Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32010R0640

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 640/2010, 7. juuli 2010 , millega kehtestatakse hariliku tuuni ( Thunnus thynnus ) püügi dokumenteerimise programm ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1984/2003

ELT L 194, 24.7.2010, p. 1–22 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 08/01/2024; kehtetuks tunnistatud 32023R2833

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/640/oj

24.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 640/2010,

7. juuli 2010,

millega kehtestatakse hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi dokumenteerimise programm ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1984/2003

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2),

ning võttes arvesse järgmist:

(1)

Liit on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (heaks kiidetud nõukogu otsusega 98/392/EÜ) (3) osaline; kõnealuse konventsiooni nende sätete rakendamise kokkuleppe osaline, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist (ratifitseeritud nõukogu otsusega 98/414/EÜ) (4) ning selle kokkuleppe osaline, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju (vastu võetud nõukogu otsusega 96/428/EÜ) (5). Selliste rahvusvaheliste kohustuste raames osaleb liit jõupingutustes, mida tehakse siirdekalavarude säästva majandamise tagamiseks.

(2)

Liit on rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni osaline vastavalt nõukogu otsusele 86/238/EMÜ (6) (ICCAT konventsioon). ICCAT konventsiooniga on kehtestatud raamistik piirkondlikuks koostööks, et kaitsta ja majandada Atlandi ookeanis ja sellega seotud meredes leiduvat tuuni ja sellele lähedasi liike Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) vahendusel ning võtta vastu ICCAT konventsioonialas kohaldatavaid soovitusi, mis muutuvad konventsiooniosalistele, koostööd tegevatele kolmandatele riikidele ning kalastus- ja muudele organisatsioonidele (konventsiooniosalised) siduvaks.

(3)

ICCATi soovitusi 1992-01, 1993-03, 1996-10, 1997-04, 1998-12, 03–19 ja 06–15 ning resolutsioonid 1993-02, 1994-04 ja 1994-05 harilikku tuuni käsitlevate statistiliste dokumentide programmi kohta rakendatakse nõukogu 8. aprilli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1984/2003 (millega kehtestatakse liidus toimuva hariliku tuuni, mõõkkala ja suursilm-tuuniga seotud kaubanduse statistilist seiret käsitlev süsteem) (7).

(4)

Hariliku tuuni varusid reguleerivate meetmete ning statistiliste andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust parandavate meetmete osana ning ebaseadusliku kalapüügi ennetamiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks on ICCAT võtnud Recifes (Brasiilia) 15. novembril 2009 vastu soovituse 09–11, millega muudetakse soovitust 08–12, milles käsitletakse ICCATi hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programmi. Kõnealune soovitus jõustus 1. juunil 2010 ning Euroopa Liidul tuleb seda rakendada.

(5)

Selleks et ICCATi hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programm oleks hõlpsalt loetav ja ühtlaselt kohaldatav, tuleks välja jätta määruse (EÜ) nr 1984/2003 need sätted, mis on seotud ICCATi hariliku tuuni püügi statistiliste dokumentide programmiga ja reekspordisertifikaadiga. Määrust (EÜ) nr 1984/2003 tuleks seega vastavalt muuta.

6.

Komisjonile tuleks anda õigus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses ICCATi kehtestatud uute kaitsemeetmete ülevõtmisega, ajakohastades ja täiendades sel viisil käesoleva määruse lisasid. Eriti tähtis on, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö ajal läbi asjakohaseid konsultatsioone, muu hulgas ekspertide tasandil,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse hariliku tuuni püügi dokumenteerimise liidu programm, et toetada Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete rakendamist, lisades sellesse ICCATi hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programmi sätted hariliku tuuni päritolu kindlaksmääramiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „harilik tuun”– liigi Thunnus thynnus kala, mis kuulub I lisas loetletud kombineeritud nomenklatuuri koodide alla;

b)   „sisekaubandus”–

i)

kauplemine ühes liikmesriigis või kahe või enama liikmesriigi vahel hariliku tuuniga, mis on püütud ICCATi konventsiooni alal liidu laeva poolt või mõrraga ning mis lossitakse liidu territooriumil, ja

ii)

kauplemine ühes liikmesriigis või kahe või enama liikmesriigi vahel kalakasvanduse hariliku tuuniga, mis on püütud ICCATi konventsiooni alal liidu kalapüügilaeva poolt ning on sumpadesse paigutatud liidu territooriumile rajatud kalakasvanduses;

c)   „eksport”– liidu kalapüügilaeva poolt või mõrraga ICCATi konventsiooni alal püütud hariliku tuuni igasugune liikumine kolmandasse riiki, sh liidu territooriumilt, kolmandatest riikidest või püügikohtadest;

d)   „import”– kolmanda riigi kalapüügilaeva poolt või mõrraga ICCATi konventsiooni alal püütud hariliku tuuni toomine liidu territooriumile, sh sumpadesse paigutamise, nuumamise, kalakasvanduses kasvatamise või ümberlaadimise eesmärgil;

e)   „reeksport”– eelnevalt liidu territooriumile imporditud hariliku tuuni igasugune liikumine liidu territooriumilt välja;

f)   „ICCAT konventsiooniala”– ala, mis on kindlaks määratud rahvusvahelise Atlandi tuunikaitse konventsiooniga;

g)   „lipuliikmesriik”– liikmesriik, mille lipu all kalapüügilaev sõidab;

h)   „mõrra asukoha liikmesriik”– liikmesriik, mille territooriumil asub mõrd;

i)   „kalakasvanduse asukoha liikmesriik”– liikmesriik, mille territooriumil asub kalakasvandus;

j)   „konventsiooniosalised”– konventsiooni osalised ning koostööd tegevad kolmandad riigid, ICCATi kalastus- ja muud organisatsioonid;

k)   „partii”– samal viisil esitatud harilikust tuunist valmistatud toodete kogus, mis on saadud samast asjaomasest geograafilisest piirkonnast ja samast kalalaevast või kalalaevade rühmast või samast mõrrast.

II   PEATÜKK

HARILIKU TUUNI PÜÜGIDOKUMENT

Artikkel 3

Üldsätted

1.   Liikmesriigid nõuavad hariliku tuuni kohta täidetud püügidokumendi („püügidokument”) esitamist iga hariliku tuuni kohta, mis lossitakse või laaditakse ümber nende sadamates, paigutatakse vastavalt lisale IV sumpadesse nende kalakasvandustes või sealt välja püütakse.

2.   Hariliku tuuni igale partiile, millega kaubeldakse ühendusesiseselt, mis imporditakse liitu või eksporditakse või reeksporditakse liidu territooriumilt, on kaasas kinnitatud püügidokument, v.a juhtudel, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 3, ja vajaduse korral ICCATi üleviimisdeklaratsioon või kinnitatud reekspordisertifikaat („reekspordisertifikaat”).

Hariliku tuuni igasugune lossimine, ümberlaadimine, sumpadesse paigutamine, väljapüük, sisekaubandus, import, eksport või reeksport ilma kaasneva täidetud ja kinnitatud püügidokumendita ja vajaduse korral ka reekspordisertifikaadita on keelatud.

3.   Liikmesriigid ei paiguta harilikku tuuni kalakasvandusse, millel ei ole konventsiooniosaliste luba või mis ei ole loetletud ICCATi nende kalakasvanduste registris, millel on luba tegelda ICCATi konventsiooni alal püütud hariliku tuuni kasvatamisega.

4.   Kalakasvanduse asukoha liikmesriigid tagavad, et hariliku tuuni saak paigutatakse eraldi sumpa või mitmesse eraldi sumpa ning jaotatakse liikmesriikide kaupa või konventsiooniosalise päritolu alusel.

5.   Erandina lõikest 4 tagavad kalakasvanduse asukoha liikmesriigid, et nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 302/2009 (milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava) (8) artikli 2 punktis g määratletud ühise püügioperatsiooni käigus püütud harilik tuun paigutatakse eraldi sumpa või mitmesse eraldi sumpa ning jaotatakse ühiste püügioperatsioonide alusel.

6.   Kalakasvanduse asukoha liikmesriigid tagavad, et harilik tuun püütakse kalakasvandustest välja samal aastal, mil see püüti, või enne seinerite püügiperioodi algust, juhul kui harilik tuun püütakse kalakasvandustest välja püügile järgneval aastal. Kui väljapüüki selle perioodi jooksul ei lõpetata, täidavad ja esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile iga-aastase ülekandmise deklaratsiooni kümne päeva jooksul pärast nimetatud perioodi lõppemist. Deklaratsioon peab sisaldama järgmist:

—

ülekandmiseks mõeldud kalade kogus (kilogrammides) ja arv,

—

püügiaasta,

—

jagunemine suuruse järgi,

—

lipuliikmesriik või konventsiooniosaline riik, ICCATi number ja kalapüügilaeva nimi,

—

ülekantud saagi püügidokumendi viitenumbrid,

—

nuumamisrajatise nimi ja ICCATi number,

—

sumba number ning

—

teave väljapüütud koguste kohta (kilogrammides), kui väljapüük on lõpetatud.

Komisjon edastab deklaratsioonid ICCATi sekretariaadile 5 päeva jooksul.

7.   Vastavalt lõikele 6 üle kantud kogused paigutatakse kalakasvanduses eraldi sumpa või mitmesse eraldi sumpa ning jaotatakse püügiaasta alusel.

8.   Lipuliikmesriigid või mõrra asukoha liikmesriigid varustavad püügidokumendi vormidega ainult oma kalapüügilaevu ja mõrdade käitlejaid, kellel on luba püüda harilikku tuuni ICCAT konventsioonialas, s.h kaaspüügina.

9.   Igal püügidokumendi vormil on kordumatu identifitseerimisnumber. Dokumendinumbrid on lipuriigile või mõrrale eriomased ning need antakse igale kalapüügilaevale või mõrrale. Need vormid ei ole loovutatavad teisele kalapüügilaevale või mõrrale.

10.   Püügidokumentide koopiad pannakse kaasa jagatud partii iga osa või töödeldud tootega, kasutades püügidokumendi originaali kordumatut dokumendi identifitseerimisnumbrit, et oleks võimalik jälgida nende liikumist.

11.   Muude kalaosade kui liha (st pead, silmad, mari, sisikond ja sabad) sisekaubandus, import, eksport ja reeksport on vabastatud käesolevas määruses sätestatud nõuetest.

Artikkel 4

Kinnitamine

1.   Kalapüügilaeva kaptenid, mõrra käitajad, kalakasvanduse käitajad, müüjad, eksportijad või nende volitatud esindajad täidavad püügidokumendi, võimaluse korral elektrooniliselt, märkides nõutud teabe vastavatesse lahtritesse, ning taotlevad dokumendi kinnitamist lõike 2 kohaselt iga kord, kui nad harilikku tuuni lossivad, üle viivad, sumpadesse paigutavad, välja püüavad, ümber laadivad, sellega sisekaubanduse raames kauplevad või seda ekspordivad.

2.   Püügidokumendi kinnitab lipuliikmesriigi, mõrra või kalakasvanduse asukoha liikmesriigi pädev asutus või müüja või eksportija asukoha liikmesriigi pädev asutus. Liikmesriigid kinnitavad hariliku tuuni püügi dokumendi ainult juhul, kui:

a)

kalapüügilaev sõidab selle liikmesriigi lipu all või mõrd või kalakasvandus asub selles liikmesriigis, kus tuun välja püüti,

b)

kogu püügidokumendis sisalduv teave on partii kontrollimise põhjal tõeseks tunnistatud,

c)

akumuleeritud kogused, mis tuleb kinnitada, jäävad igal majandusaastal kvootide või püügilimiitide piiridesse, hõlmates vajaduse korral ka püügilaevadele või mõrdadele eraldatud individuaalseid kvoote, ning

d)

asjaomane harilik tuun vastab ICCATi kaitse- ja majandusmeetmete vastavate sätete nõuetele.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 kohane kinnitamine ei ole vajalik, kui kõik müügiks saadaolevad harilikud tuunid on artikli 5 kohaselt märgistatud tuuni püüdnud laeva lipuliikmesriigi või mõrra asukoha liikmesriigi poolt.

4.   Kui püütud ja lossitud hariliku tuuni kogused on alla ühe tonni või kolme kala, võib ajutise püügidokumendina kasutada püügipäevikut või müügiteatist kuni püügidokumendi kinnitamiseni seitsme päeva jooksul ning enne sisekaubanduse või ekspordi toimumist.

5.   Kinnitatud püügidokument sisaldab vajaduse korral andmeid, mis on sätestatud II lisas.

6.   Püügidokumendi näidis on sätestatud III lisas. Juhul kui püügidokumendi näidise mõnes lahtris ei ole piisavalt ruumi, et täielikult kajastada hariliku tuuni liikumist püügist müügini, võib asjakohast teabelahtrit vajaduse korral laiendada ning lisada see dokumendi lisana. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus kinnitab kõnealuse lisa nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui leiab aset hariliku tuuni järgmine liikumine.

7.   Püügidokumendi väljastamise, nummerdamise, täitmise ja kinnitamise juhised on esitatud IV lisas.

Artikkel 5

Märgistamine

1.   Liikmesriigid võivad nõuda oma kalapüügilaevadelt või mõrdade käitlejatelt, et nad kinnitaksid märgise igale harilikule tuunile, eelistatult nende tapmise ajal, kuid mitte hiljem kui lossimise ajal. Märgistel on liikmesriikide konkreetsed kordumatud numbrid, mis peavad olema võltsimiskindlad. Märgise numbrid on seotud asjaomase püügidokumendiga.

2.   Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile märgistamisprogrammi rakendamise kokkuvõtte. Komisjon edastab kokkuvõtted mõistliku aja jooksul ICCATi sekretariaadile.

3.   Märgiste kasutamist lubatakse ainult siis, kui akumuleeritud püügikogused jäävad igal majandusaastal liikmesriikide kvootide või püügilimiitide piiridesse, hõlmates vajaduse korral ka püügilaevadele või mõrdadele eraldatud individuaalseid kvoote.

III   PEATÜKK

HARILIKU TUUNI REEKSPORDISERTIFIKAAT

Artikkel 6

Üldsätted

1.   Liikmesriigid tagavad, et hariliku tuuni iga partiiga, mis reeksporditakse nende territooriumilt, on kaasas kinnitatud reekspordisertifikaat.

Reekspordisertifikaadi nõuet ei kohaldata kalakasvanduses kasvatatud elusa hariliku tuuni importimise puhul.

2.   Reekspordi eest vastutav käitaja täidab reekspordisertifikaadi, märkides nõutava teabe vastavatesse lahtritesse, ning taotleb reeksporditava hariliku tuuni partii reekspordisertifikaadi kinnitamist. Täidetud reekspordisertifikaadiga on kaasas koopia kinnitatud püügidokumendist (-dokumentidest), mis on seotud varem imporditud hariliku tuuniga.

Artikkel 7

Reekspordisertifikaadi kinnitamine

1.   Reekspordisertifikaadi kinnitab asjaomase liikmesriigi pädev asutus.

2.   Pädev asutus kinnitab hariliku tuuni kõigi toodete reekspordisertifikaadi ainult juhul, kui:

a)

kogu reekspordisertifikaadis sisalduv teave on tõeseks tunnistatud;

b)

kinnitatud püügidokument (-dokumendid), mis esitati reekspordisertifikaadi toetamiseks, oli(d) heaks kiidetud reekspordisertifikaadis deklareeritud toodete importimiseks;

c)

reeksporditavad tooted on täielikult või osaliselt samad tooted, mis on märgitud kinnitatud püügidokumendil (-dokumentidel); ning

d)

kinnitatud reekspordisertifikaadiga on kaasas püügidokumendi(-dokumentide) koopia.

3.   Kinnitatud reekspordisertifikaat sisaldab V lisas sätestatud teavet.

IV   PEATÜKK

ANDMETE EDASTAMINE JA KONTROLLIMINE

Artikkel 8

Kinnitatud dokumentide edastamine ja säilitamine

1.   Liikmesriigid edastavad järgmistele asutustele elektroonilisel teel kõigi kinnitatud püügidokumentide või reekspordisertifikaatide koopiad (v.a juhul kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 3) nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul viie tööpäeva jooksul pärast kinnitamist või viivitamata, kui eeldatav transportimise aeg ei kesta üle viie tööpäeva:

a)

komisjon;

b)

liikmesriikide pädevad asutused või konventsiooniosalised, kui on tegemist hariliku tuuniga kauplemisega sisekaubanduses, selle kasvatamisega kalakasvanduses või impordiga; ja

c)

ICCATi sekretariaat.

2.   Liikmesriigid säilitavad väljaantud ja saadud kinnitatud püügidokumentide ja reekspordisertifikaatide koopiaid vähemalt kaks aastat.

Artikkel 9

Kontrollimine

1.   Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused identifitseerivad kõik hariliku tuuni partiid, mis nende territooriumil lossitakse, ümber laaditakse, sisekaubanduses ostetakse-müüakse, neile imporditakse, sealt eksporditakse või reeksporditakse. Pädevad asutused nõuavad ja kontrollivad kõigi hariliku tuuni partiide kinnitatud püügidokumente ja nendega seotud dokumente, mis on nimetatud artikli 3 lõikes 2. Kontrollimine hõlmab ICCATi sekretariaadi andmebaasi konsulteerimist, mis sisaldab kinnitamist käsitlevaid andmeid.

2.   Pädevad asutused võivad läbi vaadata ka partii sisu, et kontrollida püügidokumendis ja kaasnevates dokumentides sisalduva teabe asjakohasust, ning viia vajaduse korral kontrolli läbi koos asjaomaste käitajatega.

3.   Kui lõike 1 ja 2 kohase läbivaatamise või kontrolli tulemusel kerkib kahtlus püügidokumendis esitatud teabe suhtes, teeb liikmesriik selliste kahtluste lahendamiseks koostööd pädeva asutusega, kes on kinnitanud püügidokumendi(d) või reekspordisertifikaadi(d).

4.   Kui liikmesriik avastab partii, millel ei ole püügidokumenti, teatab ta sellest tarnivale liikmesriigile või eksportivale konventsiooniosalisele ning lipuliikmesriigile või konventsiooniosalisele lipuriigile, kui need on teada.

5.   Kuni lõike 1 ja 2 kohase läbivaatamise või kontrolli läbiviimiseni ei vabasta liikmesriigid seda partiid sisekaubanduseks, impordiks ega ekspordiks ega võta vastu üleviimisdeklaratsiooni kalakasvandustele ettenähtud hariliku tuuni puhul.

6.   Kui liikmesriik otsustab lõike 1 kohase läbivaatamise või kontrolli tulemusel ja koostöös asjaomaste kinnitavate ametiasutustega, et püügidokument või reekspordisertifikaat on kehtetu, keelatakse asjaomase hariliku tuuniga sisekaubanduse raames kauplemine, selle import, eksport või reeksport.

V   PEATÜKK

ANDMETE EDASTAMINE

Artikkel 10

Kinnitamist ja kontaktpunke käsitlev teave

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile:

a)

püügidokumentide või reekspordisertifikaatide kinnitamise ja kontrollimise eest vastutavate asutuste nimi ja täielik aadress;

b)

individuaalset volitust omavate kinnitavate ametnike nimed, ametinimetused ja templi või pitsati näidised; ja

c)

vajaduse korral märgise näidised.

2.   Kõnealusel teatisel on märgitud lõikes 1 osutatud teabe kehtivuskuupäev. Ajakohastatud üksikasjad kinnitavate ametiasutuste ja ametnike kohta esitatakse komisjonile õigeaegselt.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni kontaktpunktidest, kuhu tuleb teatada juhul, kui kerkivad püügidokumentide või reekspordisertifikaatidega seotud küsimused, ning edastavad nende nimed.

4.   Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 11

Iga-aastane aruanne programmi kohta

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile iga aasta 15. septembriks elektrooniliselt aruande programmi kohta, sealhulgas lisas IV esitatud informatsiooni, mis hõlmab ajavahemikku eelnenud aasta 1. juulist kuni käesoleva aasta 30. juunini.

2.   Komisjon koostab liidu iga-aastase aruande programmi kohta ja saadab selle ICCATi sekretariaadile iga aasta 1. oktoobriks.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Lisade muutmine

Selleks et rakendada ICCATi vastu võetud kaitsemeetmeid, on komisjonil õigus muuta käesoleva määruse lisasid delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 13 ning kooskõlas artiklites 14 ja 15 sätestatud tingimustega.

Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel lähtub komisjon käesoleva määruse sätetest.

Artikkel 13

Delegeerimine

1.   Artiklis 12 viidatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise pädevus antakse komisjonile viieks aastaks alates 14. augustist 2010. Komisjon esitab aruande delegeeritud pädevuse kohta hiljemalt kuus kuud enne viie aasta pikkuse perioodi lõppemist. Pädevuse delegeerimine pikeneb automaatselt sama pikkadeks perioodideks, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei tühista delegeerimist vastavalt artiklile 14.

2.   Pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist teatab komisjon sellest viivitamata nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule.

3.   Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise pädevus antakse komisjonile vastavalt artiklites 14 ja 15 sätestatud tingimustele.

Artikkel 14

Delegeerimise tühistamine

1.   Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 12 nimetatud pädevuse tühistada mis tahes ajal.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse pädevuse tühistamise otsuse vastuvõtmiseks, püüab teatada sellest teistele institutsioonidele ja komisjonile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse langetamist.

3.   Tühistamise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud delegeeritud pädevus. Otsus jõustub kohe või otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Vastuväited delegeeritud õigusaktidele

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada delegeeritud õigusaktile vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast õigusaktist teatamise kuupäeva.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda perioodi kahe kuu võrra.

2.   Kui pärast nimetatud perioodi lõppemist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu esitanud delegeeritud õigusaktile vastuväiteid, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

3.   Delegeeritud õigusakt ei jõustu, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab sellele vastuväiteid. Institutsioon, kes delegeeritud õigusaktile vastuväiteid esitab, peab neid ka põhjendama.

Artikkel 16

Määruse (EÜ) nr 1984/2003 muutmine

1.   Määrust (EÜ) nr 1984/2003 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkirjas jäetakse välja sõnad „hariliku tuuni”;

b)

artikli 1 punktist a jäetakse välja sõnad „hariliku tuuni (Thunnus thynnus)”;

c)

artiklist 2 jäetakse välja sõnad „hariliku tuuni”;

d)

artikli 3 punkt a jäetakse välja;

e)

artikli 4 lõike 1 esimene taane jäetakse välja;

f)

artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktist iii jäetakse välja sõnad „hariliku tuuni”;

g)

artikli 5 lõike 1 esimene taane jäetakse välja;

h)

artikli 6 lõike 1 teise lõigu punkt a jäetakse välja;

i)

artikli 8 punktist a jäetakse välja sõnad „hariliku tuuni”;

j)

artikli 9 lõike 2 punkt a jäetakse välja;

k)

I, IVa, IX ja XV lisa tunnistatakse kehtetuks.

2.   Viiteid määruse (EÜ) nr 1984/2003 kehtetuks tunnistatud sätetele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 17

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi ICCATi poolt vastuvõetud soovituste põhjal, võttes arvesse ajakohastatud teaduslikke arvamusi kalavarude suuruse kohta, mis esitatakse ICCATi koosolekutel ja esitab vajalikud ettepanekud mis tahes vajalike muudatuste vastuvõtmiseks.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 7. juuli 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

O. CHASTEL

(1)  17. märtsi 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 17. juuni 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 29. juuni 2010. aasta otsus.

(3)  EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1.

(4)  EÜT L 189, 3.7.1998, lk 14.

(5)  EÜT L 177, 16.7.1996, lk 24.

(6)  EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

(7)  ELT L 295, 13.11.2003, lk 1.

(8)  ELT L 96, 15.4.2009, lk 1.

I LISA

ARTIKLI 2 PUNKTIS a OSUTATUD TOOTED

Toodete kirjeldus

Kombineeritud nomenklatuuri kood (1)

Elus harilik tuun (Thunnus thynnus)

0301 94 00

harilik tuun (Thunnus thynnus), värske või jahutatud, v.a filee ja muu liha

0302 35 10

harilik tuun (Thunnus thynnus), värske või jahutatud, v.a filee ja muu liha, muu kui kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks

0302 35 90

terve harilik tuun (Thunnus thynnus), külmutatud, v.a filee ja muu liha kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks

0303 45 11

harilik tuun (Thunnus thynnus), ilma lõpuste ja sisikonnata, v.a filee ja muu liha kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks

0303 45 13

harilik tuun (Thunnus thynnus), külmutatud, muu kui terve või ilma lõpuste ja sisikonnata, v.a filee ja muu liha kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks

0303 45 19

harilik tuun (Thunnus thynnus), külmutatud, v.a filee ja muu liha muu kui kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks

0303 45 90

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee, värske või jahutatud

ex 0304 19 39

muu liha kui hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee, värske või jahutatud

ex 0304 19 39

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee ja muu liha, külmutatud

ex 0304 29 45

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) muu liha

ex 0304 99 99

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee, kuivatatud, soolatud või soolvees, kuid suitsutamata

ex 0305 30 90

suitsutatud harilik tuun (Thunnus thynnus), sh filee

ex 0305 49 80

kuivatatud harilik tuun (Thunnus thynnus), soolatud või mitte, kuid suitsutamata

ex 0305 59 80

harilik tuun (Thunnus thynnus), soolatud, kuid mitte kuivatatud või suitsutatud, ja soolvees

ex 0305 69 80

harilik tuun (Thunnus thynnus), tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja –konservid taimeõlis

ex 1604 14 11

harilik tuun (Thunnus thynnus), tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja -konservid muus kui taimeõlis ja nn seljafileed

ex 1604 14 16

harilik tuun (Thunnus thynnus), tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja -konservid muus kui taimeõlis ja muud kui nn seljafileed

ex 1604 14 18

harilik tuun (Thunnus thynnus), muu kui tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja -konservid

ex 1604 20 70

(1)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

II LISA

ANDMED, MIS TULEB KANDA HARILIKU TUUNI PÜÜGIDOKUMENTI

1.   ICCATi hariliku tuuni püügidokumendi number

2.   Püüki käsitlev teave

Laeva või mõrra kirjeldus

Püügilaeva või mõrra nimi

Lipuriik või mõrra asukoha riik

Laevade või mõrdade ICCATi registri numbrid (võimaluse korral)

Püügi kirjeldus

Kuupäev, püügipiirkond ja kasutatud püügivahend

Kalade arv, ligikaudne kogukaal ja kala keskmine kaal (1)

Märgise number (võimaluse korral)

Ühise püügioperatsiooni number ICCATi registris (võimaluse korral)

Valitsusasutuse kinnitus

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, allkiri, pitser ja kuupäev

3.   Kaubanduslik teave eluskalaga kauplemise puhul

Toote kirjeldus

Eluskaal kokku, kalade arv, püügipiirkond

Eksportija/müüja teave

Ekspordi- või lähetamise koht

Eksportiva ettevõtte nimi, aadress, allkiri ja kuupäev

Kalakasvandus (nimi ja ICCATi nr) ja sihtriik

Transportimise kirjeldus (lisada asjaomased dokumendid)

Importija/ostja teave

Impordi- või sihtkoht

Importiva ettevõtte nimi, aadress, allkiri ja alla kirjutamise kuupäev

Valitsusasutuse kinnitus

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, allkiri, pitser ja kuupäev

4.   Üleviimist käsitlev teave

Puksiirlaeva kirjeldus

ICCATI üleviimisdeklaratsiooni number

Laeva nimi ja lipuriik

ICCATi registri number ja veetava sumba number (võimaluse korral)

Üleviimise ajal surnud kalade arv, kogumass

5.   Ümberlaadimist käsitlev teave

Transpordilaeva kirjeldus

Nimi

Lipuriik

ICCATi registri number

Kuupäev

Sadam (nimi ja riik või koordinaadid)

Toote kirjeldus

(F/FR; RD/GG/DR/FL/OT)

Kogumass (neto)

Valitsusasutuse kinnitus

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, allkiri, pitser ja kuupäev

6.   Kalakasvandust käsitlev teave

Kalakasvatusrajatise kirjeldus

Nimi, kalakasvanduse asukoha liikmesriik

ICCATi FFB nr ja kasvanduse asukoht

Osalemine rahvusvahelises valikuuringu programmis (jah või ei)

Sumba kirjeldus

Sumpa paneku kuupäev, sumba number

Kalade kirjeldus

Kalade ligikaudne arv, kogukaal ja keskmine kaal (2)

ICCATi piirkondlikku vaatlejat käsitlev teave

Nimi, ICCATi number, allkiri

Hinnanguline jagunemine suuruse järgi (< 8 kg, 8–30 kg, > 30 kg)

Valitsusasutuse kinnitus

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, allkiri, pitser ja kuupäev

7.   Väljapüüki käsitlev teave

Väljapüügi kirjeldus

Väljapüügi kuupäev

Kalade arv, ligikaudne kogumass ja keskmine mass

Märgise number (võimaluse korral)

ICCATi piirkondlikku vaatlejat käsitlev teave

Nimi, ICCATi number, allkiri

Valitsusasutuse kinnitus

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, allkiri, pitser ja kuupäev

8.   Kaubanduslik teave

Toote kirjeldus

F/FR; RD/GG/DR/FL/OT (kui selles jaos on märgitud eri liiki tooted, siis märgitakse kaal iga tooteliigi kohta eraldi)

Kogumass (neto)

Eksportija/müüja teave

Ekspordi- või lähetamise koht

Eksportiva ettevõtte nimi, aadress, allkiri ja kuupäev

Sihtriik

Transportimise kirjeldus (lisada asjaomased dokumendid)

Valitsusasutuse kinnitus

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, allkiri, pitser ja kuupäev

Importija/ostja teave

Impordi- või sihtkoht

Importiva ettevõtte nimi, aadress, allkiri ja alla kirjutamise kuupäev

(1)  Kaal märgitakse võimaluse korral ligikaudse kaaluna. Kui ligikaudset kaalu ei kasutata, tuleb täpsustada tooteliik (nt GG) vormi jaotistes „Kogukaal” ja „Kala keskmine kaal”.

(2)  Kaal märgitakse võimaluse korral ligikaudse kaaluna. Kui ligikaudset kaalu ei kasutata, märgitakse ankeedi kogukaalu ja keskmise kaalu lahtritesse tooteliik (nt GG).

III LISA

ICCATi HARILIKU TUUNI PÜÜGI DOKUMENDI (BCD) NÄIDIS

Image

Image

IV LISA

Püügidokumendi väljastamise, nummerdamise, täitmise ja kinnitamise juhised

1.   ÜLDPÕHIMÕTTED

1.   Keel

Kui püügidokumenti ei täideta ICCATi ametlikus keeles (inglise, prantsuse või hispaania keel), tuleb sellele lisada dokumendi ingliskeelne tõlge.

2.   Nummerdamine

Liikmesriigid peavad töötama välja ainulaadse püügidokumentide nummerdamise süsteemi, kasutades oma ISO 2-alpha riigikoodi koos arvuga, mis koosneb vähemalt kaheksast numbrist, millest vähemalt kaks numbrit peavad tähistama püügiaastat.

Näide: FR-09-123456 (FR tähistab Prantsusmaad)

Jagatud partiide või töödeldud toodete puhul tuleb nummerdada püügidokumendi originaali koopiad, lisades püügidokumendi originaali numbrile kahekohalise arvu.

Näide: FR-09-123456-01, FR-09-123456-02, FR-09-123456-03 jne.

Numbrid peavad olema järjestikused ja eelistatavalt trükitud. Väljastatud püügidokumentide plankide seerianumbrid registreeritakse saaja nime järgi.

3.   Kinnitamine

Püügidokumendi mudel ei või asendada eelnevat üleviimisluba ega kalade sumpa paigaldamise luba.

2.   PÜÜKI KÄSITLEV TEAVE

1.   Täitmine

a)   Üldpõhimõtted

Käesolev osa tuleb täita iga hariliku tuuni püügi kohta.

PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa täitmise ja kinnitamise taotlemise eest vastutab kalapüügilaeva kapten või mõrra käitaja või nende volitatud esindaja või lipuliikmesriigi või mõrra asukoha liikmesriigi volitatud esindaja.

PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa tuleb täita hiljemalt veetavasse sumpa toimuva esimese üleviimise, ümberlaadimise või lossimise lõpuks.

NB! Ühiste püügioperatsioonide korral peab iga ühisesse püügioperatsiooni kaasatud kalapüügilaeva kapten täitma iga püügi kohta püügidokumendi.

b)   Täpsemad juhised

„LIPULIIKMESRIIK”: märkida lipuliikmesriik või mõrra asukoha liikmesriik.

„ICCATi REGISTRINUMBER”: märkida selle kalapüügilaeva või mõrra ICCATi number, millele on antud hariliku tuuni püügi luba ICCATi konventsiooni alal. Kõnealust teavet ei pea esitama kalapüügilaevade kohta, mis püüavad harilikku tuuni kaaspüügina.

„PÜÜGIVAHEND”: märkida kalapüügi vahend, kasutades järgmisi koode:

BB söödalaev

GILL nakkevõrk

HAND ridvata õng

HARP harpuun

LL õngejada

MWT pelaagiline traal

PS seinnoot

RR ridvaga käsiõng

SURF klassifitseerimata pinnalähedane püük

TL õngeliin

TRAP mõrd

TROL Troll

UNCL täpsustamata meetodid

OT muu liik

„KOGUMASS”: märkida ligikaudne mass kilogrammides. Kui püügi ajal ei kasutata ligikaudset massi, märkida tooteliik (nt GG). Ühiste püügioperatsioonide korral peab registreeritud kogus vastama jaotamise süsteemi alusel iga kalapüügilaeva puhul kindlaksmääratud jaole.

„PIIRKOND”: märkida Vahemeri, Atlandi ookeani lääneosa või Atlandi ookeani idaosa.

„MÄRGISE NR (kui on olemas)”: võib lisada ridu, et loetleda iga üksiku kala märgise number.

2.   Kinnitamine

Lipuliikmesriik või mõrra asukoha liikmesriik vastutab PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa kinnitamise eest, välja arvatud juhul, kui harilik tuun märgistatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 5.

Lossitud või ümberlaaditud kala puhul peab kinnitamine toimuma hiljemalt ümberlaadimise või lossimise lõpuks.

Üleviidud eluskala puhul peab kinnitamine toimuma esimese üleviimise ajal veetavatesse sumpadesse, kuid peab igal juhul toimuma hiljemalt sumpadesse paigutamise lõpuks.

3.   ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEV KAUBANDUSLIK TEAVE

1.   Täitmine

a)   Üldpõhimõtted

Käesolev osa tuleb täita üksnes elusa hariliku tuuni riigisisese kaubanduse või ekspordi puhul.

ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KAUBANDUSLIKU TEABE osa täitmise ja kinnitamise taotlemise eest vastutab kalapüügilaeva kapten või tema volitatud esindaja või lipuliikmesriigi volitatud esindaja.

ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KAUBANDUSLIKU TEABE osa tuleb täita hiljemalt veetavatesse sumpadesse toimuva esimese üleviimise lõpuks.

NB! Kui üleviimise ajal osa kaladest sureb ning kui tegemist on riigisisese kaubanduse või ekspordiga, tuleb püügidokumendi originaalist (mille PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa on täidetud ja vajaduse korral kinnitatud) teha koopia ning kalapüügilaeva kapten või tema volitatud esindaja või lipuliikmesriigi volitatud esindaja peab täitma püügidokumendi koopia KAUBANDUSLIKU TEABE osa ja edastama selle riigisisesele ostjale/importijale. Koopia kinnitamine tagab, et koopia on õige ning selle on registreerinud asjaomase liikmesriigi asutused.

Ilma kinnituseta on igasugune püügidokumendi koopia kehtetu.

b)   Täpsemad juhised

„PIIRKOND”: märkida üleviimise piirkond, kas Vahemeri, Atlandi ookeani lääneosa või Atlandi ookeani idaosa.

„EKSPORDI-/LÄHETUSKOHT”: märkida selle kalapüügipiirkonna liikmesriigi või konventsiooniosalise nimi, kuhu harilik tuun üle veeti, või muul juhul märkige „avameri”.

„TRANSPORDI KIRJELDUS”: lisage mis tahes asjakohased kaubandust tõendavad dokumendid.

2.   Kinnitamine

Lipuliikmesriik ei või kinnitada püügidokumente, kui PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa ei ole täidetud ja vajaduse korral kinnitatud.

Kinnitamine peab toimuma esimese üleviimise ajal veetavatesse sumpadesse, kuid peab igal juhul toimuma hiljemalt sumpadesse paigutamise lõpuks.

4.   ÜLEVIIMIST KÄSITLEV TEAVE

1.   Täitmine

a)   Üldpõhimõtted

Käesolev osa tuleb täita üksnes elusa hariliku tuuni puhul.

ÜLEVIIMIST KÄSITLEVA TEABE osa täitmise eest vastutab kalapüügilaeva kapten või tema volitatud esindaja või lipuliikmesriigi volitatud esindaja.

ÜLEVIIMIST KÄSITLEVA TEABE osa tuleb täita hiljemalt esimese üleviimise lõpuks.

Esimese üleviimise lõpuks peab kalapüügilaeva kapten esitama puksiirlaeva kaptenile püügidokumendi (mille PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE, ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KAUBANDUSLIKU TEABE ja ÜLEVIIMIST KÄSITLEVA TEABE osad on täidetud ja vajaduse korral kinnitatud).

Täidetud ja vajaduse korral kinnitatud püügidokument peab olema kaasas kalade üleviimisel kalakasvandusse, kaasa arvatud elusa hariliku tuuni üleviimisel veetavast sumbast teise veetavasse sumpa või surnud hariliku tuuni üleviimisel veetavast sumbast abilaeva.

NB! Kui üleviimise ajal mõni kala sureb, tuleb teha püügidokumendist (mille PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE, ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KAUBADUSLIKU TEABE ja ÜLEVIIMIST KÄSITLEVA TEABE osad on täidetud ja vajaduse korral kinnitatud) koopia ning püügidokumendi koopia KAUBANDUSLIKU TEABE osa peab täitma riigisisene müüja/eksportija või tema volitatud esindaja või lipuliikmesriigi volitatud esindaja ning esitama selle riigisisesele ostjale/importijale. Koopia kinnitamine tagab, et koopia on õige ning selle on registreerinud asjaomase liikmesriigi asutused. Ilma kinnituseta on igasugune püügidokumendi koopia kehtetu.

b)   Täpsemad juhised

„ÜLEVIIMISEL SURNUD KALADE ARV” ja „SURNUD KALADE KOGUMASS”: kõnealused osad täidab (vajaduse korral) puksiirlaeva kapten.

„SUMBA NR”: kui puksiirlaeval on mitu sumpa, märkige iga sumba number.

2.   Kinnitamine

Käesoleva osa kinnitamine ei ole kohustuslik.

5.   ÜMBERLAADIMIST KÄSITLEV TEAVE

1.   Täitmine

a)   Üldpõhimõtted

Käesolev osa tuleb täita üksnes surnud hariliku tuuni puhul.

ÜMBERLAADIMIST KÄSITLEVA TEABE osa täitmise ja kinnitamise taotlemise eest vastutab ümberlaadimisega tegeleva kalapüügilaeva kapten või tema volitatud esindaja või lipuliikmesriigi volitatud esindaja.

ÜMBERLAADIMIST KÄSITLEVA TEABE osa tuleb täita hiljemalt ümberlaadimise lõpuks.

b)   Täpsemad juhised

„KUUPÄEV”: märkida ümberlaadimise kuupäev.

„SADAMA NIMI”: märkida sadama nimi, kus ümberlaadimine toimub.

„SADAMARIIK”: märkida liikmesriik või konventsiooniosaline, kelle sadamas ümberlaadimine toimub.

2.   Kinnitamine

Lipuliikmesriik ei kinnita püügidokumente, kui PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa ei ole täidetud ja vajaduse korral kinnitatud.

Kinnitamine peab toimuma hiljemalt ümberlaadimise lõpuks.

6.   KALAKASVANDUST KÄSITLEV TEAVE

1.   Täitmine

a)   Üldpõhimõtted

Käesolev osa tuleb täita üksnes sumpadesse paigutatud elusa hariliku tuuni puhul.

Puksiirlaeva kapten peab sumpadesse paigutamise ajal esitama kalakasvanduse käitajale püügidokumendi (mille PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE, ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KAUBANDUSLIKU TEABE ja ÜLEVIIMIST KÄSITLEVA TEABE osad on täidetud ja vajaduse korral kinnitatud).

KALAKASVANDUST KÄSITLEVA TEABE osa täitmise ja kinnitamise taotlemise eest vastutab kalakasvanduse käitaja või tema volitatud esindaja või kalakasvanduse asukoha liikmesriigi volitatud esindaja.

KALAKASVANDUST KÄSITLEVA TEABE osa tuleb täita hiljemalt sumpadesse paigutamise lõpuks.

b)   Täpsemad juhised

„SUMBA NR”: märkida iga sumba number.

„ICCATi piirkondlikku vaatlejat käsitlev teave”: märkige nimi, ICCATi number ja allkiri.

2.   Kinnitamine

KALAKASVANDUST KÄSITLEVA TEABE osa kinnitamise eest vastutab kalakasvanduse asukoha liikmesriik.

Kalakasvanduse asukoha liikmesriik ei kinnita püügidokumente, kui PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE, ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KAUBANDUSLIKU TEABE ja ÜLEVIIMIST KÄSITLEVA TEABE osad ei ole täidetud ja vajaduse korral kinnitatud.

Kinnitamine peab toimuma hiljemalt sumpadesse paigutamise lõpuks.

7.   VÄLJAPÜÜKI KÄSITLEV TEAVE

1.   Täitmine

a)   Üldpõhimõtted

Käesolev osa tuleb täita üksnes kalakasvanduses surnud hariliku tuuni puhul.

VÄLJAPÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa täitmise ja kinnitamise taotlemise eest vastutab kalakasvanduse käitaja või tema volitatud esindaja või kalakasvanduse asukoha liikmesriigi volitatud esindaja.

VÄLJAPÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa tuleb täita hiljemalt väljapüügi lõpuks.

b)   Täpsemad juhised

„MÄRGISE NR (kui on olemas)”: võib lisada ridu, et loetleda iga üksiku kala märgise number.

„ICCATi piirkondlikku vaatlejat käsitlev teave”: märkige nimi, ICCATi number ja allkiri.

2.   Kinnitamine

VÄLJAPÜÜKI KÄSITLEVA TEABE osa kinnitamise eest vastutab kalakasvanduse asukoha liikmesriik.

Kalakasvanduse asukoha liikmesriik ei kinnita püügidokumente, kui PÜÜKI KÄSITLEVA TEABE, ELUSKALAGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KAUBANDUSLIKU TEABE, ÜLEVIIMIST KÄSITLEVA TEABE ja KALAKASVANDUST KÄSITLEVA TEABE osad ei ole täidetud ja vajaduse korral kinnitatud.

Kinnitamine peab toimuma hiljemalt väljapüügi lõpuks.

8.   KAUBANDUSLIK TEAVE

1.   Täitmine

a)   Üldpõhimõtted

Käesolev osa tuleb täita surnud hariliku tuuni riigisisese kaubanduse või ekspordi korral.

Riigisisene müüja või eksportija või nende volitatud esindaja või müüja/eksportija liikmesriigi volitatud esindaja vastutab KAUBANDUSLIKU TEABE osa täitmise ja kinnitamise taotlemise eest, v.a IMPORTIJA/OSTJA jaotis.

KAUBANDUSLIKU TEABE osa, v.a IMPORTIJA/OSTJA jaotis, tuleb täita enne, kui toimub riigisisene kaladega kauplemine või nende eksportimine.

Riigisisese kauplemise puhul peab IMPORTIJA/OSTJA jaotise täitma riigisisene ostja pärast seda, kui on toimunud riigisisene kaladega kauplemine.

Rahvusvahelise kauplemise puhul peab IMPORTIJA/OSTJA jaotise täitma importija.

b)   Täpsemad juhised

„TRANSPORDI KIRJELDUS”: lisage mis tahes asjakohased kaubandust tõendavad dokumendid.

2.   Kinnitamine

KAUBANDUSLIKU TEABE osa (v.a IMPORTIJA/OSTJA jaotis) kinnitamise eest vastutab müüja/eksportija liikmesriik, v.a juhul, kui harilik tuun märgistatakse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5.

NB! Juhul kui ühe püügidokumendi alusel toimub rohkem kui üks riigisisene kauplemine või eksport, peab riigisisese müüja või eksportija liikmesriik kinnitama püügidokumendi originaali koopia ning seda tuleb kasutada ja tunnustada kui püügidokumendi originaali. Koopia kinnitamine tagab, et koopia on õige ning selle on registreerinud asjaomase liikmesriigi asutused. Ilma kinnituseta on igasugune püügidokumendi koopia kehtetu.

NB! Reekspordi korral tuleb kasutada REEKSPORDI SERTIFIKAATI, et näidata ära edasine liikumine, ning see peab olema seotud püügidokumendi originaalis sisalduva püüki käsitleva teabega püügidokumendi originaali numbri kaudu.

Kui harilikku tuuni püütakse kalapüügilaeva või puksiirlaevaga, mis sõidab selle liikmesriigi lipu all või mis on rajatud liikmesriiki või konventsiooniosalisse riiki, kes kasutab märgistamissüsteemi, ning see eksporditakse surnuna või reeksporditakse, ei pea REEKSPORDI SERTIFIKAADIGA kaasasolevat püügidokumenti kinnitama. Siiski tuleb kinnitada REEKSPORDI SERTIFIKAAT.

Pärast importimist võib hariliku tuuni jaotada mitmeks osaks, mille võib omakorda eksportida. Sel juhul peab reeksportiv liikmesriik või konventsiooniosaline kinnitama, et reeksporditud osa on pärit püütud kalast, millega oli kaasas püügidokument.

V LISA

ANDMED, MIDA PEAB SISALDAMA HARILIKU TUUNI REEKSPORDISERTIFIKAAT

1.   Reekspordisertifikaadi number

2.   Reeksporti käsitlev osa

Reeksportiv liikmesriik

Reekspordikoht

3.   Imporditud hariliku tuuni kirjeldus

Tooteliik F/FR RD/GG/DR/FL/OT (kui selles jaos on märgitud eri liiki tooted, siis märgitakse kaal iga tooteliigi kohta eraldi)

Netomass (kg)

Püügidokumendi number (numbrid) ja importimise kuupäev(ad)

Kalapüügilaeva(de) lipuriik(-riigid) või mõrra asukohariik, vajaduse korral

4.   Reeksporditava hariliku tuuni kirjeldus

Tooteliik F/FR RD/GG/DR/FL/OT (kui selles jaos on märgitud eri liiki tooted, siis märgitakse kaal iga tooteliigi kohta eraldi)

Netomass (kg)

Vastav(ad) püügidokumendi(-dokumentide) number (numbrid) 3. punktist

Sihtriik

5.   Reeksportija teatis

Nimi

Aadress

Allkiri

Kuupäev

6.   Ametiasutuste kinnitus

Ametiasutuse nimi ja aadress

Ametniku nimi ja ametinimetus

Allkiri

Kuupäev

Valitsusasutuse pitser

7.   Importi käsitlev osa

Importija teatis hariliku tuuni partii importimise kohta liikmesriiki või konventsiooniosalisele

Importija nimi ja aadress

Importija esindaja nimi ja allkiri ning kuupäev

Impordikoht: linn ja konventsiooniosaline

Märkus – lisatakse püügidokumendi/-dokumentide ja transpordidokumendi/-dokumentide koopia(d).

Image

MÄRKUS: KUI KÄESOLEV VORM TÄIDETAKSE MUUS KUI INGLISE KEELES, PALUN LISAGE SELLE DOKUMENDI INGLISKEELNE TÕLGE.

Märkus: Lisada kehtivad transpordidokumendid ja hariliku tuuni püügi dokumentide koopiad.

VI LISA

ICCATI HARILIKU TUUNI PÜÜGI DOKUMENTEERIMISE PROGRAMMI RAKENDAMISE ARUANNE

Aruande esitav liikmesriik:

Võrdlusperiood: juuli [2XXX] kuni 30. juuni [2XXX]

1.   Püügidokumentidest saadud teave:

—

kinnitatud püügidokumentide arv;

—

teistelt liikmesriikidelt või konventsiooniosalistelt saadud kinnitatud püügidokumentide arv;

—

hariliku tuuni koguhulk, millega kaubeldi sisekaubanduse raames, jaotusega püügipiirkondade ja püüniste kaupa;

—

imporditud, eksporditud, kalakasvandustesse üleviidud, reeksporditud hariliku tuuni kogumass, jaotusega konventsiooniosaliste, reekspordi või sihtkoha, püügipiirkondade ja püüniste kaupa;

—

püügidokumentide kontrollimiste arv, mida nõuti teistelt liikmesriikidelt või konventsiooniosalistelt, ning kokkuvõtlikud tulemused;

—

püügidokumentide kontrollimiste nõuete arv, mis saadi teistelt liikmesriikidelt või konventsiooniosalistelt, ning kokkuvõtlikud tulemused;

—

hariliku tuuni partiide koguhulk, mille kohta langetati keelav otsus, koos jaotusega toodete, tegevuse laadi (sisekaubandus, import, eksport, reeksport, üleviimine kalakasvandustesse) kohta, keelustamise põhjused ja liikmesriigid, konventsiooniosalised ja/või kolmandad riigid, kust tuunid olid pärit või mis olid partii sihtkohaks.

2.   Partiisid käsitlev teave vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõigetele 1 ja 2

—

partiide arv;

—

hariliku tuuni koguhulk koos jaotusega toodete, tegevuse laadi (sisekaubandus, import, eksport, reeksport, üleviimine kalakasvandustesse) kohta, liikmesriigid, konventsiooniosalised või muud käesoleva määruse artikli 9 lõigetes 1 ja 2 osutatud riigid.
Top