Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32013D0154

2013/154/EL: Komisjoni rakendusotsus, 22. märts 2013 , teatavate Ungari postiteenuste väljajätmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisalast (teatavaks tehtud numbri C(2013) 1568 all) EMPs kohaldatav tekst

ELT L 86, 26.3.2013, pp. 22–27 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2013/154/oj

26.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/22


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

22. märts 2013,

teatavate Ungari postiteenuste väljajätmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisalast

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 1568 all)

(Ainult ungarikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/154/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artikli 30 lõikeid 5 ja 6,

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

(1)

Ettevõtja Magyar Posta Zrt. (edaspidi „Magyar Posta”) esitas 3. oktoobril 2012 komisjonile e-kirjaga direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 5 kohase taotluse. Vastavalt artikli 30 lõike 5 esimesele lõigule teatas komisjon sellest Ungari ametiasutustele 19. oktoobri 2012. aasta kirjas. Komisjon nõudis täiendavat teavet 22. novembri 2012. aasta e-kirjaga Ungari ametiasutustelt, 7. jaanuari 2013. aasta e-kirjaga asjaomaselt siseriiklikult reguleerivalt asutuselt (2) ning 12. novembri 2012. aasta ja 7. jaanuari 2013. aasta e-kirjadega taotluse esitajalt. Ungari ametiasutused esitasid täiendava teabe 13. jaanuari 2013. aasta e-kirjaga, siseriiklik reguleeriv asutus 21. jaanuari 2013. aasta e-kirjaga ning taotluse esitaja vastavalt 20. novembri 2012. aasta ja 15. jaanuari 2013. aasta e-kirjadega.

(2)

Magyar Posta esitatud taotlus käsitleb teatavaid postiteenuseid, samuti teatavaid muid teenuseid, mida Magyar Posta osutab Ungari territooriumil. Taotluses kirjeldatakse järgmisi asjaomaseid teenuseid:

a)

riigisisesed tarbijaga seotud standardpakiteenused (edaspidi „C2X”), mis hõlmavad tarbijalt tarbijale suunatud standardpakiteenuseid (edaspidi „C2C”) ja tarbijalt ettevõtjale suunatud standardpakiteenuseid (edaspidi „C2B”);

b)

riigisisesed ettevõtjaga seotud standardpakiteenused (edaspidi „B2X”), mis hõlmavad ettevõtjalt ettevõtjale suunatud standardpakiteenuseid (edaspidi „B2B”) ja ettevõtjalt tarbijale suunatud standardpakiteenuseid (edaspidi „B2C”);

c)

riigisisesed ekspresspakiteenused;

d)

riigisisesed kullerpakiteenused;

e)

riigisisesed kaubaalusel saadetiste veo teenused ning

f)

lepingulised logistikateenused.

(3)

Magyar Posta osutab eespool nimetatud teenuseid (välja arvatud lepingulised logistikateenused ja teataval määral riigisisesed kaubaalusel saadetiste veo teenused) Ungari nn kuller-, ekspress- ja pakiteenuste sektoris. Kuller-, ekspress- ja pakiteenuste sektor on kaubaveoturu ja postituru segment, mille raames osutatakse garanteeritud tähtajaga teenuseid, mille puhul teenuseosutaja võtab saatja ees kohustuse toimetada saadetis kohale teatava aja jooksul või konkreetsel ajahetkel.

II.   ÕIGUSRAAMISTIK

(4)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus tegevus toimub, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse kõnealuse sektori eripära. Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud asjakohased ELi õigusaktid, mis avavad konkurentsile asjaomase sektori või osa sellest, ning kohaldab neid. Need õigusaktid on loetletud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas, mis postiteenuste puhul osutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivile 97/67/EÜ.

(5)

Taotlus käsitleb postiteenuseid, nagu riigisisesed tarbijaga seotud standardpakiteenused, riigisisesed ettevõtjaga seotud standardpakiteenused, riigisisesed ekspresspakiteenused, riigisisesed kullerpakiteenused, ning samuti muid teenuseid kui postiteenused, nimelt riigisisesed kaubaalusel saadetiste veo teenused ja lepingulised logistikateenused.

(6)

Ungari on rakendanud ja kohaldanud direktiivi 97/67/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2002/39/EÜ ja direktiiviga 2008/6/EÜ, kasutades viimati osutatud direktiivi artikli 3 lõike 1 kohast võimalust reserveerida teatavate kirjasaadetistega (3) seotud teenuste osutamine kuni 31. detsembrini 2012 määratud universaalteenuse osutajale, kelleks on Magyar Posta (4). Ükski käesoleva taotlusega hõlmatud teenus ei olnud taotluse esitamise ajal reserveeritud. Kuna Ungari on saavutanud turu avatuse taseme, mis on ette nähtud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas loetletud õigusaktidega, tuleks juurdepääsu turule lugeda mittepiiratuks vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 30 lõike 3 esimesele lõigule. Otsest avatust konkurentsile konkreetsel turul tuleks hinnata eri kriteeriumide alusel, millest üksi ei ole iseenesest otsustav.

(7)

Käesolevas otsuses käsitletud turgude puhul tuleks ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa asjaomasel turul. Teine kriteerium on kõnealuste turgude kontsentratsioon. Kuna käesolevas otsuses käsitletud erinevate tegevuste tingimused on erinevad, tuleks konkurentsiolukorra uurimisel arvesse võtta erinevat olukorda eri turgudel.

(8)

Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist. Kriteeriumid ja meetodid, mille alusel hinnatakse otsest avatust konkurentsile vastavalt direktiivile 2004/17/EÜ artiklile 30, ei pruugi olla samad, mida kasutatakse ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 või nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (5) kohasel hindamisel.

III.   HINDAMINE

1.   Asjaomane tooteturg

(9)

Varasemates ühinemismääruse põhjal tehtud otsustes (6) oli komisjon seisukohal, et pakiteenuste turgu saab segmentideks jaotada järgmiselt.

Ekspresspakiteenused ja standardpakiteenused. Antud juhul võetakse arvesse, et i) ekspressteenused on üldiselt kiiremad ja usaldusväärsemad kui standardteenused; ii) nende teenuste puhul on vaja erinevat infrastruktuuri ning iii) ekspressteenused hõlmavad täiendavaid lisaväärtusteenuse elemente ja on kallimad.

Samuti on teenuseid täiendavalt eristatud kliendi ja/või pakisaaja liigi põhjal: i) tarbijaga seotud standardpakiteenused (C2X) (7) ja ettevõtjaga seotud standardpakiteenused (B2X); ii) B2X segmendi raames eristatakse ettevõtjalt ettevõtjale suunatud teenuseid (B2B) ja ettevõtjalt tarbijale suunatud teenuseid (B2C), kuna võrreldes B2B teenustega on B2C teenuste puhul vaja tihedamat võrgustikku, et saadetised eraisikust pakisaajatele kohale toimetada.

Rahvusvahelised ja riigisisesed pakiteenused. Hiljutises otsuses (8) tegi komisjon vahet ka rahvusvaheliste EMP-siseste ja rahvusvaheliste EMP-väliste teenuste vahel.

(10)

Taotluse esitaja on seisukohal, et asjaomased tooteturud pakiteenuste puhul on eespool põhjenduses 2 loetletud turud. Selline lähenemisviis on üldiselt kooskõlas komisjoni varasema tavaga. Samas on taotluse esitaja hinnanud riigisisest B2X turgu tervikuna (st eristamata B2B ja B2C segmente), mis ei pruugi olla täielikult kooskõlas komisjoni varasema tavaga (9).

(11)

Taotluse esitaja väidab, et Magyar Posta ei tee B2B ja B2C teenuste puhul vahet hinna seisukohast ega erista neid saajarühmade põhjal. Seda argumenti toetavad ka Ungari ametiasutused, (10) kes lisaks märgivad, et Magyar Posta peamiste konkurentide veebilehtedel B2X standardpakiteenuste kohta esitatud teabe kohaselt ei tehta vahet avaldatud hindade ega selle põhjal, kas pakisaaja on tarbija või ettevõtja.

(12)

Varasemates direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 kohastes otsustes (11) postipakkide kohta on eristatud B2B ja B2C standardpakiteenuseid. Samas oli kõigil juhtudel hindamistulemus mõlema turu puhul sama, mis võib osutada asjaolule, et tooteturu määratluse oleks võinud jätta lahtiseks.

(13)

Lisaks näib siseriikliku reguleeriva asutuse esitatud teabe kohaselt, (12) et mõlemal juhul (st kui B2B ja B2C standardpakiteenuseid käsitatakse eri turgudena või kui neid käsitatakse ühtse B2X standardpakiteenuste turuna) oleks konkurentsiolukorra hindamise tulemus sama.

(14)

Põhjendustes 9–13 esitatud teabe põhjal võib käesoleva otsuse kohasel hindamisel ja ilma konkurentsiõigust piiramata jõuda järeldusele, et asjaomane tooteturg on B2X, samas kui asjaomase turu täpse määratluse võib jätta lahtiseks, kuna sõltumata kitsamast või laiemast määratlusest on analüüsi tulemus sama.

(15)

Varasemates direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 kohastes komisjoni otsustes (13) käsitati ekspresspakiteenuseid ja kullerpakiteenused ühe tooteturuna. Taotluse esitaja on seisukohal, et ekspresspakiteenuseid ja kullerpakiteenused on eri turud. Käesoleva otsuse kohasel hindamisel ja ilma konkurentsiõigust piiramata võib jõuda järeldusele, et asjaomane tooteturg on ekspresspakiteenuseid ja kullerpakiteenused, samas kui asjaomase turu täpse määratluse võib jätta lahtiseks, kuna sõltumata kitsamast või laiemast määratlusest on analüüsi tulemus sama.

(16)

Riigisisesed kaubaalusel saadetiste veo teenused on osa nn ekspedeerimisturust, mida on samuti hinnatud varasemates ühinemismäärusekohastes otsustes. Varasematel juhtudel on ekspedeerimine määratletud (14) kui „klientide eest kaupade veo korraldamine […] vastavalt klientide vajadustele”. Kuigi varasematel juhtudel kaaluti ka täiendavaid tooteturu piiritlusi (nt riigisisesed ja rahvusvahelised ekspedeerimisteenused (15) või jaotus eri transpordiliikide lõikes) (16), ei võeta käesoleval hindamisel arvesse muid täiendavaid turupiiritlusi, kuna turumääratlus ei mõjuta oluliselt direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 kohase hindamise tulemust.

(17)

Varasemates ühinemismääruse kohastes otsustes (17) on lepingulised logistikateenused määratletud kui „tarneahela osa, mille raames kavandatakse, rakendatakse ja kontrollitakse kaupade, teenuste ja seotud teabe tõhusat ja tulemuslikku liikumist ja ladustamist lähtepunktist tarbimispunkti, et rahuldada tarbijate vajadusi”. Komisjon hindas muid eristamisvõimalusi (18) (nt riigisisesed ja piiriülesed teenused, jaotus asjaomase kaubaliigi või sektori lõikes või juhtivate logistikateenustepakkujate ja tavapäraste lepingupõhiste logistikateenustepakkujate vahel), kuid jättis lõpuks tooteturu täpse määratluse lahtiseks (19). Taotluse esitaja jagab samuti komisjoni seisukohta. Käesoleva otsuse puhul ja ilma konkurentsiõigust piiramata käsitatakse tooteturuna lepingulisi logistikateenuseid, kuna puuduvad märgid selle kohta, et turgu oleks vaja täiendavalt piiritleda.

(18)

Eespool esitatut silmas pidades käsitatakse käesoleva otsuse puhul ja ilma konkurentsiõigust piiramata asjaomaste tooteturgudena põhjenduses 2 loetletud turgusid.

2.   Asjaomane geograafiline turg

(19)

Varasematel juhtudel (20) on komisjon võtnud seisukoha, et riigisisesed pakiteenused ja nende mis tahes segmendid on riigisisese ulatusega. Selline piiritlus põhineb peamiselt asjaolul, et selliseid teenuseid pakutakse liikmesriigi tasandil. Taotluse esitaja seisukoht on kooskõlas komisjoni tavadega.

(20)

Võttes arvesse, et antud juhul puuduvad märgid suurema või väiksema geograafilise ulatuse kohta, käsitatakse direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel ja ilma konkurentsiõigust piiramata asjaomase geograafilise turuna Ungari territooriumi.

(21)

Seoses riigisiseste kaubaalusel saadetiste veo teenustega ja lepinguliste logistikateenustega on taotluse esitaja seisukohal, et turud on riigisisese ulatusega. Kuna taotlusega seotud teenused on riigisisesed teenused ja kuna Magyar Posta tegutseb ainult Ungari turul, on käesoleva otsuse puhul asjaomane geograafiline turg Ungari territoorium.

3.   Turuanalüüs

(22)

Tuleks silmas pidada, et käesoleva otsuse eesmärk on teha kindlaks, kas Magyar Posta taotluses käsitletavad teenused on avatud konkurentsile (turgudel, kuhu juurdepääs ei ole piiratud direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 tähenduses) sel määral, et ka direktiivis 2004/17/EÜ sätestatud üksikasjalikke hankelepinguid käsitlevate eeskirjadega seotud korra kohaldamiseta on tagatud, et käesolevas otsuses käsitletud tegevuste puhul vajalikud riigihanked korraldatakse läbipaistval, mittediskrimineerival viisil, mis tugineb kriteeriumidel, mis võimaldavad teha kindlaks majanduslikult kõige soodsama pakkumise.

(23)

Sellega seoses tuleks meelde tuletada, et eespool määratletud tooteturgudel tegutseb tavaliselt palju ettevõtjaid. Kättesaadava teabe (21) kohaselt on ainult Magyar Posta nendest hankija direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses. Magyar Posta konkurentide hangete suhtes, mis on seotud eespool kirjeldatud tegevustega, ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ sätteid. Seepärast ei keskendu käesoleva otsuse puhul ja ilma konkurentsiõigust piiramata turuanalüüs üldisele konkurentsi tasemele asjaomasel turul, vaid selle raames hinnatakse, kas Magyar Posta tegevused on avatud konkurentsile turgudel, kuhu juurdepääs ei ole piiratud.

3.1.   Riigisisesed tarbijaga seotud standardpakiteenused (C2X)

(24)

Kuna tarbijaga seotud standardpakiteenuste eesmärk on rahuldada eri vajadusi (universaalsed postiteenused), tuleb neid käsitleda eraldi ettevõtjaga seotud pakiteenustest, mille osutamise tehnoloogiline protsess ja kasutatavad rakenduslikud lahendused erinevad tavaliselt märkimisväärselt. Kõnealuste teenuste puhul on Magyar Posta turupositsioon väga tugev – ettevõtja hinnanguline turuosa on olnud aastatel 2008–2011 suhteliselt stabiilne, st ligikaudu 80 %. Peamise konkurenti turuosa on ligikaudu […], samas kui ülejäänud suuremate turuosaliste turuosa on alla […].

(25)

Samuti märgib komisjon, et hoolimata eri konkurentide võrgustike pidevast laiendamisest on Magyar Posta võrgustik konkurentide võrgustikest märkimisväärselt suurem (22).

(26)

Seepärast tuleks järeldada, et asjaomased teenused ei ole Ungaris otseselt avatud konkurentsile. See on kooskõlas Ungari ametiasutuste arvamusega (23). Seega ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 lepingute suhtes, mille eesmärk on kõnealuseid tegevusi Ungaris võimaldada.

3.2.   Riigisisesed ettevõtjaga seotud standardpakiteenused (B2X)

(27)

Kättesaadava teabe (24) kohaselt oli Magyar Posta turuosa mahu järgi B2X standardpakiteenuste turul 2011. aastal 35 %, mis oli suuruselt teine pärast turuliidrit, kelle turuosa oli 40 %, kusjuures suuruselt kolmanda ettevõtja turuosa oli 15 %. Kõnealuseid tegureid tuleks käsitada märgina sellest, et Magyar Posta on otseselt avatud konkurentsile B2X standardpakiteenuste turul.

3.3.   Riigisisesed ekspresspakiteenused

(28)

Magyar Posta turuosa riigisiseste ekspresspakiteenuste turul on aastatel 2008–2011 pidevalt vähenenud, ligikaudu 55 %-lt (väärtuse põhjal) (25) 2008. aastal ligikaudu 41 %-le 2011. aastal. Magyar Posta kahe suurima konkurendi turuosa kokku (väärtuse põhjal) oli 2008. aastal pisut üle 22 % ja see suurenes 2011. aastaks ligikaudu 30 %-le, mis on peaaegu kolm neljandikku Magyar Posta turuosast ja peaks võimaldama avaldada äriühingule Magyar Posta märkimisväärset konkurentsisurvet (26). Seepärast tuleks neid tegureid pidada konkurentsile otsese avatuse märgiks.

3.4.   Riigisisesed kullerpakiteenused

(29)

Taotluse esitaja andmete kohaselt ei ole kullerpakiteenuste turg väga kontsentreeritud. Kaheksa ettevõtet jagavad 60–67 % asjaomasest turust (väärtuse põhjal). Turul domineerivad kolm ettevõtet, kuid nende turuosa kokku on viimase nelja aasta jooksul olnud alla 50 %.

(30)

Magyar Posta turuosa riigisiseste kullerpakiteenuste turul oli viimase nelja aasta jooksul 2–3 %. Seetõttu tuleks neid tegureid käsitada märgina sellest, et Magyar Posta on konkurentsile otseselt avatud.

3.5.   Riigisisesed kaubaalusel saadetiste veo teenused

(31)

Riigisiseste kaubaalusel saadetiste veo teenuste turg on suuruselt Ungari kuller-, ekspress- ja pakiteenuste sektori eelviimane osa ning kõnealuse turu väiksuse tõttu tegutseb seal ainult mõni alaline ettevõtja. Magyar Posta turuosa (väärtuse põhjal) vähenes 67,6 %-lt 2008. aastal 38,7 %-le 2010. aastal ning suurenes seejärel 56,7 %-le 2011. aastal. Kõige suurem konkurent on aastatel 2008–2011 suurendanud oma turuosa pidevalt. Suuruselt teise ja kolmanda konkurendi turuosa kokku oli aastatel 2008–2011 20–49 %, mis võimaldas neil avaldada äriühingule Magyar Posta märkimisväärset konkurentsisurvet.

(32)

Lisaks käsitletakse Magyar Posta taotluses ainult kuller-, ekspress- ja pakiteenuste sektorisse kuuluvaid teenuseid. Kaubaalusel saadetiste veo teenuseid pakuvad ka kuller-, ekspress- ja pakiteenuste sektorisse mittekuuluvad ettevõtjad.

(33)

Seetõttu tuleks eespool kahes põhjenduses esitatud tegureid käsitada märgina sellest, et Magyar Posta on konkurentsile otseselt avatud. Seda arvamust jagavad ka Ungari ametiasutused (27).

3.6.   Lepingulised logistikateenused

(34)

Magyar Posta turuosa selles segmendis on alla 1 %. Kõnealusel turul on palju turuosalisi (28) ning turg on väga dünaamiline. Seepärast tuleks neid tegureid pidada konkurentsile otsese avatuse märgiks.

IV.   JÄRELDUSED

(35)

Võttes arvesse põhjendustes 2–34 käsitletud tegureid, tuleks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada Ungari puhul täidetuks järgmiste teenuste osas:

a)

riigisisesed ettevõtjaga seotud standardpakiteenused (B2X);

b)

riigisisesed ekspresspakiteenused;

c)

riigisisesed kullerpakiteenused;

d)

kombineeritud kaubaveoteenused ning

e)

lepingulised logistikateenused.

(36)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei tuleks direktiivi 2004/17/EÜ kohaldada hankijate sõlmitud lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada Ungaris põhjenduse 35 punktides a–e loetletud teenuste osutamist, ega ideekonkursside korraldamise suhtes kõnealuseks tegevuseks kõnealuses riigis.

(37)

Käesolev otsus lähtub 2012. aasta oktoobrist 2013. aasta jaanuarini kehtinud õiguslikust ja tegelikust olukorrast, nagu seda on kirjeldatud Magyar Posta ja Ungari ametiasutuste esitatud teabes. Otsuse võib läbi vaadata, kui õigusliku või tegeliku olukorra olulise muutuse tõttu ei ole direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused enam täidetud.

(38)

Sellest hoolimata ei tuleks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada täidetuks Ungari territooriumil osutatavate riigisiseste tarbijaga seotud standardpakiteenuste puhul.

(39)

Kuna riigisiseste tarbijaga seotud standardpakiteenuste suhtes kohaldatakse jätkuvalt direktiivi 2004/17/EÜ, tuletatakse meelde, et mitut tegevust hõlmavaid hankelepinguid tuleks käsitleda vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 9. See tähendab, et kui hankija osaleb nn segahankes, see tähendab hankemenetluses, mis hõlmab nii tegevusi, mis on direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamisest vabastatud, kui ka tegevusi, mis ei ole sellest vabastatud, tuleb arvesse võtta seda, millise tegevuse jaoks leping on peamiselt mõeldud. Sellise segahanke puhul, mille peamiseks eesmärgiks on toetada riigisiseseid tarbijaga seotud standardpakiteenuseid, kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ sätteid. Kui seda, millise tegevuse jaoks leping on peamiselt ette nähtud, on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, sõlmitakse leping kooskõlas direktiivi 2004/17/EÜ artikli 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eeskirjadega.

(40)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas riigihangete nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ ei kohaldata hankijate sõlmitavate lepingute suhtes, mis on mõeldud võimaldamaks järgmiste teenuste osutamist Ungaris:

a)

riigisisesed ettevõtjaga seotud standardpakiteenused (B2X);

b)

riigisisesed ekspresspakiteenused;

c)

riigisisesed kullerpakiteenused;

d)

kombineeritud kaubaveoteenused ning

e)

lepingulised logistikateenused.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile.

Brüssel, 22. märts 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Michel BARNIER


(1)   ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(2)  Riiklik meedia- ja telekommunikatsiooniamet on siseriiklik reguleeriv asutus, mis on määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/67/EÜ (EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14) artikli 22 lõikele 1; direktiivi 97/67/EÜ on muudetud direktiividega 2002/39/EÜ (EÜT L 176, 5.7.2002, lk 21) ja 2008/6/EÜ (ELT L 52, 27.2.2008, lk 3).

(3)  Kirjasaadetised, mille kaal on kuni 50 grammi ja mille hind on väiksem kui kiireima standardikategooria esimese kaaluastme kirjasaadetise 2,5-kordne üldhind.

(4)  Alates 1. jaanuarist 2013 on turg Ungaris täielikult avatud ja direktiivi 97/67/EÜ (mida on muudetud direktiiviga 2002/39/EÜ ja direktiiviga 2008/6/EÜ) artikli 7 kohaselt varem reserveeritud valdkond on tühistatud.

(5)   ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(6)  Juhtum nr COMP/M.5152 POSTEN AB/POST DANMARK A/S, 21. aprill 2009.

(7)  C2C ja C2B pakiteenuseid on võimalik eristada, kuid kuna need on pakkumispoolel otseselt asendatavad, on asjakohane käsitada neid teenused ühtse C2X teenusena. See on kooskõlas ka Austria, Soome ja Rootsi kohta tehtud analüüsiga direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 kohastes komisjoni otsustes 2010/142/EÜ (ELT L 56, 6.3.2010, lk 8), 2007/564/EÜ (ELT L 215, 18.8.2007, lk 21) ja 2009/46/EÜ (ELT L 19, 23.1.2009, lk 50).

(8)   30. jaanuari 2013. aasta otsus, millega keelati UPSil TNT Expressi kavandatud omandamine.

(9)  Juhtum nr COMP/M.5152 POSTEN AB/POST DANMARK A/S, 21. aprill 2009.

(10)  Ungari ametiasutuste 13. jaanuari 2013. aasta kiri (lk 9, punkt 2).

(11)  Otsused 2010/142/EÜ, 2009/46/EÜ ja 2007/564/EÜ.

(12)  Siseriikliku reguleeriva asutuse 21. jaanuari 2013. aasta e-kirjas esitatakse hinnang turusoa kohta B2X turul ning eraldi B2B ja B2C turgudel, tuginedes Magyar Posta ja selle kolme suurema konkurendi esitatud andmetele. Selle teabe kohaselt oli äriühingul Magyar Posta 2011. aastal B2X turul suuruselt teine turuosa (35 %), samas kui turuliidri turuosa oli 40 % ja suuruselt kolmanda turuosalise turuosa 15 %. B2C turul oli Magyar Posta turuosa 51 %, samas kui tema peamiste konkurentide turuosa oli vastavalt 26 %, 11 % ja 10 %. B2B turul oli äriühingul Magyar Posta suuruselt kolmas turuosa (16 %), samas kui turuliidritel oli see vastavalt 57 % ja 22 %.

(13)  Otsused 2009/46/EÜ ja 2007/564/EÜ ning komisjoni otsus 2007/169/EÜ (ELT L 78, 17.3.2007, lk 28).

(14)  Juhtum COMP/M. 1794 Deutsche Post/Air Express International, 7. veebruar 2000, punkt 8.

(15)  Juhtum COMP/M. 5152 Posten AB/Post Danmark, 21. aprill 2009, punkt 108.

(16)  Juhtum COMP/M. 1794 Deutsche Post/Air Express International of, 7. veebruar 2000, punkt 9.

(17)  Juhtum M. 3496 TNT forwarding Holding AB/Wilson Logistics Holding AB.

(18)  Juhtum COMP/M. 1895 Ocean Group/Excel, 3. mai 2000, punktid 8 ja 9.

(19)  Juhtum COMP/M. 3971Deutche Post/Excel, 24. november 2005, punkt 20.

(20)  Juhtum nr COMP/M.5152 POSTEN AB/POST DANMARK A/S, 21. aprill 2009, juhtum nr COMP/M.3971 Deutsche Post/Exel, jne.

(21)  Ungari ametiasutuste kiri, 13. jaanuar 2013, lk 3.

(22)  Magyar Posta taotluse leheküljel 20 esitatud teabe kohaselt kuulub Magyar Posta võrgustikku 2735 postkontorit üle kogu riigi. Magyar Posta 20. novembri 2012. aasta kirja kohaselt kuulub peamise konkurendi võrgustikku 372 müügipunkti, samas kui teise konkurendi võrgustik jõudis hiljuti 400 müügipunktini.

(23)  Ungari ametiasutuste kiri, 13. jaanuar 2013, lk 8.

(24)  Siseriikliku reguleeriva asutuse e-kiri, 21. jaanuar 2013.

(25)  Mahu põhjal mõõdetuna oli Magyar Posta turuosa 2008. aastal ligikaudu 43 %.

(26)  Sama arutluskäiku kasutati varasemate otsuste puhul, vt nt otsuse 2010/142/EÜ põhjendus 11.

(27)  Ungari ametiasutuste kiri, 13. jaanuar 2013, lk 10.

(28)  Nt DHL Group, Kuhne Nagel Kft, Liegl&Dachser Kft, GEbruder Weiss Szallitmanyozasi e Logisztikai Kft; Waberer’s Group; Trans-Sped Group; Masped Group jne.


Top