12.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 71/20

(1)

Määrusega (EÜ) nr 549/2004 nõutakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku teenuste tulemuslikkuse kava kehtestamist. Eelkõige nõutakse selles, et komisjon võtaks põhilistes tulemusvaldkondades, nagu ohutus, keskkond, läbilaskevõime ja kulutõhusus, vastu kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid. Neid eesmärke käsitlevad täiendavad eeskirjad on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 390/2013 (2).

(2)

Nüüd tuleks kindlaks määrata kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid teiseks võrdlusperioodiks, mis hõlmab kalendriaastaid 2015 kuni 2019 (k.a).

(3)

29. juulil 2010 nimetas komisjon määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 2 ja komisjoni määruse (EL) nr 691/2010 (3) artikli 3 alusel ametisse tulemuslikkuse hindamise asutuse, et see abistaks komisjoni tulemuslikkuse kava rakendamisel, eelkõige kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide kindlaksmääramisel.

(4)

Selleks et aidata kaasa kogu Euroopa Liitu hõlmavate teise võrdlusperioodi tulemuseesmärkide vastuvõtmisele, konsulteeris tulemuslikkuse hindamise asutus koostöös komisjoniga kõigi määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 10 lõikes 3 loetletud sidusrühmadega, et leppida kokku kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide kindlaksmääramiseks kasutatav lähenemisviis, nende kindlaksmääramise menetlused ning soovituslikud vahemikud, millesse need peaksid jääma. Konsulteerimine sidusrühmadega toimus alates 25. jaanuarist 2013 kuni 3. juulini 2013. Töös osales komisjoni otsuse 98/500/EÜ (4) alusel moodustatud valdkonna dialoogikomitee ja kõigil Euroopa tsiviillennundussektori personali esindavatel asutustel oli võimalus esitada märkusi.

(5)

Võttes arvesse sidusrühmadega konsulteerimise tulemusi, esitas tulemuslikkuse hindamise asutus 27. septembril 2013 komisjonile edastatud aruandes kogu Euroopa Liitu hõlmavaid tulemuseesmärke käsitleva ettepaneku. Aruandes esitati kavandatud eesmärkide aluseks olevad eeldused ja loogika ning sarnase tegevus- ja majanduskeskkonnaga aeronavigatsiooniteenuste osutajate rühmade ja funktsionaalsete õhuruumiosade koosseis.

(6)

Käesolevas otsuses esitatud kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 549/2004 ja rakendusmäärusega (EL) nr 390/2013. Need koostati tulemuslikkuse hindamise asutuse abiga. Arvesse võeti sidusrühmadega peetud konsultatsioone ning panust, mis saadi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 551/2004 (5) artikli 6 ning komisjoni määruse (EL) nr 677/2011 (6) artikli 3 kohaselt võrgustiku haldusasutuselt, Euroopa Lennundusohutusametilt (EASA) ja liikmesriikide järelevalveasutustelt. Eesmärgid põhinevad teabel, mis oli komisjoni ja tulemuslikkuse hindamise asutuse valduses 17. detsembril 2013.

(7)

Kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid põhinevad liikmesriike, Norrat ja Šveitsi käsitlevatel andmetel.

(8)

Käesolevas otsuses sätestatud kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid ohutuse valdkonnas on koostatud koostöös EASAga. Rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 kohaste nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite ja juhismaterjalide vastuvõtmisel peab EASA veelgi täpsustama riskianalüüsi vahendi kategooriate määratlusi, et tagada kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide ühetaoline kohaldamine ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas, eelkõige seoses kategooria C (suutlikkus osutada lennuliikluse korraldamise valdkonnas ohutuid, kuid piiratud teenuseid) määratlusega. EASAga konsulteeriti ka kogu Euroopa Liitu hõlmavate teiste põhiliste tulemusvaldkondade tulemuseesmärkide üle, et tagada nende kooskõla esmatähtsate ohutuseesmärkidega.

(9)

Keskkonnaga seotud põhilise tulemusvaldkonna kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid kehtestatakse 2012. aastal saavutatud tulemustasandite alusel, mille arvutab välja tulemuslikkuse hindamise asutus. Nendeks on 3,17 % marsruutlennu horisontaalse osa tegeliku trajektoori keskmise tõhususe näitaja puhul ja 5,15 % marsruutlennu horisontaalse osa keskmise tõhususe näitaja (võrreldes viimases esitatud lennuplaanis märgitud trajektooriga) puhul.

(10)

Võrdlusperioodi iga aasta puhul peaks läbilaskevõimega seotud põhilise tulemusvaldkonna kogu Euroopa Liitu hõlmav tulemuseesmärk, mida mõõdetakse aeronavigatsiooniteenuste osutamisest tingitud marsruutlennu ATFM-hilinemiste (ATFM-lennuliiklusvoo juhtimise) keskmise pikkusena, vastama 2014. aasta kogu Euroopa Liitu hõlmavale tulemuseesmärgile, võttes arvesse teise võrdlusperioodi lennuliiklusprognoosi.

(11)

Võrdlusperioodi iga-aastased kogu Euroopa Liitu hõlmavad kulutõhususega seotud põhilise tulemusvaldkonna tulemuseesmärgid tuleks esitada reaalväärtuses, kasutades 2009. aasta väärtusi (EUR2009), et seda oleks võimalik võrrelda muu hulgas eelmisel võrdlusperioodil saavutatud tulemustasemega.

(12)

Teise võrdlusperioodi kulutõhususe oodatavat paranemist tuleks võrrelda 2014. aasta kindlaksmääratud kuludega (6,242 miljardit eurot (7) väljendatuna EUR2009 väärtustes). 2014. aasta värskeimate liiklusprognooside (8) põhjal peaks kindlaksmääratud ühikuhinna alammäär olema 58,09 (EUR2009). Seega tuleks kulutõhususe eesmärgiga näha teisel võrdlusperioodil ette kindlaksmääratud ühikuhindade vähenemine 3,3 % aastas. 58,09 euro suurune (EUR2009) alammäär on kõrgem kui kogu Euroopa Liitu hõlmav 2014. aasta tulemuseesmärk 53,92 eurot (EUR2009), kuna 2014. aastaks prognoositud liiklusmaht on väiksem kui komisjoni otsuses 2011/121/EL (9) algselt ettenähtu.

(13)

Teise võrdlusperioodi liiklusprognoos pärineb STATFORi 30. septembril 2013 avaldatud värskeima prognoosi väikesest stsenaariumist, millest ilmneb liikluse keskmiseks aastaseks kasvuks 1,2 %. Prognoositava perioodi pikkus (2019. aasta lõpuni) tekitab aga teatavat ebakindlust. Seega peaks komisjon tema poolt ühtse taeva komiteele esitatava aruande (millele osutatakse rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 artikli 18 lõikes 4) kontekstis kõnealused liiklusprognoosid STATFORi poolt avaldatud värskeima prognoosi alusel 2016. aastaks läbi vaatama. Kõnealuse läbivaatamise põhjal võib komisjon teha vajaduse korral kõnealuse määruse artikli 17 lõike 1 punktiga a kooskõlas oleva otsuse vaadata läbi kogu ELi hõlmavad 2017.–2019. kalendriaasta tulemuseesmärgid.

(14)

Teise võrdlusperioodi kindlaksmääratud kulude vähenemiseks prognoositakse keskmiselt 2,1 % aastas.

(15)

Lisaks kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidele tuleks häiretasemeid suurendada selliselt, et need ületaksid taset, mille puhul võib aktiveerida rakendusmääruses (EL) nr 390/2013 osutatud häiremehhanismid.

(16)

Rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 kohaselt ei pea kohalikud eesmärgid olema kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega tingimata võrdsed. Need peaksid olema kõnealuste kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega kooskõlas ja piisavalt kaasa aitama nende saavutamisele. Tulemuslikkuse kavas, mis tuleb rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 kohaselt koostada funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil, tuleks arvesse võtta kohalike eesmärkide kooskõla ja nende piisavat panust.

(17)

Selleks et kaasa aidata rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 II peatüki kohaste tulemuslikkuse kavade koostamisele, peaks käesolev otsus jõustuma selle avaldamise päeval.

(18)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

a)

hiljemalt 31. detsembriks 2019 peavad liikmesriikide järelevalveasutused kõigi juhtimiseesmärkide („ohutuspoliitika ja -eesmärgid”, „ohutusalane riskijuhtimine”, „ohutuse tagamine”, „ohutuse edendamine” ja „ohutu tegutsemine”) puhul saavutama vähemalt taseme C (10);

b)

hiljemalt 31. detsembriks 2019 peavad aeronavigatsiooniteenuste osutajad juhtimiseesmärkide „ohutuspoliitika ja -eesmärgid”, „ohutusalane riskijuhtimine”, „ohutuse tagamine” ning „ohutuse edendamine” puhul saavutama vähemalt taseme D ja juhtimiseesmärgi „ohutu tegutsemine” puhul vähemalt taseme C.

a)

31. detsembriks 2017 ja igal järgneval aastal kuni teise võrdlusperioodi lõpuni tagavad liikmesriigid riskianalüüsi vahendi metoodikaga väljaselgitatud ja raskusastmele „ATM Overall” vastavate lennuliikluse korraldamisega seotud vahejuhtumite kohta teabe kogumise oma järelevalveasutuste poolt ja selle edastamise EASA-le, et klassifitseerida vähemalt 80 % aasta jooksul fikseeritud hajutusmiinimumi rikkumise ja lennuraja loata hõivamisega seotud vahejuhtumitest kategooriatesse A (rasked vahejuhtumid), B (märkimisväärsed vahejuhtumid) ja C (olulised vahejuhtumid) (11);

b)

liikmesriigid tagavad, et nende järelvalveasutuste poolt raskusastmele „ATM Overall” vastavate lennuliikluse korraldamisega seotud vahejuhtumite kohta kogutud ning EASA-le esitatud andmetest on hiljemalt 31. detsembriks 2017 vähemalt 80 % ja hiljemalt 31. detsembriks 2019 vähemalt 100 % liigitatud riskianalüüsi vahendi metoodikal põhinevatesse raskusastmetesse, mis hõlmavad kategooriat AA (täielik suutmatus osutada ohutuid lennuliikluse korraldamisega seotud teenuseid), A (raske suutmatus osutada ohutuid lennuliikluse korraldamisega seotud teenuseid), B (osaline suutmatus osutada ohutuid lennuliikluse korraldamisega seotud teenuseid) ja C (suutlikkus osutada lennuliikluse korraldamise valdkonnas ohutuid, kuid piiratud teenuseid);

c)

hiljemalt 31. detsembriks 2017 ja 2019 esitavad aeronavigatsiooniteenuste osutajad liikmesriikide järelevalveasutustele aruanded riskianalüüsi vahendi metoodikaga väljaselgitatud ning lennuliikluse korraldamisega seotud ja maapinnal toimunud vahejuhtumite kohta, et klassifitseerida vastavalt vähemalt 80 % ja 100 % aasta jooksul fikseeritud hajutusmiinimumi rikkumise ja lennuraja loata hõivamisega seotud vahejuhtumitest kategooriatesse A (rasked vahejuhtumid), B (märkimisväärsed vahejuhtumid) ja C (olulised vahejuhtumid);

d)

hiljemalt 31. detsembriks 2017 ja 2019 esitavad aeronavigatsiooniteenuste osutajad liikmesriikide järelevalveasutustele aruanded riskianalüüsi vahendi metoodikaga väljaselgitatud ning lennuliikluse korraldamisega seotud ja maapinnal toimunud vahejuhtumite kohta, et klassifitseerida vastavalt vähemalt 80 % ja 100 % aasta jooksul fikseeritud lennuliikluse korraldamisega seotud vahejuhtumitest kategooriatesse AA (täielik suutmatus osutada ohutuid lennuliikluse korraldamisega seotud teenuseid), A (raske suutmatus osutada ohutuid lennuliikluse korraldamisega seotud teenuseid), B (osaline suutmatus osutada ohutuid lennuliikluse korraldamisega seotud teenuseid) ja C (suutlikkus osutada lennuliikluse korraldamise valdkonnas ohutuid, kuid piiratud teenuseid).

1)

rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 I lisa 1. jao punkti 2.1 alapunktis a osutatud marsruutlennu horisontaalse osa tegeliku trajektoori keskmise tõhususe näitaja võrreldes tegeliku trajektooriga on 2019. aastal vähemalt 2,6 %;

2)

rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 I lisa 1. jao punkti 2.1 alapunktis b osutatud marsruutlennu horisontaalse osa keskmise tõhususe näitaja võrreldes viimases esitatud lennuplaanis märgitud trajektooriga on 2019. aastal vähemalt 4,1 %.