6.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 287/2009 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatava Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati pärast seda, kui Eurométaux (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa, käesoleval juhul üle 25 % ühenduse alumiiniumfooliumi toodangust.

(3)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 13, hõlmas dumpingut ja kahju käsitlev uurimine ajavahemikku 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast selliste oluliste seikade ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt.

(5)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist jätkas komisjon dumpingu, kahju ja ühenduse huvide uurimist ning analüüsis ja kontrollis kohapeal neid andmeid, mille olid esitanud mõni eksportiv tootja ja ühenduse tootja küsimustikule saadud vastustes.

(6)

Tehti viis kontrollkäiku järgmiste äriühingute valdustesse:

(7)

Tehti üks täiendav kontrollkäik järgneva eksportiva tootja äriühingu valdustesse:

(8)

Järgmiste eksportivate tootjate äriühingute valdustesse tehti kolm täiendavat kontrollkäiku:

(9)

Külastati ka Shanghai futuuribörsi Shanghais.

(10)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest seikadest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatava Armeeniast, Brasiiliast ja Hiinast pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest seikadest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(11)

Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ja vajaduse korral tehti järeldustes asjakohased muudatused.

(12)

Brasiilia eksportiv tootja väitis, et uurimise alla peaks kuuluma ka Venemaa, kuna kogu vaatlusaluse perioodi kestel oli Venemaalt pärit impordi maht ja Venemaa turuosa märkimisväärne ja isegi suurem kui Armeenia asjakohased näitajad. Brasiilia eksportiv tootja väitis ka seda, et Venemaalt pärit impordi hinnad olid vaatlusalustest riikidest pärit impordi hindadega ühel tasemel ning et uurimise algatamise ajal oli esmapilgul usutavaid tõendeid dumpingu kohta.

(13)

Kaebuse analüüsimisel jõudis komisjon seisukohale, et Venemaa suhtes ei ole piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid dumpingu kohta. Järelikult oli põhjendatud Venemaa kohta kaebust mitte esitada. Kui puuduvad tõendid dumpingu kohta, ei ole sellel tähtsust, kas Venemaalt pärit impordi maht ja/või turuosa on suurem kui ühel või mitmel riigil, mille suhtes käib uurimine. Seepärast lükati Brasiilia eksportiva tootja kaebus tagasi.

(14)

Ühenduse järgtööstuse ümberkerimisega tegelevad äriühingud väitsid korduvalt, et vaatlusaluse toote hulka peaksid kuuluma ka tavarullid, st alla kümne kilosed alumiiniumfooliumi rullid, sest kui kehtestada lõplikud meetmed vaid üle kümne kiloste rullide (suurte rullide) kohta, põhjustaks see madala hinnaga tavarullide impordi suurenemise vaatlusalustest riikidest. Väideti ka seda, et mõlema toote põhinäitajad langevad kokku, ainus erinevus on pakendis.

(15)

Ajutise määruse põhjendustes 15–19 jõuti järeldusele, et tavarullid ja suured rullid on erinevad tooted nii füüsiliste näitajate kui ka põhiliste kasutusalade poolest. Seda järeldust kinnitas ka järgnev uurimine. Tõepoolest, suured rullid ja tavarullid ei erine mitte ainult pakendi poolest, kuna vaatlusalune toode tuleb enne lõpptarbijale müümist ümber kerida ja uuesti pakkida. Veel tehti kindlaks, et tarbijad, müügivõrk ja põhilised kasutusalad on erinevad. Seetõttu ei peetud asjakohaseks hõlmata tavarulle käesoleva uurimisega.

(16)

Väiteid, et suurte rullide importi võidakse asendada tavarullide impordiga, käsitletakse järgnevates põhjendustes 97–99.

(17)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 14–21 esitatud järeldused.

(18)

Armeenia ainus eksportiv tootja vaidlustas esialgsed järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 24–31.

(19)

Esiteks väitis äriühing, et komisjon eksis, kui leidis, et Armeenia äriühing peaks taotlema turumajanduslikku kohtlemist, kuna Armeenia on tema arvates turumajanduslik riik vastavalt WTO dumpinguvastasele lepingule, ning Armeenia tuleks dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a joonealusest märkusest välja jätta.

(20)

Kuid nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 25, on Armeeniat eraldi nimetatud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a joonealuses märkuses mitteturumajanduslike riikide loetelus. Mitteturumajanduslike WTO liikmetest riikide kohtlemine on sätestatud artikli 2 lõike 7 punktis b. Käesolevas uurimises on kõnealuseid sätteid täielikult järgitud. Seetõttu lükati kõnealune väide uuesti tagasi.

(21)

Seejärel teatas äriühing, et ta täidab teist turumajandusliku kohtlemise kriteeriumi, mille kohta ajutise määruse põhjendustes 27–29 väidetakse, et see on täitmata. Äriühingu väide põhineb 2007. aasta kohta esitatud aruandel, mida äriühing ei olnud esitanud äriühingusse tehtud kontrollkäigul enne ajutiste meetmete kehtestamist. Äriühingu esindaja väitis uuesti, et nad ei arvanud, et teise kriteeriumi puhul tuleb esitada selline äriühingu aruanne, mis vastab rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile, ning arvasid, et Armeenia riiklik raamatupidamisstandard on piisav, kuna Armeenia on WTO liige.

(22)

See väide lükati tagasi. Äriühingul peab olema üks raamatupidamisaruanne, mis vastab rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile. Audiitorite märgitud puudused nii 2006. kui ka 2007. eelarveaasta aruande kohta näitasid selgelt, et aruanded ei ole kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga, mille tõttu äriühing ei suutnud tõendada teise turumajandusliku kohtlemise kriteeriumi täitmist. Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid viitavad tegelikult rahvusvahelisele standardile ja WTO liikmeks olemine seda ei muuda. WTO liikmelisus ei ole näitaja, mis tagaks turumajanduslike tingimuste valdavust äriühingu majandustegevuses.

(23)

Äriühingu esindaja väitis ka seda, et nad täidavad kolmandat turumajandusliku kohtlemise kriteeriumi, mis siiski ei olnud täidetud, nagu leiti esialgu ajutise määruse põhjenduses 30 selle põhjal, et Armeenia riik oli müünud aktsiaid ja andnud äriühingule tasuta maad. Äriühing leidis, et see ei ole oluline asjaolu, et äriühingule oli antud tasuta maad ja seda ei tuleks seostada aktsiate küsimusega, mida äriühing samuti ei pea oluliseks.

(24)

See väide lükati samuti tagasi. Asjaolu, et maad saadi riigilt tasuta, kuid seda saab müüa, kui riigile maksta selle katastriväärtus (mis on märksa madalam turuväärtusest), muudab maa äriühingule tähtsaks ja väärtuslikuks varaks, mis aga ei kajastu äriühingu aruandluses ja mõjutab seega märkimisväärselt äriühingu kulusid. Äriühing ei suutnud tõendada ka seda, et aktsiate müük nimiväärtusest madalama hinnaga ei ole oluline moonutus.

(25)

Seega võib nentida, et need kaks asjaolu, mis on seotud kolmanda turumajandusliku kohtlemise kriteeriumi täitmisega, viitavad mitteturumajanduslikust kohtlemisest tulenevale moonutusele.

(26)

Seetõttu ei saa äriühingu suhtes kohaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(27)

Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja vaidlustas esialgsed järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 32. Tootja kordas oma väidet, et komisjon ei oleks pidanud võrdlema mõlemaid, nii Shanghai futuuribörsi (SHFE) kui ka Londoni metallibörsi (LME) noteeringuid ilma käibemaksuta, sest ilma selle kohanduseta oleksid hinnad olnud uurimisperioodil sarnased.

(28)

See väide lükati tagasi seetõttu, et ajutise määruse põhjenduses 38 on sätestatud, et hindasid tuleb võrrelda võrdsel alusel. Hiina vaatlusaluse toote tootjad maksavad käibemaksu siis, kui ostavad toote tootmiseks alumiiniumi. Suurem osa sellest käibemaksust taotletakse tagasi pärast valmistoote müümist, kusjuures kodumaise müügi korral tagastatakse käibemaks kogu ulatuses, kuid ekspordi korral on Hiina valitsus kehtestanud käibemaksu tagastamisele teatavad piirangud teatavatele kaupadele ja teatud puhkudel. Sellel väikesel osal käibemaksust, mida ei tagastata, ei ole eelmainitud järeldusele olulist mõju.

(29)

Tuleb märkida ka seda, et märkimisväärne vahe LME ja SHFE hinnas uurimisperioodil näitab riigi sekkumist tooralumiiniumi hinnakujundusmehhanismi, millele on viidatud ajutises määruses (põhjendus 32) ja mis leidis kinnitust pärast komisjoni talituste korraldatud Shanghai futuuribörsi külastust.

(30)

Külastusel sai kinnitust asjaolu, et riik avaldab hinna kujundamisele Shanghai futuuribörsil olulist mõju, sekkudes hinnakujundusmehhanismi, eriti seeläbi, et riik on nii alumiiniumtoorme müüja kui ka ostja riigivarude talituse ja teiste riigiorganite kaudu. Riik määrab ka igapäevased piirhinnad SHFE eeskirjade kaudu, mille on heaks kiitnud riiklik korraldaja – Hiina väärtpaberite reguleerimiskomisjon (CSRC). On teada, et SHFE on suletud börs, mis on avatud ainult Hiinas registreeritud äriühingutele ja Hiina kodanikele ning SHFE ja väljaspool Hiinat paiknevate rahvusvaheliste börside vahel ei ole tõhusat arbitraaži. See ilmneb märkimisväärsest hindade erinevusest SHFE ja rahvusvaheliste börside, nagu LME vahel. Lisaks sellele võib tegelik kättesaamine SHFE futuuride lepingu lõppemisel (kui leping lõpeb tegeliku kättesaamisega) aset leida ainult Hiina Rahvavabariigis asuvas tunnustatud laos, seevastu rahvusvaheliste börside puhul võib kättesaamine leida aset igal pool kogu maailmas. Selliste kättesaamise eeskirjadega tagatakse Hiina kodumaise turu eraldatus maailmaturust ja hinnamoonutused Hiina äriühingute kasuks.

(31)

Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 22–40 sätestatud esialgsed järeldused.

(32)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 42 esitatud esialgsed järeldused Armeenia eksportiva tootja suhtes.

(33)

Üks Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja vaidlustas esialgse järelduse neile individuaalse kohtlemise mittevõimaldamise kohta, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 42. Individuaalset kohtlemist ei saadud võimaldada seetõttu, et äriühingu enamusosalus kuulus riigile. Äriühing väitis, et seda tuleks muuta, sest riigi osalus on teostatud Hongkongi börsil noteeritud äriühingu kaudu ja äriühingu juhatuses ei ole riigiteenistujaid.

(34)

Need väited lükati tagasi. Äriühing on riigi omanduses ja seetõttu kannab äriühingut juhtiv juhatus vastutust oma aktsionäri – riigi – ees. Äriühing ei suutnud tõendada ega esitada tõendeid selle kohta, et riik ei saa äriühingu ärilistesse otsustesse sekkuda juhatuse otsuste kaudu.

(35)

Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 41 ja 42 esitatud esialgsed järeldused.

(36)

Märkuste puudumisel kinnitatakse esialgsed järeldused selle kohta, et Türgi on sobiv ja põhjendatud võrdlusriik, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 43–52.

(37)

Kuna puuduvad märkused, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 53–68 sätestatud esialgsed järeldused.

(38)

Armeenia ainus eksportiv tootja vaidlustas esialgsed järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 69–77. Äriühing väitis, et sellised mahaarvamised, mis on tehtud vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 müügi-, üld- ja halduskulude osas ning seoses põhjendatud kasumiga müügil seotud äriühingute kaudu, ei ole õigustatud.

(39)

Uurimisel selgus, et teatav osa müügist ei toimunud ühenduse seotud importijate kaudu. Sellistel juhtudel ei olnud algmääruse artikli 2 lõike 9 kohased kohandused põhjendatud ja vastavad arvutused vaadati üle.

(40)

Kuna puuduvad märkused, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 78–82 sätestatud esialgsed järeldused.

(41)

Dumpingu jääkmarginaali arvutamiseks Hiina puhul muudeti esialgset metoodikat, mis on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 83, ning marginaal arvutati i) sellise äriühingu, kellele ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, üldise dumpingumarginaali ja ii) sama äriühingu kõrgeima dumpinguga tehingu (mida kohaldati Comextist (mis oli koostööd mitteteinud Hiina eksportijate esindaja) saadud ekspordihindade suhtes) marginaali kaalutud keskmisena. Selle alusel kehtestati üleriigiliseks dumpingutasemeks 47,0 % CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

(42)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 87, esitas äriühing Eurométaux kaebuse nelja ühenduse tootja nimel, kes tegid uurimise käigus koostööd. Lisaks toetas kaebust üks tootja ning üks tootja oli sellele vastu. Viis kaebuse esitanud või kaebust toetanud tootjat loetakse ühenduse tootmisharuks algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(43)

Kuna ühenduse tootmisharu toodangu ja määratluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 86 ja 87.

(44)

Armeenia eksportiv tootja vaidlustas otsuse ühenduse tarbimise kohta, väites, et arvesse oleks tulnud võtta ühenduse tootmisharu müüki ühenduse sisemiseks vajaduseks. Sama äriühing väitis veel, et kaebuses esitatud hinnangulised andmed ei olnud usaldusväärne alus, mille järgi määrata ühenduse tarbimist ja viitas sõltumatule turu-uuringule.

(45)

Väidetava ühenduse sisemise müügi kohta leiti, et uurimisperioodil toimus seda vaid piiratud mahus. Selline müük on seotud üksnes ühe ühenduse tootjaga vaatlusaluse perioodi esimesel aastal. Seega leiti, et sellel oli ainult tühine mõju üldisele olukorrale, kui sel mõju üldse oli.

(46)

Ühenduse üldise tarbimise kohta leiti, et esialgu kasutatud metoodika oli sobiv ja selle põhjal saadi tegelikust olukorrast üsna täielik ülevaade. Armeenia eksportiv tootja ei selgitanud, mille poolest ei ole sobilik see metoodika, mida kasutasid ühenduse institutsioonid, ja miks see ei anna usaldusväärseid tulemusi. Leiti, et uurimus, millele viitas Armeenia eksportiv tootja, ei ole otse selle küsimusega seotud, kuna selles käsitletakse teistsuguseid alumiiniumfooliumi liike ja andmeid väljaspool Euroopa Ühendust asuvate äriühingute kohta, mida ei saa kontrollida. Lisaks sellele kinnitasid teised huvitatud isikud, sealhulgas importijad, kes ei ole ühenduse tootmisharuga seotud, esialgseid järeldusi ühenduse kogutarbimise kohta, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduse 90 tabelis 1.

(47)

Eespool esitatu põhjal järeldati, et ühenduse kogutarbimine, mis on määratud ajutises määruses, annab tõese pildi tegelikust olukorrast.

(48)

Kuna ühenduse tarbimise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 88–90.

(49)

Pärast esialgsete järelduste avaldamist kordas Brasiilia eksportiv tootja väidet, et Brasiiliast pärinev toode vastab kõrgematele kvaliteedinõuetele, nagu näiteks vähima tõmbetugevuse ja venivuse poolest, mistõttu sellel on rohkem kasutusalasid ja suurem ostjaskond võrreldes kahe ülejäänud vaatlusaluse riigi eksporditavate toodetega. Seega väitis äriühing, et alumiiniumfooliumi turg jaguneb toote kvaliteedi alusel eri segmentideks ja ainult Brasiilia toode vastab sellisele standardile, et seda saab müüa kõrgekvaliteediliste ja kaubamärgiga toodete turul.

(50)

Brasiilia tootja kordas ka seda väidet, et tema toote müügivõrk ja turustamisviisid on teistsugused. Näiteks väitis ta seda, et Brasiilia eksport toimus enamasti vahendajate kaudu, seevastu Armeenia ja Hiina eksportivad tootjad müüsid kauba otse ümberkerimisega tegelevatele ühenduse äriühingutele. Veel väitis tootja, et Brasiilia eksportijal on püsivad ja pikaajalised ärisidemed ühenduse teatavate tarbijatega, kuna Armeenia ja Hiina eksportijad on äsja ühenduse turule tulnud.

(51)

Sama eksportiv tootja väitis, et impordimahtude ja turuosa suundumused on teistsugused kui muudes eksportivates riikides, mis näitab, et ka konkurentsi tingimused on tõepoolest erinevad.

(52)

Esimese väite, s.o kvaliteedistandardite erinevuse kohta näitas uurimine, et vaatamata kvaliteedi erinevusele toimib alumiiniumfooliumi turg peamiselt hinnapõhiselt ja kvaliteedi erinevustel on tarnija valimisel väiksem osa. Neid järeldusi kinnitasid koostööd tegevad eksportijad ja asjaomased tarbijad. Seega ei leidnud käesolevas uuringus kinnitust ja lükati tagasi Brasiilia eksportiva tootja põhjendamatu väide, et alumiiniumfooliumi turg jaguneb toote kvaliteedi järgi segmentideks.

(53)

Väidetavate erinevate müügivõrkude ja turundusmeetodite kohta märgitakse, et Brasiilia eksportiv tootja ei vaidlusta seda, et ta müüs oma tooteid nii sõltumatu vahendaja kaudu kui ka otse ümberkerimisega tegelevatele ühenduse äriühingutele. Sellest järeldati, et müügivõrk on sama. See asjaolu, et Brasiilia eksportijal on viimastel aastatel kujunenud pikaajalised ärisidemed, ei välista seda, et need tooted on turul samades konkurentsitingimustes kui alles turule tulnud tooted. Eksportiv tootja tõepoolest ei väitnud ega näidanud seda, et tema tarbijad ei võiks sobiva tarnija leidmisel vahetada tarnijaid. Seega ei saa sellest, et Brasiilia eksportija on pikka aega olnud ühenduse turul, järeldada, et tema tooted oleksid teistsuguse konkurentsi tingimustes kui Armeeniast ja Hiinast imporditud tooted. See väide lükati seega tagasi.

(54)

Erinevate impordisuundumuste kohta ei lisanud Brasiilia eksportiv tootja mingeid lisaandmeid ja seega kinnitatakse põhjenduses 93 esitatud esialgsed järeldused.

(55)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitis Armeenia eksportiv tootja, et Armeenia tooteid ei tuleks nende väikese impordimahu, väikese turuosa, vähese impordimõju ja väidetavalt märkimisväärsete kvaliteedierinevuste tõttu võrreldes Brasiilia ja Hiina Rahvavabariigist pärit toodetega kahjuanalüüsis arvestada.

(56)

See väide lükati tagasi, kuna leiti, et on täidetud kõik kumuleerimise tingimused, nagu need on sätestatud algmääruse artikli 3 lõikes 4:

(57)

Seega lükati need Armeenia eksportiva tootja väited tagasi.

(58)

Kuna ei ole muid märkusi vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivse hinnangu kohta vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4, kinnitatakse käesolevaga esialgsed järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 91–94.

(59)

Kuna vaatlusalustest riikidest pärit impordi suhtes märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 95 ja 96 esitatud järeldused.

(60)

Kuna vaatlusaluse impordi hindade suhtes märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 97 esitatud järeldused.

(61)

Brasiilia eksportiv tootja vaidlustas metoodika, mille järgi arvutati tema puhul kohaldatav hindade allalöömise marginaal. Eksportiv tootja väitis seoses sellega, et hindade allalöömise marginaal ei ole arvutatud samal kaubandustasemel. Ta väitis, et Brasiiliast pärit eksporttoodang müüdi peamiselt sõltumatule importijale, kes müüb tooteid edasi ümberkerimisega tegelevatele äriühingutele, kuna ühenduse tootmisharu müük toimus otse ümberkerimisega tegelevatele äriühingutele. Seetõttu väitis ta, et ekspordihinnale tuleks lisada edasimüüja müügi-, üld- ja halduskulud. Uurimine näitas, et vastupidiselt Brasiilia eksportiva tootja väidetele ei müüdud eksporttoodangut peamiselt mitte sõltumatule importijale, vaid 70 % ulatuses müüdi see otse ümberkerimisega tegelevatele äriühingutele. Uurimine näitas seda, et ka ühenduse tootmisharu müüs vaatlusalust toodet põhiliselt ümberkerimisega tegelevatele äriühingutele, kuigi mõnel korral toimus müük edasimüüjale. Seega otsustati seda arvestades ja tagamaks, et võrdlus toimuks ühesugusel kaubandustasemel, välja jätta müük edasimüüjale ja võtta hinna allalöömise aluseks ainult müük otse ümberkerimisega tegelevatele äriühingutele. Kuna selline müük moodustas üle 70 % eksportiva tootja kogumüügist ühendusse, loeti see esinduslikuks.

(62)

Sama Brasiilia eksportiv tootja väitis veel, et tuleks teha kohandus, mis arvestab imporditava toote ja ühenduse tootmisharu toote kvaliteedierinevusi. Uurimine näitas aga selgelt, et kvaliteet ei ole määrav asjaolu, sest lõpptarbija langetab otsuse hinna, mitte võimalike kvaliteedierinevuste (nagu näiteks fooliumi paksus) põhjal.

(63)

Eespool esitatu alusel arvutatud kaalutud keskmine hinna allalöömine protsentides ühenduse tootmisharu müügihinnast sõltumatule tarbijale (tehasehinnast) oli Brasiilia puhul 9,6 %.

(64)

Muid märkusi hindade allalöömise kohta ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 98–100 esitatud järeldused.

(65)

Nagu põhjenduses 42 mainitud, määrati kahjutegurid viielt ühenduse tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal. Kuues ühenduse tootja esitas küsimustiku vastused alles pärast esialgse määramise tegemist ja vastuseid ei saadud enam kontrollida, mistõttu neid lõplikul määramisel arvesse ei võetud. Pärast kohapeal tehtud kontrollkäike tuli seoses külastatud äriühingutes leitud tõendusmaterjaliga mõned kahjutegurid üle vaadata. Seetõttu tuli kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule ja kõigi vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu seisundit mõjutanud majandustegurite hinnang üle vaadata.

(66)

Eespool esitatud tabelist võib näha, et ühenduse tootmisharus on ajavahemikus 2005. aastast kuni uurimisperioodini selgesti näha negatiivne suundumus. Üldise tootmisvõimsuse kohta kinnitasid lõplikud järeldused tootmisvõimsuse rakendamise langust vaatlusalusel perioodil.

(67)

Järgmises tabelis antakse ülevaade ühenduse tootmisharu tulemuslikkusest ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele toimunud müügi puhul.

Tabel 2:   müügimaht, turuosa, hinnad ja keskmine ühikuhind ühenduses

(68)

Nagu esialgu kindlaks tehti, suurenes ühenduse tarbimine vaatlusalusel perioodil 4 %, aga ühenduse tootmisharu müügimaht vähenes 30 %, mis tähendab seda, et ühenduse tootmisharu ei saanud kasu tarbimise suurenemisest. Seega vähenes ühenduse tootmisharu turuosa 48 protsendilt 2005. aastal 33 protsendini uurimisperioodil.

(69)

Seega, kui pidada silmas ühenduse tootmisharu müüki sõltumatutele tarbijatele ühenduses, ei muuda lõplikud järeldused esialgseid järeldusi märkimisväärselt.

(70)

Allpool esitatud andmed kajastavad varude mahtu iga perioodi lõpus.

Tabel 3:   varud

(71)

Nagu mainitud ajutise määruse põhjenduses 107, selgus uurimise käigus, et varusid ei saa käsitleda arvestatava kahjutegurina, sest põhiosa toodangust valmistati tellimuste alusel. Seepärast on varude suundumusi käsitlevad andmed esitatud informatsiooniks. Lõplikud järeldused näitasid suurt varude kasvu – 32 %, mis oli tingitud ühe äriühingu varudest, mis olid küll müüdud, kuid veel kätte toimetamata, mistõttu see ei olnud esinduslik ühegi suundumuse puhul.

(72)

Ühenduse tootmisharu investeeringud kahanesid märkimisväärselt, seega leiab kinnitust ajutise määruse põhjenduses 108 mainitud suundumus. Kuna ühenduse tootmisharus ajavahemikul 2005. aastast kuni uurimisperioodini tehtud investeeringute osas ei ole toimunud olulisi muutusi ega ole tehtud märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 108 esitatud järeldused.

(73)

Eespool esitatud tabelist on näha, et ühenduse tootmisharu kasumlikkus on vaatlusalusel perioodil pisut paranenud, kuigi see uurimisperioodil oli negatiivne ja jäi märkimisväärselt madalamaks kavandatud 5 %. Nagu näha eespool esitatud tabelitest 1 ja 2, seisnes ühenduse tootmisharu seisukorra halvenemine peamiselt ühenduse tootmisharu tootmis- ja müügimahu vähenemises. See näitab, et dumpinguhinnaga impordi tõttu on ühenduse tootmisharu kahjumi kõrvaldamiseks pidanud vähendama müügimahtu ja turuosa. Järelikult on ühenduse tootmisharu kannatanud olulist kahju, vaatamata sellele, et ta sai 2007. aastal väikest kasumit, sest uurimisperioodil oli ühenduse tootmisharul jälle väike kahjum. Läbivaadatud järeldused kasumi kohta ei muuda esialgseid järeldusi ja lõplikud järeldused ei muuda järeldust, et üldine kasumlikkus jäi väga väikeseks, kui mitte negatiivseks, vaatamata sellele, et tarbimine 2007. aastal ja uurimisperioodil kasvas.

(74)

Investeeringutasuvus arvutati uuesti ühenduse tootmisharult saadud ja kontrollitud andmete põhjal, kasutades metoodikat, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 110. Seetõttu tuli see näitaja 2007. aasta kohta positiivne, mis näitab, et ühenduse tootmisharu sai sel ajavahemikul väikest kasumit.

(75)

Ka rahavoo osas tuli lõplikud järeldused läbi vaadata ühenduse tootmisharult saadud ja kontrollitud andmete tõttu. See näitaja kinnitab, et ühenduse tootmisharu on üritanud vastuseks suurenenud dumpinguhinnaga impordile kõnealustest riikidest hoida müügihinda võimalikult kõrgel, mis on viinud müügimahu ja turuosa vähenemisele.

(76)

Pärast andmete kontrollimist võib teha järelduse, et ajavahemikul 2005. aastast kuni uurimisperioodini jäid ühenduse tootmisharu tööhõive, tootlikkuse ja palkade suundumused üldjoontes samasuguseks kui ajutises määruses esitatud. Kuna puuduvad olulised muutused ega ole ka märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 112 esitatud esialgsed järeldused.

(77)

Kuna märkusi eespool mainitu kohta ei esitatud, kinnitatakse seega ajutise määruse põhjenduses 113 esitatud järeldused.

(78)

Kuna märkusi eespool mainitu kohta ei esitatud, kinnitatakse seega ajutise määruse põhjenduses 114 esitatud järeldused.

(79)

Märkusi eespool mainitu kohta ei esitatud, kinnitatakse seega ajutise määruse põhjenduses 115 esitatud järeldused.

(80)

Kuna muid märkusi ühenduse tootmisharu olukorra kohta ei ole, kinnitatakse käesolevaga järeldus, et ühenduse tootmisharu on kannatanud olulist kahju, mis on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 116–118.

(81)

Armeenia eksportiv tootja väitis, et keskmine Armeenia impordi turuosa ei olnud vaatlusalusel perioodil nii suur, et see oleks põhjustanud sellist kahju, mida ühenduse tootmisharu kandis. Üks Hiina eksportivatest tootjatest väitis, et Hiinast pärit import ei põhjustanud kahju, sest ühenduse tootmisharu kasumlikkuses oli paralleelselt Hiina impordiga tõususuund.

(82)

Nagu mainitud ajutise määruse põhjendustes 91–94 ja nagu kinnitatakse eespool põhjendustes 49–58, on vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4 täidetud tingimused, et kumuleerida import kõigist uurimise all olevatest riikidest, hindamaks dumpinguhinnaga impordi mõju olukorrale ühenduse tootmisharus. Seega ei ole individuaalne impordi analüüs vaatlusaluste riikide kaupa asjakohane ja eespool esitatud väide lükati tagasi.

(83)

Kontrollitud andmed ei muutnud oluliselt üldpilti ühenduse tootmisharu kahju kohta. Ühenduse tootmisharu kandis aastatel 2005 ja 2006 kahju ning aastal 2007 oli kasum marginaalne (0,2 %). Kasumitase langes uurimisperioodil ja langes väikese kahjumini 0,1 %.

(84)

Meenutatakse, et ajutise määruse põhjenduses 121 ja käesoleva määruse põhjenduses 73 on märgitud, et ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine ilmnes peamiselt ühenduse tootmisharu toodangu ja müügimahu suures languses. See näitab, et dumpinguhinnaga impordi tõttu on ühenduse tootmisharu kahjumi kõrvaldamise tõttu kaotanud müügimahtusid ja turuosa. Järelikult on leidnud kinnitust, et vaatamata väikesele kasumile 2007. aastal on ühenduse tootmisharu kandnud uurimisperioodil olulist kahju. Et ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine langes kokku vaatlusalustest riikidest pärit impordi suurenemisega, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse järeldused, mis on esitatud põhjenduses 123.

(85)

Seetõttu tehakse järeldus, et ühenduse tootmisharu kantud kahjus oli määrav osa survel, mida avaldas dumpinguhinnaga import, mille maht ja turuosa suurenesid alates 2006. aastast märkimisväärselt. Seepärast lükatakse kõnealused väited tagasi.

(86)

Kuna muudest kolmandatest riikidest kui vaatlusalused riigid pärit impordi kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 124–126.

(87)

Kuna ühenduse tootmisharu eksporditulemuse kohta ei ole märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 127 ja 128 esitatud järeldused.

(88)

Üks eksportiv tootja viitas teatavatele turuandmetele ja väitis, et ühe ühenduse tootja import temaga seotud Hiina äriühingust oli olulise mahuga.

(89)

Need andmed ei leidnud siiski kinnitust, sest kontrollitud andmed asjaomase Hiina eksportiva tootja ja temaga seotud ühenduse importija kohta kinnitavad esialgseid järeldusi, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 129.

(90)

Mõned huvitatud isikud väitsid korduvalt, et ühenduse tootjad on rohkem huvitatud kasumlikumast töötlemiseks kasutatava fooliumi (töödeldava fooliumi) turust. Nad väitsid, et töödeldavat fooliumi ja vaatlusalust toodet (mida nimetatakse ka majapidamisfooliumiks) toodetakse ühesugustel tootmisliinidel ja ühelt tootelt teisele üle minna on suhteliselt lihtne. Seetõttu on ühenduse tootmisharu vaatlusaluse toote tootmismahu kahanemine tingitud pigem majapidamisfooliumi tootmise suurenemisest, mitte vaatlusalustest riikidest pärit impordi suurenemisest. Nad väitsid seda, et vaatlusalustest riikidest pärit import oli tingitud ühenduse tootmisharu ebapiisavatest tarnetest ühenduse turule, mis oli põhjustatud majapidamisfooliumi tootmise suurenemisest. Kritiseeriti ajutise määruse põhjenduses 132 esitatud järeldusi, sest need põhinesid ainult ühe ühenduse majapidamisfooliumi tootjaga seotud andmetel.

(91)

Uurimine kinnitas, et ühenduse tootmisharu majapidamisfooliumi toodang ei suurenenud olulisel määral. Tõepoolest, edasine uurimine näitas, et mitte ükski kaebuse esitajatest ega ka kaebust toetanud ühenduse tootjatest ei viinud olulisel määral oma tootmist üle majapidamisfooliumi tootmisele ja seetõttu tuleb kõnealused väited tagasi lükata. Seetõttu ei leidnud kinnitust väide, et oluline osa tootmisvõimsusest läks majapidamisfooliumi arvele. Ühe ja sama valtsimisseadmega saab tõepoolest toota mitut liiki fooliumi ja seetõttu võib järeldada, et kui õiglase kaubanduse tingimustes taastataks vaatlusaluse toote kasumlikkus, võiks ühenduse tootmisharule jääda rohkem võimsust vaatlusaluse toote tootmiseks. See kinnitab esialgseid järeldusi, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 132.

(92)

Kuna tarbimise kohta ühenduse turul ei ole märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 133 ja 134 esitatud järeldused.

(93)

Üks eksportiv tootja väitis, et ühenduse tootmisharu sai suurendada oma kasumimarginaali hoolimata toorme hinna tõusust, mis on vastuolus ajutise määruse põhjenduses 136 esitatud esialgse järeldusega, et ühenduse tootmisharu ei saanud oma müügihindasid tõsta samas tempos toormekulude suurenemisega. Kõnealune väide tuli tagasi lükata. Esiteks, vaatamata sellele, et uurimisel lõpuks ilmnes 2007. aasta kohta kasumlikkuse väike paranemine, ei järginud kasumlikkuse tõus siiski sama suundumust, mida ühenduse tarbimine. Teiseks viis kulude kasvu ülekandmine tarbijatele olulisele müügimahtude ja turuosa kaotusele, mis oli tingitud dumpinguhinnaga impordist, mis lõi alla hinnad ühenduse turul. Uurimine näitas ka, et tootmismahu vähenemine oli seotud dumpinguhinnaga impordi järsu suurenemisega tootmisvõimsuste püsivaks jäädes. Seetõttu jagunesid tootmiskulud madalamatele tootmismahtudele, mis tõi kaasa ühikuhindade tõusu.

(94)

Kuna selle kohta ei ole muid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 137–138 esitatud järeldused.

(95)

Kuna ühenduse tootmisharu huvi kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 142–145 esitatud järeldused.

(96)

Kuna importijate huvide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 146–149 esitatud järeldused.

(97)

Ümberkerimisega tegelevad äriühingud, kes on Euroopa Ühenduses peamised vaatlusaluse toote tarbijad ja keda esindab alumiiniumfooliumi liit (EAFA), väitsid järgmist:

(98)

Leiti, et veokulude kohta esitatud tõendid on usaldusväärsed ja neid tuleks seega arvestada. Seda, et vaatlusaluse toote importi võidakse asendada järgtööstuse toote impordiga, ei peetud põhjuseks, et dumpinguvastaseid meetmeid mitte võtta. Tõepoolest, ei ole esitatud ega saadud tõendeid selle kohta, et selline import märkimisväärselt kasvaks ja lööks alla ühenduse ümberkerimisega tegelevate äriühingute hinnad. Järgtööstuse eksportivate tootjate ebaõiglase kaubanduse tavasid tuleks eraldi uurida esmapilgul usutavate tõendite alusel. Lisaks sellele leitakse, et üleminek järgtööstuse toodete tootmisele suuremas koguses võtaks Hiinas aega, sest selleks on vaja teha uusi investeeringuid seadmetesse ja luua uusi müügikanaleid. Seetõttu ilmneksid tagajärjed alles aja jooksul. Ühenduse järgtööstuse töökohtade arvu kohta on väide alusetu. Seetõttu ei saa esitatud arve usaldusväärseteks lugeda. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 153–162 esitatud esialgsed järeldused.

(99)

Kuna ühenduse huvide kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 150–163 esitatud järeldused.

(100)

Üks eksportiv tootja väitis, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamine peaks põhinema pigem tootmiskuludel, mitte vaatlusaluse toote müügihinnal. Sama eksportija väitis, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamisel kasutatud kavandatud kasum oli liiga suur ja see oleks pidanud olema 1 %, mis oleks paremini kooskõlas praeguse turuolukorraga, eelkõige silmas pidades majandussurutist. Sama eksportiv tootja kordas väidet, et oleks pidanud tegema kohandusi, arvestades eksporditud toote ja ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud toote kvaliteedi erinevusi.

(101)

Esimese väite kohta, et kahju kõrvaldamise tase tuleks määrata tootmiskulude põhjal, märgiti, et selle metoodika kasutamisel ei ole mingit mõju tulemustele ja seda ei peetud asjakohaseks. Kavandatud kasumi taseme kohta märgiti, et ajutise määruse põhjenduses 165 on mainitud, et tootjate puhul kasutati väga konservatiivset maksueelset kasumimarginaali 5 %. See oli kaebuses välja pakutud ja seda kasutati varasemas uurimises. Kuid pakutud kavandatud kasum ei olnud sellisel tasemel, mis võimaldaks ühenduse tootmisharul säilitada tootmisvõimsusi ja teha uusi investeeringuid ning see tuli tagasi lükata. Arvestades kaebust toote kvaliteedi kohta ja eespool põhjenduses 52 kirjeldatut, leiti, et kõikidel tooteliikidel on ühesugused füüsilised põhiomadused ja tehnilised näitajad ning vaatamata kvaliteedierisustele kasutatakse tooteid põhiliselt samal otstarbel. Kuna puuduvad tõendid selliste väidete toetuseks, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 164–166 esitatud esialgsed järeldused.

(102)

Teine eksportiv tootja väitis, et kahju kõrvaldamise tase peaks olema suunatud selliste müügihindade määramisele, millega kõrvaldataks tegelik kahjum. See väide tuli tagasi lükata, sest kahju kõrvaldamise tase on selline hinnatase, mille võiks ühenduse tootmisharu usutavasti saavutada dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(103)

Sama eksportiv tootja väitis, et kavandatud kasum peaks vastama vaatlusaluse perioodi alguses saavutatud kasumi tasemele, mis oli vaadeldaval juhul kahjumi tase. Sellisel juhul oleks allalöömismarginaal vähim võimalik.

(104)

See väide tuli tagasi lükata, sest ühenduse tootmisharu oli veel eelmise olukorra mõju all, kui toimus dumpinguhinnaga import Venemaalt ja Hiinast, ning ka Brasiiliast pärit dumpinguhinnaga import. Seega leiti, et kasumimarginaal 5 % on selline tase, mille võiks samalaadne tootmisharu selles sektoris tavalistes konkurentsi tingimustes usutavasti saavutada.

(105)

Nagu märgitud põhjenduses 61, jäeti allalöömise hinna ja seega ka kahju kõrvaldamise taseme arvutamisel ühesuguse kaubandustasemega võrdluse tagamiseks arvestamata Brasiilia eksportiva tootja müük tema sõltumatule vahendajale.

(106)

Kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 164–166.

(107)

Lõplik üleriigiline kahjumimarginaal arvutati Hiina kohta järgmiste suuruste kaalutud keskmisena: i) sellise Hiina äriühingu kahjumimarginaal, kellele ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega ka individuaalset kohtlemist; ii) sama äriühingu suurim kahjumimarginaal, kohaldatud Eurostati andmetest saadud ekspordihindade puhul (see on esinduslik koostööd mittetegevate Hiina eksportijate korral). Selle põhjal määrati üleriigiliseks kahjumimarginaaliks 30,0 % CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

(108)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tasemel, millest piisaks dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali.

(109)

Kavandatakse järgmised lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad:

(110)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Neid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud. Kui imporditava toote on tootnud mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud (sealhulgas ka konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused), ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõigi teiste äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(111)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastast tollimaksumäära (näiteks pärast üksuse nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõigi vajalike andmetega, kajastades eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, riigisiseses või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(112)

Arvestades tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest väiksemad, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määra.

(113)

Ainus Armeenia koostööd tegev eksportiv tootja ja ainus koostööd tegev Brasiilia eksportiv tootja esitasid uurimise käigus hinnakohustuse pakkumised algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt.

(114)

Mõlemad pakkumised vaadati läbi. Brasiilia eksportija pakkumine kõrvaldab dumpingu kahjustava mõju ja piirab piisaval tasemel kõrvalehoidmise ohtu. Armeenia eksportija pakkumise puhul tuleb arvestada seda, et äriühingu kontserni keerulise struktuuri ja müügivõrgu tõttu on suur ristkompenseerimise oht sama toote müümisel samadele tarbijatele, kuid muudelt müüjatelt, või ka muude toodete müümisel samadele tarbijatele sama kontserni teistest äriühingutest. Armeenia eksportija esitas oluliselt muudetud hinnakohustuse pakkumise pärast algmääruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaega. Märgiti, et lisaks sellele, et muudetud hinnakohustuse pakkumine esitati pärast tähtaega, ei saa seda järgmisel põhjusel heaks kiita. Kuigi äriühing kohustus müüma ainult otse ELi esimesele sõltumatule tarbijale, s.o kaasamata müügikanalisse selle äriühinguga seotud kahte äriühingut, näitas uurimine, et äriühing müüs muid tooteid samadele tarbijatele ELis. Lisaks sellele teatas äriühing, et tal on kavas hakata tootma ja ELi müüma uut tüüpi toodet, nimelt töödeldavat alumiiniumfooliumi. Kuna on olemas võimalus, et uut tüüpi toodet hakatakse müüma samadele tarbijatele ELis, ei piira ka uus hinnakohustuse pakkumine ristkompenseerimise riski vastuvõetava tasemeni.

(115)

Otsusega 2009/736/EÜ (4) kiitis komisjon heaks CBA hinnakohustuse pakkumise. Nõukogu kinnitab, et hinnakohustuse pakkumine kõrvaldab dumpingu kahjustava mõju ja piirab piisaval tasemel kõrvalehoidmise ohtu. Rusal Armenali pakkumine lükati tagasi nii põhjenduses 114 esitatud põhjustel kui ka nende raamatupidamises leitud probleemide tõttu, nagu on selgitatud põhjendustes 21 ja 22.

(116)

Et komisjon ja tolliasutused saaksid tõhusalt jälgida, kuidas CBA hinnakohustust täidab, kui asjaomasele tolliasutusele esitatakse taotlus vabasse ringlusesse lubamise kohta, on dumpinguvastasest tollimaksust vabastamine lubatud vaid sel juhul, kui i) esitatakse kinnitusarve, milleks on faktuurarve, kus on esitatud vähemalt II lisas sätestatud teave ja avaldus; ii) imporditavaid kaupu valmistab, toimetab ühendusse esimesele sõltumatule tarbijale ja arve esitab CBA ise ning iii) deklareeritud ja tollile esitatavad kaubad vastavad täpselt kinnitusarvele. Kui eespool sätestatud tingimused ei ole täidetud, kehtestatakse vabasse ringlusesse lubamise avalduse heakskiitmisel dumpinguvastane tollimaks.

(117)

Juhul kui komisjon vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 9 tühistab rikkumise tõttu hinnakohustuse heakskiidu, viidates teatavatele tehingutele, ja teatab, et vastav kinnitusarve on kehtetu, tekib vabasse ringlusesse lubamise avalduse heakskiitmisel tollivõlg.

(118)

Importijad peavad arvestama tollivõlaga kui tavalise äririskiga, mis võib tekkida kauba vabasse ringlusesse lubamise avalduse heakskiitmisel vastavalt põhjendustes 116 ja 117 kirjeldatule, vaatamata sellele, et komisjon on heaks kiitnud hinnapakkumise kohustuse sellelt tootjalt, kellelt nad kaupa ostavad (kas otse või kaudselt).

(119)

Algmääruse artikli 14 lõike 7 kohaselt peaksid tolliasutused komisjonile kohe teatama, kui ilmneb hinnakohustuse rikkumine.

(120)

Eespool esitatud põhjustel kiidab komisjon heaks CBA hinnakohustuse pakkumise, kuid Armenali hinnakohustuse pakkumist ei kiideta heaks. Asjaomaseid äriühinguid on teavitatud olulistest seikadest, kaalutlustest ja kohustustest, millel heakskiitmine ja tagasilükkamine põhinevad.

(121)

Kui hinnakohustust rikutakse või kui see tühistatakse või kui komisjon tühistab hinnakohustuse heakskiidu, kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu, mille on kehtestanud nõukogu kooskõlas artikli 9 lõikega 4 ja mida kohaldatakse algmääruse artikli 8 lõike 9 tõttu automaatselt.

(122)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmete hulka kuuluvad järgmised meetmed.

(123)

Käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi muude eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(124)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust,

—

imporditavad tooted on valmistanud ja ühendusse esimesele sõltumatule tarbijale lähetanud nimetatud äriühingud ning

—

imporditava kaubaga koos esitatakse kinnitusarve, milleks on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse II lisas nimetatud andmeid ning

—

tolliasutusele esitatud ja deklareeritud kaubad vastavad täpselt kinnitusarvele.

—

lõikes 1 kirjeldatud impordi puhul tehakse kindlaks, et üks või mitu selles lõikes sätestatud tingimust on täitmata või

—

kui komisjon tühistab hinnakohustuse heakskiidu algmääruse artikli 8 lõike 9 kohaselt määruse või otsusega, milles osutatakse teatavatele tehingutele ja teatatakse, et asjaomased kinnitusarved on kehtetud.