17.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/1

(1)

Reitinguagentuuridel on otsustav roll ülemaailmsel väärtpaberite ja pangandusturgudel, kuna nende krediidireitinguid kasutavad investorid, laenusaajad, emitendid ja valitsused teadlike investeerimis- ja rahastamisotsuste tegemisel. Krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusandjad, edasikindlustusandjad, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad (edaspidi „eurofondid”) ja tööandjapensioni kogumisasutused võivad krediidireitingud aluseks võtta, et arvutada maksevõime tagamiseks nõutava kapitali suurust või investeerimistegevuse riske. Seetõttu mõjutavad krediidireitingud olulisel määral turgude toimimist ning investorite ja tarbijate usaldust ja kindlustunnet. Seega on oluline, et reitinguagentuuride tegevust korraldataks usaldusväärsuse, läbipaistvuse, vastutustunde ja hea valitsemistava põhimõtete kohaselt, tagamaks, et antavad ning ühenduses kasutatavad krediidireitingud oleksid sõltumatud, objektiivsed ja piisavalt kvaliteetsed.

(2)

Praegu asub enamik reitinguagentuuride peakontoritest väljaspool ühendust. Suurem osa liikmesriike ei reguleeri reitinguagentuuride tegevust ega krediidireitingute andmise tingimusi. Olenemata reitinguagentuuride tähtsusest finantsturgude toimimisele, kehtib ühenduse õigus reitinguagentuuridele ainult piiratud valdkondades: nimelt reguleerib nende tegevust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) (4). Reitinguagentuuride tegevust on käsitletud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivis 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivis 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) (6). Seetõttu on oluline kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et kõik ühenduses registreeritud reitinguagentuuride antud krediidireitingud on piisavalt kvaliteetsed ja et neid annavad rangetele nõuetele vastavad reitinguagentuurid. Komisjon jätkab koostööd rahvusvaheliste partneritega, et tagada reitinguagentuuride suhtes kehtivate eeskirjade lähendamine. Käesoleva määruse nõuete kohaldamisest peaks olema võimalik vabastada teatavad krediidireitinguid andvad keskpangad, eeldusel et nende tegevus vastab asjakohastele kohaldatavatele tingimustele, millega tagatakse nende reitingutegevuse sõltumatus ja usaldusväärsus ning mis on sama ranged kui käesolevas määruses sätestatud nõuded.

(3)

Käesoleva määrusega ei tohiks luua üldist kohustust finantsinstrumentide või rahaliste kohustuste hindamiseks käesoleva määruse kohaselt. Eelkõige ei tohiks sellega kohustada nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivis 85/611/EMÜ (avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (7) määratletud eurofonde ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/41/EÜ (tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta) (8) määratletud tööandjapensioni kogumisasutusi investeerima üksnes käesoleva määruse alusel hinnatavatesse finantsinstrumentidesse.

(4)

Käesolev määrus ei tohiks luua finantsasutustele või investoritele üldist kohustust investeerida üksnes väärtpaberitesse, mille kohta on avaldatud prospekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ (väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta) (9) ja komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 809/2004 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist) (10) kohaselt ning millele antakse reiting käesoleva määruse alusel. Lisaks ei tohiks käesolev määrus kohustada emitente või pakkujaid või reguleeritud turul kauplemiseks luba taotlevaid isikuid hankima krediidireitinguid väärtpaberitele, mille suhtes kohaldatakse direktiivis 2003/71/EÜ ja määruses (EÜ) nr 809/2004 sätestatud prospekti avaldamise nõuet.

(5)

Direktiivi 2003/71/EÜ ja määruse (EÜ) nr 809/2004 kohaselt avaldatud prospekt peaks sisaldama selget ja hästi nähtavat teavet selle kohta, kas asjaomastele väärtpaberitele on andnud krediidireitingu ühenduses asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur või mitte. Käesolev määrus ei tohiks siiski takistada direktiivi 2003/71/EÜ ja määruse (EÜ) nr 809/2004 kohase prospekti avaldamise eest vastutavaid isikuid lisamast prospekti olulisi andmeid, muu hulgas teavet kolmandates riikides antud krediidireitingute kohta ning sellega seotud teavet.

(6)

Lisaks krediidireitingute andmisele ja krediidireitingualasele tegevusele peaks reitinguagentuuridel olema võimalik ka osutada erialaseid kõrvalteenuseid. Kõrvalteenustega tegelemine ei tohiks ohustada reitinguagentuuride krediidireitingualase tegevuse sõltumatust ega usaldusväärsust.

(7)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ühenduses registreeritud reitinguagentuuride antud krediidireitingute suhtes. Käesoleva määruse peamine eesmärk on tagada finantsturgude stabiilsus ja kaitsta investoreid. Krediidikvaliteedi astmed, krediidihindamissüsteemid ja sarnased tarbija-, äri- või tööturu suhetest tulenevate kohustustega seotud hinnangud ei peaks kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(8)

Reitinguagentuurid peaksid vabatahtlikult kohaldama Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni reitinguagentuuridele välja antud tegevusjuhendi (IOSCO juhend) põhimõtteid. 2006. aastal kutsus komisjoni teatis krediidireitinguasutuste kohta (11) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteed (CESR) (asutatud komisjoni otsusega 2009/77/EÜ) (12) üles jälgima IOSCO juhendist kinnipidamist ning igal aastal sellest komisjonile aru andma.

(9)

13. ja 14. märtsil 2008. aastal kogunenud Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele mitmes järelduses, et reageerida finantssüsteemi peamistele täheldatud nõrkustele. Üks eesmärke oli parandada turu toimimist ja ergutusmehhanisme, sealhulgas reitinguagentuuride rolli.

(10)

Arvatakse, et esiteks ei peegeldanud reitinguagentuurid oma krediidireitingutes piisavalt varakult halvenevaid turutingimusi ja teiseks ei kohandanud nad oma krediidireitinguid süvenevas turukriisis õigeaegselt. Seda puudust saab kõige edukamalt parandada meetmetega, mis käsitlevad huvide konflikti, krediidireitingute kvaliteeti, reitinguagentuuride läbipaistvust, nende sisemist juhtimist ja reitinguagentuuride tegevuse järelevalvet. Krediidireitingute kasutajad ei peaks krediidireitinguid usaldama pimesi, vaid peaksid tegema ülimalt hoolikalt ka iseseisvaid analüüse ja rakendama alati asjakohast hoolikust taolistele krediidireitingutele toetumisel.

(11)

On vaja kehtestada ühtne eeskirjade raamistik krediidireitingute kvaliteedi parandamise kohta, käsitlemaks eelkõige nende krediidireitingute kvaliteeti, mida peavad kohaldama ühenduse ühtlustatud eeskirjadele alluvad finantsasutused ja isikud. Ühtse raamistiku puudumine kätkeb endas riski, et liikmesriigid võtavad riigi tasandil erinevaid meetmeid, millel oleks otsene negatiivne ja takistusi loov mõju siseturu korralikule toimimisele, kuna reitinguagentuurid, mis annavad ühenduse finantsasutustele kasutamiseks krediidireitinguid, alluksid eri riikides erinevatele reeglitele. Lisaks tooksid erinevad krediidireitingute kvaliteedinõuded kaasa erineval tasemel investorite ja tarbijate kaitse. Ühtlasi peaks kasutajatel olema võimalik võrrelda ühenduses antud krediidireitinguid rahvusvaheliselt antavate krediidireitingutega.

(12)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada krediidireitingute kasutamist muude kui käesolevas määruses osutatud isikute poolt.

(13)

On soovitav anda võimalus kasutada kolmandates riikides regulatiivsetel eesmärkidel antud krediidireitinguid ühenduses, kui need vastavad sama rangetele nõuetele kui käesolevas määruses sätestatud nõuded. Käesoleva määrusega kehtestatakse kinnituskord, mis võimaldab ühenduses asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuridel kinnitada kolmandates riikides antud krediidireitinguid. Kolmandates riikides antud krediidireitingute kinnitamisel peaksid reitinguagentuurid pidevalt kindlaks tegema ja jälgima, kas krediidireitingualane tegevus, mille tulemusena selliseid krediidireitinguid antakse, vastab sama rangetele krediidireitingute andmise nõuetele kui käesoleva määrusega sätestatud nõuded ja kas nendega saavutatakse sama eesmärk ning mõju.

(14)

Arvestades muret, mille kohaselt asjaolu, et reitinguagentuur ei ole asutatud ühenduses, võib tõsiselt takistada tulemusliku järelevalve teostamist ühenduse finantsturgude huvides, tuleks selline kinnituskord kehtestada reitinguagentuuride suhtes, kes on seotud või teevad tihedat koostööd ühenduses asutatud reitinguagentuuridega. Siiski võib teatud juhtudel olla vaja kohandada ühenduses füüsilise kohaloleku nõuet, eriti kui on tegemist kolmandate riikide väiksemate reitinguagentuuridega, mis ei ole ühenduses esindatud ja mis ei ole seotud ühenduse reitinguagentuuridega. Seega tuleks sellistele reitinguagentuuridele kehtestada eraldi sertifitseerimissüsteem tingimusel, et need ei ole süsteemselt olulised ühe või mitme liikmesriigi finantsturgude stabiilsuse või usaldusväärsuse seisukohast.

(15)

Sertifitseerimine peaks olema võimalik pärast seda, kui komisjon on teinud kindlaks kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku ning käesoleva määruse nõuete samaväärsuse. Kavandatud samaväärsuse mehhanism ei tohiks anda automaatset juurdepääsu ühendusele, vaid peaks võimaldama hinnata eraldi iga nõuetele vastavat kolmanda riigi reitinguagentuuri ja teha neile erandeid mõningatest ühenduses tegutsevate reitinguagentuuride suhtes kohaldatavatest organisatsioonilistest nõuetest, muu hulgas seoses ühenduses füüsilise kohaloleku nõudega.

(16)

Käesolevas määruses tuleks ka nõuda, et kolmandate riikide reitinguagentuurid täidaksid kriteeriume, mis on nende krediidireitingualase tegevuse usaldusväärsuse üldisteks eeltingimusteks, et hoida ära pädevate asutuste ja selle kolmanda riigi muude ametiasutuste sekkumine krediidireitingute sisusse, sätestada huvide konflikti käsitlev asjakohane poliitika, krediidireitingu analüütikute rotatsioon ning regulaarsed ja pidevad avalikustamised.

(17)

Usaldusväärse kinnituskorra ja samaväärsuse süsteemi teine oluline eeltingimus on usaldusväärne koostöökord päritoluliikmesriigi pädevate asutuste ja kolmandate riikide reitinguagentuuride asjaomaste pädevate asutuste vahel.

(18)

Kolmandas riigis antud krediidireitingu kinnitanud reitinguagentuur peaks kinnitatud krediidireitingu ja käesoleva määrusega sätestatud asjaomaste tingimuste täitmise eest vastutama täielikult ja tingimusteta.

(19)

Käesolevat määrust ei peaks kohaldama krediidireitingute suhtes, mille reitinguagentuur annab eritellimuse alusel ja esitab üksnes kõnealuse reitingu tellinud isikule ning mis ei ole ette nähtud avalikustamiseks või levitamiseks tellijatele.

(20)

Investeerimisanalüüsi, investeerimissoovitusi ja muid arvamusi finantsinstrumendi või finantskohustuse väärtuse või hinna kohta ei tohiks käsitada krediidireitinguna.

(21)

Soovimatud krediidireitingud (nimelt krediidireiting, mille koostamist ei algatanud emitent ega hinnatav ettevõte) tuleks selgelt sellistena määratleda ja need tuleks asjakohaste vahenditega eristada tellitud krediidireitingutest.

(22)

Potentsiaalse huvide konflikti vältimiseks keskenduvad reitinguagentuurid oma erialases tegevuses krediidireitingute andmisele. Reitinguagentuuril ei tohiks olla lubatud pakkuda konsultatsiooni- või nõustamisteenuseid. Eelkõige ei tohiks reitinguagentuurid teha ettepanekuid või anda soovitusi seoses struktureeritud finantsinstrumentide ülesehitusega. Samas võivad reitinguagentuurid pakkuda kõrvalteenuseid valdkondades, kus see ei tekita potentsiaalset huvide konflikti krediidireitingute andmisega.

(23)

Reitinguagentuurid peaksid kasutama reitingu andmise meetodeid, mis on ranged, süsteemsed, järjepidevad ja rajanevad asjakohasel ajaloolisel kogemusel põhineval valideerimisprotseduuril ning järeltestimisel. Selline nõue ei tohiks aga mingil juhul olla aluseks sellele, et pädevad asutused ja liikmesriigid mõjutavad krediidireitingute sisu ja nende andmise meetodeid. Samamoodi ei tohiks nõue, et reitinguagentuurid peavad krediidireitingud vähemalt kord aastas läbi vaatama, seada ohtu reitinguagentuuride kohustust krediidireitinguid pidevalt jälgida ja need vajaduse korral läbi vaadata. Nimetatud nõudeid ei tohiks kohaldada viisil, mis takistab uute reitinguagentuuride turule sisenemist.

(24)

Krediidireitingud peavad olema hästi ja usaldusväärselt põhjendatud, et mitte seada ohtu reitingute usaldusväärsust.

(25)

Reitinguagentuurid peaksid avalikustama teabe oma krediidireitingualases tegevuses kasutatavate meetodite, mudelite ja põhiliste hindamiseelduste kohta. Mudelite kohta avaldatav teave peaks olema sedavõrd üksikasjalik, et krediidireitingute kasutajad saaksid piisavat teavet, et olla hoolikad selle hindamisel, kas neid krediidireitinguid usaldada või mitte. Mudelite kohta avaldatav teave ei tohiks sellegipoolest paljastada tundlikku äriteavet ega tõsiselt takistada uuendustegevust.

(26)

Reitinguagentuurid peaksid seoses krediidireitingute andmise protsessi kaasatud töötajate ja muude isikutega kehtestama asjakohased asutusesisesed tegevuspõhimõtted ja sisekorra, et ennetada, tuvastada ja kõrvaldada huvide konflikt või konflikti juhtida ja see avalikustada ning tagada igal ajal krediidireitingute andmise ja kontrollimise protsessi kvaliteet, terviklikkus ja põhjalikkus. Sellised põhimõtted ja menetlused peaksid eelkõige hõlmama sisekontrollimehhanismi ja täitmiskontrolli.

(27)

Reitinguagentuurid peaksid vältima huvide konflikte ning kui konflikti teke on vältimatu, juhtima taolist konflikti piisaval määral, et tagada asutuse sõltumatus. Reitinguagentuurid peaksid huvide konfliktist õigeaegselt teatama. Samuti peaksid nad registreerima kõik mainimisväärsed ohud reitinguagentuuri ja krediidireitingute andmise protsessi kaasatud töötajate ja muude isikute sõltumatusele ning taoliste ohtude leevendamiseks tarvitusele võetud meetmed.

(28)

Reitinguagentuuril või reitinguagentuuride kontsernil peaks olema äriühingu usaldusväärse üldjuhtimise kord. Reitinguagentuur või reitinguagentuuride kontsern peaks äriühingu üldjuhtimise korra kindlaksmääramisel arvestama vajadust tagada, et tema antud krediidireitingud on sõltumatud, objektiivsed ja piisava kvaliteediga.

(29)

Selleks et tagada krediidireitingute andmise protsessi sõltumatus reitinguagentuuri kui ettevõtte ärihuvidest, peaksid reitinguagentuurid tagama, et vähemalt kolmandik, kuid mitte vähem kui kaks nende haldus- või järelevalvenõukogu liikmetest on sõltumatud kooskõlas komisjoni 15. veebruari 2005. aasta soovituse 2005/162/EÜ (noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta) (13) III osa punktiga 13. Lisaks on vaja, et enamusel kõrgemast juhtkonnast, sealhulgas kõikidel haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatutel liikmetel, oleksid piisavad teadmised asjaomases finantsteenuste valdkonnas. Täitmiskontrolli ülesandeid täitev töötaja peaks esitama kõrgemale juhtkonnale ning haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatutele liikmetele korrapäraselt aruandeid oma ülesannete täitmise kohta.

(30)

Huvide konflikti vältimiseks ei tohiks haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatute liikmete tasustamine sõltuda reitinguagentuuri majandustulemustest.

(31)

Reitinguagentuur peaks krediidireitingualaseks tegevuseks omama piisavat arvu asjakohaste teadmiste ja kogemustega töötajaid. Eriti peaksid reitinguagentuurid tagama, et piisav inim- ja finantsressurss oleks pühendatud krediidireitingute andmisele, jälgimisele ja ajakohastamisele.

(32)

Vähem kui 50 töötajaga reitinguagentuurile eriomaste tingimuste arvesse võtmiseks peaks pädevatel asutustel olema võimalik vabastada sellised reitinguagentuurid mõnest käesoleva määrusega kehtestatud kohustusest, mis on seotud nõukogu sõltumatute liikmete rolli, täitmiskontrolli ülesannete ja rotatsioonimehhanismiga, eeldusel et nimetatud reitinguagentuurid suudavad tõendada, et nad täidavad eritingimusi. Pädevad asutused peaksid eelkõige uurima, ega reitinguagentuuri suurus ei ole kindlaks määratud selliselt, et reitinguagentuur või reitinguagentuuride kontsern saaks vältida käesoleva määruse kohaste nõuete täitmist. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kohaldama erandite tegemist selliselt, et välditaks siseturu killustumise ohtu ja tagataks ühenduse õiguse ühetaoline kohaldamine.

(33)

Pikaajalised suhted ühe hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikutega võivad kahjustada krediidireitingu analüütikute ja krediidireitinguid kinnitavate isikute sõltumatust. Seetõttu tuleks nimetatud analüütikute ja isikute suhtes kohaldada asjakohast rotatsioonimehhanismi, millega nähakse ette analüütikute meeskondade ja krediidireitingukomisjonide koosseisu järkjärguline muutus.

(34)

Reitinguagentuurid peaksid tagama, et krediidireitingute koostamisel kasutatud meetodid, mudelid ja põhilised eeldused, nt matemaatilised või korrelatsiooni eeldused, on korralikult hallatud, ajakohastatud ja need vaadatakse perioodiliselt põhjalikult läbi ning nende kirjeldused avaldatakse viisil, mis võimaldab põhjalikku läbivaatamist. Juhtudel, mil usaldusväärsete andmete puudumine või uut liiki finantsinstrumendi, eriti struktureeritud finantsinstrumentide ülesehituse keerukus tekitab tõsiseid kahtlusi, kas reitinguagentuur on võimeline andma usaldusväärset krediidireitingut, peaks reitinguagentuur jätma krediidireitingu andmata või juba antud krediidireitingu tühistama. Kehtiva krediidireitingu kontrollimiseks kättesaadava teabe kvaliteedi muutumine tuleks selle läbivaatamise käigus avalikustada ning vajaduse korral tuleks krediidireitingut muuta.

(35)

Selleks et tagada krediidireitingute kvaliteet, peaks reitinguagentuur võtma meetmeid, et tagada krediidireitingute andmiseks kasutatava teabe usaldusväärsus. Sellel otstarbel peaks reitinguagentuuril olema võimalik toetuda muu hulgas sõltumatult auditeeritud raamatupidamisaruannetele ja avaldatud teabele, usaldusväärsete kolmandate isikute kontrollimisteenustele, saadud teabe pistelisele kontrollile või lepingulistele sätetele, milles selgesõnaliselt kehtestatakse hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikute vastutus, kui lepinguga kooskõlas esitatud teave on teadlikult sisuliselt vale või eksitav või kui hinnatav ettevõte või sellega seotud kolmandad isikud ei kanna teabe korrektsuse tagamiseks mõistlikkuse piires piisavat hoolt, nagu on määratletud lepingu tingimustes.

(36)

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira reitinguagentuuride kohustust kaitsta füüsiliste isikute õigust eraelu puutumatusele seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (14).

(37)

Reitinguagentuuridel on vaja kehtestada sobivad menetlused kasutatavate meetodite, mudelite ja põhiliste eelduste regulaarseks läbivaatamiseks, et korrektselt kajastada alusvara turgudel muutuvaid tingimusi. Läbipaistvuse tagamist silmas pidades peaks enne nende jõustumist avalikustama kõik sisulised muudatused reitinguagentuuride meetodites ja tegevuspraktikates, menetlustes ja protsessides, välja arvatud juhul, kui äärmuslikud turutingimused nõuavad kohest krediidireitingu muutmist.

(38)

Reitinguagentuurid peaksid hoiatama iga asjakohase ohu eest, sealhulgas koostama asjakohaste eelduste tundlikkuse analüüsi. Taolises analüüsis peaks selgitatama, kuidas mudelis sisalduvaid parameetreid muutvad erinevad turuarengud võivad mõjutada krediidireitingu muutusi (näiteks volatiilsus). Reitinguagentuur peaks tagama, et teave ajalooliste makseviivitusest tingitud kahjumäärade kohta reitingukategooriate lõikes on kontrollitav ja mõõdetav ning huvitatud isikutele piisavaks aluseks iga reitingukategooria varasema käitumise ja reitingukategooriate muutuste mõistmiseks. Kui krediidireitingu olemus või mõni muu asjaolu muudab ajaloolise makseviivitusest tingitud kahjumäära kasutamise ebaotstarbekaks, statistiliselt kehtetuks või muul moel krediidireitingu kasutajatele eksitavaks, peaks reitinguagentuur esitama asjakohased selgitused. Taoline teave peaks võimaluse piires olema võrreldav majandussektori olemasolevate käitumismustritega, et aidata investoritel koostada eri reitinguagentuuride tulemuslikkuse võrdlusi.

(39)

Krediidireitingute suurema läbipaistvuse tagamiseks ja investorite kaitse edendamiseks peaks CESR pidama keskandmekogu, kus tuleks hoida teavet reitinguagentuuride varasema tegevuse kohta ja varem antud krediidireitinguid puudutavat teavet. Reitinguagentuurid peaksid andma kõnealuse andmekogu kohta teavet standardvormis. CESR peaks tegema kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks ning avaldama kord aastas kokkuvõtte peamiste arengute kohta.

(40)

Teatavatel asjaoludel võib struktureeritud finantsinstrumentide mõju erineda traditsiooniliste äriliste võlainstrumentide mõjust. Investorite jaoks võib olla eksitav sama reitingukategooria rakendamine mõlemat liiki instrumentidele ilma täpsemate selgitusteta. Reitinguagentuuridel peaks olema oluline roll krediidireitingute kasutajate teadlikkuse tõstmisel struktureeritud finantstoodete iseärasuste kohta võrreldes traditsiooniliste toodetega. Seetõttu peaksid reitinguagentuurid selgelt eristama struktureeritud finantsinstrumentidele reitingu andmisel kasutatavaid reitingukategooriaid muude finantsinstrumentide või finantskohustuste puhul kasutatavatest reitingukategooriatest, lisades reitingukategooriale asjakohase sümboli.

(41)

Reitinguagentuurid peaksid võtma meetmeid selliste olukordade vältimiseks, kus emitendid taotlevad asjaomase struktureeritud finantsinstrumendi esialgset reitinguhinnangut mitmelt reitinguagentuurilt, et välja selgitada kavandatavale struktuurile kõige paremat reitingut pakkuv asutus. Emitendid peaksid taolisest käitumisest hoiduma.

(42)

Reitinguagentuur peaks säilitama andmed krediidireitingute andmise meetodite kohta ja andmetesse tehtud muudatusi regulaarselt ajakohastama ning samuti säilitama sisulise osa dialoogist krediidireitingu analüütiku ja hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikute vahel.

(43)

Selleks et tagada investorite ja tarbijate kõrgetasemeline kindlustunne siseturul, peaksid kõik ühenduses krediidireitinguid andvad reitinguagentuurid olema registreeritud. Selline registreerimine on peamine eeldus selleks, et reitinguagentuurid saaksid anda krediidireitinguid kasutamiseks ühenduses regulatiivsetel eesmärkidel. Seega on vajalik kehtestada sellise registreerimise ja registreerimise peatamise ning kehtetuks tunnistamise menetlus ja nende ühtlustatud tingimused.

(44)

Käesolev määrus ei peaks asendama direktiiviga 2006/48/EÜ kehtestatud krediidikvaliteeti hindavate asutuste (reitinguagentuurid) tunnustamise protsessi. Ühenduses juba tunnustatud reitinguagentuurid peaksid taotlema registreerimist käesoleva määruse kohaselt.

(45)

Asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse registreeritud reitinguagentuur võib anda krediidireitinguid kogu ühenduses. Seetõttu on vaja luua kõigi reitinguagentuuride jaoks ühtne registreerimise menetlus, mis kehtiks kogu ühenduses. Reitinguagentuuri registreerimine peaks hakkama kehtima, kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse tehtud registreerimise otsus on asjakohase riigi õiguse kohaselt jõustunud.

(46)

Registreerimise taotluste jaoks on vaja luua ühine taotluste esitamise koht. CESR peaks registreerimise taotlused vastu võtma ja teavitama sellest tulemuslikult kõikide liikmesriikide pädevaid asutusi. CESR peaks ühtlasi nõustama päritoluliikmesriigi pädevat asutust taotluse täielikkuse osas. Registreerimise taotlused peaks riigi tasandil läbi vaatama asjaomane pädev asutus. Reitinguagentuuride tõhusaks käsitlemiseks peaksid pädevad asutused looma tegevusvõrgustikud (edaspidi „kolleegiumid”), mida toetaks tõhus infotehnoloogia infrastruktuur. CESR peaks asutama allkomitee, mis oleks spetsialiseerunud kõikides reitinguagentuuride hinnatavate varaklasside krediidireitingute valdkondades.

(47)

Mõni reitinguagentuur koosneb mitmest juriidilisest isikust, mis koos moodustavad reitinguagentuuride kontserni. Taolisse kontserni kuuluvate reitinguagentuuride registreerimisel peaksid asjaomase liikmesriigi pädevad asutused koordineerima ühte kontserni kuuluvate reitinguagentuuride esitatud taotluste läbivaatamist ning otsuste tegemist registreerimise kohta. Siiski peaks olema võimalik keelduda reitinguagentuuride kontserni kuuluva reitinguagentuuri registreerimisest, kui see reitinguagentuur ei vasta registreerimise nõuetele, samal ajal kui teised kontserni liikmed vastavad kõigile käesoleva määruse kohastele registreerimise nõuetele. Kuna kolleegiumile ei ole antud õigust teha õiguslikult siduvaid otsuseid, peaksid reitinguagentuuride kontserni liikme päritoluliikmesriigi pädevad asutused tegema igaüks eraldi otsuse asjaomase liikmesriigi territooriumil asutatud reitinguagentuuri kohta.

(48)

Kolleegium peaks olema tõhus platvorm järelevalvealase teabe vahetamiseks pädevate asutuste vahel ja nende tegevuse ning reitinguagentuuride tõhusaks järelevalveks vajalike järelevalvemeetmete koordineerimiseks. Kolleegium peaks eelkõige hõlbustama kolmandates riikides antud krediidireitingute kinnitamise tingimuste täitmise jälgimist, sertifitseerimist, allhangete korda ning käesolevas määruses ettenähtud erandite tegemist. Kolleegiumi tegevus peaks aitama kaasa käesoleva määruse kohaste eeskirjade ühtlustatud kohaldamisele ja järelevalvemenetluste lähendamisele.

(49)

Kolleegiumi tegevuse praktilise kooskõlastamise edendamiseks peaksid kolleegiumi liikmed valima enda hulgast korraldaja. Korraldaja peaks juhatama kolleegiumi koosolekuid, kehtestama kolleegiumi kirjaliku kooskõlastuskorra ja koordineerima kolleegiumi tegevust. Registreerimise protsessi ajal peaks korraldaja hindama vajadust pikendada taotluste läbivaatamise aega, koordineerima sellist läbivaatamist ja pidama sidet CESRiga.

(50)

Komisjon asutas 2008. aasta novembris kõrgetasemelise töörühma, mis tegeleb hinnangu andmisega Euroopa järelevalve ülesehitusele finantsteenuste valdkonnas, sealhulgas CESRi ülesannete hindamisega.

(51)

Järelevalve praegust ülesehitust ei tuleks käsitleda reitinguagentuuride järelevalve pikaajalise lahendusena. Pädevate asutuste kolleegiumid, kellelt oodatakse selle valdkonna järelevalvealase koostöö ja lähendamise tõhustamist, on oluline samm edasi, kuid need ei saa asendada reitinguagentuuride valdkonna konsolideerituma järelevalve kõiki eeliseid. Rahvusvahelistel finantsturgudel avaldunud kriis on selgelt näidanud, et on asjakohane lähemalt uurida ühenduse finantssektori regulatiivse ja järelevalvemudeli laiaulatusliku reformimise vajadust. Ühenduse tasandil järelevalvealase lähendamise ja koostöö vajaliku taseme saavutamiseks ning finantssüsteemi stabiilsuse toetamiseks on ühenduse finantssektori regulatiivse ja järelevalvemudeli täiendav ulatuslik reformimine äärmiselt vajalik ja komisjon peaks kiiresti esitama asjakohased ettepanekud, võttes nõuetekohaselt arvesse Jacques de Larosière’i juhitud ekspertidest koosneva töörühma 25. veebruaril 2009 esitatud järeldusi. Komisjon peaks esitama võimalikult kiiresti, ent hiljemalt 1. juuliks 2010 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja teistele asjaomastele institutsioonidele asjaomased järeldused ning õigusaktide ettepanekud, mis on vajalikud järelevalvealase kooskõlastamise ja koostöökorras leitud puuduste kõrvaldamiseks.

(52)

Märkimisväärseid muudatusi kinnituskorras, allhangete korras ning filiaalide avamist ja sulgemist tuleks muu hulgas pidada olulisteks muudatusteks, mis mõjutavad reitinguagentuuri esmase registreerimise tingimusi.

(53)

Reitinguagentuuride järelevalvet peaks teostama päritoluliikmesriigi pädev asutus koostöös teiste asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega, kasutades asjaomast kolleegiumi ja kaasates ajakohaselt CESRi.

(54)

Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja muude asjaomase kolleegiumi liikmete võimet hinnata ja jälgida käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmist reitinguagentuuri poolt ei tohiks piirata ühegi selle reitinguagentuuri sõlmitud allhanke kokkuleppega. Reitinguagentuur peaks allhangete kasutamise korral vastutama kõigi käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmise eest.

(55)

Selleks et kindlustada investorite ja tarbijate kõrgetasemeline kindlustunne ja tagada ühenduses välja antud krediidireitingute pidev järelevalve, peaksid reitinguagentuurid, mille peakontorid asuvad väljaspool ühendust, asutama ühenduses tütarettevõtja, mille kaudu on võimalik teostada tõhusat järelevalvet nende tegevuse üle ühenduses ning kinnituskorra tulemusliku kasutamise üle. Julgustada tuleks ka uute osaliste tulekut reitinguagentuuride turule.

(56)

Pädevatel asutustel peaks olema võimalik käesolevas määruses määratletud volitusi kasutada reitinguagentuuride, reitinguagentuuride töötajate, hinnatavate ettevõtete, seotud kolmandate isikute, reitinguagentuuride teatavaid ülesandeid või tegevusi teostavate allhankijatest kolmandate isikute ning reitinguagentuuride või krediidireitingualase tegevusega muul viisil seotud teiste isikute suhtes. Selliste isikute hulka peaksid kuuluma aktsionärid või reitinguagentuuride ja hinnatavate ettevõtete järelevalve- või haldusnõukogu liikmed.

(57)

Käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad järelevalvetasusid, ei peaks piirama asjakohaseid riigi õiguse sätteid, millega reguleeritakse järelevalve- või sarnaseid tasusid.

(58)

Seega on asjakohane luua mehhanism, et tagada käesoleva määruse tõhus täitmine. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid saama kasutada vajalikke meetmeid tagamaks, et ühenduses antavad reitingud antaks kooskõlas käesoleva määrusega. Kõnealuste järelevalvemeetmete kasutamist tuleks alati koordineerida asjaomases kolleegiumis. Sellised meetmed, nagu registreerimise kehtetuks tunnistamine või krediidireitingute kasutamise peatamine regulatiivsetel eesmärkidel, tuleks kehtestada vaid siis, kui neid peetakse proportsionaalseks käesolevast määrusest tulenevate kohustuste rikkumise raskusega. Oma järelevalvealaste volituste teostamisel peaksid pädevad asutused asjakohaselt arvestama investorite huvisid ja turu stabiilsust. Kuna krediidireitingute andmise protsessi käigus tuleks säilitada reitinguagentuuri sõltumatus, ei tohiks pädevad asutused ega liikmesriigid sekkuda krediidireitingute sisusse ega meetoditesse, mille abil reitinguagentuur krediidireitinguid määrab, et vältida krediidireitingute usaldusväärsuse kahjustamist. Surve alla sattunud reitinguagentuur peaks sellest teavitama komisjoni ja CESRi. Komisjon peaks iga juhtumi puhul eraldi uurima, kas võtta asjaomase liikmesriigi suhtes täiendavaid meetmeid käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmata jätmise tõttu.

(59)

On soovitav tagada, et käesolevas määruses osutatud otsuste tegemine põhineks liikmesriikide pädevate asutuste tihedal koostööl, seepärast tuleks registreerimise otsus vastu võtta kokkuleppe alusel. See on tõhusa registreerimise ja järelevalve vajalik eeltingimus. Otsuste tegemine peaks olema tulemuslik, kiire ja üksmeelne.

(60)

Järelevalve tõhususe huvides ja ülesannete dubleerimise vältimiseks peaksid liikmesriikide pädevad asutused tegema koostööd.

(61)

Samuti on oluline sätestada, et käesoleva määruse kohaselt reitinguagentuuride tegevuse järelevalve eest vastutavad pädevad asutused vahetaksid teavet finantsasustuste tegevuse järelevalvet teostavate pädevate asutustega, eelkõige pädevate asutustega, kes vastutavad usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eest või liikmesriikide finantsstabiilsuse eest.

(62)

Muu liikmesriigi kui päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel peaks olema võimalik sekkuda ja võtta pärast CESRi ja päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist ja asjaomase kolleegiumiga konsulteerimist asjakohaseid järelevalvemeetmeid, kui nad on tuvastanud, et registreeritud reitinguagentuur, mille krediidireitinguid nende territooriumil kasutatakse, rikub käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

(63)

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud registreerimise, sertifitseerimise või selle kehtetuks tunnistamise, järelevalvemeetmete võtmise või järelevalvevolituste kasutamise eraldi menetlusi, tuleks kohaldada selliseid menetlusi, sealhulgas keelerežiimi, ametisaladust ja kutsesaladust käsitlevaid eeskirju reguleerivat riigi õigust ning see ei tohiks mõjutada riigi õiguse kohaseid reitinguagentuuride ja muude isikute õigusi.

(64)

Selleks et saavutada määruse sarnases mahus jõustamine kogu siseturul, on vaja soodustada pädevate asutuste volituste lähendamist.

(65)

CESR peaks tagama käesoleva määruse ühtse kohaldamise. CESR peaks soodustama ja lihtsustama pädevate asutuste koostööd ja tegevuse kooskõlastamist järelevalve vallas ning andma vajaduse korral juhiseid. Seega peaks CESR looma vahendamis- ja vastastikuste eksperdihinnangute mehhanismi, mis soodustab pädevate asutuste ühtset lähenemist.

(66)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumiste eest kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning need peaksid hõlmama vähemalt juhtumeid, mis on tingitud raskest ametialasest rikkumisest või hooletusest. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada haldus- ja kriminaalkaristusi. CESR peaks koostama selliste karistustega seotud tavade ühtlustamist käsitlevad suunised.

(67)

Igasugune teabevahetus ja teabe edastamine pädevate asutuste, muude ametivõimude, asutuste või isikute vahel peab olema kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ kehtestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

(68)

Määrusega tuleks samuti sätestada eeskirjad teabe vahetamiseks kolmandate riikide pädevate asutustega, eelkõige nendega, kes vastutavad kinnitamises ja sertifitseerimises osalevate reitinguagentuuride tegevuse järelevalve eest.

(69)

Käesoleva määruse sätete rikkumisest tulenevad võimalikud nõuded reitinguagentuuride vastu tuleks esitada tsiviilvastutust reguleerivate riigi õigusaktide kohaselt, ilma et see piiraks ühenduse õiguse kohaldamist.

(70)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (15).

(71)

Komisjonile tuleks rahvusvahelisi arenguid arvesse võttes eelkõige anda volitus muuta I ja II lisa, millega kehtestatakse konkreetsed kriteeriumid reitinguagentuuri sisemise korralduse, tegevuskorra, töötajate kohta käivate eeskirjade, krediidireitingute esitamise ja avalikustamise kohustustest kinnipidamise hindamiseks, ning täpsustada või muuta kriteeriume, millega määratakse kindlaks kolmandate riikide õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsus käesoleva määruse sätetega. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(72)

Finantsturgude edasise arengu arvesse võtmiseks peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse rakendamist, eriti krediidireitingute kasutamist reguleerimisel ning hinnatava ettevõtte poolt reitinguagentuurile tasu maksmise asjakohasust. Komisjon peaks seda hinnangut arvestades esitama asjakohased õigusakti ettepanekud.

(73)

Komisjon peaks ühtlasi esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse emitentidele suunatud stiimuleid Euroopa reitinguagentuuride kasutamiseks osade reitingute saamiseks ja nn emitent-maksab-mudeli võimalikke alternatiive, näiteks ühenduse avalik-õigusliku reitinguagentuuri loomist, ning käesoleva määruse sätete rikkumist käsitlevate riigisiseste eeskirjade ühtlustamist. Komisjon peaks seda hinnangut arvestades esitama asjakohased õigusakti ettepanekud.

(74)

Samuti peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse kolmandate riikide reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ja nende arengute ning käesolevas määruses osutatud üleminekusätete mõju finantsturgude stabiilsusele ühenduses.

(75)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tagada tarbijatele ja investoritele kõrgetasemeline kaitse ühise raamistiku loomisega siseturul antavate krediidireitingute kvaliteedi kohta, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada selle valdkonna alareguleerituse tõttu liikmesriikide tasandil ning seetõttu, kuna suurem osa olemasolevatest reitinguagentuuridest on asutatud väljaspool ühendust, on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

eritellimusel koostatud erakrediidireitingud, mis edastatakse üksnes tellimuse esitanud isikule ning mida ei kavatseta avalikustada ega levitada tellijatele;

b)

krediidikvaliteedi astmed, krediidihindamissüsteemid või sarnased tarbija-, äri- või tööturu suhetest tulenevate kohustustega seotud hinnangud;

c)

direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa punktis 1.3 kirjeldatud ekspordikrediidi agentuuride antud krediidireitingud või

d)

keskpankade koostatud krediidireitingud:

a)

„krediidireiting” – arvamus ettevõtte krediidivõime, võla- või finantskohustuse, võlakirjade, eelisaktsiate või muude finantsinstrumentide kohta või sellise võla- või finantskohustuse, võlakirjade, eelisaktsiate või muude finantsinstrumentide emitendi kohta, mis on esitatud kindlaksmääratud reitingukategooriate järjestamise süsteemi abil;

b)

„reitinguagentuur” – juriidiline isik, kelle tegevuse hulka kuulub krediidireitingute andmine;

c)

„päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus on reitinguagentuuri registrijärgne asukoht;

d)

„krediidireitingu analüütik” – isik, kes koostab krediidireitingute andmiseks vajalikke analüüse;

e)

„juhtiv krediidireitingu analüütik” – isik, kelle peamine vastutusvaldkond on krediidireitingu koostamine või emitendiga suhtlemine seoses konkreetse krediidireitinguga või üldiselt seoses selle emitendi välja antud finantsinstrumendi krediidireitinguga ning kui see on asjakohane, reitingukomiteele sellise krediidireitingu kohta soovituste koostamine;

f)

„hinnatav ettevõte” – juriidiline isik, kelle krediidivõimet otseselt või kaudselt krediidireitinguga hinnatakse, olenemata sellest, kas ettevõte on sellise krediidireitingu tellinud või mitte või krediidireitingu koostamiseks teavet andnud või mitte;

g)

„regulatiivne eesmärk” – krediidireitingute kasutamine konkreetsel eesmärgil, st liikmesriikide õigusaktidega rakendatava ühenduse õiguse järgimise eesmärgil;

h)

„reitingukategooria” – reitingu sümbol, näiteks täht- või arvsümbol, mida võib täiendada krediidireitingus suhtelise riskikaalu näitamiseks kasutatavate lisatud tunnustega, et eristada hinnatavate eri tüüpi ettevõtete, emitentide ja finantsinstrumentide või muude varade erinevaid riskinäitajaid;

i)

„seotud kolmas isik” – algataja, korraldaja, sponsor, teenindaja või mõni muu isik, kes suhtleb hinnatava ettevõtte nimel reitinguagentuuriga, sealhulgas kõik isikud, kes on otseselt või kaudselt seotud hinnatava ettevõtte kontrollimisega;

j)

„kontroll” – nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivi 83/349/EMÜ (mis käsitleb konsolideeritud aruandeid) (16) artiklis 1 kirjeldatud suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel või märkimisväärne seos füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;

k)

„finantsinstrumendid” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (17) I lisa C jaos loetletud instrumendid;

l)

„struktureeritud finantsinstrument” – finantsinstrument või muud varad, mis tekivad direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 36 osutatud väärtpaberistamise tehingu või skeemi tulemusel;

m)

„reitinguagentuuride kontsern” – ühenduses asutatud ettevõtete kontsern, mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses või ettevõtjatest, kellel on ärisuhe direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses ja mille tegevuse hulka kuulub krediidireitingute andmine. Artikli 4 lõike 3 punkti a kohaldamiseks hõlmab reitinguagentuuride kontsern ka kolmandates riikides asutatud reitinguagentuure;

n)

„kõrgem juhtkond” – isik või isikud, kes tegelikult juhivad reitinguagentuuri tegevust, ning selle haldus- või järelevalvenõukogu liige või liikmed;

o)

„krediidireitingualane tegevus” – andmete ja teabe analüüs ning krediidireitingute hindamine, heakskiitmine, andmine ja läbivaatamine.

a)

soovitused komisjoni direktiivi 2003/125/EÜ (18) artikli 1 punkti 3 tähenduses;

b)

direktiivi 2006/73/EÜ (19) artikli 24 lõikes 1 määratletud investeerimisanalüüs ning muud üldised soovitused (nagu soovitused „osta”, „müüa” ja „hoida”) finantsinstrumentide või finantskohustustega seotud tehingute kohta või

c)

arvamused finantskohustuste või finantsinstrumentide väärtuse kohta.

a)

krediidireitingualast tegevust, mille tulemusena antakse kinnitatav krediidireiting, viib tervikuna või osaliselt läbi kinnitust andev reitinguagentuur või samasse kontserni kuuluvad reitinguagentuurid;

b)

reitinguagentuur on kontrollinud ja suudab päritoluliikmesriigi pädevale asutusele jätkuvalt tõendada, et kolmanda riigi reitinguagentuuri krediidireitingualane tegevus, mille tulemusena antakse kinnitatav krediidireiting, vastab vähemalt sama rangetele nõuetele kui artiklites 6–12 sätestatud nõuded;

c)

kinnitust andva reitinguagentuuri päritoluliikmesriigi pädeva asutuse või artiklis 29 osutatud pädevate asutuste kolleegiumi (edaspidi „kolleegium”) võimet hinnata ja jälgida punktis b osutatud nõuete täitmist kolmandas riigis asutatud reitinguagentuuri poolt ei piirata;

d)

reitinguagentuur teeb nõudmisel päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik selleks, et võimaldada pädeval asutusel teostada käesoleva määruse nõuete täitmise pidevat järelevalvet;

e)

krediidireitingu koostamine kolmandas riigis on objektiivselt põhjendatud;

f)

kolmandas riigis asutatud reitinguagentuur on saanud tegevusloa või on registreeritud ning tema üle teostatakse järelevalvet selles kolmandas riigis;

g)

kõnealuse kolmanda riigi reguleeriva korraga ennetatakse seda, et pädevad asutused ja muud kõnealuse kolmanda riigi ametiasutused mõjutaksid krediidireitingute sisu ja meetodeid, ning

h)

kinnitust andva reitinguagentuuri päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja kolmandas riigis asutatud reitinguagentuuri asjakohase pädeva asutuse vahel on sisse seatud asjakohane koostöökord. Päritoluliikmesriigi pädev asutus tagab, et selles koostöökorras on kindlaks määratud vähemalt:

a)

reitinguagentuur on saanud tegevusloa või on registreeritud ja tema üle teostatakse järelevalvet asjaomases kolmandas riigis;

b)

komisjon on võtnud vastu käesoleva artikli lõike 6 kohase samaväärsuse otsuse, tunnistades kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärseks käesoleva määruse nõuetega;

c)

järgitakse käesoleva artikli lõikes 7 osutatud koostöökorda;

d)

reitinguagentuuri antud krediidireitingud ja tema krediidireitingualane tegevus ei oma süsteemset tähtsust ühe või mitme liikmesriigi finantsturgude stabiilsuse või usaldusväärsuse seisukohast ning

e)

reitinguagentuur on sertifitseeritud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

a)

iga juhtumi puhul I lisa A jao ja artikli 7 lõike 4 osade või kõigi nõuete täitmisest, kui reitinguagentuur suudab tõendada, et arvestades tema äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning krediidireitingute andmise olemust ja ulatust, ei ole need nõuded proportsionaalsed;

b)

ühenduses füüsilise kohaloleku nõudest, kui selline nõue oleks põhjendamatult koormav ja ebaproportsionaalne reitinguagentuuri äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning krediidireitingute andmise olemust ja ulatust silmas pidades.

a)

kõnealuse kolmanda riigi reitinguagentuuridel on tegevusluba või nad on registreeritud ja nende tegevuse üle teostatakse regulaarselt ja pidevalt tõhusat järelevalvet;

b)

kõnealuse kolmanda riigi reitinguagentuuridele kohaldatakse õiguslikult siduvaid eeskirju, mis on samaväärsed artiklite 6–12 ja I lisa sätetega, ning

c)

kõnealuse kolmanda riigi reguleeriva korraga ennetatakse kolmanda riigi järelevalveasutuste ja muude ametiasutuste sekkumist krediidireitingute sisusse ja meetoditesse.

a)

teabevahetuse mehhanism asjaomaste pädevate asutuste vahel ja

b)

järelevalve koordineerimise kord.

a)

reitinguagentuuril on vähem kui 50 töötajat;

b)

reitinguagentuur on võtnud meetmeid ja järginud menetlusi, eelkõige sisekontrollimehhanismi, aruandluskorda ja meetmeid, millega tagatakse krediidireitingu analüütikute ja krediidireitinguid heakskiitvate isikute sõltumatus, mis tagavad käesoleva määruse eesmärkide tegeliku täitmise, ning

c)

reitinguagentuuri suurust ei ole määratud selliselt, et reitinguagentuur või reitinguagentuuride kontsern saaksid käesoleva määruse nõuete järgimisest kõrvale hoida.

a)

avaldab viivitamata ja samade suhtluskanalite kaudu, mida kasutati asjaomaste krediidireitingute levitamiseks, krediidireitingute tõenäolise ulatuse, mida muudatus mõjutab;

b)

vaatab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast muudatuse toimumist, läbi need krediidireitingud, mida muudatus mõjutab, pannes kõnealused reitingud vahepealsel perioodil jälgimise alla ning

c)

hindab ümber kõik nimetatud meetoditel, mudelitel või põhilistel hindamiseeldustel põhinevad krediidireitingud, kui läbivaatamisel selgub, et muudatused kokku mõjutavad kõnealuseid krediidireitinguid.

a)

vaatavad ühiselt registreerimise taotluse läbi ning

b)

teevad mõistlikkuse piires kõik endast oleneva, et jõuda kokkuleppele, kas registreerida reitinguagentuur või keelduda registreerimisest olenevalt sellest, kas reitinguagentuur täidab käesolevas määruses sätestatud tingimusi.

a)

kavatseb krediidireitingud kinnitada, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 3;

b)

kavatseb kasutada allhanget või

c)

taotleb artikli 6 lõike 3 kohaselt erandit nõuete täitmisest.

a)

vaatavad registreerimise taotlused ühiselt läbi ning

b)

teevad mõistlikkuse piires kõik endast oleneva, et jõuda kokkuleppele, kas reitinguagentuuride kontsern registreerida või keelduda registreerimisest olenevalt sellest, kas asjaomased reitinguagentuurid täidavad käesolevas määruses sätestatud tingimusi.

a)

kavatseb krediidireitingud kinnitada, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 3;

b)

kavatseb kasutada allhanget või

c)

taotleb artikli 6 lõike 3 kohaselt erandit nõuete täitmisest.

a)

loobub selgesõnaliselt registreerimisest või ei ole eelneva kuue kuu jooksul krediidireitinguid andnud;

b)

on registreeritud valeandmete esitamise tõttu või muul moel ebaseaduslikult;

c)

ei täida enam tingimusi, mille alusel ta registreeriti, või

d)

on tõsiselt või korduvalt rikkunud käesoleva määruse sätteid, mis reguleerivad reitinguagentuuride tegutsemise tingimusi.

a)

registreerimise menetluse ja koordineerimiskorra kohta pädevate asutuste vahel ja CESRiga, sealhulgas II lisas esitatud teabe ja CESRile esitatud taotluste keelekorra kohta;

b)

kolleegiumi toimimise kohta, sealhulgas kolleegiumite liikmete määramise korra, artikli 29 lõike 5 punktides a–d osutatud korraldaja valikule kohaldatavate kriteeriumite ja kolleegiumite toimimise kirjaliku korra ning kolleegiumitevahelise koordineerimise korra kohta;

c)

artikli 4 lõikes 3 osutatud kinnituskorra kohaldamise kohta pädevate asutuste poolt ning

d)

sellise teabe (sealhulgas aruandluse struktuur, formaat, meetod ja periood) ühiste standardite kohta, mida reitinguagentuurid peavad avaldama vastavalt artikli 11 lõikele 2 ning I lisa E jao II osa punktile 1.

a)

pädevates asutustes käesoleva määruse täitmise tagamise praktika ja sellega seonduvate tegevuste kohta;

b)

ühiste standardite kohta, mida kasutatakse selle hindamisel, kas krediidireitingu andmise meetodid järgivad artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõudeid;

c)

artikli 24 lõike 1 punktis d osutatud meetmete liikide kohta, millega tagatakse, et reitinguagentuurid täidavad õigusaktidest tulenevaid nõudeid, ning

d)

teabe kohta, mida reitinguagentuur peaks andma sertifitseerimistaotluse jaoks ja süsteemse tähtsuse hindamiseks, pidades silmas artiklis 5 sätestatud finantsturgude stabiilsust ja usaldusväärsust.

a)

otseselt;

b)

koostöös teiste ametiasutustega või

c)

asjakohase avalduse esitamiseks pädevatele õigusasutustele.

a)

ligipääs kõigile mis tahes kujul dokumentidele ja õigus saada või teha nendest koopiaid;

b)

õigus nõuda kõikidelt isikutelt teavet ja vajadusel isik teabe saamiseks välja kutsuda ja teda küsitleda;

c)

õigus viia kohapeal läbi etteteatatud või etteteatamata kontrolle ning

d)

õigus nõuda andmeid telefonisuhtluse ja andmeedastuse kohta.

a)

tunnistada kõnealuse reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks vastavalt artiklile 20;

b)

keelata kõnealusel reitinguagentuuril ajutiselt krediidireitingute andmine kogu ühenduses;

c)

peatada regulatiivsetel eesmärkidel kõnealuse reitinguagentuuri krediidireitingute kasutamine kogu ühenduses;

d)

võtta asjakohased meetmed tagamaks, et reitinguagentuurid täidavad õigusaktidest tulenevaid nõudeid;

e)

väljastada avalikke teadaandeid;

f)

anda asjad kriminaalmenetluse eesmärgil üle asjaomastele riigi asutustele.

a)

kümmet tööpäeva, kui sama ettevõtte või finantsinstrumendi kohta on olemas krediidireiting, mille on andnud teine käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur, või

b)

kolme kuud, kui sama ettevõtte või finantsinstrumendi kohta ei ole olemas krediidireitingut, mille on andnud teine käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur.

a)

võtta artikli 24 lõike 1 punktides e ja f osutatud järelevalvemeetmed;

b)

võtta oma jurisdiktsioonis artikli 24 lõike 1 punktis d osutatud meetmeid, võttes nõuetekohaselt arvesse meetmeid, mida päritoluliikmesriigi pädev asutus on võtnud või kavandab võtta;

c)

peatada regulatiivsetel eesmärkidel kõnealuse reitinguagentuuri krediidireitingute kasutamine artikli 4 lõikes 1 osutatud institutsioonide poolt, kelle registreeritud asukoht paikneb tema jurisdiktsioonis, kui artikli 24 lõikes 2 osutatud üleminekuperioodist ei tulene teisiti;

d)

taotleda, et asjaomane kolleegium kontrolliks artikli 24 lõike 1 punktides b, c või d osutatud meetmete võtmise vajalikkust.

a)

viib ta kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi;

b)

lubab ta taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda;

c)

lubab ta taotluse esitanud pädeval asutusel ise kohapealne kontroll või uurimine läbi viia;

d)

määrab ta audiitorid või eksperdid kohapealset kontrolli või uurimist läbi viima või

e)

jagab ta teatavaid järelevalveülesandeid teiste pädevate asutustega.

a)

reitinguagentuuri või reitinguagentuuride kontserni kuuluva ühe ettevõtja filiaal on asutatud tema jurisdiktsioonis või

b)

asjaomase reitinguagentuuri või reitinguagentuuride kontserni antud krediidireitingute kasutamine regulatiivsel eesmärgil on ulatuslik ning omab või tõenäoliselt omab tema jurisdiktsioonis märkimisväärset mõju.

a)

pädeva asutuse ja reitinguagentuuri või reitinguagentuuride kontserni vaheline suhe;

b)

krediidireitingute kavandataval regulatiivsel eesmärgil kasutamise ulatus konkreetsel territooriumil või territooriumitel;

c)

asukoht ühenduses, kus reitinguagentuur või reitinguagentuuride kontsern viib läbi või kavatseb läbi viia olulisema osa oma krediidireitingualasest tegevusest, ning

d)

halduslik mugavus, koormuse optimeerimine ja töökoormuse asjakohane jaotus.

a)

pädevate asutuste vahetatav teave;

b)

pädevate asutuste vaheline otsuste tegemise protsess, ilma et see piiraks artiklite 16, 17 ja 20 kohaldamist;

c)

juhud, mil pädevad asutused peavad üksteisega nõu pidama;

d)

juhud, mil pädevad asutused kohaldavad artiklis 31 osutatud vahendust, ning

e)

juhud, mil pädevad asutused võivad delegeerida järelevalveülesanded vastavalt artiklile 30.

—

artikli 4 lõiget 1 alates 7. detsembrist 2010 ja

—

artikli 4 lõike 3 punkte f, g ja h alates 7. juunist 2011.