne, mis sisaldab testitulemuste üksikasjalikku analüüsi ja järeldusi liikmesriigi siseriiklike süsteemide (N.SIS II või Sirene rakendus) valideerimise kohta. Juhul kui liikmesriik, kus testimine toimub, või eu-LISA leiab, et testide edukas lõpuleviimine ei olnud võimalik, tuleb see märkida aruandesse. Eu-LISA avaldab arvamuse SIS II testide eduka lõpuleviimise kohta, võttes arvesse liikmesriigi ekspertide seisukohti, ning eu-LISA esitab testitulemused koos oma arvamusega lõpliku heakskiidu saamiseks Sisvisi komitee asjaomastele koosseisudele.

    3.   TESTIMISE ALUSEKS OLEV LIIDESE JUHENDDOKUMENT (ICD) JA ÜKSIKASJALIK TEHNILINE SPETSIFIKATSIOON (DTS)

    Iga liikmesriigi N.SIS II, mis integreeritakse SIS II, testitakse viimaste spetsifikatsioonide põhjal.

    Eu-LISA koostatud üksikasjalikes tehnilistes spetsifikatsioonides (DTS) määratakse kindlaks C.SIS II funktsionaalsus- ja funktsionaalsusega mitteseotud nõuded.

    Eu-LISA koostatud ICDs määratakse kindlaks süsteemide C.SIS II ja N.SIS II vaheline liides. Dokument sisaldab kahe süsteemi vahelise suhtluse tehnilisi spetsifikatsioone seoses edastatavate andmete ja sõnumite, kasutatavate protokollide ning sündmuste ajastamise ja järjestusega.

    Liidese juhenddokumendi ja üksikasjaliku tehnilise spetsifikatsiooniga kehtestatud spetsifikatsioonid kehtivad teatava ajavahemiku jooksul ning mõlema süsteemi ajakohastamise ajakava sätestatakse redaktsioonide kavas, millega määratakse kindlaks konkreetses testimisetapis kasutatav alusversioon. Testimise käigus tuvastatud probleemidest teatatakse, neid analüüsitakse ja need lahendatakse kehtiva korra kohaselt, võttes arvesse selle liikmesriigi ekspertide arvamust, kus testimine toimub.

    4.   TESTIMISETAPPIDE TULEMUSTE VAHE- JA LÕPPARUANNE

    Eu-LISA koostab korrapäraselt aruandeid testimise hetkeseisu kohta. Aruannetes märgitakse, millist testimisetappi käsitletakse ning kas liikmesriik on mõne etapi lõpule viinud, testimist alustanud või ei ole seda veel teinud. Kui ilmnevad asjaolud, mis seavad ohtu testimise ajakavast kinnipidamise, tuleb neid ja nende põhjuseid aruandes kajastada.

    Pärast iga testimisetappi koostab eu-LISA aruande tulemuste, tuvastatud probleemide ja võimalike lahenduste kohta. Juhul kui liikmesriik, kus testimine toimub, või eu-LISA leiab, et testide edukas lõpuleviimine ei olnud võimalik, koostab ta selle kohta protokolli kantava märkuse, milles nimetab ka ebaõnnestumise põhjused.”


    (1)  Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/219, 29. jaanuar 2015, millega asendatakse rakendusotsuse 2013/115/EL (milles käsitletakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) SIRENE käsiraamatut ja muid rakendusmeetmeid) lisa (ELT L 44, 18.2.2015, lk 75).


    Top