24.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 134/31

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on kehtestanud määrusega (EL) nr 115/2012 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) teatavate Indiast (edaspidi „India” või „asjaomane riik”) pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes ajutise tasakaalustava tollimaksu.

(2)

Menetlus algatati 13. mail 2011. aastal (3) pärast seda, kui organisatsioon European Industrial Fasteners Institute (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 31. märtsil 2011 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade kogutoodangust.

(3)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 21, hõlmas subsiidiumit ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. aprillist 2010 kuni 31. märtsini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamiseks oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast selliste oluliste seikade ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised tasakaalustavad meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitasid mitmed huvitatud osapooled kirjalikud esildised, milles nad teatasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Osapooltele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt.

(5)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Osapoolte suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused.

(6)

Seejärel teavitati kõiki osapooli olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti lõpetada subsiidiumivastane menetlus teatavate Indiast pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes ja vabastada ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad (edaspidi „lõplik teatavakstegemine”). Kõigile osapooltele anti aega, et nad saaksid esitada märkusi lõplike järelduste teatavakstegemise kohta.

(7)

Pärast lõplikku teatavakstegemist kordas üks osapool oma märkusi ajutise määruse põhjendustes 22 ja 23 esitatud vaatlusaluse toote ja sarnase toote määratluse kohta ning väitis, et teatud tooteliigid tuleks kõnealuse uurimisega seotud tootevalikust välja jätta.

(8)

Uurimise tulemusena on siiski kinnitust leidnud, et vaatlusaluse toote ja sarnase toote kirjeldus hõlmab erinevaid tooteliike ja neil on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ja lõppkasutus ning seega kuuluvad need samasse tootekategooriasse. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(9)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 22 ja 23.

(10)

Ajutise määruse põhjenduses 24 viidati järgmistele kavadele, mille raames väidetavalt antakse subsiidiume:

(11)

Liidu tootmisharu tõstatas küsimuse, kas komisjonil võib olla jäänud hulk subsideerimiskavu arvesse võtmata, ning leidis seepärast, et India tootjate saadud subsiidiume oli alahinnatud.

(12)

Vastusena sellele tuleb märkida, et kaebus hõlmas suurt arvu riiklikke ja kohalikke subsideerimiskavu, mis lisati India eksportivatele tootjatele esitatavasse küsimustikku ja mida komisjon uuris. Siiski leiti vaid eespool põhjenduses 10 loetletud kavade puhul, et valimisse kuuluvad eksportivad tootjad olid saanud subsiidiume.

(13)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 24–27.

(14)

Focus Product kava ja elektriaktsiisist vabastamise kava käsitlevate järelduste kohta ei esitatud ühtki märkust. Imporditollimaksude hüvituskava (DEPBS), eellubade kava (AAS), kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (EPCGS) ja ekspordi krediteerimise kava (ECS) kohta esitasid eksportivad tootjad üksikasjalikud märkused. Enamiku subsiidiumisummade arvutamist käsitlevate märkuste ja teatud märkuste tulemusena tehti kõnealustesse arvutustesse väikesed kohandused. Need märkused ei mõjutanud siiski eespool nimetatud kavade kohta tehtud üldjäreldusi ja seega kiidetakse need heaks. Ekspordisuunitlusega üksuste kava (EOUS) kohta esitati samuti märkused. Võttes arvesse ekspordisuunitlusega üksuste kava kohta tehtud märkuste mõju vastavalt põhjendustes 13–19 esitatud kokkuvõttele, ei ole vaja täpsemalt korrata eespool nimetatud nelja kava kohta esitatud märkusi.

(15)

Vastavalt ajutise määruse punktile 3.5 tuleks meenutada, et otsustava ekspordisuunitlusega üksuse (EOU) kohustusena, nagu on sätestatud väliskaubanduspoliitika kavas 2009–2014, tuleb saavutada netotulu välisvaluutas, st vaatlusperioodi jooksul (viis aastat) peab ekspordi koguväärtus olema suurem kui imporditud kaupade koguväärtus. Põhimõtteliselt võib kõik äriühingud, mis kohustuvad eksportima kogu oma toodangu või kõik teenused, asutada ekspordisuunitlusega üksuste kava kohaselt. Vastutasuks saavad EOU-staatuses olevad äriühingud õiguse mitmesugusteks soodustusteks, mis on loetletud ajutise määruse põhjenduses 71. Need soodustused kujutavad endast algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohast India valitsuse rahalist toetust ja nad toovad ekspordisuunitlusega üksustele kasu. Juriidiliselt sõltuvad need eksporditegevusest ning seepärast käsitatakse neid algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a kohaselt konkreetsete ja tasakaalustatavatena.

(16)

Ajutise määruse kohaselt ei saa ekspordisuunitlusega üksuste kava käsitada lubatava tollimaksu tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest see ei vasta algmääruse I lisa punktides h ja i ning II lisas (tagastamise määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendava tagastamise määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Õigupoolest ei olnud võimalik kinnitada, et India valitsusel oleks olemas kontrollisüsteem või -menetlus, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes on kasutatud eksporditud toote tootmisel impordi- ja/või müügimaksuvabu sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide korral III lisa II osa punkt 2). Olemasoleva kontrollisüsteemi ülesanne on kontrollida kohustust teenida netotulu välisvaluutas, mitte impordi tarbimise ja eksportkaupade tootmise suhet.

(17)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist ei ole esitatud ühtki sisulist vastuväidet eespool kirjeldatud ekspordisuunitlusega üksuste kava olemuse kohta, eelkõige seoses tõhusa kontrollisüsteemi puudumise ja selle tasakaalustatavusega. Seega kinnitatakse ekspordisuunitlusega üksuste kava kohta ajutise määruse põhjendustes 78–81 esitatud järeldused.

(18)

Ainuke valimisse kuuluv ekspordisuunitlusega üksus oli Viraj Profiles Limited (edaspidi „Viraj”). Nimetatud tootja puhul esialgses etapis kindlaksmääratud subsiidiumimäär oli 2,73 %, sellal kui subsiidiumi kogumäär oli 3,2 %. Viraj osa Indiast liitu suunatud ekspordis oli 87 %.

(19)

Viraj esitas kõnealuse kava kohta üksikasjalikke märkusi vastavalt ajutise määruse põhjendusele 77. Asjaomane eksportiv tootja väitis, et kava kohaselt arvestatud subsiidium ei ole kooskõlas algmääruse artikli 15 lõikega 1, mille kohaselt ei tohi tasakaalustava tollimaksu summa ületada äriühingu poolt tegelikult saadud tasakaalustatavate subsiidiumide summat. Tootja väitis, et seetõttu on subsiidiumi kogumäär kõnealuse äriühingu puhul väiksem kui 2 %, st väiksem kui miinimummäär. Äriühing esitas oma väite tõenduseks üksikasjalikud raamatupidamisandmed.

(20)

Väidet analüüsiti nõuetekohaselt. Viraj poolt vastavates märkustes esitatud üksikasjalikke raamatupidamisandmeid on võimalik seostada kontrollkäigu ajal kontrollitud raamatupidamisandmetega ja nendest andmetest nähtub, et äriühingu poolt uurimisperioodil saadud tasakaalustavat tulu on üle hinnatud. Seetõttu on Viraj puhul rakendatav tasakaalustav tollimaks uuesti arvutatud.

(21)

Seega arvutati uuesti Viraj puhul rakendatav ekspordisuunitlusega üksuse kava kohane subsiidiumimäär ja selleks kehtestati 0,44 %. Võttes arvesse kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (EPCGS) puhul kehtestatud subsiidiumimäärasid (uute arvutuste kohaselt 0,05 %), ekspordi krediteerimise kava (ECS) puhul kehtestatud subsiidiumimäärasid (uute arvutuste kohaselt 0,12 %) ja elektriaktsiisist vabastamise kava puhul kehtestatud subsiidiumimäärasid (0,09 %), kehtestati Viraj subsiidiumi kogumääraks 0,7 %, mis on väiksem kui miinimummäär.

(22)

Pärast lõplikku teatavakstegemist esitas liidu tootmisharu märkused ja väitis, et Viraj poolt saadud ekspordisuunitlusega üksuste kava kohaste soodustuste osas tehtud ümberarvestused olid põhjendamatud ja väärad. Liidu tootmisharu väitis, et komisjoni analüüs oli mittetäielik ja vastuolus viisiga, kuidas institutsioonidel on tavaks kõnealust kava tasakaalustada, ning selles ei võetud arvesse teisi võimalikke stsenaariume, mille puhul Viraj oleks võinud alusetult ära kasutada tollimaksust vabastatud importi. Lisaks väitis liidu tootmisharu, et Viraj poolt viivitusega esitatud mittekonfidentsiaalsed märkused ajutise teatavakstegemise kohta kahjustasid tõsiselt liidu tootmisharu õigust kaitsele.

(23)

Viraj subsiidiumimarginaali ümberarvestamise osas tuleks täpsustada, et kõnealune eksportiv tootja oli osutanud sellele, et kehtestatud ajutine tasakaalustav tollimaks ületas tegelikult saadud tasakaalustavate subsiidiumide summa. Äriühing viitas õigupoolest sellele, et võimalikku saamata jäänud tollimaksu oli ajutiselt üle hinnatud ja seetõttu oli seda vaja lõpliku arvutamise puhul korrigeerida. Algmääruse artikli 3 sätetega oleks olnud vastuolus tasakaalustada teatud rahalised toetused, mille puhul ei ole selgelt ja vaieldamatult võimalik täheldada, et need tooksid kasu kõnealusele äriühingule. Teatud tehingute puhul arvatakse siiski, et nimetatud kava raames on asjaomasele äriühingule antud teatavaid subsiidiume, mis tuleks tasakaalustada. Selline lähenemisviis vastab täielikult viisile, kuidas institutsioonid on varem kõnealust kava tasakaalustanud. Sellest lähtuvalt vastab ekspordisuunitlusega üksuste kava kohase subsiidiumimarginaali läbivaatamine täielikult algmääruse artikli 15 lõikele 1.

(24)

Mis puutub liidu tootmisharu kaitseõiguse väidetavasse rikkumisse, siis tuleks märkida, et Viraj esitatud märkused ekspordisuunitlusega üksuste kava kohase subsiidiumi arvutamise kohta lisati kahte avalikku dokumenti, mis esitati enne ajutiste meetmete rakendamist, ning samuti kahte hilisemasse avalikku dokumenti. Esimene ja kõigu olulisem märkus kõnealuse teema kohta, mille tulemusena komisjon analüüsis seda küsimust põhjalikult ja lõpuks hindas ümber oma seisukoha, esitati 2011. aasta detsembris ja sellele viidatakse juba ajutise määruse põhjenduses 77. Huvitatud osapooled lisasid kõik eespool nimetatud dokumendid viivitamata uurimistoimikusse. Viraj märkustes ajutise teatavakstegemise kohta esitatakse lihtsalt äriühingu eelmistes märkustes avaldatud seisukoha kokkuvõte. Ehkki Viraj esitas oma ajutist teatavakstegemist käsitlevate märkuste avaliku versiooni tõepoolest hilinenult, tegi komisjon selle kohe kättesaadavaks liidu tootmisharule, kellele anti lisaaega märkuste esitamiseks kõnealuse teema kohta.

(25)

Eespool nimetatud kaalutlustest lähtuvalt tuli liidu tootmisharu väited tagasi lükata.

(26)

Samuti esitati märkused koostööd tegevate valimisse mittekuuluvate eksportivate tootjate puhul kehtestatud subsiidiumimarginaali arvutamise ja subsiidiumi jääkmarginaali arvutamise kohta. Peale selle nõudis ainsana individuaalset uurimist taotlenud eksportiv tootja, et tema taotlusele vastataks. Võttes arvesse allpool toodud põhjuslike seoste alusel tehtud järeldusi, ei ole kõnealustes küsimustes vaja esitada lõplikku seisukohta.

(27)

Kuna liidu toodangu ja liidu tootmisharu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 120–123.

(28)

Kuna liidu tarbimise kohta esialgseid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 124–130.

(29)

Üks osapool väitis, et Indiast tuleva impordi hindade kujunemise esialgne analüüs ja keskmistel hindadel põhinev hindade allalöömine olid eksitavad, kuna väidetavalt ei võetud arvesse iga-aastast tootevaliku muutumist vaatlusalusel perioodil.

(30)

Kõnealuses seoses tasub märkida, et hinnateave tooteliikide kaupa on kättesaadav ainult uurimisperioodi kohta, mille jooksul eksportivatel tootjatel ja liidu tootjatel palutakse esitada üksikasjalik tehingute loetelu ühe osana küsimustikus antud vastustest. Kuna vaatlusaluse perioodi puhul puuduvad andmed vastavate tooteliikide hindade kohta muudel aastatel, saab impordihindade kujunemise kohta teha täpsema analüüsi üksnes keskmiste hindade põhjal. Samuti tuleks märkida, et kõnealune osapool ei esitanud ühtki põhjendust selle kohta, miks peaks impordihindade kujunemise analüüsi pidama eksitavaks. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(31)

Hindade allalöömise osas tuleks meenutada, et nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 134, võrreldi uurimisperioodil toimunud hindade allalöömise analüüsimiseks tooteliigiti kaalutud keskmisi müügihindu, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid liidu turul sõltumatutele klientidele (korrigeerituna tehasehindade tasemele), vastavate Indiast pärit importtoodete kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidus, mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal ning mida oli nõuetekohaselt kohandatud võtmaks arvesse kehtivaid tollimakse ja impordijärgseid kulusid.

(32)

Vastavalt ajutise määruse põhjendusele 135 tehti selline hinnavõrdlus tooteliigiti samal kaubandustasandil toimunud tehingute osas. Seetõttu lükati kõnealuse osapoole hindade allalöömist käsitlev väide tagasi.

(33)

Kuna asjaomasest riigist pärit impordi kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 131–135.

(34)

Üks osapool väitis, et ajutises määruses tehtud analüüs, mis käsitles liidu tootmisharu tootmise vähenemist, oli eksitav ja et tootmismahtude vähenemist peaks vaatlema liidu tootmisharu kasutamata tootmisvõimsuse taustal, mis oli vaatlusalusel perioodil samuti languses.

(35)

Uurimise põhjal selgus, et tootmise vähenemine langes kokku müügi vähenemise ja varude suurenemisega. Kõnealusest olukorrast tingituna sulgesid mitmed liidu tootjad mõned oma tooteliinid, mis seletab tootmisvõimsuse rakendamise vähenemist. Seetõttu lükati nimetatud osapoole väide tagasi.

(36)

Kuna tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta ei ole muid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 137 ja 138.

(37)

Kuna liidu tootmisharu müügimahtude ja turuosa arengute kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 139.

(38)

Kuna kasvu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 140.

(39)

Kuna tööhõive kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 141 ja 142.

(40)

Kuna liidu keskmiste ühikuhindade kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 143 ja 144.

(41)

Kuna kasumlikkuse, rahavoo, investeeringute, investeeringutasuvuse ja kapitali kaasamise võime kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 145–148.

(42)

Üks osapool palus komisjonil esitada varude hulga muutumise tegelikud näitajad indekseeritute asemel, väites, et indekseerimine ei võimalda esitada veenvaid märkusi ega hinnata varude hulka protsendina liidu tootmisharu müügist.

(43)

Vastavalt ajutise määruse põhjenduses 127 esitatud selgitusele pidid teatud mikromajanduslikud näitajad, sealhulgas varud, olema indekseeritud konfidentsiaalsusnõuete tõttu. Igal juhul annavad ajutise määruse tabelis 10 esitatud indekseeritud lõppvarud piisava ettekujutuse varude muutuste kohta vaatlusalusel perioodil. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(44)

Kuna varude kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 149.

(45)

Tuletame meelde, et suurima India eksportiva tootja puhul, kelle toodang moodustas uurimisperioodil 87 % India ekspordist Euroopa Liitu, leiti, et ta ei saanud subsiidiumi. Seetõttu moodustas subsideeritud import 13 % Indiast pärit vaatlusaluse toote koguimpordist Euroopa Liitu. Võttes arvesse Indiast pärit subsideeritud impordi mahtu, turuosa ja hindu, saab tegelike subsiidiumimarginaalide mõju liidu tootmisharule hinnata tühiseks.

(46)

Uurimine kinnitas, et enamik kahjunäitajaid oli vaatlusaluse perioodi vältel languses. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 151–153, milles järeldatakse, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

(47)

Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 5 ja artikli 8 lõikele 6 uuriti, kas Indiast pärit subsideeritud import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Tagamaks, et muude tegurite põhjustatud võimalikku kahju ei omistataks subsideeritud impordile, uuriti lisaks subsideeritud impordile ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal liidu tootmisharule kahju põhjustada.

(48)

Vastavalt põhjendustes 18–21 esitatud selgitustele leiti India suurima eksportiva tootja puhul, kelle toodang moodustas uurimisperioodil 87 % India koguekspordist Euroopa Liitu, subsiidiumimarginaal olevat de minimis tasemel vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5, ning seetõttu leiti, et nimetatud eksportiv tootja ei saanud subsiidiumi kõnealuse uurimise tähenduses. Seega subsideeriti uurimisperioodil vaid 13 % Indiast pärit vaatlusaluse toote ekspordist Euroopa Liitu. Selle subsideeritud impordi turuosa oli uurimisperioodil 2 %.

(49)

Uurimise tulemusena selgus, et liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 9 %, kuid liidu tootmisharu müügimaht vähenes samal ajal 14 % ja turuosa 21 %.

(50)

Subsideeritud impordi keskmine hind lõi alla liidu tootmisharu keskmise hinna liidu turul. Kuid siiski oli liidu tootmisharu hind umbes 12 % kõrgem kui sellel India äriühingul, kelle puhul subsiidiumi ei leitud.

(51)

Eelöeldut arvesse võttes tehakse järeldus, et Indiast pärit piiratud subsideeritud impordi maht, mille hind oli kõrgem kui subsideerimata impordil, võis liidu tootmisharu olukorda halvendada ainult väga vähesel määral, kui üldse.

(52)

Indiast pärit impordi üldkogus suurenes vaatlusalusel perioodil 65 % ning kasvatas selle turuosa 12,1 %-lt 18,3 %-ni. Siiski, nagu eespool märgiti, moodustas subsideerimata import uurimisperioodil 87 % kogu Indiast pärit ekspordikogusest, mis vastas uurimisperioodil 15 % suurusele turuosale, ning sellele vastandus Indiast pärit subsideeritud impordi 2 % turuosa samal perioodil.

(53)

Indiast pärit impordi hinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 9 % ning jäid alati madalamaks kui impordihinnad mujalt maailmast ja liidu tootmisharu müügihinnad. On siiski märkimisväärne, et (nagu selgitatud põhjenduses 50) subsideerimata impordi keskmised hinnad lõid liidu tootmisharu hindu rohkem alla kui subsideeritud import.

(54)

Kuna puuduvad märkused impordi kohta muudest kolmandatest riikidest, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 161–165.

(55)

Kuna puuduvad märkused majanduskriisi mõju kohta liidu tootmisharu poolt kantud kahjule, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 166–169.

(56)

Kuna puuduvad märkused valimisse kuuluvate liidu tootjate eksporditegevuse kohta, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 170.

(57)

Eespool esitatud analüüsist selgus, et vaatlusalusel perioodil suurenesid oluliselt Indiast pärit madala hinnaga impordi maht ja turuosa. Samuti leiti, et kõnealune import lõi pidevalt alla liidu tootmisharu hinnad liidu turul.

(58)

Kuid võttes arvesse, et suurima India eksportiva tootja, kelle toodang moodustas uurimisperioodil 87 % Indiast pärit ekspordist Euroopa Liitu, toodangut ei subsideeritud, järeldati siiski, et põhjuslikku seost subsideeritud impordi (mis moodustas vaid 13 % kogu Indiast pärit impordist) ja liidu tootmisharu poolt kantud kahju vahel ei saa piisaval määral tõendada. Ei saa väita, et Indiast pärit subsideeritud eksport, võttes arvesse selle piiratud kogust ja väga piiratud turuosa (2 %) ning asjaolu, et selle hinnad olid keskmiselt 12 % kõrgemad kui subsideerimata impordil, oleks põhjustanud liidu tootmisharule osaks saanud kahju.

(59)

Analüüsides muid teadaolevaid asjaolusid, mis võisid tekitada kahju liidu tootmisharule, sealhulgas subsideerimata importi, importi muudest kolmandatest riikidest, majanduskriisi ja valimisse kaasatud liidu tootmisharu ekspordi tulemusi, selgus, et liidu tootmisharule osaks saanud kahju põhjuseks on ilmselt Indiast pärit subsideerimata impordi mõju, mis moodustas 87 % kogu India ekspordist liitu uurimisperioodil ning mille hinnad oli märkimisväärselt madalamad kui subsideeritud impordil.

(60)

Olulise põhjusliku seose puudumisel subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel järeldatakse, et tasakaalustavad meetmed ei ole vajalikud ja seetõttu tuleks käesolev subsiidiumivastane menetlus vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 2 lõpetada.

(61)

Kaebuse esitajat ja kõiki teisi huvitatud isikuid teavitati nõuetekohaselt ja neile anti võimalus esitada märkusi. Saadud märkused ei muutnud järeldust, et käesolev subsiidiumivastane menetlus tuleb lõpetada,