a)

selle suurim vooluhulk on kuni 250 m3/h;

b)

selle suurim vooluhulk on 250 – 1 000 m3/h, kuid tootja kinnitab, et seade on ette nähtud üksnes elamus kasutamiseks;

a)

kas laiendada käesoleva määruse reguleerimisala sellistele ühesuunalistele ventilatsiooniseadmetele, mille sisendvõimsus on alla 30 W, ning sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetele, mille kõigi ventilaatorite kogusisendvõimsus on kummagi õhujoa kohta alla 30 W;

b)

kas muuta kontrollimisel lubatud kõrvalekaldeid, mis on sätestatud VI lisas;

c)

kas on asjakohane võtta arvesse madala energiatarbega filtrite mõju energiatõhususele;

d)

kas on vaja sätestada veel üks rangemate ökodisaininõuete järk.

1.

Mõisted:

(1)   „erienergiatarve (SEC)”– näitaja [kWh/(m2.a)], mis iseloomustab eluaseme või elamu ventileerimise energiakulu köetava pinna ruutmeetri kohta, mis arvutatakse elamuventilatsiooniseadmete jaoks VIII lisa juhiste kohaselt;

(2)   „müravõimsustase (LWA)”– 1-pikovatise (1 pW) müravõimsuse suhtes määratud A-kaalutud müravõimsustase [dB], mis tekib müra levimisel läbi seadme kesta õhku õhu etalonvooluhulga korral;

(3)   „mitmekiiruseline ajam”– ventilaatori ajam, millega saab töötada vähemalt kolmel töökiirusel ja kiirusel 0 (väljalülitatud seisund);

(4)   „sagedusmuundur”– elektrooniline regulaator, mis on ehitatud kokku mootori ja ventilaatoriga või töötab nendega koos või neist eraldi ning mis pidevalt muudab elektrimootori toidet, et seeläbi reguleerida vooluhulka;

(5)   „soojustagasti”– sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadme osa, milles on soojusvaheti, mille ülesandeks on kasutada (saastunud) väljatõmbeõhus leiduvat soojust (värske) sissepuhkeõhu soojendamiseks;

(6)   „elamu soojustagasti temperatuuri suhtarv (ηt)”– välisõhu temperatuuri suhtes leitud sissepuhkeõhu temperatuuritõusu ja väljatõmbeõhu temperatuurilangu suhe, mõõdetud kuiva soojustagastuse korral ja standardsetel õhutingimustel, kui massivool on tasakaalus etalonvooluhulga juures, sise- ja välistemperatuuri vahe on 13 K, ilma ventilaatori mootorist pärineva soojuse parandita;

(7)   „seadmesisese lekke osa”– sissepuhkeõhus leiduv väljatõmbeõhu osa, kui seade töötab õhu etalonvooluhulgaga ja mõõtmine toimub kanalites; väljatõmbeõhk satub sissepuhkeõhku soojustagastiga seadmes toimuva lekke tõttu; katse tehakse elamuventilatsiooniseadmete puhul 100 Pa juures, mitteelamuventilatsiooniseadmete puhul 250 Pa juures;

(8)   „õhutagastus”– väljatõmbeõhu protsent, mis tagastatakse sissepuhkeõhku regeneratiivsoojusvaheti puhul etalonvooluhulga juures;

(9)   „välimise lekke osa”– õhu etalonvooluhulga osa, mis lekib rõhukatsel seadme kestast ümbritsevasse keskkonda või vastupidi; katse tehakse nii ala- kui ka ülerõhu puhul elamuventilatsiooniseadmetel 250 Pa juures, mitteelamuventilatsiooniseadmetel 400 Pa juures;

(10)   „segunemine”– vahetu ringlus või õhuvoolude segunemine sise- ja välisosa sissepuhke ja väljatõmbe vahel, nii et seadme töötamisel etalonvooluhulgaga ei toimu ehitise tõhusat ventileerimist;

(11)   „segunemisosa”– väljatõmbeõhu see osa kogu õhu etalonvooluhulgast, mis ringleb sise- ja välisosa sissepuhke ja väljatõmbe vahel ega võimalda ehitist tõhusalt ventileerida, kui seade töötab õhu etalonvooluhulgaga (mida mõõdetakse 1 m kaugusel siseosa sissepuhkekanalis), millest on lahutatud seadmesisese lekke osa;

(12)   „efektiivne võimsus”– elektrivõimsus [W] etalonvooluhulga ja vastava välisrõhu koguvahe korral, mis koosneb ventilaatorite, juhtseadmete (sealhulgas juhtpuldid) ja soojuspumba — kui see kuulub süsteemi — võimsustarbest;

(13)   „erivõimsus (SPI)”– efektiivse võimsuse [W] ja etalonvooluhulga [m3/h] suhe [W/(m3/h)];

(14)   „rõhu-vooluhulga kõverad”– selliste kõverate parv, mis kujutavad ühesuunalise elamuventilatsiooniseadme või sissepuhke-väljatõmbeseadme sissepuhke rõhuvahe sõltuvust vooluhulgast (rõhtteljel); iga kõver vastab ühele ventilaatori töökiirusele (üks, kaks või kolm) ja on koostatud ventilaatori vooluhulga kaheksa ühesuguse sammuga valitud punkti alusel; kui ventilaatoril on pidevalt muudetav töökiirus, valitakse vähemalt väikseimale ja suurimale töökiirusele vastav kõver ning sobiv keskmine kõver, mis on lähedane erivõimsuse katses kasutatavale õhu vooluhulgale ja rõhuvahele;

(15)   „etalonvooluhulk”– väärtus [m3/s] rõhu-vooluhulga kõvera rõhtteljel, mis on võetud sellises võrdluspunktis või on kõige lähemal sellele võrdluspunktile, mis vastab vähemalt 70 % suurimast vooluhulgast ja rõhule 50 Pa kanalitega seadmete või väikseimale rõhule kanalita seadmete puhul; sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete korral määratakse etalonvooluhulk sissepuhkeavas;

(16)   „juhtimistegur”– erienergiatarbe arvutamisel kasutatav parandustegur, millega võetakse arvesse ventilatsiooniseadme juhtimisseadme tüüpi, nagu on kirjeldatud VIII lisa tabelis 1;

(17)   „juhtimisnäitaja”– selline mõõdetav näitaja või näitajate kogum, mis kirjeldab ventileerimisvajadust, seega: suhteline niiskus, süsihappegaasisisaldus, lenduvate orgaaniliste ühendite või muude gaaside sisaldus ruumis või ruumis viibimise ja liikumise kindlakstegemine kehade infrapunakiirguse või ultraheli peegeldumise või inimtegevusest või seadmetest tingitud valguse või elektriliste signaalide järgi;

(18)   „käsijuhtimine”– juhtimise liik, mille puhul ei kasutata nõudluspõhise juhtimise seadet;

(19)   „nõudluspõhise juhtimise seade”– seade või seadmete komplekt, mis on ehitatud kokku või eraldi ning mis mõõdab juhtimisnäitajat ja seadistab selle järgi automaatselt ventilatsiooniseadme ja/või kanalite vooluhulka;

(20)   „aja järgi juhtimise pult”– seade, mida kasutab inimene ventilaatori töökiiruse ja vooluhulga seadistamiseks ja millega saab vähemalt seitsmeks nädalapäevaks käsitsi seadistada vähemalt kaks nõrgema võimsusega ajavahemikku, s.o ajavahemikku, mil vooluhulk on vähendatud või 0;

(21)   „nõudluspõhise ventileerimise seade”– ventilatsiooniseade, mis töötab nõudluspõhise juhtimise seadmega;

(22)   „kanalitega ventilatsiooniseade”– ventilatsiooniseade, mis ventileerib ühte või enamat ruumi hoones ja kasutab selleks õhukanaleid ning millele on ette nähtud kanaliühendused;

(23)   „kanalita ventilatsiooniseade”– hoones ühe ruumi või ala ventileerimise seade, mis ei ole ette nähtud kanaliga ühendamiseks;

(24)   „keskse nõudluspõhise juhtimise seade”– nõudluspõhise juhtimise seade, millega pidevalt seadistatakse kanalitega ventilatsiooniseadme töökiirust (töökiirusi) ja vooluhulka ühe anduri abil keskselt kogu ventileeritava hoone või hooneosa ulatuses;

(25)   „kohaliku nõudluspõhise juhtimise seade”– nõudluspõhise juhtimise seade, millega pidevalt seadistatakse ventilatsiooniseadme töökiirust (töökiirusi) ja vooluhulka kanalitega ventilatsiooniseadme puhul rohkem kui ühe anduri abil, kanalita ventilatsiooniseadme puhul ühe anduri abil;

(26)   „staatiline rõhk (psf)”– kogurõhk, millest on lahutatud dünaamiline rõhk;

(27)   „kogurõhk (pf)”– ventilaatori väljundi ja sisendi juures mõõdetud absoluutsete rõhkude vahe;

(28)   „absoluutne rõhk”– rõhk, mida mõõdetaks gaasijoa teatavas punktis, kui juga peatataks isoentroopse protsessiga;

(29)   „dünaamiline rõhk (kiirusrõhk)”– rõhk, mille arvutamiseks kasutatakse massivooluhulka, gaasi keskmist tihedust väljavoolukohas ja ventilatsiooniseadme väljavoolu pindala;

(30)   „rekuperatiivsoojusvaheti”– soojusvaheti, mis on ette nähtud soojuse ülekandmiseks ühelt õhujoalt teisele ilma liikuvate osadeta, nt pindsoojusvaheti, torusoojusvaheti samasuunalise õhuvooluga, ristisuunalise õhuvooluga või vastassuunalise õhuvooluga või nende kombinatsiooniga, või aurudifusiooniga pind- või torusoojusvaheti;

(31)   „regeneratiivsoojusvaheti”– pöörlev soojusvaheti, milles on pöördratas, mis kannab soojust ühelt õhuvoolt teisele, sealhulgas erimaterjal, mis võimaldab varjatud soojust üle kanda, ajam, kest või raam ja tihendid, mis vähendavad möödavoolu ja leket ühest õhuvoolust teise; sellistel soojusvahetitel on erinev niiskuse ülekandmise võime sõltuvalt kasutatavast erimaterjalist;

(32)   „õhuvoolu tundlikkus rõhumuutuste suhtes”– kanalita elamuventilatsiooniseadmel suurim kõrvalekalle suurimast vooluhulgast välisel ülerõhul + 20 Pa, jagatud sama suurusega välisel alarõhul – 20 Pa;

(33)   „siseruumi ja väliskeskkonna vaheline õhupidavus”– kanalita elamuventilatsiooniseadme vooluhulk [m3/h] väliskeskkonna ja ruumi vahel, kui ventilaator on välja lülitatud;

(34)   „kaheotstarbeline ventilatsiooniseade”– ventilatsiooniseade, mis on ette nähtud ventileerimiseks ja tule või suitsu äratõmbeks ning mis vastab ehitiste tuleohutuse põhinõuetele, mis on sätestatud määruses (EL) nr 305/2011;

(35)   „soojustatud klapp soojustagastist möödavooluks”– lahendus, mis tekitab möödavoolu soojustagastist või seadistab automaatselt või käsitsi selle soojustagastust, ilma et selleks oleks tingimata tarvis füüsilist õhu möödaviiku (näiteks jahedat õhku puhuv kastventilaator, rootori kiiruse seadistamine, õhuvoo seadistamine).

2.

Mitteelamuventilatsiooniseadmete mõisted lisaks I lisa 1. osas esitatud mõistetele

(1)   „Nimielektrivõimsus (P)”– elektrivõimsus [kW], mida tarbivad ventilaatori ajamid, sealhulgas (kui need on olemas) mootori juhtimisseadmed, nimivälisrõhul ja nimivooluhulga korral;

(2)   „ventilaatori kasutegur (ηfan)”– ventilatsiooniseadme ventilaatori(te), sealhulgas mootori ja ajami, staatiline tõhusus (etalonkonfiguratsiooni korral), mis on määratud nimivooluhulga ja nimivälisrõhu juures;

(3)   „sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadme etalonkonfiguratsioon”– toote konfiguratsioon, millesse kuuluvad kest, vähemalt kaks sagedusmuunduriga või mitmekiiruselise ajamiga ventilaatorit, soojustagasti, puhas peenfilter sissepuhkepoolel ja puhas tavafilter väljatõmbepoolel;

(4)   „ühesuunalise ventilatsiooniseadme etalonkonfiguratsioon”– toote konfiguratsioon, millesse kuuluvad kest, vähemalt üks sagedusmuunduriga või mitmekiiruselise ajamiga ventilaator ning juhul, kui seadmele on ette nähtud sissepuhkepoolele paigaldada filter, siis peab see olema puhas peenfilter.

(5)   „ventilaatori väikseim kasutegur (ηνu)”– väikseim nõutav ventilatsiooniseadme kasutegur käesoleva määruse kohaldamisel;

(6)   „nimivooluhulk (qnom)”– mitteelamuventilatsiooniseadme tootja esitatud arvutuslik vooluhulk [m3/s] normaaltingimustel (õhutemperatuur 20 °C ja rõhk 101 325 Pa), kui seade on komplektselt (nt koos filtritega) ja tootja juhiste järgi paigaldatud;

(7)   „nimivälisrõhk (Δps, ext)”– tootja esitatud arvutuslik staatilise välisrõhu vahe [Pa] nimivooluhulga korral;

(8)   „ventilaatori suurim nimitöökiirus (vfan_rated)”– ventilaatori töökiirus [pööret minutis] nimivooluhulga ja nimivälisrõhu korral;

(9)   „ventilatsioonisüsteemi osadel toimuv rõhulang (Δps,int)”– ühesuunalises või sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmes etalonkonfiguratsiooni korral tekkiva staatilise rõhu langu summa [Pa] nimivooluhulga juures;

(10)   „seadmesisese rõhu lang täiendavatel mitteventilatsiooniosadel (Δps,add)”– see osa sisemiste staatilise rõhu langude summast [Pa] nimivooluhulga ja nimivälisrõhu korral, mis jääb alles pärast ventilatsioonisüsteemi osadel toimuva siserõhulanguse (Δps,int) lahutamist;

(11)   „mitteelamuventilatsiooniseadme soojustagasti temperatuuri suhtarv (ηt_nrvu)”– välisõhu temperatuuri suhtes leitud sissepuhkeõhu temperatuuritõusu ja väljundõhu temperatuurilangu suhe, mõõdetud kuivadel võrdlustingimustel, kui massivool on tasakaalus, sise- ja välisõhu temperatuurivahe on 20 K, ilma ventilaatori mootorist ja seadmesisesest lekkest tuleneva soojuse parandita;

(12)   „ventilatsiooniosade sisemine erivõimsus (SFPint)”– ventilatsioonisüsteemi osade siserõhulangu ja ventilaatori kasuteguri suhe [W/(m3/s)] etalonkonfiguratsiooni korral;

(13)   „ventilatsiooniosade suurim sisemine erivõimsus (SFPint_limit)”– käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate ventilatsiooniseadmete sisemise erivõimsuse SFPint tõhususnõue [W/(m3/s)];

(14)   „vahesoojuskandjaga soojustagasti”– soojustagasti, mille puhul väljatõmbe jahutuspatarei ja ventileeritavas ruumis tagastatud soojust õhuvoolule edastav seade — sissepuhke kalorifeer — on omavahel ühendatud sellise vahesoojuskandjaga, mis võimaldab soojustagasti kahte poolt hoonesse vabalt valitud asukohtadesse paigutada;

(15)   „kiirus seadmes”– kas sissepuhke või väljatõmbe õhukiirus [m/s], olenevalt sellest, kumb on suurem. Need kiirused on õhukiirused ventilatsiooniseadme sees vastavalt sissepuhkepoolel ja väljatõmbepoolel. Kiirus on kas kiirus vastava osa filtri alal, või kui filtrit ei ole paigaldatud, kiirus ventilaatori alal;

(16)   „temperatuuri suhtarvu boonus (E)”– parandustegur, millega võetakse arvesse seda, et tõhusam soojustagastus põhjustab suurema rõhulangu ja nõuab suuremat ventilaatori erivõimsust;

(17)   „filtri parand (F)”– parand [Pa], mida kasutatakse siis, kui seade erineb sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadme etalonkonfiguratsioonist;

(18)   „peenfilter”– filter, mis vastab IX lisas kirjeldatud asjaomastele nõuetele;

(19)   „tavafilter”– filter, mis vastab IX lisas kirjeldatud asjaomastele nõuetele;

(20)   „filtri kasutegur”– filtrisse kogutud tolmufraktsiooni ja filtrisse suunatud tolmufraktsiooni suhte keskmine IX lisas peen- ja tavafiltrite puhul kirjeldatud tingimustel.

—

mudelite puhul, mida toodetakse vähem kui viis ühikut aastas, loetakse mudel käesolevale määrusele mittevastavaks,

—

mudelite puhul, mida toodetakse aastas viis või rohkem ühikut, katsetab turujärelevalveasutus veel kolme juhuslikku seadet.

a)

SEC: sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetel – 42 kWh/(m2.a) ning ühesuunaliste ventilatsiooniseadmetel – 27 kWh/(m2.a);

b)

soojustagasti temperatuuri suhtarv ηt: sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetel 90 %.

a)

SFPint: 150 W/(m3/s) alla 2. järgu piirnormi mitteelamuventilatsiooniseadmete korral, kui vooluhulk ≥ 2 m3/s, ning 250 W/(m3/s) alla 2. järgu piirnormi eriprojekti järgi ehitatud mitteelamuventilatsiooniseadmete korral, kui vooluhulk < 2 m3/s;

b)

soojustagasti temperatuuri suhtarv ηt_nrvu: 85 %, vahesoojuskandjaga soojustagasti korral 80 %.

—

SEC on ventileerimise erienergiatarve eluaseme või hoone köetava põrandapinna ruutmeetri kohta [kWh/(m2.a)];

—

ta on töötundide arv aastas [h/a];

—

pef on elektritootmise ja -jaotamise primaarenergiategur [–];

—

qnet on nõutav erivooluhulk köetava põrandapinna ruutmeetri kohta [m3/h.m2];

—

MISC on liigituse üldtegur, milles võetakse arvesse ventileerimistõhusust, kanali leket ja infiltratsiooni [–];

—

CTRL tähistab ventileerimise juhtimistegurit [–];

—

x on astendaja, millega võetakse arvesse soojusenergiasäästu ja elektrienergiasäästu vahelist mittelineaarsust, mis sõltub mootorist ja ajamist [–];

—

SPI on erivõimsus [kW/(m3/h)];

—

th on kütmishooaja tundide koguarv [h];

—

ΔΤh on kogu kütmishooaja keskmine sisetemperatuuri (19 °C) ja välistemperatuuri vahe, millest on lahutatud parand 3K, mis arvestab päikesesoojust ja ruumis tekkinud soojust [K];

—

ηh on kütmise keskmine kasutegur [–];

—

cair on õhu erisoojus konstantsel rõhul ja konstantsel tihedusel [kWh/(m3 K)];

—

qref on loomuliku ventileerimise etalonerivooluhulk (köetava põrandapinna ruutmeetri kohta) [m3/h.m2];

—

ηt on soojustagasti temperatuuri suhtarv [–];

—

Qdefr on aastane jää sulatamise elektrienergiakulu köetud põrandapinna ruutmeetri kohta [kWh/m2.a], mis tuleb muudetava takistusega elekterkütte kasutamisest.

kus:

Suurust Qdefr kasutatakse üksnes rekuperatiivsoojusvahetiga sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete korral; ühesuunaliste seadmete ja regeneratiivsoojusvahetiga seadmete Qdefr  = 0.

—

ηt on soojustagasti temperatuuri suhtarv [–];

—

t2″ on soojustagastist väljuva ja ruumi siseneva õhu temperatuur [°C];

—

t2′ on välisõhu temperatuur [°C];

—

t1′ on ruumist väljuva ja soojustagastisse siseneva väljalaskeõhu temperatuur [°C].

1. jaanuarist 2016:

1. jaanuarist 2018: