24.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/44

(1)

Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES) oli Maa seire alane algatus, mida juhtis liit ja mida viidi ellu partnerluses liikmesriikidega ja Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). GMESile pandi alus 1998. aasta mais, mil Euroopas kosmosetegevuse arendamisega tegelevad institutsioonid esitasid ühisavalduse, mida nimetatakse Baveno manifestiks. Manifestis kutsuti võtma pikaajalist kohustust seoses kosmosepõhiste keskkonnaseireteenuste väljaarendamisega, milles kasutataks ära ja arendataks edasi Euroopa oskusi ja tehnoloogiaid. 2005. aastal tegi liit strateegilise valiku arendada ühiselt ESAga sõltumatut Euroopa Maa seire suutlikkust teenuste pakkumiseks keskkonna- ja turvavaldkonnas.

(2)

Nimetatud algatuse alusel loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 911/2010 (3) Maa seire Euroopa programm (GMES) ning selle esialgsete toimingute rakendamise eeskirjad.

(3)

Kuigi määrusega (EL) nr 911/2010 loodud programm peaks jätkuma nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 (4) kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2014–2020 kohaselt, tuleks akronüüm GMES asendada nimega Copernicus, et lihtsustada suhtlust laiema üldsusega. Komisjon on kaubamärgi registreerinud, nii et liidu institutsioonid saavad seda kasutada ja teistele huvitatud kasutajatele, eriti põhiteenuste osutajatele, saab anda kasutuslitsentsi.

(4)

Copernicuse programm („Copernicus”) põhineb liidu, ESA ja liikmesriikide vahelisel koostööl. Seega peaks see tuginema Euroopa ja riikide olemasolevale suutlikkusele ning peaks täiendama seda ühiselt arendatud uute vahenditega. Selle lähenemisviisi rakendamiseks peaks komisjon püüdma säilitada dialoogi ESA ja liikmesriikidega, kellele kuuluvad vastavad kosmoses ja in situ asuvad varad.

(5)

Oma eesmärkide täitmiseks peaks Copernicus tagama liidu sõltumatu suutlikkuse seoses kosmosepõhise seirega ning osutama operatiivteenuseid keskkonna, kodanikukaitse ja tsiviiljulgeoleku valdkonnas, austades täiel määral riikide volitusi seoses ametlike hoiatustega. Programmis tuleks kasutada ka olemasolevaid toetavaid missioone ja in situ infrastruktuuri kaudu kogutud andmeid, mida esitavad põhiliselt liikmesriigid. Copernicus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama liikmesriikide kosmosepõhise seire suutlikkust ja teenuseid. Copernicus peaks kasutama ka Euroopa ärialgatuste suutlikkust, aidates sellega kaasa Euroopa elujõulise ärilise kosmosesektori arengule. Lisaks tuleks edendada süsteeme andmeedastuse optimeerimiseks, et suurendada veelgi suutlikkust vastata kasutajate suurenevale vajadusele peaaegu reaalajas edastatavate andmete järele.

(6)

Maavaatlustehnoloogiate kasutamise edendamiseks ja hõlbustamiseks nii kohalike omavalitsuste kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) poolt tuleks edendada riiklikke ja piirkondlikke asutusi hõlmavaid eriotstarbelisi Copernicuse andmelevivõrke.

(7)

Copernicuse eesmärk peaks olema pakkuda keskkonna ja julgeoleku valdkonnas täpset ja usaldusväärset teavet, mis on kohandatud kasutajate vajadustele ja toetab liidu muud poliitikat, eelkõige seoses siseturu, transpordi, keskkonna, energeetika, kodanikukaitse ja tsiviiljulgeoleku, kolmandate riikidega tehtava koostöö ja humanitaarabiga.

(8)

Copernicust tuleks vaadelda Euroopa panusena Maa Jälgimise Grupi (GEO) raamistikus väljatöötatud Maa jälgimise süsteemide süsteemi (GEOSS) rajamisse.

(9)

Copernicust tuleks rakendada kooskõlas muude asjakohaste liidu õigusaktide ja meetmetega, eelkõige keskkonna- ja kliimamuutusi käsitlevate meetmete ning julgeolekuvaldkonna, isikuandmete kaitse, konkurentsivõime ja innovatsiooni, ühtekuuluvuse, teadusuuringute, transpordi-, konkurentsivõime ja rahvusvahelise koostöö valdkonna õigusaktidega ning Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemidega (Galileo ja EGNOS). Copernicuse andmed peaksid vastama liikmesriikide ruumiandmete võrdlusandmetele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ (5) loodud liidu ruumiandmete infrastruktuuri rakenduseeskirjadele ja tehnilistele suunistele. Samuti peaks Copernicus täiendama ühist keskkonnateabesüsteemi (SEIS), millele on osutatud komisjoni 1. veebruari 2008. aasta teatises „Ühise keskkonnateabesüsteemi (SEIS) väljakujundamine”, ja liidu tegevust hädaolukorras reageerimise valdkonnas. Copernicust tuleks rakendada kooskõlas avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ (6) eesmärkidega, eelkõige läbipaistvuse, teenuste arengut soodustavate tingimuste loomise ning majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamisega. Copernicuse andmed ja Copernicuse teave peaksid olema vabalt ja avatult kättesaadavad, et toetada komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava” osutatud Euroopa digitaalset tegevuskava.

(10)

Copernicus kuulub aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” („strateegia „Euroopa 2020””) programmide hulka. Copernicus peaks tooma kasu paljudes liidu poliitikavaldkondades ja toetama strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamist eelkõige seeläbi, et arendab tõhusat kosmosepoliitikat pakkumaks vahendeid mõningate tähtsate ülemaailmsete probleemide käsitlemiseks ja saavutamaks kliimamuutuste ja energiasäästvusega seotud eesmärke. Copernicus peaks toetama ka Euroopa kosmosepoliitika rakendamist ning Euroopa kosmosepõhiste andmete ja teenuste turgude kasvu.

(11)

Copernicuses tuleks samuti ära kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (7) loodud raamprogrammiga „Horisont 2020” saadud tulemusi, eelkõige tulevaste Maa seire tehnoloogiate ja rakendustega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, milles kasutatakse kaugseirevahendeid, õhus ja in situ paiknevaid tehnoloogiaid ja andmeid, mida saab kasutada suurte sotsiaalsete probleemide käsitlemiseks. Komisjon peaks tagama Copernicuse eri aspektide asjakohase sünergia, läbipaistvuse ja selguse.

(12)

Copernicuse kosmosekomponendi areng peaks tuginema nende valikuvõimaluste analüüsile, mille eesmärk on kasutajate muutuvate vajaduste rahuldamine, hõlmates hankimist riiklikelt/avalikelt missioonidelt ja tulunduslikelt teenuseosutajatelt Euroopas, uute sihtotstarbeliste missioonide määratlemist, muudele kui Euroopa missioonidele juurdepääsu tagavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid ning Maa seire turgu Euroopas.

(13)

Selguse huvides ja kulude kontrolli all hoidmise hõlbustamiseks tuleks maksimaalne liidu poolt eraldatav summa Copernicuse tegevuste elluviimiseks jaotada eri kategooriateks. Paindlikkuse säilitamiseks ja Copernicuse sujuva elluviimise tagamiseks peaks komisjonil siiski olema võimalik vahendeid ühest kategooriast teise üle kanda.

(14)

Operatiivteenuste osutamine sõltub Copernicuse kosmosekomponendi heast toimimisest, jätkuvast kättesaadavusest ja turvalisusest. Teiste satelliitide ja kosmoseprügiga kokkupõrkamise järjest suurenev risk on Copernicuse kosmosekomponendi jaoks suur oht. Seetõttu peaks Copernicuse raames toimuv tegevus hõlmama Copernicuse kosmosekomponendi ja selle toimingute kaitset, sealhulgas satelliitide orbiidile saatmise ajal. Sellega seoses võiks sellist kaitset pakkuvate teenustega seotud kulusid proportsionaalses osas rahastada nii palju kui võimalik Copernicusele eraldatud eelarvevahenditest, võttes arvesse kulude ranget haldamist ja käesoleva määrusega kehtestatud maksimaalset summat 26 500 000 eurot jooksevhindades. Sellist rahastamist tuleks kasutada ainult andmete ja teenuste pakkumiseks, ent mitte infrastruktuuri ostmiseks.

(15)

Copernicuse rakendamise ja selle pikaajalise kavandamise parandamiseks peaks komisjon võtma vastu iga-aastase tööprogrammi, sealhulgas Copernicuse eesmärkide täitmiseks nõutavate meetmete rakenduskava. Nimetatud rakenduskava peaks olema tulevikku vaatav ning selles tuleks kirjeldada Copernicuse rakendamiseks vajalikke meetmeid, võttes arvesse kasutajate vajaduste muutumist ja tehnilist arengut.

(16)

Võttes arvesse keerukust ja Copernicusele eraldatud vahendeid, peaks Copernicuse teenuskomponendi rakendamine põhinema tehnilistel kirjeldustel. See toetaks ka teenuste kasutamist üldsuse poolt, kuna kasutajatel oleks võimalik ette näha teenuste kättesaadavust ja arengut, samuti koostööd liikmesriikide ja teiste osalejatega. Seetõttu peaks komisjon võtma vastu tehnilised kirjeldused kõikide Copernicuse teenuste jaoks, käsitledes selliseid aspekte nagu ulatus, arhitektuur, tehniliste teenuste ülevaade, soovituslik kulude jaotus ja planeerimine, toimivustasemed, kosmose- ja in situ andmetele juurdepääsu vajadused, areng, standardid, andmete arhiveerimine ja levitamine, ning neid kirjeldusi vajaduse korral ajakohastama.

(17)

Võttes arvesse keerukust ja Copernicuse jaoks eraldatud vahendeid, peaks Copernicuse kosmosekomponendi rakendamine põhinema tehnilistel kirjeldustel. Seetõttu peaks komisjon võtma vastu tehnilised kirjeldused, milles täpsustatakse Copernicuse kosmosekomponendi alusel toetatavaid meetmeid ning nendega seotud kulude soovituslikku jaotust ja planeerimist, ning neid kirjeldusi vajaduse korral ajakohastama. Kuna Copernicus peaks põhinema liidu, ESA ja liikmesriikide poolt Maa seire Euroopa programmi raames tehtavatel investeeringutel, peaks Copernicuse kosmosekomponendi kohaste meetmete puhul võtma vajaduse korral arvesse ESA pikaajalist stsenaariumit, mille koostab ja mida ajakohastab ESA ning milles kehtestatakse üldine raamistik Copernicuse kosmosekomponendi jaoks.

(18)

Copernicus peaks olema suunatud kasutajatele ning seetõttu on vajalik kasutajate pidev tõhus kaasamine, eelkõige seoses teenuste nõuete kindlaksmääramise ja kontrollimisega.

(19)

Copernicuse rahvusvaheline mõõde on eriti tähtis andmete ja teabe vahetamisel, samuti juurdepääsul seire infrastruktuurile. Selline vahetus on kulutõhusam kui andmete ostmise kavad ja tugevdab Copernicuse ülemaailmset mõõdet.

(20)

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingus ning kandidaatriikide ja võimalike kandidaatidega sõlmitud raamlepingutes on ette nähtud kõnealuste riikide osalemine liidu programmides. Muude kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalemine tuleks teha võimalikuks sellekohaste rahvusvaheliste lepingute sõlmimise kaudu.

(21)

Liikmesriikidel, kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel peaks olema võimalik programmis osaleda asjakohaste lepingute alusel.

(22)

Copernicuse eest peaks üldiselt vastutama komisjon. Komisjon peaks määrama kindlaks selle prioriteedid ja tagama Copernicuse üldise koordineerimise ja järelevalve. See peaks hõlmama ka erilisi jõupingutusi, mis suurendavad üldsuse teadlikkust kosmoseprogrammide tähtsusest Euroopa kodanike jaoks. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegselt kõik asjakohased Copernicust käsitlevad andmed.

(23)

Copernicuse rakendamisel peaks komisjon vajaduse korral tuginema Euroopa valitsustevahelistele organisatsioonidele, kellega ta on loonud juba partnerlussuhted, eelkõige ESA Copernicuse kosmosekomponendi tehnilise koordineerimise, selle arhitektuuri määratlemise, kosmoses asuva vara väljatöötamise ja hankimise, andmetele juurdepääsu ja sihtotstarbeliste missioonide töö osas. Lisaks peaks komisjon tuginema sihtotstarbeliste missioonide töö osas ka Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioonile (EUMETSAT) kooskõlas selle oskusteabe ja volitustega.

(24)

Arvestades Copernicuse partnerlusmõõdet ja selleks, et vältida tehniliste teadmiste dubleerimist, tuleks Copernicuse rakendamine delegeerida üksustele, kellel on asjakohane tehniline ja kutsealane suutlikkus. Selliseid üksusi tuleks innustada avama kõnealuste ülesannete täitmist piisaval tasemel konkurentsile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (8) („finantsmäärus”).

(25)

Copernicus peaks endas kätkema teenusekomponenti, millega tagatakse teabe edastamine atmosfääri seire, merekeskkonna seire, maismaaseire, kliimamuutuste, hädaolukordade ohjamise ja julgeoleku alal. Eelkõige peaks Copernicus edastama teavet atmosfääri seisundi kohta, sealhulgas kohalikus, Euroopa ja ülemaailmses mastaabis; teavet ookeanide seisundi kohta, sealhulgas sihtotstarbelise Euroopa mereseire rühmituse moodustamise kaudu; teavet maismaamaaseire toetamiseks, millega toetatakse kohaliku, riikliku ja Euroopa poliitika rakendamist; teavet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks; georuumilist teavet hädaolukordade ohjamise toetamiseks, sealhulgas ennetustegevuse kaudu, ja tsiviiljulgeoleku toetamiseks, mis hõlmab liidu välistegevuse toetamist. Komisjon peaks kindlaks tegema asjakohased lepingutingimused, mis toetaksid teenuste osutamise jätkusuutlikkust.

(26)

Kui see on tegevuse eripära ja eriteadmiste tõttu nõuetekohaselt põhjendatud, võib komisjon Copernicuse teenusekomponendi rakendamisel tugineda pädevatele üksustele, nagu Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex), Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) ning Euroopa Liidu Satelliidikeskus (SATCEN), Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), muud asjaomased Euroopa ametid, rühmitused või riiklike asutuste konsortsiumid, või mis tahes asjakohasele üksusele, mis vastab delegeerimise tingimustele kooskõlas finantsmäärusega. Üksuse valikul tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta nende ülesannete delegeerimise kulutõhusust ja mõju üksuse juhtimisstruktuurile ning selle rahalistele ja inimressurssidele.

(27)

Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on olnud aktiivselt seotud GMESi algatuse ja määruse (EL) nr 911/2010 kohaselt kindlaks määratud GMESi esialgsete toimingute rakendamisega. Komisjon peaks jätkuvalt tuginema Teadusuuringute Ühiskeskuse teadusalasele ja tehnilisele toele Copernicuse rakendamisel.

(28)

Copernicuse rakendamise ülesande saanud üksuste avalikud hanked peaksid vastama liidu eeskirjadele või võrdväärsetele rahvusvahelistele standarditele määral, mis on lubatud finantsmäärusega avaliku hanke lepingute suhtes. Konkreetsed kohandused, mida on vaja teha nimetatud eeskirjades, samuti kord olemasolevate lepingute pikendamiseks tuleks kindlaks määrata vastavates delegeerimislepingutes. Selle eesmärk peaks olema eeskätt tagada kulutuste otstarbekus, hoida kulusid kontrolli all, maandada riske, suurendada tõhusust ja vähendada sõltumist üksikutest tarnijatest. Tuleks püüda tagada avatud ja õiglane konkurents kogu tarneahelas ning tasakaalustatud osalemisvõimaluste pakkumine kõikide tasandite ettevõtjatele, sealhulgas eelkõige uutele turuletulijatele ning VKEdele. Vältida tuleks võimalikku turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ja pikaajalist sõltumist üksikutest tarnijatest. Programmi riskide maandamiseks, üksikutest tarnijatest sõltumise vältimiseks ja parema kontrolli tagamiseks Copernicuse ja selle kulude ning ajakava üle tuleks asjakohasel juhul kasutada mitut tarnijat. Lisaks tuleks kaitsta ja edendada Euroopa tööstuse arengut kõikides Maa seirega seotud valdkondades vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, milles liit on osaline.

(29)

Lepingu rikkumise või täitmata jätmise riski tuleks võimalikult suurel määral maandada. Selleks peaksid töövõtjad tõendama oma suutlikkust täita lepingut võetud kohustuste ja lepingu kestuse osas. Seetõttu peaks hankija asjakohasel juhul täpsustama tarnete sooritamise ja teenuste osutamise garanteerimisega seotud nõuded. Lisaks sellele võib hankija tundliku loomuga kaupade ja teenuste ostu korral kohaldada sellise ostu suhtes erinõudeid, eelkõige teabeturbe tagamise osas. Liidu ettevõtjatel peaks olema lubatud kasutada teatavate komponentide ja teenuste puhul liiduväliseid allikaid, kui on tõendatud nende olulised eelised kvaliteedi ja kulude osas, võttes siiski arvesse Copernicuse strateegilisust ning liidu turva- ja ekspordikontrollinõudeid. Ära tuleks kasutada avaliku sektori investeeringud ning tööstuslikud kogemused ja oskused, kindlustades samas, et ei rikuta konkureeriva pakkumise eeskirju.

(30)

Hangitava toote, teenuse või töö kogumaksumuse, sealhulgas sellega seotud pikaajalise tegevuskulu paremaks hindamiseks tuleks majanduslikult soodsaimast pakkumisest lähtuva hanke korral võtta hankemenetluse käigus asjakohasel juhul arvesse hangitava toote, teenuse või töö kasuliku kasutusea jooksul tekkivat kogukulu, kasutades kulutõhususel põhinevat lähenemisviisi, nagu kasutustsükli kulude arvestus. Selleks peaks hankija tagama, et toote, teenuse või töö kasuliku kasutusea kulude arvutamiseks kasutatav meetod on hanketeates või pakkumisteatises selgelt kirjeldatud ning et see võimaldab kontrollida pakkujate esitatud teabe täpsust.

(31)

Hankija peaks saama taastada võrdsed tingimused olukorras, kus ühel või mitmel ettevõtjal on enne pakkumismenetluse väljakuulutamist hanke objektiks olevate tegevuste kohta siseteavet. Peaks olema võimalik sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, teha lepingu täitmise käigus sellesse teatavatel tingimustel muudatusi või piirata allhangete määra. Lõpetuseks, kuna Copernicuse tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratletud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt hinnata ning sellisel juhul oleks soovitatav sõlmida erilepingud, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis samas sisaldavad liidu rahalisi huve kaitsvaid klausleid.

(32)

Eesmärgiga säilitada Copernicuse jaoks maksimaalne summa, vähendades suurimas ulatuses tehnilisi ja ajalisi riske ja nendega seotud kulutusi ning tagades tarnete püsiva usaldusväärsuse, peaks Copernicus kasutama maksimaalselt ära varasemaid avaliku sektori finants- ja infrastruktuuriinvesteeringuid, samuti GMESi tehtud selliste investeeringute kaudu saadud tööstuslikku kogemust ja pädevust. See peaks eelkõige paika pidama korduvate kosmose ja maa segmendi komponentide suhtes, mis on välja töötatud ESA ja selles osalevate riikide poolt seoses GMESi kosmosekomponendi vabatahtliku programmiga, mille rahastamises osaleb liit. Viimasel juhul peaks hankija nõuetekohaselt kaaluma väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse või sellega võrdväärse menetluse kasutamist.

(33)

Copernicuse eesmärgi saavutamiseks jätkusuutlikul alusel on vaja koordineerida Copernicuses osalevate partnerite tegevust ning töötada välja, kehtestada ja osutada teenuseid ja seiresuutlikkust, mis vastavad kasutajate nõudmistele. Siinjuures peaks komisjonil aitama liidu, liikmesriikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide, samuti erasektori Copernicuses osalemise koordineerimist tagada komitee („Copernicuse komitee”), kasutades parimal viisil ära olemasolevat suutlikkust ja tehes kindlaks liidu tasandil käsitlemist vajavad puudujäägid. Samuti peaks nimetatud komitee aitama komisjonil kontrollida Copernicuse ühtset rakendamist. Hästi toimiv avalik haldus eeldab Copernicuse ühetaolist juhtimist, kiiremat otsustusprotsessi ja võrdset juurdepääsu teabele, mistõttu eelarve täitmise ülesannetega üksuste esindajatel peaks olema võimalik osaleda vaatlejatena Copernicuse komitee töös. Samadel põhjustel peaks liiduga rahvusvahelise kokkuleppe sõlminud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel olema võimalik osaleda Copernicuse komitee töös julgeolekupiirangute raames ja sellise kokkuleppe tingimuste kohaselt. Sellistel esindajatel ei peaks olema õigust osaleda Copernicuse komitee hääletamismenetlustes.

(34)

Nende üksuste tööd, kellele komisjon on delegeerinud rakendamisülesanded, tuleks mõõta ka tulemusnäitajate alusel. See annaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ülevaate Copernicuse toimingute ja Copernicuse rakendamise edusammudest.

(35)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1159/2013 (9) on kehtestatud GMESi kasutajate registreerimise ja litsentseerimise tingimused ning määratletud GMESi eriotstarbelistele andmetele ja GMES-teenuste kaudu saadud teabele juurdepääsu piiramise kriteeriumid.

(36)

Copernicuse raames loodud andmed ja teave tuleks teha asjakohaseid tingimusi ja piiranguid rakendades täielikult, avalikult ja tasuta kättesaadavaks, et edendada nende kasutamist ja jagamist ning tugevdada Euroopas Maa seire turgusid, eriti järgmise etapi teenuste sektoris, võimaldades seeläbi kasvu ja töökohtade loomist.

(37)

Komisjon peaks tegema koostööd andmete esitajatega, et leppida kokku kolmandatelt isikutelt saadavate andmete litsentseerimistingimused nende Copernicuse raames kasutamise hõlbustamiseks kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatavate kolmandate isikute õigustega.

(38)

Arvesse tuleks võtta GMESi kosmosekomponendi programmi raames Copernicuse Sentineli andmetele antud juurdepääsuõigusi, mis kiideti heaks 24. septembril 2013 ESA Maa seire programmi nõukogus.

(39)

Kuna Copernicus on tsiviilkontrolli all olev tsiviilprogramm, peaks esmatähtsaks pidama selliste andmete hankimist ja sellise teabe, kaasa arvatud kõrglahutusega kujutiste pakkumist, mis ei kujuta endast riski või ohtu liidu või selle liikmesriikide julgeolekule. Kuna aga teatavad Copernicuse andmed ja teatav Copernicuse teave võivad vajada kaitset, siis peaksid kõik Copernicuses osalejad selleks, et tagada sellise teabe turvaline levitamine käesoleva määruse alusel, siiski tagama ELi salastatud teabe kaitse taseme, mis on samaväärne sellega, mis on tagatud julgeolekueeskirjadega, mis on sätestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (10) lisas, ning nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu otsuse 2013/488/EL (11) lisades.

(40)

Kuna teatavad Copernicuse andmed ja teatav Copernicuse teave, sealhulgas kõrglahutusega kujutised, võivad mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut, tuleks nõukogule anda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel õigus võtta vastu meetmeid, et tegeleda liidu või selle liikmesriikide julgeolekuga seonduvate riskide ja ohtudega.

(41)

Kogu Copernicuse raames loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik peaks olema liit. Et pidada täielikult kinni kõikidest omandiga seotud põhiõigustest, tuleks saavutada vajalikud kokkulepped praeguste omanikega. Tuleks mõista, et immateriaalse vara omandiõigust käsitlevad käesoleva määruse sätted ei hõlma immateriaalseid õigusi, mis ei ole asjaomase siseriikliku õiguse alusel üleantavad. Selline liidu omandiõigus ei mõjuta liidu võimalust teha kõnealune vara kättesaadavaks kolmandatele isikutele või see võõrandada kooskõlas käesoleva määrusega juhul, kui seda peetakse iga üksikjuhtumi kohta koostatava hinnangu põhjal asjakohaseks. Eelkõige peaks liidul olema võimalik üle anda või litsentsida Copernicuse raames tehtud tööst tulenevaid intellektuaalomandiõigusi, et saavutada Copernicuse teenuste aktiivne kasutuselevõtt järgmise tasandi kasutajate poolt.

(42)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas finantsmäärusega.

(43)

Kuna Copernicus on keerukas programm, peaksid komisjoni abistama laia sidusrühmade ringi kuuluvad sõltumatud eksperdid, sealhulgas eelkõige liikmesriikide poolt turvaküsimustega seoses nimetatud eksperdid, kosmose eest vastutavate asjakohaste siseriiklike üksuste esindajad ja Copernicuse kasutajad, et varustada komisjoni vajaliku tehnilise ja teadusliku eksperditeabega, muu hulgas interdistsiplinaarsest ja sektoriteülesest perspektiivist, võttes arvesse asjaomaseid olemasolevaid algatusi liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

(44)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses iga-aastase tööprogrammi, teenuse ja kosmosekomponentide tehniliste kirjelduste, turvaaspektide ja liikmesriikides Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe kasutamise ning Maa seire tehnoloogiale ja arendustegevusele juurdepääsu ühtlustamise edendamise meetmetega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12).

(45)

Kuna Copernicus on suunatud kasutajatele, on vajalik kasutajate pidev tõhus kaasamine, eelkõige seoses teenuste nõuete kindlaksmääramise ja kontrollimisega. Et suurendada kasutajate väärtust, tuleks neid aktiivselt kaasata, viies läbi korrapäraseid konsulteerimisi nii avaliku kui ka erasektori lõppkasutajatega. Selleks tuleks luua töörühm (nn kasutajate foorum), et aidata Copernicuse komiteel kindlaks teha kasutajate vajadusi, kontrollida teenuste vastavust ja kooskõlastamist selle kasutajatega avalikust sektorist.

(46)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses andmenõuetega, mis on vajalikud operatiivteenuste arenguks, tingimuste ja menetlustega, mis käsitlevad juurdepääsu Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele, nende registreerimist ja kasutamist, tehniliste eritingimustega, mida on vaja Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe häirete vältimiseks ning Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe hankimise või levitamise piiramise kriteeriumidega, mida kohaldatakse õiguste vastuolu korral. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(47)

Käesoleva määruse alusel rahastatud meetmeid tuleks kontrollida ja hinnata, et teha muudatusi ja neid edasi arendada. Eelkõige tuleks hindamisel käsitleda Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe poliitika mõju sidusrühmadele, järgmise etapi kasutajatele, äritegevusele ning Maa seire infrastruktuuridesse tehtud riiklikele ja erasektori investeeringutele. Hindamisel tuleks käsitleda ka Euroopa asjakohaste ametite (näiteks Euroopa GNSSi Agentuur) võimalikku tulevast kaasatust. Maksimaalsete tulemuste saavutamiseks ning Copernicuse rakendusetappide kaudu saadud teadmiste ja eksperditeadmiste ärakasutamiseks tuleks tulevase kavandamise tarbeks uurida uusi organisatsioonilisi mudeleid, tagades pikaajalised majanduslikud kohustused.

(48)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua Copernicus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest see hõlmab ka üleeuroopalist suutlikkust ja sõltub teenuste koordineeritud pakkumisest kõikides liikmesriikides, mida on vaja koordineerida liidu tasandil, küll aga saab seda meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(49)

Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks lähtesummaks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (13) punkti 17 tähenduses.

(50)

On asjakohane viia käesoleva määruse rahastamisperiood vastavusse määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 sätestatuga. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014.

(51)

Määrus (EL) nr 911/2010 tuleb kehtetuks tunnistada, et luua asjakohane juhtimis- ja rahastamisraamistik ning tagada Copernicuse täielik toimimine. Järjepidevuse tagamiseks peaksid määruse (EL) nr 911/2010 alusel võetud meetmed edasi kehtima,

a)

teenusekomponent, millega tagatakse teabe edastamine järgmistes valdkondades: atmosfääri seire, merekeskkonna seire, maismaaseire, kliimamuutused, hädaolukordade ohjamine ja julgeolek;

b)

kosmosekomponent, millega tagatakse jätkusuutlik kosmosepõhine seire punktis a osutatud teenusevaldkondades;

c)

in situ komponent, millega tagatakse punktis a osutatud teenusevaldkondade jaoks koordineeritud juurdepääs õhus, merel ja maapinnal paiknevate seadmete kaudu saadud seireandmetele.

a)

Copernicuse põhikasutajad: liidu institutsioonid ja asutused ning Euroopa, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, kellele on tehtud ülesandeks avaliku teenuse või poliitika kujundamine, rakendamine, jõustamine või järelevalve artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud valdkondades;

b)

teadusringkonna kasutajad: ülikoolid ja muud teadusuuringute ja haridusega tegelevad organisatsioonid;

c)

ettevõtlus- ja erasektori kasutajad;

d)

heategevuslikud, valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid.

a)

Maa seire, et toetada keskkonnakaitset ning kodanikukaitse ja tsiviiljulgeoleku jõupingutusi;

b)

maksimeerida sotsiaal-majanduslikku kasu ja edendada Maa seire kasutamist rakendustes ja teenustes, toetades seeläbi strateegiat „Euroopa 2020” ja selle aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärke;

c)

toetada Euroopa konkurentsivõimelise kosmose- ja teenustesektori arengut ning luua Euroopa ettevõtjatele maksimaalsed võimalused innovaatiliste Maa seire süsteemide ja teenuste väljatöötamiseks ja pakkumiseks;

d)

tagada sõltumatu juurdepääs keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohalt määrava tähtsusega tehnoloogiale, võimaldades seega Euroopal sõltumatult otsuseid teha ja meetmeid võtta;

e)

toetada Euroopa poliitikat ja panustada sellesse ning soodustada üleilmseid algatusi (nagu GEOSS).

a)

esitada Copernicuse kasutajatele täpsed ja usaldusväärsed andmed ja teave, mida pakutakse pikaajaliselt ja püsivalt, võimaldades osutada artikli 5 lõikes 1 osutatud teenuseid ja täita Copernicuse põhikasutajate vajadusi;

b)

pakkuda püsivat ja usaldusväärset juurdepääsu kosmosepõhistele andmetele ja Euroopa Maa seire sõltumatu võimekuse abil saadud teabele, järgides ühtseid tehnilisi nõudeid ning tuginedes olemasolevatele vahenditele ja suutlikkusele, täiendades neid vajaduse korral;

c)

pakkuda püsivat ja usaldusväärset juurdepääsu in situ andmetele, tuginedes eelkõige olemasolevatele Euroopa ja riikliku tasandi suutlikkusele ning üleilmsetele seiresüsteemidele ja -võrgustikele.

a)

Copernicuse andmed ja Copernicuse teave, mis on tehtud kättesaadavaks kooskõlas keskkonna, kodanikukaitse ja tsiviiljulgeoleku valdkonna teenuse osutamise taseme nõuetega;

b)

suurenenud nõudlus Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe järele, mida mõõdetakse kasutajate arvu, tutvutud andmete ja lisaväärtusega teabe mahu suurenemise, järgmise tasandi teenuste arvu suurenemise ning liikmesriikides ja liidus andmete levitamise ulatuse laienemise alusel;

c)

Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe kasutamine liidu institutsioonides ja asutustes, rahvusvahelistes organisatsioonides ning Euroopa, riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi ametiasutustes, sealhulgas kasutuselevõtu määr ja rahulolu ning Euroopa riikide ühiskonnale pakutavate hüvede tase;

d)

turu hõlvamine, sealhulgas olemasolevate turgude laiendamine ja uute turgude loomine ning Euroopa järgmise tasandi ettevõtjate konkurentsivõime;

e)

Copernicuse teenuseid toetavate Copernicuse andmete püsiv kättesaadavus.

a)

atmosfääri seire teenus, et anda teavet õhu kvaliteedi kohta Euroopa tasandil ja atmosfääri keemilise koostise kohta ülemaailmsel tasandil. Sellega antakse eelkõige teavet nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil rakendatavate õhukvaliteedi seire süsteemide tarbeks ning see aitab kaasa atmosfääri koostisse kuuluvate kliimamõjurite seirele, sealhulgas võimaluse korral metsaga kaetusele avalduva mõju seirele;

b)

merekeskkonna seire teenus, et anda teavet ookeanide ja mereökosüsteemide füüsilise seisundi ja dünaamika kohta maailmamere ja Euroopa piirkondlike merepiirkondade lõikes, toetades mereohutust, panust jäätmevoogude seiresse, merekeskkonna, ranniku- ja polaaralade ning mereressursside seiret ja samuti meteoroloogilisi prognoose ja kliimaseiret;

c)

maismaaseire teenus, et anda teavet maakasutuse ja -katte, krüosfääri, kliimamuutuste ja biogeofüüsikaliste näitajate, sealhulgas nende dünaamika kohta, et toetada elurikkuse, mulla, sisevete ja rannikuvete, metsade ja taimestiku ning loodusvarade ülemaailmsest kohaliku tasandini läbiviidavat keskkonnaseiret ning samuti keskkonna-, põllumajandus-, arengu-, energeetika-, linnaplaneerimis-, infrastruktuuri- ja transpordipoliitika üldist rakendamist;

d)

kliimamuutusteteenus, et anda teavet kliimamuutuste mõjudega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks vajaliku teadmistebaasi suurendamiseks. See aitab eelkõige kaasa olulisemate kliimamõjurite andmete, kliimaanalüüside, prognooside ja näitajate esitamisele liidu mitmesuguste sektorite ja ühiskonnale oluliste valdkondade kohanemis- ja leevendamisstrateegiate seisukohast asjakohaste aja- ja ruumiskaalade alusel;

e)

hädaolukordade ohjamise teenus, et anda teavet hädaolukorras reageerimiseks igat laadi katastroofide, sealhulgas ilmastikuohtude, geofüüsiliste ohtude, inimtegevusest tingitud tahtmatute või kuritahtlike katastroofide ning muude humanitaarkatastroofide korral, samuti selliste katastroofide vältimiseks, nendeks valmistumiseks, neile reageerimiseks ja nendest taastumiseks;

f)

julgeolekuteenus, et anda teavet Euroopa tsiviiljulgeolekuga seotud probleemidega toimetulekuks, parandades kriiside vältimist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist, eelkõige piiri- ja merekontrolli valdkonnas, kuid ka liidu välistegevuse toetamiseks, ilma et see piiraks selliste koostöökokkulepete kohaldamist, mis võidakse sõlmida komisjoni ning mitmesuguste ühise välis- ja julgeolekupoliitika organite, eelkõige Euroopa Liidu Satelliidikeskuse vahel.

a)

arendustegevus, mille eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja toimimist, sealhulgas nende edasiarendamist ja kohandamist, vältida või maandada tegevusriske ja kasutada ära sünergiat, mis tuleneb seotud tegevustest, näiteks raamprogrammi „Horisont 2020” raames;

b)

Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe kasutamise ja kasutuselevõtmise edendamise meetmeid sisaldav toetustegevus

a)

kosmosepõhiste seireandmete esitamine, sealhulgas:

b)

kasutajate muutuvatele vajadustele vastav tegevus, sealhulgas:

c)

satelliitide kaitsmine kokkupõrkeohu eest, võttes arvesse liidu toetusraamistikku kosmose jälgimiseks ja seireks;

d)

satelliitide ohutu kasutuselt kõrvaldamine kasutusaja lõppemisel.

a)

in situ andmete, sealhulgas kolmandate isikute in situ andmete esitamine operatiivteenistustele rahvusvahelisel tasandil, lähtudes olemasolevast suutlikkusest;

b)

in situ andmete kogumise ja esitamise koordineerimine ja ühtlustamine;

c)

tehniline abi komisjonile seoses in situ infrastruktuuri kaudu kogutud seireandmete teenusenõuetega;

d)

koostöö in situ operaatoritega, et edendada in situ seireinfrastruktuuri ja -võrgustikega seotud arendustegevuse järjepidevust;

e)

selliste in situ seireandmetes, muu hulgas rahvusvahelisel tasandil esinevate lünkade kindlakstegemine, mida ei saa täita olemasoleva infrastruktuuri ja võrgustike abiga, ja tegevus kõnealuste lünkade täitmiseks, järgides seejuures subsidiaarsuse põhimõtet.

a)

897 415 000 eurot artiklites 5 ja 7 osutatud meetmetele;

b)

3 394 065 000 eurot artiklis 6 osutatud meetmetele, sealhulgas maksimaalselt 26 500 000 eurot artikli 6 lõike 2 punktis c osutatud meetmetele.

a)

artikli 5 lõikes 1 osutatud Copernicuse teenusekomponendi tehniline kirjeldus seoses selle rakendamisega;

b)

artiklis 6 osutatud Copernicuse kosmosekomponendi tehniline kirjeldus seoses selle rakendamisega ja arenguga kasutajate nõuete alusel.

a)

tagada Copernicuse kosmosekomponendi tehniline koordineerimine;

b)

määratleda Copernicuse kosmosekomponendi üldine süsteemiarhitektuur ja selle areng kasutajate nõuete alusel, kooskõlastades tegevuse komisjoniga;

c)

hallata eraldatud vahendeid;

d)

tagada seire- ja kontrollitoimingud;

e)

töötada välja uued sihtotstarbelised missioonid;

f)

korraldada hanked seoses korduvate sihtotstarbeliste missioonidega;

g)

juhtida sihtotstarbelisi missioone, välja arvatud neid, mida käesoleva artikli lõike 2 kohaselt juhib EUMETSAT;

h)

koordineerida kava, mille kohaselt Copernicuse teenustel oleks juurdepääs toetavate missioonide kaudu saadud andmetele;

i)

hankida juurdepääsuõigused satelliitide kaudu saadud kommertsturul pakutavatele andmetele, mis on artikli 5 lõikes 1 osutatud Copernicuse teenuste jaoks vajalikud, ja pidada läbirääkimisi selliste andmete kasutamise tingimuste üle.

a)

Euroopa Keskkonnaamet (EEA);

b)

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex);

c)

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA);

d)

Euroopa Liidu Satelliidikeskus (SATCEN);

e)

Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF);

f)

muud asjakohased Euroopa ametid, ühingud ja riiklike asutuste konsortsiumid.

a)

edendada kogu liidus kõikide ettevõtjate, eriti uute turuletulijate ning VKEde võimalikult ulatuslikku ja avatud osalemist, soodustades selleks muu hulgas pakkujate poolt allhangete kasutamist;

b)

vältida turgu valitseva seisundi võimalikku kuritarvitamist ja sõltuvust üksikutest tarnijatest;

c)

kasutada ära eelnevaid avaliku sektori investeeringuid ja saadud õppetunde, tööstusalast kogemust ja pädevust, tagades samas, et järgitakse konkureeriva hanke eeskirju;

d)

asjakohasel juhul hankida mitmelt pakkujalt, et tagada parem üldine kontroll Copernicuse, selle kulude ja ajakava üle;

e)

võimaluse korral arvestada kogukulu hangitava toote, teenuse või töö kogu kasuliku kasutusea jooksul.

a)

võib anda kõnealusele ettevõtjale olulise eelise seoses siseteabega ning tekitada seega kahtlusi võrdse kohtlemise osas või

b)

mõjutab konkurentsi tavatingimusi või lepingute sõlmimise või täitmise erapooletust ning objektiivsust.

a)

leping sisaldab väga keerulisi tingimusi või tingimusi, mis nõuavad uue tehnoloogia kasutamist, ja seega kaasneb märkimisväärne hulk tehnilisi riske, või

b)

lepingus käsitletava tegevusega tuleb operatiivpõhjustel alustada viivitamatult, kuigi fikseeritud ja lõplikku hinda ei ole veel võimalik täies ulatuses kindlaks määrata kas oluliste riskide tõttu või sel põhjusel, et lepingu täitmine sõltub osaliselt muude lepingute täitmisest.

a)

lepingu liik, st kas see on leping, mille alusel kas täies ulatuses või osaliselt hüvitatakse tekkinud kulud maksimumhinna piires;

b)

tekkinud kulude osalist hüvitamist käsitleva lepingu puhul need lepingu osad, millega seoses hüvitatakse tekkinud kulud;

c)

maksimumhind;

d)

lepingu sõlmimise kriteeriumid, mis peavad võimaldama hinnata hinnangulise üldeelarve, hüvitatavate kulude, nende kulude määramise mehhanismide ja pakkumuses osutatud kasumi paikapidavust;

e)

otsestele kuludele lisanduva tasu arvestamise süsteem, millele on osutatud lõikes 1;

f)

eeskirjad ja menetlused, mille alusel tehakse kindlaks, kas pakkuja kavandatavad lepingu täitmise kulud on rahastamiskõlblikud vastavalt lõikes 5 esitatud põhimõtetele;

g)

raamatupidamiseeskirjad, mida pakkujad peavad täitma;

h)

juhul kui leping, mille alusel hüvitatakse tekkinud kulud osaliselt, muudetakse fikseeritud hinnaga lepinguks, siis sellise muudatuse näitajad.

a)

need on tegelikult tekkinud lepingu täitmise ajal, välja arvatud lepingu täitmiseks vajalike seadmete, infrastruktuuri ja immateriaalse varaga seotud kulud, mida võidakse käsitada rahastamiskõlblikena kogu nende ostuväärtuse ulatuses;

b)

nendele on osutatud hinnangulises üldeelarves, mille võib vajaduse korral läbi vaadata esialgse lepingu edasiste muudatustega;

c)

need on vajalikud lepingu täitmiseks;

d)

need tulenevad lepingu täitmisest ja on sellega seotud;

e)

need on kindlaks tehtavad, kontrollitavad, kirjendatud töövõtja raamatupidamises ning kindlaks määratud vastavalt tehnilises kirjelduses ja lepingus osutatud raamatupidamisstandarditele;

f)

need on kooskõlas kohaldatavast maksu- ja sotsiaalõigusest tulenevate nõuetega;

g)

need ei ole vastuolus lepingutingimustega;

h)

need on mõistlikud, õigustatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise nõuetele, eelkõige säästlikkuse ja tõhususe poolest.

a)

määrab kindlaks võimalikult realistliku maksimumhinna, mis võimaldab vajalikku paindlikkust tehniliste probleemide arvessevõtmiseks;

b)

muudab lepingu, mille alusel hüvitatakse tekkinud kulud osaliselt, täies ulatuses fikseeritud ja lõpliku hinnaga lepinguks selle täitmise ajal kohe, kui on võimalik kindlaks määrata fikseeritud ja lõplik hind. Selleks määrab ta kindlaks, kuidas toimub lepingu, mille alusel osaliselt või täielikult hüvitatakse tekkinud kulud, muutmine fikseeritud ja lõpliku hinnaga lepinguks;

c)

võtab järelevalve- ja kontrollimeetmed, millega nähakse eelkõige ette süsteem kulude eelhindamiseks;

d)

määrab kindlaks sobivad põhimõtted, vahendid ja menetlused lepingute täitmiseks, eelkõige lepingu täitmise ajal töövõtjale ja alltöövõtjatele tekkinud kulude kindlakstegemiseks ja rahastamiskõlblikkuse kontrollimiseks ning lepingu muutmiseks;

e)

kontrollib, et töövõtja ja alltöövõtjad täidavad lepingus sätestatud raamatupidamisstandardeid ja kohustust esitada tõendavad raamatupidamisdokumendid, mis peaksid andma raamatupidamisest tõese ja ausa ülevaate;

f)

tagab kogu lepingu täitmise ajal pidevalt punktis d osutatud põhimõtete, vahendite ja menetluste tõhususe.

a)

sellega ei muudeta lepingu sisu;

b)

see ei häiri lepingu majanduslikku tasakaalu;

c)

sellega ei sätestata tingimusi, mis juhul, kui need oleksid algselt esinenud hankedokumentides, oleksid võimaldanud osaleda ka teistel pakkujatel peale nende, kes esialgses menetluses tunnistati nõudeid täitnuks, või oleksid võimaldanud tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse kui see, mis esialgu välja valiti.

a)

Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe kasutamise ja jagamise edendamine;

b)

Euroopa Maa seireandmete turgude tugevdamine, eelkõige järgmise etapi teenuste sektoris, et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist;

c)

Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe esitamise jätkusuutlikkusele ja järjepidevusele kaasaaitamine;

d)

Euroopa teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniringkondade toetamine.

a)

kolmandate isikute andmete ja teabega seotud litsentsimistingimused;

b)

andmete ja teabe vormid, tunnused ja levitamisvahendid;

c)

liidu või selle liikmesriikide julgeolekuhuvid ja välissuhted;

d)

Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe loomise süsteemi häirete risk tulenevalt kas turva- või tehnilistest põhjustest;

e)

Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele usaldusväärse juurdepääsu tagamine Euroopa kasutajate jaoks.

a)

tingimused ja menetlused seoses Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele juurdepääsuga ning nende registreerimise ja kasutamisega, sealhulgas levitamisvahendid;

b)

tehnilised erikriteeriumid, mis on vajalikud Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe häirete vältimiseks, sealhulgas juurdepääsu eesõigused;

c)

Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe hankimise ja levitamise piiramise kriteeriumid ja menetlused, mida kohaldatakse õiguste konflikti korral.

a)

Copernicusse mitte kuuluvatele vastuvõtujaamadele edastatud või jaamadele spetsiaalse lairibaühenduse kaudu edastatud sihtotstarbeliste missioonide kaudu saadud andmete edastamise ja kasutamise tehnilised kirjeldused;

b)

Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe arhiveerimise tehnilised kirjeldused.

a)

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid, kes on EMP lepingu osalised, kooskõlas EMP lepingus sätestatud tingimustega;

b)

kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid kooskõlas asjakohaste raamlepingute või assotsieerimislepingu protokolliga, milles kehtestatakse selliste riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtted ja tingimused;

c)

Šveitsi Konföderatsioon, muud punktides a ja b osutamata kolmandad riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid kooskõlas lepingutega, mille liit on sõlminud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218 selliste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega ning milles sätestatakse nende osalemistingimused ja üksikasjalikud osalemiseeskirjad.