LISA

Allsüsteemi „veerem – vagun” koostalitluse tehniline kirjeldus

SISUKORD

1.

Sissejuhatus

8

1.1.

Tehniline reguleerimisala

8

1.2.

Geograafiline kohaldamisala

8

1.3.

KTK sisu

8

2.

Reguleerimisala ja allsüsteemi määratlus

8

3.

Olulised nõuded

9

4.

Allsüsteemi iseloomustus

11

4.1.

Sissejuhatus

11

4.2.

Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

11

4.2.1.

Üldist

11

4.2.2.

Konstruktsioonid ja mehaanilised osad

11

4.2.2.1.

Mehaaniline liides

11

4.2.2.1.1.

Otsahaakeseadis

11

4.2.2.1.2.

Sisemine haakeseadis

12

4.2.2.2.

Üksuse tugevus

12

4.2.2.3.

Üksuse terviklikkus

12

4.2.3.

Rööpmelaius ja vastastoime rööbasteega

12

4.2.3.1.

Rööpmelaius

12

4.2.3.2.

Ühilduvus rööbasteede kandevõimega

12

4.2.3.3.

Ühilduvus rongituvastussüsteemidega

12

4.2.3.4.

Teljepukside seisundi seire

12

4.2.3.5.

Sõiduohutus

13

4.2.3.5.1.

Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine

13

4.2.3.5.2.

Dünaamiline käitumine sõidu ajal

13

4.2.3.6.

Käiguosa

13

4.2.3.6.1.

Pöördvankri raami konstruktsioon

13

4.2.3.6.2.

Rattapaaride omadused

13

4.2.3.6.3.

Rataste omadused

15

4.2.3.6.4.

Telgede omadused

16

4.2.3.6.5.

Teljepuksid/laagrid

16

4.2.3.6.6.

Muudetava laiusega rattapaarid

16

4.2.3.6.7.

Käiguosa rattapaaride käsitsi vahetamiseks

16

4.2.4.

Pidurid

17

4.2.4.1.

Üldist

17

4.2.4.2.

Ohutusnõuded

17

4.2.4.3.

Funktsionaalsed ja tehnilised nõuded

17

4.2.4.3.1.

Funktsionaalsed üldnõuded

17

4.2.4.3.2.

Pidurdustõhusus

17

4.2.4.3.2.1.

Sõidupidur

17

4.2.4.3.2.2.

Seisupidur

18

4.2.4.3.3.

Soojusmahutavus

18

4.2.4.3.4.

Rataste lohisemise vältimise süsteem

18

4.2.5.

Keskkonnatingimused

18

4.2.6.

Süsteemi kaitse

19

4.2.6.1.

Tuleohutus

19

4.2.6.1.1.

Üldist

19

4.2.6.1.2.

Funktsionaalne ja tehniline kirjeldus

19

4.2.6.1.2.1.

Tõkked

19

4.2.6.1.2.2.

Materjalid

19

4.2.6.1.2.3.

Kaablid

20

4.2.6.1.2.4.

Süttivad vedelikud

20

4.2.6.2.

Kaitse elektriohtude eest

20

4.2.6.2.1.

Kaudse kokkupuute vastased kaitsemeetmed (kaitsev potentsiaaliühtlustus)

20

4.2.6.2.2.

Otsese kontakti vastased kaitsemeetmed

20

4.2.6.3.

Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed

20

4.3.

Liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

20

4.3.1.

Liides infrastruktuuri allsüsteemiga

20

4.3.2.

Liides käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga

21

4.3.3.

Liides juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga

21

4.4.

Kasutuseeskirjad

21

4.5.

Hoolduseeskirjad

22

4.5.1.

Ülddokumendid

22

4.5.2.

Hoolduskava tõendusdokument

22

4.5.3.

Hooldustööde kirjeldus

23

4.6.

Kutsepädevus

23

4.7.

Tervishoiu- ja ohutustingimused

23

4.8.

Tehnilisse dokumentatsiooni kantavad parameetrid

24

5.

Koostalitluse komponendid

24

5.1.

Üldist

24

5.2.

Uuenduslikud lahendused

25

5.3.

Koostalitluse komponentide kirjeldus

25

5.3.1.

Käiguosa

25

5.3.2.

Rattapaar

25

5.3.3.

Ratas

26

5.3.4.

Telg

26

5.3.5.

Tagaosa signaaltuli

26

6.

Vastavushindamine ja EÜ vastavustõendamine

26

6.1.

Koostalitluse komponent

26

6.1.1.

Moodulid

26

6.1.2.

Vastavushindamise menetlused

27

6.1.2.1.

Käiguosa

27

6.1.2.2.

Rattapaar

27

6.1.2.3.

Ratas

28

6.1.2.4.

Telg

28

6.1.3.

Koostalitluse komponentide uuenduslikud lahendused

28

6.2.

Allsüsteem

28

6.2.1.

Moodulid

28

6.2.2.

EÜ vastavustõendamise menetlused

29

6.2.2.1.

Üksuse tugevus

29

6.2.2.2.

Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine

29

6.2.2.3.

Dünaamiline käitumine sõidu ajal

29

6.2.2.4.

Teljepuksid/laagrid

30

6.2.2.5.

Käiguosa rattapaaride käsitsi vahetamiseks

30

6.2.2.6.

Soojusmahutavus

30

6.2.2.7.

Keskkonnatingimused

30

6.2.2.8.

Tuleohutus

30

6.2.2.8.1.

Tõkked

30

6.2.2.8.2.

Materjalid

30

6.2.2.8.3.

Kaablid

31

6.2.2.8.4.

Süttivad vedelikud

31

6.2.3.

Uuenduslikud lahendused

31

6.3.

EÜ deklaratsioonita koostalitluskomponente sisaldav allsüsteem

31

6.4.

Hindamist vajavad projektietapid

31

6.5.

EÜ vastavusdeklaratsiooniga komponendid

31

7.

Rakendamine

32

7.1.

Kasutuselevõtuluba

32

7.1.1.

Vagunite eelmiste KTKdega kooskõlas oleva uue veeremi kasutuselevõtuluba

32

7.1.2.

Esimese kasutuselevõtuloa vastastikune tunnustamine

32

7.2.

Asendamine, uuendamine ja ajakohastamine

33

7.3.

Erijuhud

34

7.3.1.

Sissejuhatus

34

7.3.2.

Erijuhtude loetelu

34

7.3.2.1.

Üldised erijuhud

34

7.3.2.2.

Teljepukside seisundi seire (punkt 4.2.3.4)

34

7.3.2.3.

Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine (punkt 4.2.3.5.1)

35

7.3.2.4.

Dünaamiline käitumine sõidu ajal (punkt 4.2.3.5.2)

35

7.3.2.5.

Rattapaaride omadused (punkt 4.2.3.6.2)

35

7.3.2.6.

Rataste omadused (punkt 4.2.3.6.3)

35

7.3.2.7.

Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed (punkt 4.2.6.3)

35

7.4.

Keskkonna eritingimused

35

7.5.

Riiklike, kahepoolsete, mitmepoolsete või rahvusvaheliste kokkulepete alusel kasutatavad kaubavagunid

35

Liited

36

1.   SISSEJUHATUS

Koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) on direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punkti i kohaselt allsüsteemi (või selle osa) hõlmav kirjeldus, mille eesmärk on:

—	tagada raudteesüsteemi koostalitlusvõime ja

—	täita olulised nõuded.

1.1.   Tehniline reguleerimisala

Vt käesoleva määruse artikkel 2.

1.2.   Geograafiline kohaldamisala

Käesoleva KTK geograafiline kohaldamisala on Euroopa Liidu kogu raudteesüsteem, nagu on sätestatud direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 1, võttes arvesse artiklis 2 sätestatud rööpmelaiuspiiranguid.

1.3.   KTK sisu

Käesolevas KTKs, kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikega 3,

a)	tuuakse ära selle kavandatav reguleerimisala (2. peatükk);

b)	sätestatakse veeremi asjaomase allsüsteemi ja selle liideste olulised nõuded võrreldes muude allsüsteemidega (3. peatükk);

c)	kehtestatakse funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteem ja selle liidesed peavad võrreldes muude allsüsteemidega vastama (4. peatükk);

d)	määratakse kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mis peavad olema hõlmatud Euroopa tehniliste kirjeldustega, sh Euroopa standarditega, ja mis on vajalikud raudteesüsteemi koostalitluse saavutamiseks (5. peatükk);

e)	märgitakse igal käsitletaval juhul ära, milliseid menetlusi tuleb kasutada koostalitluse komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamiseks ning allsüsteemide EÜ vastavustõendamiseks (6. peatükk);

f)	tuuakse ära KTKde rakendamise strateegia (7. peatükk);

g)	osutatakse asjaomastele töötajatele, kutsekvalifikatsioonidele ning töötervishoiu- ja -ohutustingimustele, mida nõutakse eespool nimetatud allsüsteemi käitamiseks ja hooldamiseks ning käesoleva KTK rakendamiseks (4. peatükk).

2.   REGULEERIMISALA JA ALLSÜSTEEMI MÄÄRATLUS

Käesolevat KTKd kohaldatakse selliste kaubavagunite, sealhulgas veokeid kandva veeremi suhtes, millele on viidatud direktiivi 2008/57/EÜ I lisa punktis 1.2, võttes arvesse artiklis 2 sätestatud piiranguid. Edaspidi kasutatakse allsüsteemi veeremi kõnealuse osa kohta nimetust „kaubavagun” ning see kuulub „veeremi” allsüsteemi, mis on sätestatud direktiivi 2008/57/EÜ II lisas.

Direktiivi 2008/57/EÜ I lisa punktis 1.2 loetletud muu veerem arvatakse käesoleva KTK reguleerimisalast välja; eelkõige jäetakse välja mobiilsed raudtee-infrastruktuuri ehitus- ja hooldusseadmed ning veerem, mis on projekteeritud kandma

—	mootorsõidukeid, milles on reisijad, või

—	mootorsõidukeid, milles ei ole reisijaid, kuid mida on kavas kasutada reisirongide koosseisus (autovagunid).

Käesolevas KTKs kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„üksus” – veeremi kohta kasutatav üldmõiste. Selle suhtes kohaldatakse käesolevat KTKd ning seega ka EÜ vastavustõendamise menetlust. Üksus võib koosneda: — vagunist, mida on võimalik eraldi kasutada ja mis koosneb oma rattapaaril asuvast eraldi karkassist, või — püsivalt ühendatud elementidest (mida ei ole võimalik eraldi kasutada) koosnevast koosseisust või — ühilduva(te) maanteesõiduki(te)ga ühendatud eraldi raudtee pöördvankritest, mille kombinatsioon moodustab raudteega ühilduva süsteemi koosseisu;

b)	„rong” – mitmest üksusest koosnev käituskoosseis;

c)

„ettenähtud kasutuskord” – hõlmab kõiki tingimusi, milles üksuse kasutamine on ette nähtud, ja selle tehnilisi piiranguid. Ettenähtud kasutuskord võib olla laiem käesolevas KTKs esitatud kirjeldustest, et üksuseid oleks võimalik kasutada koos rongina teedevõrgus raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi raames.

3.   OLULISED NÕUDED

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et raudteesüsteem, selle allsüsteemid ja koostalitluse komponendid vastavad asjakohastele olulistele nõuetele. Olulised nõuded on üldjoontes sätestatud direktiivi 2008/57/EÜ III lisas. Tabelis 1 on esitatud käesolevas KTKs sätestatud peamised parameetrid ja nende vastavus olulistele nõuetele, mida on kirjeldatud direktiivi 2008/57/EÜ III lisas.

Tabel 1

Põhiparameetrid ja nende vastavus olulistele nõuetele

Punkt	Põhiparameeter	Olulised nõuded
		Ohutus	Usaldusväärsus ja kättesaadavus	Tervishoid	Keskkonnakaitse	Tehniline ühilduvus
4.2.2.1.1	Otsahaakeseadis	1.1.1, 1.1.3, 1.1.5, 2.4.1
4.2.2.1.2	Sisemine haakeseadis	1.1.1, 1.1.3, 2.4.1
4.2.2.2	Üksuse tugevus	1.1.1, 1.1.3, 2.4.1
4.2.2.3	Üksuse terviklikkus	1.1.1
4.2.3.1	Rööpmelaius	1.1.1				2.4.3
4.2.3.2	Ühilduvus rööbasteede kandevõimega	1.1.1				2.4.3
4.2.3.3	Ühilduvus rongituvastussüsteemidega	1.1.1				2.4.3
4.2.3.4	Teljepukside seisundi seire	1.1.1	1.2			2.4.3
4.2.3.5.1	Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine	1.1.1, 1.1.2, 2.4.1				2.4.3
4.2.3.5.2	Dünaamiline käitumine sõidu ajal	1.1.1, 1.1.2				2.4.3
4.2.3.6.1	Pöördvankri raami konstruktsioon	1.1.1, 1.1.2, 1.1.3
4.2.3.6.2	Rattapaaride omadused	1.1.1, 1.1.2, 1.1.3				2.4.3
4.2.3.6.3	Rataste omadused	1.1.1, 1.1.2, 1.1.3				2.4.3
4.2.3.6.4	Telgede omadused	1.1.1, 1.1.2, 1.1.3
4.2.3.6.5	Teljepuksid/laagrid	1.1.1, 1.1.2, 1.1.3
4.2.3.6.6	Muudetava laiusega rattapaarid	1.1.1, 1.1.2, 1.1.3
4.2.3.6.7	Käiguosa rattapaaride käsitsi vahetamiseks	1.1.1, 1.1.2, 1.1.3
4.2.4.2	Pidurdamine – ohutusnõuded	1.1.1, 1.1.3	1.2, 2.4.2
4.2.4.3.1	Pidurdamine –funktsionaalsed üldnõuded	1.1.1, 2.4.1	2.4.2
4.2.4.3.2.1	Pidurdustõhusus – sõidupidur	1.1.1, 1.1.2, 2.4.1	2.4.2			1.5
4.2.4.3.2.2	Pidurdustõhusus – seisupidur	2.4.1				2.4.3
4.2.4.3.3	Pidurdamine – soojusmahutavus	1.1.1, 1.1.3, 2.4.1				2.4.3
4.2.4.3.4	Pidurdamine – rataste lohisemise vältimise süsteem	2.4.1	2.4.2
4.2.5	Keskkonnatingimused	1.1.1, 1.1.2				2.4.3
4.2.6.1	Tuleohutus	1.1.1, 1.1.4
4.2.6.1.2.1	Tuleohutus – tõkked	1.1.4		1.3.2	1.4.2
4.2.6.1.2.2	Tuleohutus – materjalid	1.1.4		1.3.2	1.4.2
4.2.6.1.2.3	Tuleohutus – kaablid	1.1.4, 1.1.5		1.3.2	1.4.2
4.2.6.1.2.4	Tuleohutus – süttivad vedelikud	1.1.4		1.3.2	1.4.2
4.2.6.2	Kaitse elektriohtude eest	1.1.5, 2.4.1
4.2.6.3	Tagaosa signaaltule kinnitus-seadmed	1.1.1

Direktiivi 2008/57/EÜ III lisa olulised nõuded 1.3.1, 1.4.1,.1.4.3, 1.4.4 ja 1.4.5 kuuluvad muude Euroopa Liidu õigusaktide reguleerimisalasse.

4.   ALLSÜSTEEMI ISELOOMUSTUS

4.1.   Sissejuhatus

Raudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2008/57/EÜ ja mille osa on kaubavagunid, on integreeritud süsteem, mille vastavust nõuetele tuleb kontrollida. Kõnealust nõuetele vastavust kontrollitakse eelkõige järgmise puhul: veeremi allsüsteemi kirjeldused ning ühilduvus võrguga (punkt 4.2), selle liidesed raudteesüsteemi (kuhu see integreeritakse) muude allsüsteemidega (punktid 4.2 ja 4.3), esialgsed kasutus- ja hoolduseeskirjad (punktid 4.4 ja 4.5) direktiivi 2008/57/EÜ artikli 18 lõikes 3 sätestatu kohaselt.

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 18 lõikes 3 ja VI lisas sätestatud tehniline dokumentatsioon (punkt 4.8) sisaldab eelkõige võrguga ühilduvust käsitlevaid projekteerimisnäitajaid.

4.2.   Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.1.   Üldist

3. peatükis kirjeldatud olulisi nõudeid arvesse võttes rühmitatakse ja jaotatakse allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused käesolevas peatükis järgmistesse punktidesse:

—	konstruktsioonid ja mehaanilised osad;

—	rööpmelaius ja vastastoime rööbasteega;

—

pidurid;

—	keskkonnatingimused;

—	süsteemi kaitse.

Kaubavaguni ja selle liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused nõuavad konkreetsete tehniliste lahenduste kasutamist ainult juhul, kui see on raudteesüsteemi koostalitluse tagamiseks ja asjakohaste oluliste nõuete täitmiseks vältimatult vajalik.

Uuenduslike lahenduste puhul, mis ei vasta käesolevas KTKs sätestatud nõuetele ja/või mida ei ole käesolevas KTKs esitatu põhjal võimalik hinnata, tuleb koostada uued kirjeldused ja/või uued hindamismeetodid. Tehnoloogiauuenduste võimaldamiseks koostatakse kõnealused kirjeldused ja hindamismeetodid 6. peatükis kirjeldatud uuenduslike lahenduste protsessi teel.

Kui funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, mis on vajalikud koostalitlusvõime saavutamiseks ning oluliste nõuete täitmiseks, ei ole konkreetse tehnilise aspekti jaoks välja töötatud, määratakse kõnealune aspekt asjakohases punktis kindlaks avatud punktina. Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõike 6 nõuete kohaselt on kõik avatud punktid loetletud A liites.

C liites on täpsustatud tingimuste komplekt. Kõnealuse tingimuste komplektiga kooskõla on valikuline. Kui see valik tehakse, hindab vastavust teavitatud asutus EÜ vastavustõendamise menetluse raames.

Kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikega 5 võidakse sätestada erijuhud iga KTK jaoks. Kõnealused sätted on esitatud 7. peatükis.

Punkti 4.2 nõuete hindamise menetlust on võimaluste piires kirjeldatud 6. peatükis. Neil juhtudel viitab punkti 4.2 tekst 6. peatüki vastavate punktide ja alapunktide sätetele. Kui konkreetse põhiparameetri puhul ei ole nõuete ja hindamismenetluste eristamine võimalik, siis viidet ei anta.

4.2.2.   Konstruktsioonid ja mehaanilised osad

4.2.2.1.   Mehaaniline liides

4.2.2.1.1.    Otsahaakeseadis

Otsahaakeseadis on rongi moodustavate üksuste vaheline liides.

Haakesüsteem projekteeritakse nii, et inimestel ei ole vaja viibida haagitavate/lahtihaagitavate üksuste vahel ükskõik kumma üksuse liikumise ajal.

Otsahaakeseadised on vastupidavad ja suutelised taluma jõudu kooskõlas üksuse kindlaks määratud ettenähtud kasutuskorraga.

4.2.2.1.2.    Sisemine haakeseadis

Sisemine haakeseadis on üksust moodustavate elementide vaheline mehaaniline liides.

Sisemised haakeseadised on vastupidavad ja suutelised taluma jõudu kooskõlas üksuse jaoks ette nähtud kasutuskorraga. Sama käiguosa kahe elemendi vahelist ühendust on kirjeldatud punktis 4.2.2.2.

Sisemis(t)e haakeseadis(t)e pikisuunaline tugevus peab olema vähemalt võrdne üksuse otsahaakeseadis(t)e tugevusega.

4.2.2.2.   Üksuse tugevus

Üksuse kere, mis tahes seadmete kinnituste ning tõstepunktide konstruktsioon peab olema projekteeritud selliselt, et standardi EN 12663-2:2010 5. peatükis kirjeldatud koormustingimustes ei tekiks pragusid, olulisi püsivaid deformatsioone ega rebenemisi. Ühendamistehnikaid reguleeritakse punktiga 6.2.2.1 kooskõlas tehtud vastavustõendamisega.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.1.

Tõstepunktid tähistatakse üksusel. Tähistus vastab standardi EN 15877-1:2012 punktile 4.5.13.

4.2.2.3.   Üksuse terviklikkus

Üksus on projekteeritud nii, et ükski ava sulgemiseks mõeldud liikuv osa (juurdepääsuuksed, koormakate, kaaned, luugid jne) ei saa ootamatult liikuda.

Lukustusseadmetele on märgitud nende seisund (avatud/suletud), mis on üksusest väljaspool nähtav.

4.2.3.   Rööpmelaius ja vastastoime rööbasteega

4.2.3.1.   Rööpmelaius

See punkt käsitleb veeremi kavandatava suuruse arvutamise eeskirju ilma häirete ohuta ühes või mitmes võrgus liiklemiseks.

Üksuse vastavus ette nähtud võrdlusprofiilile (sh alaosa võrdlusprofiilile) määratakse kindlaks ühe standardis EN 15273-2:2009 sätestatud meetodi abil.

Kui need on kindlaks märatud, kasutatakse üksuse võrdlusprofiili ja vastavate sihtvõrdlusprofiilide G1, GA, GB ja GC, sh alaosa jaoks kasutatud profiilide GIC1 ja GIC2 vastavuse kindlaksmääramiseks standardis EN 15273-2:2009 kirjeldatud kinemaatilist meetodit.

4.2.3.2.   Ühilduvus rööbasteede kandevõimega

Üksuse vertikaalkoormuse omadused määratakse kindlaks, et kontrollida ühilduvust rööbasteede kandevõimega.

Üksuste lubatud kasulik koormus määratakse kuni 25tonniste (kaasa arvatud) teljekoormuste korral kindlaks, kohaldades standardi EN 15528:2008 punkte 6.1 ja 6.2.

4.2.3.3.   Ühilduvus rongituvastussüsteemidega

Kui kavas on tagada üksuse ühilduvus ühe või enama järgmise rongituvastussüsteemiga, määratakse kõnealune ühilduvus kindlaks kooskõlas komisjoni otsuse 2012/88/EL (1) sätetega.

a)	Teestruktuuril põhinevad rongituvastussüsteemid.

b)	Teljeloenduritel põhinevad rongituvastussüsteemid.

c)	Silmusahelal põhinevad rongituvastussüsteemid.

4.2.3.4.   Teljepukside seisundi seire

Teljepukside seisundit on võimalik seirata kas

—	raudtee-äärsete tuvastusseadmete abil või

—	pardaseadmete abil.

Kui kavas on tagada üksuse seire raudtee-äärsete seadmete abil 1 435 mm rööpmelaiusega raudteevõrgus, vastab üksus piisava märgatavuse tagamiseks standardi EN 15437-1:2009 punktidele 5.1 ja 5.2.

Kui üksust on kavas kasutada 1 524 mm, 1 600 mm ja 1 668 mm rööpmelaiusega raudteevõrkudes, kohaldatakse tabelis 2 esitatud vastavaid väärtusi, mis viitavad standardi EN 15437-1:2009 parameetritele.

Tabel 2

Konkreetsetes võrkudes kasutatavate üksuste siht- ja keelupiirkonnad

	YTA [mm]	WTA [mm]	LTA [mm]	YPZ [mm]	WPZ [mm]	LPZ [mm]
1 524  mm (mõlemad alad on asjakohased)	1 080  ± 35	≥ 50	≥ 200	1 080  ± 5	≥ 140	≥ 500
	894 ± 2	≥ 14	≥ 200	894 ± 2	≥ 28	≥ 500
1 600  mm	1 110  ± 2	≥ 70	≥ 180	1 110  ± 2	≥ 125	≥ 500
1 668  mm	1 176  ± 10	≥ 55	≥ 100	1 176  ± 10	≥ 110	≥ 500

Pardaseadmete projekteerimise ja vastavushindamise kirjeldus on käesoleva KTK avatud punkt.

4.2.3.5.   Sõiduohutus

Veeremi dünaamiline käitumine mõjutab suurel määral rööbasteelt mahajooksmise vältimist, sõiduohutust ja rööbastee koormust.

4.2.3.5.1.    Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine

Üksus projekteeritakse nii, et tagada ohutu liiklemine kõveral rööbasteel, võttes eelkõige arvesse üleminekut kõveralt teelt sirgele ja tasapindade kõrguserinevusi ülesõitudel.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.2.

4.2.3.5.2.    Dünaamiline käitumine sõidu ajal

Üksus projekteeritakse nii, et tagada ohutu liiklemine kuni maksimaalse projekteeritud kiiruseni.

Üksuse dünaamilist käitumist sõidu ajal tõendatakse

—	järgides standardi EN 14363:2005 5. peatükis sätestatud menetlusi või

—	viies valideeritud mudeli abil ellu simulatsioone.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.3.

Üksuste puhul, mis on varustatud käiguosaga, mida on koostalituse komponendi tasandil hinnatud kooskõlas punktiga 6.1.2.1, ei nõuta allsüsteemi tasandil erikatset ega simulatsiooni.

4.2.3.6.   Käiguosa

Käiguosa tagab üksuse ohutu kandmise ja suunamise ning vajaduse korral pidurdusjõudude ülekandmise.

4.2.3.6.1.    Pöördvankri raami konstruktsioon

Pöördvankri raami, kõigi kinnitatud seadmete ning kere ja pöördvankri ühenduse konstruktsiooni terviklikkust tõendatakse standardi EN 13749:2011 punktis 6.2 sätestatud meetodite põhjal.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.1.2.1.

4.2.3.6.2.    Rattapaaride omadused

Rattapaar on suuteline edastama jõude ja pöördemomenti kinnitatud osade vahel kooskõlas kasutusvaldkonnaga.

Rattapaaride geomeetrilised mõõtmed, mis on esitatud joonisel 1, on kooskõlas tabelis 3 sätestatud piirväärtustega. Kõnealuseid piirväärtusi käsitatakse projekteeritud väärtusena ning need märgitakse punktis 4.5 kirjeldatud hooldusdokumentatsioonis kasutuspiirväärtusena.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.1.2.2.

Joonis 1

Tabelis 3 kasutatud rattapaaride sümbolid

Tabel 3

Rattapaaride geomeetriliste mõõtmete kasutuspiirangud

Nimetus		Ratta läbimõõt D [mm]	Miinimumväärtus [mm]	Maksimumväärtus [mm]
1 435  mm	Kaugus esiküljest esiküljeni (SR)	330 ≤ D ≤ 760	1 415	1 426
		760 < D ≤ 840	1 412	1 426
		D > 840	1 410	1 426
	Kaugus tagaküljest tagaküljeni (AR)	330 ≤ D ≤ 760	1 359	1 363
		760 < D ≤ 840	1 358	1 363
		D > 840	1 357	1 363
1 524  mm	Kaugus esiküljest esiküljeni (SR)	400 ≤ D < 840	1 492	1 514
		D ≥ 840	1 487	1 514
	Kaugus tagaküljest tagaküljeni (AR)	400 ≤ D < 840	1 444	1 448
		D ≥ 840	1 442	1 448
1 600  mm	Kaugus esiküljest esiküljeni (SR)	690 ≤ D ≤ 1 016	1 573	1 592
	Kaugus tagaküljest tagaküljeni (AR)	690 ≤ D ≤ 1 016	1 521	1 526
1 668  mm	Kaugus esiküljest esiküljeni (SR)	330 ≤ D < 840	1 648  (2)	1 659
		840 ≤ D ≤ 1 250	1 643  (2)	1 659
	Kaugus tagaküljest tagaküljeni (AR)	330 ≤ D < 840	1 592	1 596
		840 ≤ D ≤ 1 250	1 590	1 596

4.2.3.6.3.    Rataste omadused

Rataste geomeetrilised mõõtmed, mis on märgitud joonisel 2, vastavad tabelis 4 esitatud piirväärtustele.

Tabel 4

Rataste geomeetriliste mõõtmete kasutuspiirangud

Nimetus		Ratta läbimõõt. D [mm]	Miinimumväärtus [mm]	Miinimumväärtus [mm]
1 435  mm	Rummu laius (BR) (maksimaalse kraadi laiusega 5 mm)	D ≥ 330	133	140
	Rattaharja paksus (Sd)	330 ≤ D ≤ 760	27,5	33
		760 < D ≤ 840	25	33
		D > 840	22	33
	Rattaharja kõrgus (Sh)	330 ≤ D ≤ 630	31,5	36
		630 < D ≤ 760	29,5	36
		D > 760	27,5	36
	Rattaharja kant (qR)	D ≥ 330	6,5	—
1 524  mm	Rummu laius (BR) (maksimaalse kraadi laiusega 5 mm)	D ≥ 400	134	140
	Rattaharja paksus (Sd)	400 ≤ D < 760	27,5	33
		760 ≤ D < 840	25	33
		D ≥ 840	22	33
	Rattaharja kõrgus (Sh)	400 ≤ D < 630	31,5	36
		630 ≤ D < 760	29,5	36
		D ≥ 760	27,5	36
	Rattaharja kant (qR)	D ≥ 400	6,5	—
1 600  mm	Rummu laius (BR) (maksimaalse kraadi laiusega 5 mm)	690 ≤ D ≤ 1 016	137	139
	Rattaharja paksus (Sd)	690 ≤ D ≤ 1 016	26	33
	Rattaharja kõrgus (Sh)	690 ≤ D ≤ 1 016	28	38
	Rattaharja kant (qR)	690 ≤ D ≤ 1 016	6,5	—
1 668  mm	Rummu laius (BR) (maksimaalse kraadi laiusega 5 mm)	D ≥ 330	133	140
	Rattaharja paksus (Sd)	330 ≤ D ≤ 840	27,5	33
		D > 840	22 (PT); 25 (ES)	33
	Rattaharja kõrgus (Sh)	330 ≤ D ≤ 630	31,5	36
		630 ≤ D ≤ 760	29,5	36
		D > 760	27,5	36
	Rattaharja kant (qR)	D ≥ 330	6,5	—

Kõnealuseid piirväärtusi käsitatakse projekteeritud väärtusena ning need märgitakse punktis 4.5 nimetatud hooldusdokumentatsioonis kasutuse piirväärtusena.

Joonis 2

Tabelis 4 kasutatud rataste sümbolid

Rataste mehaanilised omadused tagavad jõudude ja pöördemomendi ülekande ning vastupidavuse soojuskoormusele, kui see on vajalik kooskõlas kasutusvaldkonnaga.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.1.2.3.

4.2.3.6.4.    Telgede omadused

Telgede omadused tagavad jõudude ja pöördemomendi ülekande kooskõlas kasutusvaldkonnaga.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.1.2.4.

Telgede jälgitavuse puhul võetakse arvesse Euroopa Raudteeagentuuri (ERA) kaubavagunite hoolduse töökonnas saadud tulemusi (vt kaubavagunite hoolduse töökonna lõpparuanne, mis on avaldatud ERA veebisaidil http://www.era.europa.eu).

4.2.3.6.5.    Teljepuksid/laagrid

Teljepukside ja veeremilaagrite projekteerimisel võetakse arvesse mehaanilise takistuse ja väsimise omadusi. Määratakse kindlaks ülekuumenenud teljelaagrite tuvastamisega seotud kasutuse käigus saavutatud temperatuuri piirväärtused.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.4.

4.2.3.6.6.    Muudetava laiusega rattapaarid

Kõnealust nõuet kohaldatakse selliste üksuste suhtes, mis on varustatud muudetava laiusega rattapaaridega, mida on võimalik muuta kahe erineva rööpmelaiusega teede jaoks.

Rattapaari muutmise mehhanism tagab järgmiste seadmete ohutu lukustamise:

—

rattad ja

—	vastavad pidurdusseadmed

ette nähtud õiges telje asendis, võttes arvesse dünaamilist mõju kooskõlas üksuse ettenähtud kasutuskorraga.

Käesolevas punktis sätestatud nõuetele vastavuse hindamine on avatud punkt.

4.2.3.6.7.    Käiguosa rattapaaride käsitsi vahetamiseks

Nõudeid kohaldatakse selliste üksuste suhtes, millega on võimalik liigelda erineva laiusega rööbasteedel rattapaaride füüsilise vahetamise teel.

Üksus on varustatud lukustusmehhanismiga, et tagada erinevates seadistustes pidurdusseadmete õige asend, võttes arvesse dünaamilist mõju kooskõlas üksuse ettenähtud kasutuskorraga.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.5.

4.2.4.   Pidurid

4.2.4.1.   Üldist

Rongi pidurisüsteemi eesmärk on tagada, et

—	rongi kiirust on võimalik vähendada;

—	rongi kiirust on võimalik kallakul säilitada;

—	rongi on võimalik maksimaalse lubatud pidurdusmaa piires peatada;

—	rongi on võimalik paigale seisma panna.

Peamised pidurdustõhusust ja pidurdamise protsessi mõjutavad tegurid on

—	pidurdusvõimsus,

—	rongi mass,

—

kiirus,

—	lubatud pidurdusmaa,

—	haardetegur ja

—	rööbastee kalle.

Rongi pidurdustõhusus tuletatakse rongi iga üksuse pidurdustõhususest.

4.2.4.2.   Ohutusnõuded

Pidurisüsteem aitab kaasa raudteesüsteemi ohutustaseme tagamisele. Seetõttu tuleb üksuse pidurisüsteemi konstruktsioonile teha riskihindamine kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 352/2009, (3) võttes arvesse üksuse pidurdustõhususe täieliku kadumise ohtu. Olukorra tõsidust peetakse katastroofiliseks, kui

—	see mõjutab ainult üksust (tõrgete kombinatsioon) või

—	see mõjutab lisaks üksusele ka muud pidurdustõhusust (üksik tõrge).

C liite punktide C.9 ja C.14 tingimuste täitmisel eeldatakse kooskõla käesoleva nõudega.

4.2.4.3.   Funktsionaalsed ja tehnilised nõuded

4.2.4.3.1.    Funktsionaalsed üldnõuded

Üksuse pidurdusseadmed tagavad pidurdusfunktsioonid, näiteks piduri rakendamise ja vabastamise, kui saadetakse signaal. Pidurdamine on

—	pidev (piduri rakendamise või vabastamise signaal saadetakse juhtimiskeskusest juhtimisliini kaudu kogu rongile);

—	automaatne (tahtmatu katkestus juhtimisliinis toob kaasa rongi kõigi üksuste pidurite rakendamise, mille tulemusena jäävad kõik üksused seisma);

—	vabastatav, mis võimaldab selle eemaldamist ja isoleerimist.

4.2.4.3.2.    Pidurdustõhusus

4.2.4.3.2.1.   Sõidupidur

Rongi või üksuse pidurdustõhusus on tema võime vähendada kiirust. See on rongi või üksuse määratud piirides aeglustamiseks saadaoleva pidurdusvõimsuse ning kõigi energia konverteerimise ja hajutamise tegurite, sh rongi takistuse tulemus.

Üksuse pidurdustõhusust arvutatakse kooskõlas ühega järgmistest dokumentidest

—	EN 14531-6:2009 või

—	UIC 544–1:2012.

Arvutus valideeritakse katsetega. Pidurdustõhususe arvutamine kooskõlas dokumendiga UIC 544–1 valideeritakse dokumendis UIC 544–1:2012 sätestatud viisil.

4.2.4.3.2.2.   Seisupidur

Seisupidur on pidur, mida kasutatakse seisva veeremi liikumise vältimiseks kindlaksmääratud tingimustes (võttes arvesse asukohta, tuult, kallet ja veeremi koormat), kuni see tahtlikult vabastatakse.

Kui üksus on varustatud seisupiduriga, tuleb täita järgmised nõuded:

—	paigal seismine peab olema tagatud kuni piduri tahtliku vabastamiseni;

—	kui seisupiduri seisundit ei ole võimalik otseselt kindlaks teha, tagatakse veeremi välisosa mõlemal küljel seisundit näitav näidik;

—	minimaalne seisupiduri pidurdustõhusus ilma tuuleta määratakse kindlaks standardi EN 14531-6:2009 tüüptingimuses 6 sätestatud arvutuste kohaselt;

—	seisupiduri minimaalne tõhusus märgitakse üksusele. Märgistus on kooskõlas standardi EN 15877-1:2012 punktiga 4.5.25. Üksuse seisupidur projekteeritakse ratta/rööbastee (teras/teras) haardetegurit arvestades, mis ei ole suurem kui 0,12.

4.2.4.3.3.    Soojusmahutavus

Pidurdusseadmed peavad olema suutelised taluma ühte avariipidurdust ilma pidurdustõhususe vähenemiseta soojuslike või mehaaniliste mõjude tõttu.

Pidurdusvõimsus, mida üksus talub ilma soojuslike või mehaaniliste mõjude tõttu pidurdustõhususe vähenemiseta, määratakse kindlaks ning esitatakse kiiruse ja piduri rakendamise aja alusel.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.6.

21 ‰ kallet kiirusel 70 km/h 40 km vältel võidakse pidada soojusmahutavuse võrdlusjuhtumiks, mis põhjustab pidurdusvõimsuse 45 kW ratta kohta 34 minuti jooksul, kui ratta nimiläbimõõt on 920 mm ja teljekoormus on 22,5 tonni.

4.2.4.3.4.    Rataste lohisemise vältimise süsteem

Rataste lohisemise vältimise süsteem on süsteem, mis on projekteeritud kasutama maksimaalset saadaolevat haardetegurit, vähendades, säilitades või suurendades pidurdusjõudu, et takistada rattapaaride lukustumist ning kontrollimatut libisemist. Selle tulemusena optimeeritakse peatumisteekonna pikkust.

Kui rataste lohisemise vältimise süsteemi juhitakse elektrooniliselt, vähendatakse rataste lohisemise vältimise süsteemi tõrgete põhjustatud negatiivseid mõjusid sobilike süsteemi projekteerimise protsesside ja tehniliste seadistustega.

Rataste lohisemise vältimise süsteem ei muuda pidurite funktsionaalseid omadusi. Veeremi õhuseadmestik peab olema projekteeritud läbilaskevõimega, mis tagab rataste lohisemise vältimise süsteemi töötamise nii, et see ei avaldaks mingit mõju õhkpidurisüsteemi tõhususele. Rataste lohisemise vältimise süsteemi projekteerimisel võetakse arvesse asjaolu, et kõnealune süsteem ei avaldaks kahjulikku mõju veeremi koostalitluse komponentidele (piduriajam, veerepind, teljepuksid jne).

Rataste lohisemise vältimise süsteem paigaldatakse järgmist tüüpi üksustele:

—	üksused, mis on varustatud iga tüüpi piduriklotsidega, mille maksimaalne keskmine haardetegur on suurem kui 0,12;

—	üksused, mis on varustatud ainult ketaspidurite ja/või liitpiduriklotsidega, mille maksimaalne keskmine haardetegur on suurem kui 0,11.

4.2.5.   Keskkonnatingimused

Üksuse ja selle komponentide projekteerimisel võetakse arvesse keskkonnatingimusi, millega veerem kokku puutub.

Keskkonnaparameetreid on kirjeldatud allpool esitatud tingimustes. Iga keskkonnaparameetri kohta määratakse kindlaks nimivahemik, mis on Euroopas kõige sagedamini esinev ning mis on koostalitlusvõimelise üksuse alus.

Teatavate keskkonnaparameetrite puhul määratakse kindlaks ka muud vahemikud lisaks nimivahemikule. Sel juhul valitakse vahemik üksuse projekteerimiseks.

Allpool tingimustes kindlaks määratud funktsioonide puhul kirjeldatakse tehnilises dokumentatsioonis projekteerimise ja/või katsetamise sätteid, mis kehtestatakse veeremi KTK nõuetele vastavuse tagamiseks kõnealuses vahemikus.

Olenevalt valitud vahemikust ja võetud meetmetest (mida kirjeldatakse tehnilises dokumentatsioonis) võivad osutuda vajalikuks kohased kasutuseeskirjad, kui nimivahemiku jaoks projekteeritud üksust kasutatakse konkreetsel raudteeliinil, kus nimivahemik aasta teatud perioodidel ületatakse.

Vahemikud, kui need erinevad nimivahemikest, mis valitakse välja keskkonnatingimustega seotud mis tahes piirava(te) kasutuseeskirja(de) vältimiseks, määravad kindlaks liikmesriigid ning need on loetletud punktis 7.4.

Üksuse ja selle komponentide projekteerimisel võetakse arvesse ühte või mitut järgmist välisõhu temperatuuriklassi:

—	T1: – 25 °C kuni + 40 °C (nominaalne),

—	T2: – 40 °C kuni + 35 °C ja

—	T3: – 25 °C kuni + 45 °C.

Üksus vastab käesoleva KTK nõuetele ilma tulemuslikkuse vähenemiseta lume-, jää- ja raheoludes (nagu on sätestatud standardi EN 50125-1:1999 punktis 4.7), mis vastavad nimivahemikule.

Kui valitakse standardis kirjeldatutest karmimad lume-, jää- ja raheolud, projekteeritakse üksus ja selle komponendid vastama KTK nõuetele, võttes arvesse koostoimet madala temperatuuriga kooskõlas valitud temperatuurivahemikuga.

Temperatuurivahemiku T2 puhul ning karmides lume-, jää- ja raheoludes määratakse kindlaks ja tõendatakse meetmed, mis on võetud kõnealustes karmides tingimustes KTK nõuetele vastamiseks, seda eelkõige projekteerimise ja/või katsetamise sätete puhul, võttes arvesse järgmisi funktsioone:

—	haakimisfunktsioon haakeseadmete vastupidavuse piirangute alusel;

—	pidurdusfunktsioon, mis hõlmab pidurdusseadmeid.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.7.

4.2.6.   Süsteemi kaitse

4.2.6.1.   Tuleohutus

4.2.6.1.1.    Üldist

Üksuse kõik olulised võimalikud tuleallikad (suure riskiga komponendid) määratakse kindlaks. Üksuse projekteerimise tuleohutusaspektid on suunatud

—	tulekahju tekke vältimisele;

—	tulekahju tekkimisel selle mõju leevendamisele.

Üksuses kantavad kaubad ei ole üksuse osa ning neid ei tule vastavuse hindamisel arvesse võtta.

4.2.6.1.2.    Funktsionaalne ja tehniline kirjeldus

4.2.6.1.2.1.   Tõkked

Tule mõju piiramiseks paigaldatakse kindlaksmääratud võimalike tuleallikate (suure riskiga komponendid) ja kantava koorma vahele tuletõkked, mis jäävad vähemalt 15 minutiks terviklikuks.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.8.1.

4.2.6.1.2.2.   Materjalid

Kõigil üksuses kasutatavatel püsimaterjalidel on piiratud süttivuse ja leegi levimise omadused, v.a juhul, kui

—	materjal on eraldatud kõigist võimalikest tuleohuallikatest üksuses tuletõkkega ning riskihindamine kinnitab selle ohutut kasutamist või

—	komponendi mass on < 400 g ja see asub muudest katsetamata komponentidest horisontaalsuunas ≥ 40 mm ja vertikaalsuunas ≥ 400 mm kaugusel.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.8.2.

4.2.6.1.2.3.   Kaablid

Elektrikaablite valimisel ja paigaldamisel võetakse arvesse nende tulekindlusomadusi.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.8.3.

4.2.6.1.2.4.   Süttivad vedelikud

Üksus varustatakse vahenditega, mis takistavad tule tekkimist ja levimist süttivate vedelike või gaaside lekkimise tõttu.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.8.4.

4.2.6.2.   Kaitse elektriohtude eest

4.2.6.2.1.    Kaudse kokkupuute vastased kaitsemeetmed (kaitsev potentsiaaliühtlustus)

Veeremi kere ja sõidurööpa vaheline takistus peab olema piisavalt väike, et takistada nende vahel ohtliku pinge tekkimist.

Üksuste potentsiaal ühtlustatakse kooskõlas standardi EN 50153:2002 punktis 6.4 kirjeldatud sätetega.

4.2.6.2.2.    Otsese kontakti vastased kaitsemeetmed

Üksuse elektripaigaldised ja seadmed projekteeritakse nii, et kaitsta isikuid elektrilöökide eest.

Üksus projekteeritakse nii, et välditakse otsest kontakti kooskõlas standardi EN 50153:2002 punktis 5 sätestatuga.

4.2.6.3.   Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed

Kõigile tagaosa signaali vastu võtma projekteeritud üksustele tagatakse üksuse tagaosale kahe lambi või valgust tagasipeegeldava märgi paigaldamist võimaldavat kaks seadet, nagu on sätestatud E liites, samale kõrgustele ja rööbasteest mitte rohkem kui 2 000 mm kõrgusele. Kõnealuste kinnitusseadmete mõõtmed ja vahemaa on kooskõlas ERA 4. juuni 2012. aasta tehnilise dokumendi ERA/TD/2012-04/INT versiooni 1.0 (avaldatud ERA veebisaidil (http://www.era.europa.eu)) peatükis 1 kirjeldatuga.

4.3.   Liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.3.1.   Liides infrastruktuuri allsüsteemiga

Tabel 5

Liides infrastruktuuri allsüsteemiga

Viide käesolevas KTKs	Viide komisjoni otsuses 2011/275/EL (*1)
4.2.3.1. Rööpmelaius	4.2.4.1. Minimaalne ehitusgabariit 4.2.4.2. Rööbastee telgedevaheline kaugus 4.2.4.5. Vertikaalkõvera minimaalne raadius
4.2.3.2. Ühilduvus rööbasteede kandevõimega	4.2.7.1. Rööbastee vastupidavus vertikaaljõule 4.2.7.3. Rööbastee vastupidavus külgjõule 4.2.8.1. Sildade liikluskoormustaluvus 4.2.8.2. Rööbastee mulde ning pinnasesurve mõjuga võrdne vertikaalkoormus 4.2.8.4. Olemasolevate sildade ja rööbastee mullete liikluskoormustaluvus
4.2.3.5.2. Dünaamiline käitumine sõidu ajal	4.2.9. Rööbastee geomeetriline kvaliteet
4.2.3.6.2. Rattapaaride omadused 4.2.3.6.3. Rataste omadused	4.2.5.1. Nominaalne rööpmelaius 4.2.5.6. Rööpapea profiil vabal liinilõigul 4.2.6.2. Pöörmete ja ristmete geomeetria käitustingimustes

4.3.2.   Liides käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga

Tabel 6

Liides käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga

Viide käesolevas KTKs	Viide komisjoni otsuses 2011/314/EL (*2)
4.2.2.2. Üksuse tugevus – tõstmine	4.2.3.6.3. Eriolukordades tegutsemise kord
4.2.3.1. Rööpmelaius	4.2.2.5. Rongi koosseis
4.2.3.2. Ühilduvus rööbasteede kandevõimega	4.2.2.5. Rongi koosseis
4.2.4. Pidurid	4.2.2.6. Rongi pidurid
4.2.6.3. Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed E liide – tagaosa signaaltuli	4.2.2.1.3.2. Tagaosa

4.3.3.   Liides juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga

Tabel 7

Liides juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga

Viide käesolevas KTKs	Viide otsuses 2012/88/EL Lisa A, tabel A2, viide 77
4.2.3.3 a) Rööbastee vooluahelatel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvad veeremi omadused	— teljevahed (3.1.2.1, 3.1.2.4, 3.1.2.5 ja 3.1.2.6), — teljekoormused (3.1.7.1 ja 3.1.7.2) — elektritakistus (3.1.8)
4.2.3.3 b) Teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvad veeremi omadused	— teljevahed (3.1.2.1, 3.1.2.3, 3.1.2.5 ja 3.1.2.6), — ratta geomeetria (3.1.3.1–3.1.3.4), — metalli- ja elektrijuhtidevaba ruum rataste vahel (3.1.3.5) — rattamaterjal (3.1.3.6)
4.2.3.3 c) Silmusahelal põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvad veeremi omadused	— veeremi metallimass (3.1.7.2)

4.4.   Kasutuseeskirjad

Kasutuseeskirjad töötatakse välja raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis kirjeldatud menetluste raames. Kõnealustes eeskirjades võetakse arvesse kasutamisega seotud dokumente, mis on osa tehnilisest dokumentatsioonist, nagu on nõutud direktiivi 2008/57/EÜ artikli 18 lõikes 3 ja sätestatud VI lisas.

Kasutamisega seotud dokumendid kirjeldavad üksuse omadusi asjakohase ettenähtud kasutuse korral, et määrata kindlaks kasutuseeskirjad tavapärastes ja erinevates mõistlikult ettenähtavates halvenenud tingimustes.

Kasutamisega seotud dokumentide hulka kuuluvad:

—	tavarežiimil kasutamise kirjeldus, mis hõlmab üksuse kasutusomadusi ja -piiranguid (näiteks veeremi rööpmelaius, maksimaalne projekteeritud kiirus, teljekoormused, pidurdustõhusus, ühilduvus rongituvastussüsteemidega);

—	mõistlikus ettenähtavas ulatuses halvenenud tingimustes käitamise režiimide (kui käesolevas KTKs kirjeldatud seadmete või funktsioonide puhul tekivad ohutuspuudujäägid) kasutamise kirjeldus koos üksuse asjakohaste lubatud piirmäärade ja kasutustingimustega, mis võivad tekkida.

Taotleja esitab kasutuseeskirjadega seotud dokumentide esialgse versiooni. Kõnealuseid dokumente võib hiljem muuta kooskõlas vastavate Euroopa Liidu õigusaktidega, võttes arvesse olemasolevaid üksuse kasutus- ja hooldustingimusi. Teavitatud asutus kontrollib ainult seda, et kasutamisega soetud dokumendid on esitatud.

4.5.   Hoolduseeskirjad

Hooldus on selliste toimingute kogum, mis on mõeldud funktsionaalse üksuse hoidmiseks seisukorras, milles see suudab oma nõutavat funktsiooni täita, või kõnealuse seisukorra taastamiseks.

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 18 lõikes 3 nõutud ja VI lisas sätestatud tehnilise dokumentatsiooni osaks olevad järgmised dokumendid on vajalikud üksuste hooldustegevuste elluviimiseks:

—	ülddokumendid (punkt 4.5.1);

—	hoolduskava tõendusdokument (punkt 4.5.2) ja

—	hooldustööde kirjeldus (punkt 4.5.3).

Taotleja esitab punktides 4.5.1, 4.5.2 ja 4.5.3 kirjeldatud kolm dokumenti. Kõnealuseid dokumente võib hiljem kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega muuta, võttes arvesse olemasolevaid üksuse kasutus- ja hooldustingimusi. Teavitatud asutus kontrollib ainult seda, et hooldusdokumendid on esitatud.

4.5.1.   Ülddokumendid

Ülddokumendid hõlmavad järgmist:

—	üksuse ja selle komponentide joonised ja kirjeldus;

—	üksuse hooldamist käsitlevad mis tahes õiguslikud nõuded;

—	süsteemide joonis (elektri-, pneumo-, hüdro- ja juhtimissüsteemide joonised);

—	täiendavad pardasüsteemid (süsteemide, sh funktsionaalsuse, liideste spetsifikatsioonide ning andmete töötlemise ja protokollide kirjeldus);

—	iga veeremi seadistusdokumentatsioon (osade nimekiri ning materjalide spetsifikatsioon), mis võimaldab (eelkõige, aga mitte ainult) jälgitavust hooldustööde ajal.

4.5.2.   Hoolduskava tõendusdokument

Hoolduskava tõendusdokumendis kirjeldatakse, kuidas määratakse kindlaks ja kavandatakse hooldustoimingud, et tagada veeremi omaduste säilitamine selle kasutusaja jooksul lubatud piirides. Dokumentatsioonis esitatakse sisendandmed, et määrata kindlaks hooldustegevuste kontrolli ja perioodilisuse kriteeriumid. Hoolduskava tõendusdokument koosneb järgmisest:

—	üksuse hooldustööde kavandamiseks kasutatud pretsedendid, põhimõtted ja meetodid;

—	üksuse tavapärase kasutamise piirmäärad (näiteks km/kuus, kliimapiirangud, ettenähtud koormuste tüübid jne);

—	hooldustööde kavandamiseks kasutatud asjakohased andmed ja kõnealuste andmete päritolu (ekspluatatsioonikogemus);

—	hooldustööde projekteerimiseks tehtud katsed, uuringud ja arvutused.

4.5.3.   Hooldustööde kirjeldus

Hooldustööde kirjelduses kirjeldatakse hooldustööde tegemise võimalikke viise. Hooldustoimingud hõlmavad muu hulgas kontrolli, seiret, katseid, mõõtmisi, asendamisi, kohandamisi ja parandustöid.

Hooldustoimingud jagunevad järgmiselt:

—	ennetav hooldus (korrapärane ja kontrollitav) ning

—	korrigeeriv hooldus.

Hooldustööde kirjeldus sisaldab allpool esitatut.

—	Komponentide hierarhia ja funktsionaalne kirjeldus, millega seatakse veeremile piirangud, loetledes kõik kõnealuse veeremi tootekonstruktsiooni kuuluvad komponendid ning kasutades vajalikul arvul eraldi kirjeldustasemeid. Hierarhias kõige madalamal olev komponent on väljavahetatav osa.

—

Varuosade (väljavahetatavate osade) tehnilisi ja funktsionaalseid kirjeldusi sisaldav osade loetelu. Loetelu sisaldab kõiki osi, mille vahetamine on ette nähtud teatava tingimuse korral või pärast elektrilist või mehaanilist riket või mis võivad vajada väljavahetamist pärast ettenähtavat juhuslikku kahjustust. Koostalitluse komponendid märgitakse ära ja neile viidatakse nende vastavusdeklaratsioonis.

—	Komponentide piirväärtused, mida ei tohi töö käigus ületada. On lubatud määrata kindlaks käituspiirangud halvenenud tingimustel käitamiseks (kui mõni piirväärtus on ületatud).

—	Nende Euroopa õigusaktidega määratud kohustuste loetelu, mida komponentide või allsüsteemide suhtes kohaldatakse.

—

Hoolduskava, (4) s.o struktureeritud ülesandekomplekt hooldustööde tegemiseks, sh toimingud, menetlused ja vahendid. Kõnealuse ülesandekomplekti kirjeldus hõlmab järgmist: a) lammutamise/kokkumonteerimise juhendjoonised, mis on vajalikud vahetatavate osade nõuetekohaseks kokkumonteerimiseks/lammutamiseks; b) hoolduskriteeriumid; c) eelkõige ohutuse seisukohast tähtsate osade kontroll ja katsed; need hõlmavad visuaalseid kontrolle ja mittepurustavaid katseid (näiteks vajaduse korral ohutust kahjustada võivate puudujääkide avastamiseks); d) ülesande täitmiseks vajalikud tööriistad ja materjalid; e) ülesande täitmiseks vajalikud tarvikud; f) isikukaitsemeetmed ja -vahendid.

—	Pärast iga hooldust ja enne veeremi uuesti kasutusele võtmist tehtavad vajalikud katsed ja menetlused.

4.6.   Kutsepädevus

Üksuste käitamiseks ja hooldamiseks vajalik töötajate kutsepädevus ei ole käesoleva KTKga hõlmatud.

4.7.   Tervishoiu- ja ohutustingimused

Üksuste käitamiseks ja hooldamiseks vajalike töötajate tervishoiu ja ohutuse tingimused on hõlmatud oluliste nõuetega 1.1.5, 1.3.2, 2.5.1, 2.6.1, mis on sätestatud direktiivi 2008/57/EÜ III lisas.

Täpsemalt nimetatakse jaotise 4.2 järgmistes punktides töötajate tervishoiu ja ohutuse sätted:

punkt 4.2.2.1.1: otsahaakeseadis;

punkt 4.2.6.1: tuleohutus;

punkt 4.2.6.2: kaitse elektriohtude eest.

Kui üksusele on paigaldatud käsitsihaakimise süsteem, tagatakse haakimisel ja lahtihaakimisel rongikoostajatele vaba ruum.

Kõik tegevpersonalile ohtlikuks peetavad eenduvad osad tuleb selgelt märgistada ja/või varustada kaitseseadmetega.

Üksus varustatakse astmete ja käepidemetega, v.a juhul, kui töötajad ei pea sellel töötama, näiteks rongikoostamise puhul.

4.8.   Tehnilisse dokumentatsiooni kantavad parameetrid

Tehniline dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmisi parameetreid:

—	otsahaakeseadise tüüp, asend ja vastupidavus;

—	dünaamilistest veojõududest ja survejõududest põhjustatud koormus;

—	rööpmelaiuse võrdlusprofiilid, millele üksus vastab;

—	vastavus rööpmelaiuse sihtvõrdlusprofiili(de)le G1, GA, GB ja GC, kui see on olemas;

—	vastavus rööpmelaiuse alaosa võrdlusprofiili(de)le GIC1 ja GIC2, kui see on olemas;

—	mass telje kohta (tühimassi ja täiskoormuse puhul);

—	telgede asend üksusel ja telgede arv;

—	üksuse pikkus;

—	maksimaalne projekteeritud kiirus;

—	rööpmelaius(ed), millel üksust saab käitada;

—	ühilduvus rongituvastussüsteemidega (rööbastee vooluahelatel/teljeloenduritel/silmusahelal põhinevad süsteemid);

—	ühilduvus teljepukside ülekuumenemise tuvastamise süsteemidega;

—	teljepukside kasutustemperatuuri vahemik;

—	pidurisüsteemi kontrolliva signaali olemus (näiteks pneumaatiline piduri magistraaltoru, XXX-tüüpi elektripidurid jne);

—	juhtimisliini ning selle ja muude üksuste ühenduse omadused (piduri magistraaltoru läbimõõt, elektrikaabli osa jne);

—	pidurdusseadme eraldi nominaaltõhusus, olenevalt võimalikust pidurdusrežiimist (reageerimisaeg, pidurdusvõimsus, nõutav haaketase jne);

—	pidurduskaugus või pidurdusmaa, olenevalt võimalikust pidurdusrežiimist;

—	piduriosade soojusmahutavus, võrreldes pidurdusvõimsusega väljendatuna kiiruse ja piduri kasutamise aja alusel;

—	temperatuurivahemik ja lume-/jää-/raheolude raskusaste;

—	pidurduskaal ja seisupiduri (kui see on kohaldatav) maksimaalne kalle;

—	sorteerimismäe abil koostamise võimalikkus/võimatus;

—	astmete ja/või käsipuude olemasolu.

5.   KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.   Üldist

Koostalitluse komponendid, mis on määratletud direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punktis f, on loetletud punktis 5.3 koos

—	nende kasutusvaldkonnaga, mis hõlmab allsüsteemi parameetreid, ja

—	viitega punktis 4.2 kindlaks määratud vastavatele nõuetele.

Kui punktis 5.3 kirjeldatakse nõuet kui koostalitluse komponendi tasemel hinnatut, ei ole vaja sama nõuet hinnata allsüsteemi tasemel.

5.2.   Uuenduslikud lahendused

Punktis 4.1 nimetatu kohaselt võivad uuenduslikud lahendused nõuda uusi kirjeldusi ja/või uusi hindamismeetodeid. Kõnealused kirjeldused ja hindamismeetodid töötatakse välja punktis 6.1.3 kirjeldatud protsessi abil, kui koostalitluse komponendi jaoks on ette nähtud uuenduslik lahendus.

5.3.   Koostalitluse komponentide kirjeldus

5.3.1.   Käiguosa

Käiguosa projekteeritakse kasutusvahemiku ja kasutusvaldkonna jaoks, mis määratakse kindlaks järgmiste parameetrite alusel:

—	maksimumkiirus;

—	maksimaalne põikkalde hälve;

—	üksuse minimaalne tühikaal;

—	maksimaalne teljekoormus;

—	pöördvankri pöördtappide vaheline kaugus või kaheteljeliste üksuste teljevahe kaugus;

—	tühja üksuse raskuskeskme maksimaalne kõrgus;

—	koormaga üksuse raskuskeskme kõrguse koefitsient;

—	vaguni kere minimaalne torsioonjäikuse koefitsient

—	tühjade üksuste maksimaalne massijaotuse koefitsient järgmise valemi alusel: kus: Izz = vaguni kere inertsimoment võrrelduna vertikaalteljega läbi vaguni kere raskuskeskme m = vaguni kere mass 2a* = teljevahe

—	rataste minimaalne nimiläbimõõt;

—	rööbastee kalle.

Kiiruse ja teljekoormuse parameetreid võidakse ühiselt arvesse võtta, et määrata kindlaks kohane kasutusvaldkond (näiteks maksimumkiirus ja tühikaal).

Käiguosa vastab punktides 4.2.3.5.2 ja 4.2.3.6.1 esitatud nõuetele. Kõnealuseid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasemel.

5.3.2.   Rattapaar

Rattapaari hinnatakse ja see projekteeritakse kasutusvaldkonna jaoks järgmise alusel:

—	veerepinna nimiläbimõõt ja

—	maksimaalne vertikaalne staatiline jõud.

Rattapaar vastab punktis 4.2.3.6.2 kindlaks määratud geomeetriliste ja mehaaniliste parameetrite nõuetele. Kõnealuseid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasemel.

5.3.3.   Ratas

Ratast hinnatakse ja see projekteeritakse kasutusvaldkonna jaoks järgmise alusel:

—	veerepinna nimiläbimõõt;

—	maksimaalne vertikaalne staatiline jõud;

—	maksimaalne kiirus ja kasutusaeg ning

—	maksimaalne pidurdusenergia.

Ratas vastab punktis 4.2.3.6.3 kindlaks määratud geomeetriliste, mehaaniliste ja soojusmehaaniliste parameetrite nõuetele. Kõnealuseid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasemel.

5.3.4.   Telg

Telge hinnatakse ja see projekteeritakse kasutusvaldkonna jaoks järgmise alusel:

—	maksimaalne vertikaalne staatiline jõud.

Telg vastab punktis 4.2.3.6.4 kindlaks määratud mehaaniliste parameetrite nõuetele. Kõnealuseid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasemel.

5.3.5.   Tagaosa signaaltuli

Liite E kohane tagaosa signaaltuli on eraldiseisev koostalitluse komponent. Punktis 4.2 puuduvad tagaosa signaaltuld käsitlevad nõuded. Selle hindamine teavitatud asutuse poolt ei ole allsüsteemi EÜ vastavustõendamise osa.

6.   VASTAVUSHINDAMINE JA EÜ VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.   Koostalitluse komponent

6.1.1.   Moodulid

Koostalitluse komponendi vastavushindamine tehakse kooskõlas tabelis 8 kirjeldatud mooduli(te)ga.

Tabel 8

Koostalitluse komponentide vastavushindamise moodulid

Moodul CA1	Tootmise sisekontroll koos toote vastavustõendamisega individuaalse kontrollimise teel
Moodul CA2	Tootmise sisekontroll koos toote vastavustõendamisega juhuslike ajavahemike järel
Moodul CB	EÜ tüübihindamine
Moodul CD	Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev tüübivastavus
Moodul CF	Toote vastavustõendamisel põhinev tüübivastavus
Moodul CH	Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev vastavus
Moodul CH1	Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil ja projektihindamisel põhinev vastavus

Kõnealuseid mooduleid on täpsemalt kirjeldatud otsuses 2010/713/EL.

6.1.2.   Vastavushindamise menetlused

Euroopa Liidus asutatud tootja või tema volitatud esindaja valivad tabelis 9 esitatud ühe mooduli või moodulite kombinatsiooni kooskõlas nõutud komponendiga.

Tabel 9

Koostalitluse komponentide suhtes kohaldatavad moodulid

Punkt	Komponent	Moodulid
		CA1 või CA2	CB + CD	CB + CF	CH	CH1
4.2.3.6.1	Käiguosa		X	X		X
	Käiguosa – kindlaksmääratud	X			X
4.2.3.6.2	Rattapaar	X (*3)	X	X	X (*3)	X
4.2.3.6.3	Ratas	X (*3)	X	X	X (*3)	X
4.2.3.6.4	Telg	X (*3)	X	X	X (*3)	X
5.3.5	Tagaosa signaaltuli	X			X

Valitud mooduli või moodulite kombinatsiooni kohaldamisel hinnatakse koostalitluse komponenti punktis 4.2 nimetatud nõuete alusel. Vajaduse korral märgitakse konkreetsete koostalitluse komponentide hindamise lisanõuded allpool esitatud tingimustes.

6.1.2.1.   Käiguosa

Käiguosa vastavustõendamine on sätestatud B liite punktis 2.

Allpool loetletud kindlaksmääratud käiguosaga varustatud üksused eeldatakse olevat kooskõlas asjakohaste nõuetega, kui käiguosi kasutatakse nende kindlaksmääratud kasutusvaldkonnas:

a)	üheteljeline käiguosa: — kahekordne vedrustus; — Niesky 2; — vedrustus S 2000;

b)	kaheteljelise pöördvankri käiguosa: — perekond Y25; — kaheteljelise juhtimisega pöördvanker;

c)	kolmeteljelised pöördvankrid; — kolmeteljelise pöördvankri perekond ühendusvedrustusega.

Pöördvankri raami tugevust hinnatakse vastavalt standardi EN 13749:2011 punktile 6.2.

6.1.2.2.   Rattapaar

Rattapaari mehaanilise käitumise vastavustõendamine tehakse kooskõlas standardi EN 13260:2009 + A1:2010 punktiga 3.2.1, milles on määratud kindlaks teljekomplekti jõu piirväärtused ja sellega seotud vastavustõendamise katse.

Kokkumonteerimisetapis kohaldatakse vastavustõendamise menetlust selle tagamiseks, et ükski defekt, mis tuleneb teljele paigaldatud osade mehaaniliste omaduste mis tahes muutustest, ei kahjustaks ohutust.

6.1.2.3.   Ratas

a)

Sepistatud ja valtsitud rattad: mehaanilisi omadusi tõendatakse standardi EN 13979-1:2003 + A1:2009 + A2:2011 punktis 7 sätestatud menetluse teel. Kui ratast on kavas kasutada ratta sõidupinnal rakenduvate piduriklotsidega, tõendatakse ratta soojusmehaaniline sobilikkus, võttes arvesse ette nähtud maksimaalset pidurdusenergiat. Tehakse standardi EN 13979-1:2003 + A1:2009 + A2:2011 punktis 6.2 kirjeldatud tüübikatse, et kontrollida pidurdamise ajal rummu külgsuunalise nihkumise ja jääkpinge jäämine kindlaks määratud lubatud piiridesse. Sepistatud ja valtsitud rataste jääkpinge kohta otsuse langetamise kriteeriumid on sätestatud standardis EN 13979-1:2003 + A1:2009 + A2:2011.

b)

Muud tüüpi rattad: muud tüüpi rattad on lubatud riiklikult kasutatavate üksuste puhul. Sel juhul sätestatakse otsuse langetamise kriteeriumid ja väsimuspinge kriteeriumid riiklikes eeskirjades. Liikmesriigid teatavad kõnealustest riiklikest eeskirjadest kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 lõikega 3.

Tootmisetapis kohaldatakse vastavustõendamise menetlust selle tagamiseks, et ükski defekt, mis tuleneb ratta mehaaniliste omaduste mis tahes muutustest, ei kahjustaks ohutust. Kontrollitakse ratta materjali tõmbetugevust, veerepinna tugevust, purunemissitkust (ainult veerepinnal pidurdatavate rataste puhul), löögikindlust, materjali omadusi ja materjali puhtust. Vastavustõendamisel sätestatakse, kuidas toimub iga kontrollitava omaduse puhul partiist proovide valimine.

6.1.2.4.   Telg

Lisaks eespool nimetatud koostenõuetele põhineb telje mehaanilise takistuse ja väsimise omaduste vastavustõendamine standardi EN 13103:2009 + A1:2010 punktidel 4, 5 ja 6.

Lubatud pinge otsustuskriteeriumid on esitatud standardi EN 13103:2009 + A1:2010 punktis 7. Tootmisetapis kohaldatakse vastavustõendamise menetlust selle tagamiseks, et ükski defekt, mis tuleneb telje mehaaniliste omaduste mis tahes muutustest, ei kahjustaks ohutust. Kontrollitakse teljematerjali tõmbetugevust, löögikindlust, pinna terviklikkust, materjali omadusi ja materjali puhtust. Vastavustõendamisel sätestatakse, kuidas toimub iga kontrollitava omaduse puhul partiist proovide valimine.

6.1.3.   Koostalitluse komponentide uuenduslikud lahendused

Kui koostalitluse komponendi jaoks pakutakse välja (punktis 4.2.1 kirjeldatud) uuenduslik lahendus (nagu on kirjeldatud punktis 5.2), märgib Euroopa Liidus asutatud tootja või tema volitatud esindaja ära kõrvalekalded käesoleva KTK asjakohastest punktidest ning esitab need Euroopa Komisjonile analüüsimiseks. Kui analüüsi tulemusena antakse soodne hinnang, töötatakse välja asjakohased funktsionaalsed ja liidese kirjeldused ning hindamismeetod, mis tuleb lisada KTKsse kõnealuse komponendi kasutamise võimaldamiseks.

Asjakohased funktsionaalsed ja liidese kirjeldused ning hindamismeetodid, mis niimoodi välja töötatakse, lisatakse KTKsse läbivaatamisemenetluse käigus.

Uuenduslikku lahendust võib lubada kasutada vastavalt komisjoni otsusele, mis on tehtud kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikliga 29.

6.2.   Allsüsteem

6.2.1.   Moodulid

Allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” vastavustõendamine tehakse kooskõlas tabelis 10 kirjeldatud mooduli(te)ga.

Tabel 10

Allsüsteemide EÜ vastavustõendamise moodulid

SB	EÜ tüübihindamine
SD	Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev EÜ vastavustõendamine
SF	Toote vastavustõendamisel põhinev EÜ vastavustõendamine
SH1	Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil ja projektihindamisel põhinev EÜ vastavustõendamine

Kõnealuseid mooduleid on täpsemalt kirjeldatud otsuses 2010/713/EL.

6.2.2.   EÜ vastavustõendamise menetlused

Taotleja valib allsüsteemi EÜ vastavustõendamiseks ühe järgmise mooduli või moodulite kombinatsiooni:

—	(SB + SD) või

—	(SB + SF) või

—

(SH1).

Valitud mooduli või moodulite kombinatsiooni kohaldamisel hinnatakse allsüsteemi punktis 4.2 esitatud nõuete alusel. Vajaduse korral esitatakse konkreetsete komponentide hindamise lisanõuded allpool toodud tingimustes.

6.2.2.1.   Üksuse tugevus

Vastavustõendamine on kooskõlas standardi EN 12663-2:2010 6. ja 7. peatükiga.

Ühenduste suhtes kohaldatakse tunnustatud vastavustõendamismenetlust, et tootmisetapis tagada, et ükski defekt ei kahjustaks konstruktsiooni kavandatavaid mehaanilisi omadusi.

6.2.2.2.   Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine

Vastavustõendamine tehakse kooskõlas kas

—	standardi EN 14363:2005 punktis 4.1 sätestatud menetlusega või

—	standardi EN 15839:2012 punktis 4.2 esitatud meetodiga, kasutades standarditud lahenduste eelnevaid arvutusi.

6.2.2.3.   Dünaamiline käitumine sõidu ajal

Katsed rööbasteel

Vastavustõendamine tehakse kooskõlas standardi EN 14363:2005 peatükiga 5.

Alternatiivina erinevate rööbastee kallete puhul rööbasteel katsete tegemisele, nagu on sätestatud standardi EN 14363:2005 punktis 5.4.4.4, on lubatud teha katseid ainult ühe rööbastee kaldega, kui tõendatakse, et katsed hõlmavad kokkupuutetingimuste vahemikku, mida on kirjeldatud B liite punktis 1.1.

Kui nõutakse rööbasteel katsetamist tavapärase mõõtemeetodi abil, siis hinnatakse üksust B liite punktides 1.2 ja 1.3 sätestatud piirväärtuste alusel.

Aruandesse kantakse suurima ekvivalentkoonilisuse ja kiiruse kombinatsioon, mille puhul üksus vastab standardi EN 14363:2005 punktis 5 märgitud stabiilsuskriteeriumile.

Rööbasteedel tehtavate katsete nõutavad tingimused, mis on sätestatud standardis EN 14363:2005, ei ole alati täielikult saavutatavad

—	rööbastee geomeetrilise kvaliteedi ning

—	kiiruse, kõveruse ja põikkalde hälbe kombinatsioonide puhul.

Kui see ei ole täielikult saavutatav, on vastavustõendamine avatud punkt.

Simulatsioonid

Alternatiivselt võib standardi EN 15827:2011 punktis 9.3 sätestatud tingimustel asendada eespool nimetatud rööbasteel tehtavad katsed simulatsiooniga.

6.2.2.4.   Teljepuksid/laagrid

Veeremi laagrite mehaanilise takistuse ja väsimise omaduste vastavustõendamine tehakse kooskõlas standardi EN 12082:2007 + A1:2010 punktiga 6.

6.2.2.5.   Käiguosa rattapaaride käsitsi vahetamiseks

1 435 mm ja 1 668 mm rööpmelaiuste vahel vahetamine

Punkti 4.2.3.6.7 nõuetele vastavaks peetakse Rahvusvahelise Raudteeliidu (UIC) andmelehe 430–1:2006 järgmistel joonistel kirjeldatud tehnilisi lahendusi:

—	teljeüksuste puhul UIC andmelehe 430–1:2006 B.4 lisa joonised 9 ja 10 ning H lisa joonis 18;

—	pöördvankriüksuste puhul UIC andmelehe 430–1:2006 H lisa joonis 18.

1 435 mm ja 1 524 mm rööpmelaiuste vahel vahetamine

Punkti 4.2.3.6.7 nõuetele vastavaks peetakse UIC andmelehe 430–3:1995 7. liites kirjeldatud tehnilisi lahendusi.

6.2.2.6.   Soojusmahutavus

Arvutuste, simulatsioonide või katsetega tõendatakse, et klotspidurite piduriklotside, piduriklotside või piduriketaste temperatuur ei ületa nende soojusmahutavust. Arvesse võetakse järgmisi näitajaid:

a)	avariipidurduse korral kiiruse ja kasuliku koormuse kriitiline kombinatsioon, arvestades sirget ja tasast rööbasteed, minimaalset tuult ja kuivi rööpaid;

b)	pideva pidurduse korral — vahemik maksimaalse pidurdusjõuni; — vahemik maksimaalse kiiruseni ja — vastav pidurdusaeg.

6.2.2.7.   Keskkonnatingimused

Terasmaterjale peetakse vastavaks kõigile punktis 4.2.5 kirjeldatud vahemikele, kui materjali omadused on määratud kindlaks temperatuurini – 20 °C.

6.2.2.8.   Tuleohutus

6.2.2.8.1.    Tõkked

Tõkkeid katsetatakse kooskõlas standardiga EN 1363-1:1999. Ilma katsetamata peetakse terviklikkuse nõuetele vastavaks vähemalt 2 mm paksuseid terasplaate ja vähemalt 5 mm paksuseid alumiiniumplaate.

6.2.2.8.2.    Materjalid

Materjalide süttivuse ja leegi levimise omadusi katsetatakse kooskõlas standardiga ISO 5658-2:2006/Am1:2011, mille puhul on piirväärtus CFE ≥ 18 kW/m2.

Vajalike süttivuse ja leegi levimise omadustele peetakse vastavaks järgmiste materjalide ja komponentide tuleohutusnõudeid:

—	anorgaanilise kattega metallid ja sulamid (muu hulgas näiteks tsingitud kate, anoodkate, kromaatpinne, fosfaatvahepinne);

—	orgaanilise kattega metallid ja sulamid, mille nimipaksus on alla 0,3 mm (muu hulgas näiteks värvid, plastkate, asfaltkate);

—	kombineeritud anorgaanilise ja orgaanilise kattega metallid ja sulamid, mille orgaanilise kihi nimipaksus on alla 0,3 mm;

—	klaas, kivitooted, keraamika ja looduskivist tooted;

—	kooskõlas standardiga EN 13501-1:2007 + A1:2009 kategooria C-s3, d2 või kõrgema kategooria nõuetele vastavad materjalid.

6.2.2.8.3.    Kaablid

Elektrikaablid valitakse välja ja paigaldatakse kooskõlas standarditega EN 50355:2003 ja EN 50343:2003.

6.2.2.8.4.    Süttivad vedelikud

Võetavad meetmed on kooskõlas standardiga TS 45545-7:2009.

6.2.3.   Uuenduslikud lahendused

Kui allsüsteem „veerem – kaubavagunid” sisaldab uuenduslikku lahendust (nagu on sätestatud punktis 4.2.1), märgib taotleja kõrvalekalded KTK asjakohastest sätetest ning esitab need komisjonile analüüsimiseks. Kui analüüsi tulemusena antakse soodne hinnang, töötatakse välja asjakohased funktsionaalsed ja liidese kirjeldused ning hindamismeetod, mis tuleb lisada KTKsse kõnealuse lahenduse kasutamise võimaldamiseks.

Asjakohased funktsionaalsed ja liidese kirjeldused ning hindamismeetodid, mis niimoodi välja töötatakse, lisatakse KTKsse läbivaatamise menetluse jooksul.

Uuenduslikku lahendust võib lubada kasutada vastavalt komisjoni otsusele, mis on tehtud kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikliga 29.

6.3.   EÜ deklaratsioonita koostalitluskomponente sisaldav allsüsteem

Teavitatud asutus võib välja anda allsüsteemile EÜ vastavustõendamise sertifikaadi ka juhul, kui ühel või mitmel kõnealuse allsüsteemi koostalitluskomponendile vastaval komponendil ei ole asjakohast EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kooskõlas käesoleva KTKga (sertifitseerimata koostalitluskomponendid), ükskõik millisel järgmistest juhtudest:

a)	komponent kuulub artiklis 8 sätestatud üleminekuperioodi alla;

b)	komponent toodeti enne käesoleva KTK jõustumist ja komponendi tüüpi on — kasutatud juba heaks kiidetud allsüsteemis ja — see on enne käesoleva KTK jõustumist võetud kasutusele vähemalt ühes liikmesriigis.

Teavitatud asutus teeb allsüsteemi EÜ vastavustõendamise kooskõlas 4. peatüki nõuetega, kasutades 6. peatükis sätestatud vastavaid hindamisnõudeid koos 7. peatükis sätestatutega, v.a erijuhtudel. Kõnealusel EÜ vastavustõendamisel kohaldatakse punktis 6.2.2 sätestatud allsüsteemi mooduleid.

EÜ vastavusdeklaratsioone või kasutuskõlblikkuse deklaratsioone sedasi hinnatud komponentidele ei koostata.

6.4.   Hindamist vajavad projektietapid

Hindamine hõlmab järgmist kahte etappi, mis on märgitud käesoleva KTK F liite tabelis F.1 tähisega „X”. Eelkõige võetakse tüübikatse kindlaksmääramisel arvesse punkti 4.2 tingimusi ja nõudeid.

a)	Projekteerimis- ja arendamisetapp: — projekti ülevaatus ja/või projekti hindamine; — tüübikatse: katse projekti kontrollimiseks punktis 4.2 kirjeldatud viisil (kui seda on seal kirjeldatud).

b)	Tootmisetapp: — korrapärased katsed tootmise vastavuse kontrollimiseks. Korrapäraste katsete hindamise eest vastutav asutus määratakse kindlaks kooskõlas valitud hindamismooduliga.

F liite ülesehitus vastab punktile 4.2. Kui see on asjakohane, siis viidatakse punktide 6.1 ja 6.2 jaotistele.

6.5.   EÜ vastavusdeklaratsiooniga komponendid

Kui komponent on määratud kindlaks koostalitluse komponendina ja sellel oli enne käesoleva KTK jõustumist EÜ vastavusdeklaratsioon, menetletakse seda käesoleva KTK alusel järgmiselt:

a)	kui komponent ei ole käesolevas KTKs koostalitluse komponendina tunnustatud, ei kehti käesoleva KTK puhul EÜ vastavustõendamise menetluse jaoks ei sertifikaat ega deklaratsioon;

b)	kuni vastava sertifikaadi või deklaratsiooni aegumiseni ei ole vaja teha käesoleva KTK alusel uut vastavushindamist järgmistele koostalitluse komponentidele: — rattapaar; — ratas; — telg.

7.   RAKENDAMINE

7.1.   Kasutuselevõtuluba

Käesolevat KTKd kohaldatakse pärast käesoleva KTK kohaldamiskuupäeva kasutusele võetud allsüsteemile „veerem – kaubavagunid” punktides 1.1 ja 1.2 ning 2. peatükis sätestatud ulatuses.

7.1.1.   Vagunite eelmiste KTKdega (5) kooskõlas oleva uue veeremi kasutuselevõtuluba

Vt artikkel 9.

7.1.2.   Esimese kasutuselevõtuloa vastastikune tunnustamine

Järgmises loetelus on kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 23 lõikega 1 sätestatud tingimused, mille alusel üksus ei pea pärast ühes liikmesriigis kasutuselevõtuloa saamist saama mingit täiendavat kasutuselevõtuluba. Kõnealused tingimused täiendavad punktis 4.2 esitatud nõudeid. Täielikult tuleb täita järgmised tingimused.

a)	Alternatiivselt peab üksus kooskõlas punktiga 6.1.2.1 olema varustatud käiguosaga, mis on kas sertifitseeritud või kindlaks määratud.

b)	Raudteeäärsed tuvastusseadmed võrgus, kus üksust on kavas käitada, peavad olema suutelised seirama teljepukside seisundit kooskõlas punkti 4.2.3.4 tingimustega.

c)	Üksus ei tohi olla varustatud muudetava rööpmelaiusega rattapaaridega (punkt 4.2.3.6.6).

d)	Üksus peab olema varustatud sepistatud ja valtsitud ratastega, mida on hinnatud kooskõlas punkti 6.1.2.3 alapunktiga a.

e)	Raudteeäärsete seadmete poolt teljepukside seisundi seire nõuetele, mis on sätestatud punkti 7.3.2.2 alapunktis a, vastavus/mittevastavus tuleb kanda tehnilisse dokumentatsiooni.

f)	Üksused, mida on kavas kasutada 1 668 mm rööpmelaiusega võrgus, peavad vastama raudteeäärsete seadmete poolsele teljepukside seisundi seire nõuetele, mis on sätestatud punkti 7.3.2.2 alapunktis b.

g)	Üksuse jaoks punkti 4.2.3.1 kohaselt kindlaks määratud võrdlusprofiil tuleb määrata ühele sihtvõrdlusprofiilidest G1, GA, GB ja GC, sh alaosa jaoks kasutatavad võrdlusprofiilid GIC1 ja GIC2.

h)	Üksus peab ühilduma rongituvastussüsteemidega, mis põhinevad rööbastee vooluahelatel, teljeloenduritel ja silmusahelal, nagu on kirjeldatud punkti 4.2.3.3 alapunktides a, b ja c.

i)	Üksus peab olema varustatud käsitsihaakimise süsteemiga kooskõlas C liite punktis 1 sätestatud ettekirjutustega ning vastama punkti 8 nõuetele või olema varustatud mis tahes poolautomaatse või automaatse standarditud haakimissüsteemiga.

j)	Pidurisüsteem peab olema kooskõlas C liite punktide 9, 14 ja 15 tingimustega, kui kohaldatakse punktis 4.2.4.2 sätestatud võrdlusjuhtumit. Kui pidurisüsteem vajab ratta veerepinda mõjutavaid piduriklotse, kasutatakse ainult G liites loetletud piduriklotse.

k)

Üksusel peab olema kogu asjakohane märgistus kooskõlas standardiga EN 15877-1:2012, eelkõige märgistus järgmise kohta: i) määratud koostalitluslik rööpmelaius; ii) veeremi tühikaal; iii) veeremi koormustabel; iv) pikkus puhvritest mõõdetuna; v) hoolduskuupäevad; vi) tõstmise ja rööbasteele tagasitõstmise märgid; vii) kaugus üksuse kahe otsatelje vahel; viii) kaugus pöördvankrite keskosade vahel; ix) pidurduskaal ja x) rööpmelaius(ed), millega üksus ühildub ja mille alusel seda on hinnatud.

7.2.   Asendamine, uuendamine ja ajakohastamine

Käesolev jaotis käsitleb järgmist:

—	komponentide asendamine, millele on viidatud direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punktis p, ja

—	kaubavagunite uuendamine või ajakohastamine, sh üksuse elementide vahetamine direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 20 sätestatud tingimustel.

Komponentide asendamise puhul tuleb arvesse võtta järgmisi kategooriaid.

—	Sertifitseeritud koostalitluskomponendid: komponendid, mis vastavad 5. peatükis esitatud koostalitluskomponendile ja millel on vastavussertifikaat.

—	Muud komponendid: mis tahes komponendid, mis ei vasta 5. peatükis märgitud koostalitluskomponendile.

—	Sertifitseerimata koostalitluskomponendid: komponendid, mis vastavad 5. peatükis esitatud koostalitluskomponentidele, kuid millel ei ole vastavussertifikaati ja mis on toodetud enne punktis 6.3 sätestatud üleminekuperioodi lõppu.

Tabelis 11 on esitatud võimalikud permutatsioonid.

Tabel 11

Asenduspermutatsioonide tabel

	… mis asendatakse …
	… sertifitseeritud koostalitlus komponentidega	… muude komponentidega	… sertifitseerimata koostalitlus komponentidega
Sertifitseeritud koostalitlus komponendid …	võimalik	ei ole võimalik	võimalik
Muud komponendid …	ei ole võimalik	võimalik	ei ole võimalik
Sertifitseerimata koostalitlus komponendid …	võimalik	ei ole võimalik	võimalik

Tabelis 11 kasutatud sõna „võimalik” tähendab seda, et hoolduse eest vastutav üksus võib omal vastutusel asendada komponendi muu komponendiga, kasutades sama funktsiooni ja tulemuslikkust kooskõlas asjakohase KTK nõuetega, kui kõnealused komponendid

—	on sobilikud, s.o vastavad asjakohas(t)ele KTK(de)le;

—	on kasutusvaldkonnas kasutusel;

—	võimaldavad koostalitust;

—	vastavad olulistele nõuetele ja

—	on kooskõlas lõpuks tehnilises dokumentatsioonis sätestatud piirangutega.

Kui töö viib erineva funktsiooni või tulemuslikkuseni või kui vahetatakse üksuse element, peab hankija või tootja saatma asjaomasele liikmesriigile dokumentatsiooni, milles kirjeldatakse projekti, nagu on sätestatud direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 20. Liikmesriik otsustab, kas on vaja uut kasutuselevõtuluba.

7.3.   Erijuhud

7.3.1.   Sissejuhatus

Punktis 7.3.2 loetletud erijuhud on klassifitseeritud kui

—   P-juhud: alalised juhud;

—   T-juhud: ajutised juhud, mille puhul soovitatakse sihtsüsteemini jõuda 2020. aastaks (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta otsuses nr 661/2010/EL (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta)) (6) sätestatud eesmärk.

7.3.2.   Erijuhtude loetelu

7.3.2.1.   Üldised erijuhud

Üksused, mis liiklevad liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel, mille võrgu rööpmelaius on 1 520 mm: erijuhud Soome, Poola ja Rootsi.

(„P”) Kolmandate riikide veeremi suhtes võib kohaldada käesoleva KTK nõuete asemel riiklikke tehnilisi eeskirju.

7.3.2.2.   Teljepukside seisundi seire (punkt 4.2.3.4)

a)    Rootsi erijuht

(„T”) Üksused, mida on kavas kasutada Rootsi raudteevõrgus, vastavad siht- ja keelutsoonidele, mis on sätestatud tabelis 12.

Kaks tsooni teljepuksi/teljeotsa all, mis on sätestatud tabelis 12 ja mis viitavad standardi EN 15437-1:2009 parameetritele, on vabad, et võimaldada raudteeäärse teljepuksi andurisüsteemi poolset vertikaalset seiret.

Tabel 12

Rootsis kasutamiseks mõeldud üksuste siht- ja keelutsoonid

	YTA [mm]	WTA [mm]	LTA [mm]	YPZ [mm]	WPZ [mm]	LPZ [mm]
Süsteem 1	862	≥ 40	terviklik	862	≥ 60	≥ 500
Süsteem 2	905 ± 20	≥ 40	terviklik	905	≥ 100	≥ 500

Kõnealuse erijuhu erand tehakse üksustele, mida kooskõlas punktiga 7.1.2 vastastikku tunnustatakse, ja üksustele, mis on varustatud teljepukside seisundi seire pardaseadmetega.

b)    Portugali erijuht

(„P”) Üksused, mida on kavas kasutada Portugali raudteevõrgus, vastavad siht- ja keelutsoonidele, mis on sätestatud tabelis 13.

Tabel 13

Portugalis kasutamiseks mõeldud üksuste siht- ja keelutsoonid

	YTA [mm]	WTA [mm]	LTA [mm]	YPZ [mm]	WPZ [mm]	LPZ [mm]
Portugal	1 000	≥ 65	≥ 100	1 000	≥ 115	≥ 500

7.3.2.3.   Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine (punkt 4.2.3.5.1)

Ühendkuningriigi erijuht Suurbritanniale

(„P”) Standardi EN14363:2005 punktis 4.1.3.4.1 sätestatud meetodi 3 kasutamise piiranguid ei kohaldata selliste üksuste suhtes, mida on kavas kasutada ainult riiklikult Ühendkuningriigi põhiraudteevõrgus.

7.3.2.4.   Dünaamiline käitumine sõidu ajal (punkt 4.2.3.5.2)

Ühendkuningriigi erijuht Suurbritanniale

(„P”) Standardi EN14363:2005 punktis 4.1.3.4.1 sätestatud meetodi 3 kasutamise piiranguid ei kohaldata selliste üksuste suhtes, mida on kavas kasutada ainult riiklikult Ühendkuningriigi põhiraudteevõrgus.

7.3.2.5.   Rattapaaride omadused (punkt 4.2.3.6.2)

Ühendkuningriigi erijuht Suurbritanniale

(„P”) Ainult Suurbritannia raudteevõrgus kasutatavate üksuste puhul võivad rattapaaride omadused olla kooskõlas sel otstarbel teatatud riiklike tehniliste eeskirjadega.

7.3.2.6.   Rataste omadused (punkt 4.2.3.6.3)

Ühendkuningriigi erijuht Suurbritanniale

(„P”) Ainult Suurbritannia raudteevõrgus kasutatavate üksuste puhul võivad rataste omadused olla kooskõlas sel otstarbel teatatud riiklike tehniliste eeskirjadega.

7.3.2.7.   Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed (punkt 4.2.6.3)

Iirimaa erijuht ja Ühendkuningriigi erijuht Põhja-Iirimaale

(„P”) Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed ei ole kohustuslikud üksustele, mida on kavas kasutada ainult liikluses, mis ei ületa ELi liikmesriikide piiri, 1 600 mm rööpmelaiusega võrkudes.

7.4.   Keskkonna eritingimused

Soome ja Rootsi eritingimused

Soome ja Rootsi võrgu veeremile talvistes tingimustes piiramatu juurdepääsu tagamiseks tõendatakse, et veerem vastab järgmistele nõuetele:

—	valitakse temperatuuritsoon T2, mis on sätestatud punktis 4.2.5;

—	valitakse karmid lume-, jää- ja raheolud, nagu on sätestatud punktis 4.2.5.

Portugali ja Hispaania eritingimused

Portugali ja Hispaania võrgu veeremile suvistes tingimustes piiramatu juurdepääsu tagamiseks valitakse temperatuuritsoon T3, mis on sätestatud punktis 4.2.5.

7.5.   Riiklike, kahepoolsete, mitmepoolsete või rahvusvaheliste kokkulepete alusel kasutatavad kaubavagunid

Vt artikkel 6.

---

(1)   ELT L 51, 23.2.2012, lk 1.

(2)  Kaheteljeliste vagunite puhul, mille teljekoormus on kuni 22,5 tonni, kasutatakse väärtusena 1 651 mm.

(3)   ELT L 108, 29.4.2009, lk 4.

(*1)   ELT L 126, 14.5.2011, lk 53.

(*2)   ELT L 144, 31.5.2011, lk 1.

(4)  Hoolduskava puhul võetakse arvesse Euroopa Raudteeagentuuri (ERA) kaubavagunite hoolduse töökonnas saadud tulemusi (vt kaubavagunite hoolduse töökonna tegevuste lõpparuanne, mis on avaldatud ERA veebisaidil http://www.era.europa.eu).

(*3)  Mooduleid CA1, CA2 või CH võib kasutada ainult nende toodete puhul, mis on turule viidud ja seega välja töötatud enne käesoleva KTK jõustumist, kui tootja tõendab teavitatud asutusele, et projekti ülevaatus ja tüübikontroll viidi eelnevaks rakendamiseks ellu võrreldavates tingimustes ning et need on kooskõlas käesoleva KTK nõuetega; kõnealune tõendamine dokumenteeritakse ning seda peetakse samal tasemel tõendusmaterjaliks kui moodul CB või projektihindamine kooskõlas mooduliga CH1.

(5)  Komisjoni otsus 2006/861/EÜ (ELT L 344, 8.12.2006, lk 1) ja komisjoni otsus 2006/861/EÜ, mida on muudetud komisjoni otsusega 2009/107/EÜ (ELT L 45, 14.2.2009, lk 1).

(6)   ELT L 204, 5.8.2010, lk 1.