Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32014R1307

Komisjoni määrus (EL) nr 1307/2014, 8. detsember 2014 , suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa kriteeriumide ja geograafilise ulatuse määramise kohta vastavalt bensiini ja diislikütuse kvaliteeti käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõike 3 punktile c ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 3 punktile c

ELT L 351, 9.12.2014, p. 3–5 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1307/oj

9.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 351/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1307/2014,

8. detsember 2014,

suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa kriteeriumide ja geograafilise ulatuse määramise kohta vastavalt bensiini ja diislikütuse kvaliteeti käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõike 3 punktile c ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 3 punktile c

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta, (1) mida on muudetud nõukogu direktiiviga 2009/30/EÜ, (2) eriti selle artikli 7b lõike 3 punkti c teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta, (3) eriti selle artikli 17 lõike 3 punkti c teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ on sätestatud, et biokütuseid ja vedelaid biokütuseid võib arvesse võtta üksnes püstitatud eesmärkide saavutamiseks ning ettevõtjad võivad saada riigi toetust üksnes siis, kui nad järgivad kõnealustes direktiivides sätestatud säästlikkuse kriteeriume. Selle korra kohaselt ei või biokütuseid ja vedelaid biokütuseid eesmärkide saavutamisel arvesse võtta või saada riigi toetust, kui need kütused on valmistatud toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis jaanuaris 2008 või pärast seda oli suure bioloogilise mitmekesisusega maa-ala, välja arvatud mitteloodusliku suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa puhul, kui on tõendatud, et tooraine koristamine on vajalik rohumaa seisundi säilimiseks.

(2)

Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 3 punkti c viimasele lõigule ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõike 3 punkti c viimasele lõigule peab komisjon kehtestama kriteeriumid ja geograafilise ulatuse, et määrata kindlaks, milline rohumaa kuulub suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa alla direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõike 3 punkti c ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 3 punkti c kohaselt.

(3)

Suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaad on kliimavöönditi erinevad ning võivad muu hulgas hõlmata nõmmesid, karja- ja heinamaid, savanne, steppe, võsastikke, tundraid ja preeriaid. Nendel aladel on selgelt eristatavad tunnused, näiteks puudega kaetud ala suurus ning karjatamise ja niitmise intensiivsus. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõike 3 punkti c ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 3 punkti c kohaldamisel on seega asjakohane kasutada rohumaa laia määratlust.

(4)

Direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ on tehtud vahet looduslikul ja mittelooduslikul suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaal ning esitatud mõlema määratlused. Seega on asjakohane lisada nendesse määratlustesse rakenduskriteeriumid. Käesoleva määruse kohaldamisel on asjakohane pidada kahjustatud rohumaad vähenenud bioloogilise mitmekesisusega alaks.

(5)

Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõike 3 punkti c ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 3 punkti c nõuete täitmist kontrollitakse kooskõlas direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõigetega 1 ja 3 ning direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõigetega 1 ja 3.

(6)

Põhjalik teave geograafiliste alade kohta, kus asuvad suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaad, ei ole rahvusvahelisel tasandil täielikult kättesaadav. Seepärast nähakse käesoleva määrusega ette geograafilised alad üksnes selliste suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaade jaoks, mille kohta teave on juba kättesaadav.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/28/EÜ artikli 25 lõike 2 kohase biokütuste ja vedelate biokütuste jätkusuutlikkuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõike 3 punkti c ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 3 punkti c kohaldamisel kasutatakse järgmisi kriteeriume ja määratlusi:

1)   „rohumaa”– maismaa ökosüsteem(id), kus vähemalt viie järjestikuse aasta jooksul domineerivad roht- ja põõsastaimed. See hõlmab heina- ja karjamaad, mida haritakse heina saamiseks, kuid ei hõlma muude põllukultuuride tootmiseks haritavat maad ega ajutist kesa. Lisaks ei ole hõlmatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 4 punktis b määratletud püsivalt metsaga kaetud alad, v.a juhul, kui on tegemist agrometsandussüsteemidega, mis hõlmavad maakasutussüsteeme, mille puhul põllumajanduslikus keskkonnas majandatakse metsa koos põllukultuuride või loomakasvatussüsteemidega. Roht- ja põõsastaimede domineerimine tähendab seda, et nende kombineeritud alustaimestik on suurem kui puude võrastiku liitus;

2)   „inimsekkumine”– juhitud karjatamine, niitmine, lõikamine, koristamine või põletamine;

3)   „looduslik suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa”– rohumaa, kus:

a)

inimsekkumiseta rohumaa säiliks ning

b)

säilib looduslik liigiline koosseis ning ökoloogilised tunnused ja protsessid;

4)   „mittelooduslik suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa”– rohumaa, mis:

a)

inimsekkumiseta ei oleks enam rohumaa ning

b)

ei ole kahjustatud, see tähendab, et seda ei iseloomusta bioloogilise mitmekesisuse pikaajaline vähenemine näiteks ülekarjatamise, taimestiku mehaanilise kahjustamise, mullaerosiooni või mulla kvaliteedi halvenemise tõttu, ning

c)

on liigirikas, see tähendab:

i)

on märkimisväärse tähtsusega elupaigaks äärmiselt ohustatud, ohustatud või ohualdistele liikidele, mis on sellisena klassifitseeritud Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu ohustatud liikide punases raamatus või muudes liike või elupaiku hõlmavates samalaadsetes loeteludes või siseriiklikes õigusaktides või mida toormaterjali päritoluriigi pädev ametiasutus on tunnustanud, või

ii)

on märkimisväärse tähtsusega elupaigaks endeemilistele või piiratud alal levinud liikidele või

iii)

on märkimisväärse tähtsusega elupaigaks seoses liigisisese geneetilise mitmekesisusega või

iv)

on märkimisväärse tähtsusega elupaigaks suurele osale rändliikide või karja või parve kogunevate liikide kogu populatsioonist või

v)

on piirkondlikult või riiklikult oluline või väga ohustatud või ainulaadne ökosüsteem.

Artikkel 2

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, käsitatakse järgmistel Euroopa Liidu geograafilistel aladel asuvaid rohumaid alati suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaadena:

1)

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (4) I lisas loetletud elupaigad;

2)

direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas loetletud üleliidulise tähtsusega looma- ja taimeliikide jaoks märkimisväärse tähtsusega elupaigad;

3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (5) I lisas loetletud metslinnuliikide jaoks märkimisväärse tähtsusega elupaigad.

Suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaad Euroopa Liidus ei piirdu käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud geograafiliste aladega. Artiklis 1 sätestatud suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa kriteeriumidele võib vastata ka muu rohumaa.

Artikkel 3

Kui on tõendatud, et tooraine koristamine on vajalik rohumaa seisundi säilimiseks, ei ole vaja esitada täiendavat tõendusmaterjali, et tõendada vastavust direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõike 3 punkti c alapunktile ii ning direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 3 punkti c alapunktile ii.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 8. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.

(2)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 88.

(3)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

(4)  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(5)  ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.

Top