6.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 204/15

(1)

Määruses (EÜ) nr 834/2007, eriti selle III jaotises on sätestatud vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmise põhinõuded. Kõnealuste nõuete üksikasjalike rakenduseeskirjade kehtestamiseks tuleks muuta määrust (EÜ) nr 889/2008, (2) millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(2)

Komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegia kohta (3) on esitatud nägemus kõnealuse sektori arendamiseks kümne aasta perspektiivis, et tagada maa- ja rannikupiirkondades stabiilselt arenev tööstus, mis pakuks uusi toodete ja tööhõive alternatiive kalandusele. Teatises osutati mahepõllumajandusliku vesiviljelustootmise potentsiaalile ning normide ja kriteeriumide väljatöötamise vajadusele.

(3)

Ühtse arusaama tagamiseks tuleks täiendada ja parandada määruse (EÜ) nr 889/2008 artiklis 2 sätestatud mõisteid, et vältida mitmetimõistetavust ning tagada mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmist käsitlevate eeskirjade ühtne kohaldamine.

(4)

Mahepõllumajanduslike merevetikate ja vesiviljelusloomade kasvukohtadel on otsustav tähtsus ohutute ja kõrgekvaliteediliste saaduste tootmisel, nii et mõju veekeskkonnale oleks võimalikult väike. Vee kvaliteeti ja toidus sisalduvaid saasteaineid käsitlevates ühenduse õigusaktides on sätestatud veekeskkonnaalased eesmärgid ning nendega tagatakse toidu kõrge kvaliteet. Kõnealused õigusaktid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv), (5) komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, (6) ning määrused (EÜ) nr 852/2004, (7) (EÜ) nr 853/2004 (8) ja (EÜ) nr 854/2004 (9). Seetõttu on asjakohane koostada merevetikate tootmise ja vesiviljelustootmise säästva majandamise kava, milles on täpsustatud meetmed, nt jäätmete vähendamine.

(5)

Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, (10) nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (11) ning nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (12) peaksid tagama nõuetekohase koostoime keskkonnaga, võttes samas arvesse kõnealuse tegevuse mõju direktiivides 2000/60/EÜ ja 2008/56/EÜ sätestatud veekeskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Sätestada tuleks keskkonnamõju hindamine, mis hõlmab tootmise parimat kohandamist ümbritseva keskkonnaga ja võimaliku kahju leevendamist. Sellised hinnangud peaksid tagama, et merevetikate ja vesiviljelusloomade mahetootmine, mis on suhteliselt uus tegevus võrreldes mahepõllumajandusega, ei ole üksnes keskkonnaohutu, vaid muude valikutega võrreldes ka kõige enam kooskõlas üldiste huvidega ning keskkonnale sobiv ja seda säästev tegevus.

(6)

Kuna veel on lahustav toime, peavad mahepõllumajanduslikud vesiviljelustootmisüksused olema piisavalt eraldatud mittemahepõllumajanduslikest tootmisüksustest; selleks tuleks sätestada asjakohased eraldavad meetmed. Võttes arvesse nii magevee- kui ka merekeskkonna olukorra erinevusi kogu ühenduses, on soovitatav sätestada piisav ohutu kaugus liikmesriikide tasandil, kuna liikmesriigid suudavad kõige paremini võtta eralduskauguse määramisel arvesse selliste veekeskkondade heterogeense olemust.

(7)

Merevetikate tootmisel võib olla teatav soodne mõju, nt toitainete kõrvaldamine, ka võib merevetikate tootmine hõlbustada polükultuuri. Looduslike merevetikate kasvukohtadel ei tohi väljapüük olla nii intensiivne, et see kahjustaks vetikate taastumisvõimet, ning tootmine ei tohi oluliselt mõjutada veekeskkonna seisundit.

(8)

Liikmesriikide ees seisev probleem on mahemeetodil toodetud valgurikka sööda varude üha suurenev puudujääk. Samas ei ole mahemeetodil toodetud valgurikka sööda import olnud piisav ega rahulda nõudmist. Mahemeetodil kasvatatava valgurikka sööda üldine tootmispind ei ole sellise sööda vajaduse rahuldamiseks piisav; seepärast tuleks teatavatel tingimustel lubada esimest aastat üleminekujärgus olevatelt maatükkidelt saadud valgurikka sööda kasutamist.

(9)

Mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade tootmine on alles varases arengujärgus ning seetõttu ei ole saada piisavas koguses sugukarja. Sätestada tuleks mittemahepõllumajandusliku sugukarja ja mittemahepõllumajanduslike noorvormide kasutuselevõtt teatavatel tingimustel.

(10)

Mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade tootmises tuleks tagada loomade liigiomaste vajaduste rahuldamine. Selleks peaksid kasvatustavad, majandamissüsteemid ja hoidlad rahuldama loomade heaolu vajadused. Kehtestada tuleks meres asuvate puuride ja võrksumpade ning maismaal asuvate kasvatussüsteemide sobivat ehitust käsitlevad eeskirjad. Kahjurite ja parasiitide ohu minimeerimiseks ning loomade heaolu ja tervise tagamiseks tuleks ette näha suurimad asustustihedused. Suurt hulka paljude erivajadustega liike arvestades tuleks ette näha erisätted.

(11)

Hiljutise tehnikaarengu taustal on vesiviljeluses järjest enam hakatud kasutama kinnise veekasutusega süsteeme, mis on välise sisendi ja suure energiatarbimisega, kuid võimaldavad vähendada jäätmeteket ning vältida loomade väljapääsemist. Kuna mahepõllumajanduses valitseb põhimõte, et toota tuleks võimalikult looduslikul viisil, ei tohiks lubada kõnealuste süsteemide kasutust mahepõllumajanduslikus tootmises, kuni nende kohta on olemas täiendavaid andmeid. Neid tuleks erandkorras lubada üksnes haudemajades ja edasikasvatusrajatistes kõnealuste rajatiste erilise tootmisolukorra tõttu.

(12)

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklite 4 ja 5 kohased mahepõllumajandusliku tootmise üldpõhimõtted põhinevad ökosüsteemidel põhinevatel, süsteemisiseseid loodusressursse kasutavate bioloogiliste protsesside kavandamise ja juhtimise meetoditel, mis vastavad kalavarude säästva kasutamise põhimõtet järgivale vesiviljelusele. Nendes on sätestatud ka põhimõte, et vesiviljelustootmises tuleb säilitada looduslike veeökosüsteemide bioloogiline mitmekesisus. Muul juhul põhinevad kõnealused põhimõtted riskide hindamisel ning vajaduse korral ettevaatusabinõude ja ennetavate meetmete kasutamisel. Seepärast tuleks selgitada, et hormoonide ja nende derivaatide kasutamine vesiviljelusloomade paljunemise esilekutsumiseks on vastuolus mahetootmise põhimõtetega ja tarbijate arusaamaga mahevesiviljelustoodetest ning et seetõttu ei tohiks mahevesiviljeluses kõnealuseid aineid kasutada.

(13)

Vesiviljelusloomade sööt peaks vastama nende toitainevajadustele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) (13) sätestatud tervishoiunõudele, mille kohaselt ei anta loomaliikidele samast liigist saadud sööta. Seetõttu on asjakohane ette näha lihatoidulisi ja mittelihatoidulisi vesiviljelusloomi käsitlevad erisätted.

(14)

Mahepõllumajanduslike mittelihatoiduliste kalade ja koorikloomade sööda toormaterjal peaks eelistatult pärinema kalavarude säästvast kasutamisest, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 5 punktis o ning mis on määratletud nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (14) artikli 3 punktis e, või nende sööt peaks pärinema mahepõllumajandusliku vesiviljeluse allikatest. Kuna mahepõllumajanduslik vesiviljelus on alles varases arengujärgus ning säästvas kalanduses ei pruugi olla piisavalt mahepõllumajanduslikku sööta või säästvast kalandusest pärinevat sööta, tuleks ette näha mittemahepõllumajanduslikku sööta käsitlevad sätted, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002, (15) millega kehtestatakse kaladest saadud, vesiviljeluses lubatud materjalidega seotud tervishoiueeskirjad ning keelatakse kasvatatavate kalade söötmine teatavate materjalidega, mis on saadud kasvatatavatest sama liigi kaladest.

(15)

Mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmises on täpselt määratletud tingimustel lubatud kasutada mittemahepõllumajanduslikke söödamaterjale, söödalisandeid ja sööda abiaineid. Uute kõnealuste materjalide kasutuselevõttu tuleks lubada vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 16 lõikele 1. Mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses kasutatavat kalasööta ja puhastusvahendeid käsitlev ajutine eksperdirühm (16) järeldas, et määruse (EÜ) nr 889/2008 V ja VI lisas juba loetletud, mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses lubatud aineid tuleks lubada ka mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses, ning et teatavad ained on mõningatele kalaliikidele hädavajalikud. Nimetatud eksperdirühma soovitustele tuginedes tuleks sellised ained lisada kõnealuse määruse VI lisasse.

(16)

Filtreerivate kahepoolmeliste molluskite viljelus võib avaldada soodsat mõju rannikuvee kvaliteedile, nt toitainete kõrvaldamise kaudu, ning nende kasutus võib hõlbustada ka polükultuuri. Kehtestada tuleks molluskeid käsitlevad erieeskirjad, võttes arvesse, et täiendav söötmine ei ole vajalik ning seepärast võib sellega seotud keskkonnamõju olla väiksem kui muude vesiviljelusharude puhul.

(17)

Loomatervishoiumeetmed peaks peamiselt põhinema taudide vältimisel. Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed ei tohiks veterinaarravi puhul piirata nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ (vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta) (17) kohaldamist. Määratletud tingimustel tuleks lubada kasutada teatavaid tootmisseadmete ja -rajatiste puhastamise, ummistamisvastase töötlemise ning desinfitseerimise aineid. Elusloomade juuresolekul nõuab desinfitseerimisainete kasutamine erilist hoolt ning meetmete võtmist kahju vältimiseks. Selliste ainete kasutust tuleks lubada vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 16 lõikele 1. Ajutise eksperdirühma soovituse kohaselt tuleks sellised ained loetleda lisas.

(18)

Kehtestada tuleks veterinaarravi käsitlevad erieeskirjad, milles on järjestatud eri raviliigid ning millega piiratakse allopaatiliste veterinaarravimite kasutussagedust.

(19)

Eluskalade füsioloogiliste vajaduste rahuldamiseks tuleks nende käitlemise ja veo ajal rakendada ettevaatusabinõusid.

(20)

Mahepõllumajanduslikule tootmismeetodile üleminekuks on vajalik kõikide kasutatavate tavade kohandamine mahepõllumajandusliku tootmismeetodiga teatava ajavahemiku jooksul. Sätestada tuleks üleminekuaeg sõltuvalt eelnevast tootmissüsteemist.

(21)

Määruse (EÜ) nr 889/2007 teatavates lisades on ilmnenud vead. Need vead tuleks parandada.

(22)

Sätestada tuleks spetsiifilised kontrollinõuded, võttes arvesse vesiviljeluse eripära.

(23)

Selleks et lihtsustada nende ettevõtete vastavusseviimist uute ühenduse eeskirjadega, kes juba praegu toodavad mahepõllumajanduslikul meetodil siseriiklike või erasektori normide kohaselt, tuleks ette näha teatavad üleminekumeetmed.

(24)

Mahepõllumajanduslik vesiviljelus on suhteliselt uus mahetootmisala võrreldes mahepõllumajandusega, kus põllumajandusettevõtetel on pikaaegsed kogemused. Võttes arvesse tarbijate suurenevat huvi mahepõllumajanduslike vesiviljelustoodete edasise suurenemise vastu, on tõenäoline vesiviljelustootmisüksuste muutmine mahepõllumajanduslikuks. Selle tagajärjel suurenevad peagi oskusteave ja tehnilised teadmised. Lisaks loodetakse, et kavandatud uurimistöö annab uusi teadmisi ennekõike hoidlasüsteemide, sööda mittemahepõllumajanduslike koostisosade vajaduse või teatavate liikide asustustiheduse kohta. Uued teadmised ja tehnika areng, mis aitaksid parandada mahepõllumajanduslikku vesiviljelust, peaksid kajastuma tootmiseeskirjades. Seepärast tuleks ette näha sätted kehtivate õigusaktide läbivaatamiseks, pidades silmas nende muutmist vajaduse korral.

(25)

Määrust (EÜ) nr 889/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(26)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise regulatiivkomitee arvamusega,

1)

Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

Siiski kohaldatakse II, III ja IV jaotist mutatis mutandis kõnealuste toodete suhtes seni, kuni määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel kehtestatakse nende üksikasjalikud tootmiseeskirjad.”

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)

II jaotisele lisatakse järgmine peatükk:

„1.a   PEATÜKK

Merevetikate tootmine

Artikkel 6a

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis kehtestatakse merevetikate kogumise ja kasvatamise üksikasjalikud tootmiseeskirjad. Peatükki kohaldatakse mutatis mutandis järgmiste merevetikate tootmise suhtes: kõik paljurakulised merevetikad või kogu paljurakuline fütoplankton ning kõik mikrovetikad, mida kasutatakse vesiviljelusloomade söödana.

Artikkel 6b

Veekeskkonna sobivus ja säästva majandamise kava

1.   Tootmine leiab aset kohtades, mis ei saastu mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete või ainetega või asjaomaste saaduste mahepõllumajanduslikku laadi ohustavate saasteainetega.

2.   Mahepõllumajanduslikud tootmisüksused on mittemahepõllumajanduslikest tootmisüksustest piisavalt eraldatud. Eraldamismeetmete puhul võetakse aluseks looduslikud tingimused, eraldi veejaotussüsteemid, vahemaad, looded ning asjaomase mahepõllumajandusliku tootmisüksuse asukoht voolusuuna suhtes (vastu- või pärivoolu). Liikmesriikide ametiasutused võivad kindlaks määrata asukohad või maa-alad, mida nad ei pea mahepõllumajandusliku merevetikate väljapüügi või vesiviljeluse jaoks sobivaks, ning kehtestada mahepõllumajanduslike ja mittemahepõllumajanduslike tootmisüksuste vahelised ohutud kaugused.

Kui tootmisüksustevahelised ohutud kaugused on kindlaks määratud, edastavad liikmesriigid kõnealuse teabe ettevõtjatele, teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

3.   Selleks et määrata kindlaks asjaomase tootmisüksuse ja selle lähiümbruse seisund ning tootmise tõenäoline mõju, tuleb iga uue tootmistegevuse puhul, millele taotletakse mahepõllumajanduslikku luba ning mille käigus toodetakse üle 20 tonni vesiviljelustooteid aastas, korraldada keskkonnamõju hindamine, mis on proportsionaalne asjaomase tootmisüksusega. Ettevõtja esitab keskkonnamõju hinnangu asjaomasele kontrollorganile või kontrolliasutusele. Keskkonnamõju hinnangu sisu põhineb nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ (21) IV lisal. Kui tootmisüksuse suhtes on juba korraldatud samaväärne keskkonnamõju hindamine, võib kasutada kõnealuse hindamise tulemusi.

4.   Ettevõtja esitab merevetikate väljapüügi või vesiviljeluse säästva majandamise kava, mis on proportsionaalne asjaomase tootmisüksusega.

Kava ajakohastatakse igal aastal ning selles esitatakse ettevõtte keskkonnamõju ja tehtava keskkonnaseire üksikasjad ning loetletakse kavandatud meetmed, et minimeerida ümbritsevale vee- ja maismaakeskkonnale avalduvat kahjulikku toimet, sh vajaduse korral tootmistsükli jooksul või igal aastal eralduvat toitainete heitkogust. Kavas esitatakse tehnilise varustuse järelevalvet ja remonti käsitlevad andmed.

5.   Vesiviljeluse ja merevetikate tootmisega tegelevad ettevõtjad kasutavad eelkõige taastuvaid energiaallikaid ja võtavad materjale ringlusse ning koostavad säästva majandamise kava raames jäätmete vähendamise graafiku, mida rakendatakse alates tootmistegevuse algusest. Võimaluse korral kasutatakse jääksoojust vaid juhul, kui energia pärineb taastuvatest energiaallikatest.

6.   Merevetikate väljapüügi alustamisel korraldatakse nende biomassi ühekordne hindamine.

Artikkel 6c

Looduslike merevetikate säästev väljapüük

1.   Raamatupidamisaruandeid hoitakse tootmisüksuses või tööruumides, et võimaldada ettevõtjal kindlaks teha ja kontrolliasutusel või kontrollorganil kontrollida, et tootjad on tarninud üksnes määruse (EÜ) nr 834/2007 kohaselt toodetud looduslikke merevetikaid.

2.   Väljapüük toimub sellisel viisil, et saagi kogus ei mõjuta oluliselt veekeskkonna seisundit. Merevetikate taastumise võimaldamiseks võetakse väljapüügimeetodi, miinimumsuuruste, vanuse, paljunemistsüklite või järelejäänud merevetikate suurusega seotud meetmeid.

3.   Kui merevetikate väljapüük toimub jagatud või ühises koristuspiirkonnas, tehakse kättesaadavaks dokumendid, mis tõendavad, et kogusaak vastab käesoleva määruse nõuetele.

4.   Seoses artikli 73b lõike 2 punktidega b ja c tuleb kõnealuste dokumentidega tõendada, et rakendatud on säästvat majandamist ning et väljapüügipiirkondadele ei avaldata pikaajalist mõju.

Artikkel 6d

Merevetikate viljelus

1.   Kui merevetikaid kasvatatakse meres, kasutatakse üksnes keskkonnas leiduvaid looduslikke toitaineid või mahepõllumajanduslikust vesiviljelusloomade tootmisest (soovitatavalt lähedal asuvatest polükultuurirajatistest) saadud toitaineid.

2.   Maismaal asuvates väliseid toitaineallikaid kasutatavates rajatistes on võimalik kontrollida, et heitvee toitainesisaldus on võrdne väljastpoolt saadud vee toitainesisaldusega või sellest madalam. Kasutada on lubatud üksnes I lisas loetletud taimseid või mineraalseid toitaineid.

3.   Merevetikate asustustihedus ja tootmistegevuse intensiivsus registreeritakse ning veekeskkonna terviklikkus säilitatakse tagades, et ei ületata merevetikate suurimat kogust, mis ei kahjusta keskkonda.

4.   Võimaluse korral taaskasutatakse või võetakse ringlusesse köied ja muud merevetikate kasvatamisel kasutatavad seadmed.

Artikkel 6e

Ummistamisvastased meetmed ning tootmisseadmete ja -rajatiste puhastamine

1.   Ummistavad organismid kõrvaldatakse üksnes mehaaniliselt või käsitsi ning vajaduse korral lastakse tagasi merre kasvandusest piisavalt kaugel.

2.   Tootmisseadmed ja -rajatised puhastatakse füüsiliste või mehaaniliste meetmete abil. Kui kõnealused meetmed ei ole piisavad, on lubatud kasutada üksnes VII lisa 2. jaos loetletud aineid.

4)

Artikli 21 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Keskmiselt kuni 20 % loomadele söödetavast söödast võib pärineda esimest aastat üleminekujärgus olevatelt püsikarjamaadelt või maade mahepõllumajandusliku korralduse raames külvatud mitmeaastaste söödataimede või valgurikaste taimedega maatükkidelt saadud saagist või seal karjatamisest, eeldusel et need maatükid moodustavad osa ettevõttest ning ei ole viimase viie aasta jooksul olnud selle ettevõtte mahepõllumajandustootmisüksuse osa. Kui kasutatakse nii üleminekuperioodi sööta kui ka esimest aastat üleminekujärgus olevatelt maatükkidelt saadud sööta, ei tohi selliste söötade osakaal kokku ületada lõikes 1 kindlaksmääratud maksimumprotsente.”

5)

II jaotisele lisatakse järgmine peatükk:

„2.a   PEATÜKK

Vesiviljelusloomade tootmine

1.   jagu

Üldeeskirjad

Artikkel 25a

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis kehtestatakse XIIIa lisas loetletud kalade, koorikloomade, molluskite ja okasnahksete liikide üksikasjalikud tootmiseeskirjad.

Peatükki kohaldatakse mutatis mutandis zooplanktoni, pisivähiliste, keriloomade, usside ja muude söödana kasutatavate veeloomade suhtes.

Artikkel 25b

Veekeskkonna sobivus ja säästva majandamise kava

1.   Käesoleva peatüki puhul kohaldatakse artikli 6b lõigete 1–5 sätteid.

2.   Röövloomadega seotud kaitsemeetmed ja ennetavad meetmed, mida võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 91/43/EMÜ (22) ning liikmesriikide eeskirjadele, kantakse säästva majandamise kavasse.

3.   Kõrvutiasuvad ettevõtjad koordineerivad vajaduse korral oma majandamiskavade koostamist ning seda on võimalik kontrollida.

4.   Kui vesiviljelusloomi toodetakse kalatiikides, on kasvandused varustatud looduslike puhastuslodude, settetiikide, biofiltrite või mehaaniliste filtritega jääktoitainete kogumiseks või neis kasutatakse selliseid merevetikaid ja/või -loomi (kahepoolmelisi ja vetikaid), mis aitavad heitvee kvaliteeti parandada. Vajaduse korral kontrollitakse heitvett korrapäraselt.

Artikkel 25c

Mahepõllumajanduslike ja mittemahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade samaaegne kasvatamine

1.   Pädev asutus võib lubada sama ettevõtte haudemajades ja edasikasvatusrajatistes kasvatada nii mahepõllumajanduslikke kui ka mittemahepõllumajanduslikke noorvorme, tingimusel et asjaomased üksused on üksteisest selgelt füüsiliselt eraldatud ning kasutavad eraldi veejaotussüsteeme.

2.   Kaubakalakasvatuse puhul võib pädev asutus lubada mahepõllumajanduslike ja mittemahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade tootmisüksusi samas ettevõttes, kui järgitakse käesoleva määruse artikli 6b lõiget 2 ning kui tootmine hõlmab asjaomaste vesiviljelusloomade eri tootmisetappe ja käitlemisperioode.

3.   Ettevõtjad hoiavad alles käesolevas artiklis viidatud sätete kasutamist tõendavad dokumendid.

2.   jagu

Vesiviljelusloomade päritolu

Artikkel 25d

Mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade päritolu

1.   Kasutatakse kohalikke liike ja aretamise eesmärk on saada liine, mis on kasvatustingimustega paremini kohanenud, terved ning söödavarude hea kasutusega. Kontrollorganile või kontrolliasutusele esitatakse liikide päritolu ja käitlemist tõendavad dokumendid.

2.   Kasutatakse liike, mida on võimalik kasvatada ilma looduslikke populatsioone oluliselt kahjustamata.

Artikkel 25e

Mittemahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade päritolu ja majandamine

1.   Kui puuduvad mahepõllumajanduslikud vesiviljelusloomad, võib tõuaretuse eesmärgil või geenipopulatsiooni täiustamiseks tuua ettevõttesse loodusest püütud või mittemahepõllumajanduslikke vesiviljelusloomi. Selliseid loomi tuleb kasvatada mahepõllumajanduslikult vähemalt kolme kuu jooksul enne nende kasutamist tõuaretuse eesmärgil.

2.   Mittemahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade noorvorme võib tuua ettevõttesse edasikasvatuse otstarbel või juhul, kui mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade noorvormid ei ole kättesaadavad. Neid tuleb aga vähemalt tootmistsükli viimase kahe kolmandiku jooksul kasvatada mahepõllumajanduslikult.

3.   Kasvandusse toodud mittemahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade noorvormide suurim osakaal on 80 % 2011. aasta 31. detsembriks, 50 % 2013. aasta 31. detsembriks ja 0 % 2015. aasta 31. detsembriks.

4.   Looduslike vesiviljelusloomade noorvorme kogutakse edasikasvatuse otstarbel vaid järgmistel juhtudel:

3.   jagu

Vesiviljeluse kasvatustavad

Artikkel 25f

Vesiviljeluse üldised kasvatuseeskirjad

1.   Vesiviljelusloomade kasvukeskkonnas on vastavalt vesiviljelusloomade liigiomastele vajadustele loodud järgmised tingimused:

2.   Liikide või nende rühmade asustustihedus on sätestatud XIIIa lisas. Selle hindamisel, milline on asustustiheduse mõju kasvatatavate kalade heaolule, jälgitakse kalade seisundit (nt uimede kahjustused, muud vigastused, kasvukiirus, käitumine ja üldine tervislik seisund) ning veekvaliteeti.

3.   Veehoidlad on planeeritud ja ehitatud selliselt, et neis voolava vee kiirus ning nende füsiokeemilised parameetrid kaitsevad loomade tervist ja heaolu ning vastavad loomade käitumisvajadustele.

4.   Hoidlate rajamisel, nende asukoha valimisel ja nende käitamisel minimeeritakse loomade väljapääsemise ohtu.

5.   Kalade või koorikloomade väljapääsemise korral tuleb võtta asjakohased meetmed, et vähendada mõju kohalikule ökosüsteemile, sh vajaduse korral uuesti kinnipüüdmine. Kõnealuste kasutuste kohta hoitakse alles tõendavad dokumendid.

Artikkel 25g

Veehoidlaid käsitlevad erieeskirjad

1.   Keelatud on vesiviljelusloomade tootmisrajatised, mis on kinnise veekasutusega, välja arvatud haudemajad ja edasikasvatusrajatised või mahepõllumajanduslike söödaorganismidena kasutatavate liikide tootmiseks ettenähtud rajatised.

2.   Maismaal asuvate kasvatamisüksuste puhul on täidetud järgmised tingimused:

3.   Meres asuvad hoidlad vastavad järgmistele tingimustele:

4.   Vee kunstlik soojendamine või jahutamine on lubatud üksnes haudemajades ja edasikasvatusrajatistes. Looduslikku puurauguvett võib vee soojendamiseks või jahutamiseks kasutada kõikidel tootmisetappidel.

Artikkel 25h

Vesiviljelusloomade majandamine

1.   Vesiviljelusloomi käideldakse võimalikult vähe ja hoolikalt, kasutades nõuetekohaseid seadmeid ja eeskirju käitlemisega seotud stressi ja füüsilise kahju vältimiseks. Sugukarja käitlemisel tekitatakse võimalikult vähe füüsilist kahju ja stressi ning vajaduse korral kasutatakse anesteesiat. Suuruse järgi sorteeritakse võimalikult harva ja vastavalt vajadusele, et tagada kalade heaolu.

2.   Kunstliku valguse kasutamisel kohaldatakse järgmisi piiranguid:

3.   Aeratsiooni on lubatud kasutada loomade heaolu ja tervise tagamiseks tingimusel, et mehaaniliste aeraatorite puhul kasutatakse eelkõige taastuvatest energiaallikatest saadud energiat.

Kõik sellise kasutamise juhud kantakse vesiviljelustootmist käsitlevasse registrisse.

4.   Hapniku kasutamine on lubatud üksnes loomatervishoiunõuetega ning tootmise ja transpordi kriitiliste perioodidega seotud kasutuse puhul järgmiselt:

Kõnealuste kasutuste kohta hoitakse alles tõendavad dokumendid.

5.   Kasutatakse tapmisviise, mille puhul kalad kaotavad teadvuse silmapilkselt ega tunne valu. Optimaalse tapmisviisi valimisel tuleb arvesse võtta kalade eri suurusi väljapüügi ajal ning liikide ja tootmiskohtade vahelisi erinevusi.

4.   jagu

Tõuaretus

Artikkel 25i

Hormoonide keelamine

Hormoonide ja nende derivaatide kasutamine on keelatud.

5.   jagu

Kalade, koorikloomade ja okasnahksete sööt

Artikkel 25j

Sööta käsitlevad üldeeskirjad

Söötmisrežiimide väljatöötamisel võetakse arvesse järgmisi esmatähtsaid tegureid:

Artikkel 25k

Lihatoiduliste vesiviljelusloomade sööta käsitlevad erieeskirjad

1.   Lihatoiduliste vesiviljelusloomade sööt koosneb eelkõige järgmistest elementidest:

2.   Kui lõikes 1 osutatud sööt ei ole kättesaadav, võib kuni 31. detsembrini 2014 kestva üleminekuaja jooksul kasutada mittemahepõllumajandusliku vesiviljeluse jääkidest saadud kalajahu ja -õli või inimtoiduks püütud kala jääke. Kõnealune söödamaterjal ei ületa 30 % päevasest söödakogusest.

3.   Sööt võib sisaldada mahepõllumajanduslikke taimseid saadusi kuni 60 % ulatuses.

4.   Peamiselt mahepõllumajanduslikest allikatest (nt koorikloomade koorikust) saadud astaksantiini võib kasutada lõhe ja forelli söödakoguses nende füsioloogiliste vajaduste piires. Kui mahepõllumajanduslikud allikad puuduvad, võib kasutada astaksantiini looduslikke allikaid (näit. Phaffia pärm).

Artikkel 25l

Teatavate vesiviljelusloomade sööta käsitlevad erieeskirjad

1.   XIIIa lisa 6., 7. ja 9. jaos osutatud vesiviljelusloomadele söödetakse tiikides ja järvedes looduslikult leiduvat sööta.

2.   Kui lõikes 1. osutatud looduslike söödavarude kogused ei ole piisavad, võib kasutada mahepõllumajanduslikku taimset sööta, mis on soovitatavalt kasvatatud samas kasvanduses, või merevetikaid. Ettevõtjad hoiavad alles lisasööda kasutamise vajadust tõendavad dokumendid.

3.   Kui looduslikke söödavarusid lõike 2 kohaselt täiendatakse, siis 7. jaos nimetatud liikide ja 9. jaos nimetatud pangasiuse (Pangasius sp.) söödakogus võib sisaldada kuni 10 % ulatuses kalajahu või -õli, mis pärineb säästvast kalandusest.

Artikkel 25m

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 15 lõike 1 punkti d alapunktis iii osutatud tooted ja ained

1.   Mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses võib kasutada üksnes V lisas loetletud loomset ja mineraalset päritolu söödamaterjale.

2.   Söödalisandeid, teatavaid loomasöödana kasutatavaid tooteid ja töötlemise abiaineid võib kasutada juhul, kui need on loetletud VI lisas ning peetakse kinni kõnealuses lisas kehtestatud piirangutest.

6.   jagu

Molluskeid käsitlevad erieeskirjad

Artikkel 25n

Kasvukoht

1.   Kahepoolmelisi molluskeid tohib kasvatada samas veepiirkonnas mahepõllumajanduslike merikogerlaste ja merevetikatega. Kõnealust polükultuuri kirjeldatakse säästva majandamise kavas. Kahepoolmelisi molluskeid tohib polükultuuri raames kasvatada ka koos kõhtjalgsete molluskitega (nt ranniklased).

2.   Kahepoolmelisi molluskeid toodetakse postide, ujukite või muude selgelt nähtavate märgistega piiritletud aladel ning vajaduse korral piiratakse alad võrgust kottide, sumpade või muude kunstlike vahenditega.

3.   Minimeeritakse mahepõllumajanduslike karploomade kasvandustega kaasnevaid riske säilitamise seisukohalt tähtsatele liikidele. Röövloomade püügiks kasutatavad võrgud ei kahjusta sukelduvaid linde.

Artikkel 25o

Vastsete päritolu

1.   Väljastpoolt tootmisüksuse piire saadud looduslikke vastseid võib kahepoolmeliste karploomade puhul kasutada eeldusel, et see ei tekita olulist keskkonnakahju ja see on lubatud kohalike õigusaktidega, ning tingimusel, et vastsed pärinevad järgmistest allikatest:

Looduslike vastsete kogumisviis, -koht ja -aeg dokumenteeritakse, et oleks võimalik nende jälgitavus kuni kogumispiirkonnani.

Kahepoolmeliste limuste mittemahepõllumajanduslikest haudemajadest saadud vastseid võib siiski viia mahepõllumajanduslikku tootmisüksusesse järgmiste maksimummäärade piires: 80 % 2011. aasta 31. detsembriks, 50 % 2013. aasta 31. detsembriks ja 0 % 2015. aasta 31. detsembriks.

2.   Suure hiidaustri (Crassostrea gigas) puhul eelistatakse loomi, mis on aretatud selektiivselt, et vältida kudemist vabas looduses.

Artikkel 25p

Majandamine

1.   Tootmisel ei ületa asustustihedus mittemahepõllumajanduslike karploomade asustustihedust asjaomases piirkonnas. Limuseid sorteeritakse, harvendatakse ja nende asustustihedust muudetakse vastavalt biomassile ning selleks, et tagada loomade heaolu ja toote kõrge kvaliteet.

2.   Ummistavad organismid kõrvaldatakse mehhaaniliselt või käsitsi ning lastakse vajaduse korral tagasi merre limusekasvandusest piisavalt kaugel. Limuseid võib ummistavate organismide vastaseks kaitseks töödelda lubjalahusega ühe korra tootmistsükli jooksul.

Artikkel 25q

Viljeluseeskirjad

1.   Rannakarplaste kasvatamist köitel või muude XIII lisa 8. jaos loetletud meetodite abil võib käsitada mahepõllumajandusliku tootmisena.

2.   Molluskite põhjakasvatus on lubatud üksnes tingimusel, et kogumis- ja kasvatuskohtades ei põhjustata olulist keskkonnamõju. Võimalikult väikest keskkonnamõju tõendatakse kasutatavat ala käsitlevas uuringus ja aruandes, mille ettevõtja esitab kontrollorganile või kontrolliasutusele. Aruanne lisatakse säästva majandamise kavasse eraldi peatükina.

Artikkel 25r

Austrite viljeluse erieeskirjad

Lubatud on austrite kasvatamine pukkalustel asuvates kottides. Need või muud austrite hoidmiseks kasutavad süsteemid pannakse üles sellisel viisil, et need ei moodustaks täielikku tõket piki rannikuala. Tootmise optimeerimiseks asetatakse loomad ettevaatlikult alustele, mille asukoha valimisel on arvestatud loodetega. Tootmine peab vastama XIIIa lisa 8. jaos sätestatud kriteeriumidele.

7.   jagu

Taudide ennetamine ja veterinaarravi

Artikkel 25s

Taudide ennetamise üldeeskirjad

1.   Loomatervishoiu korraldust käsitlevas kavas vastavalt direktiivi 2006/88/EÜ artiklile 9 on esitatud bioohutusmeetmete ja taudide ennetustavade üksikasjad, sealhulgas kirjalik nõusolek asjaomase tootmisüksusega proportsionaalse tervishoiualase nõustamise kohta vesiviljelusloomade tervishoiu eest vastutavatelt pädevatelt teenistustelt, kes külastavad asjaomast kasvandust vähemalt korra aastas ning kahepoolmeliste limuste puhul vähemalt korra kahe aasta jooksul.

2.   Hoidlaid, seadmeid ja riistu puhastatakse ja desinfitseeritakse nõuetekohaselt. Kasutada on lubatud üksnes VII lisa punktides 2.1 ja 2.2 loetletud tooteid.

3.   Kasvanduse kasutamata hoidmisega seoses võetakse järgmised meetmed:

4.   Vajaduse korral eemaldatakse väljaheide, surnud loomad ja söömata jäänud kalasööt viivitamata, et vältida olulist keskkonnakahju veeseisundi kvaliteedile, minimeerida taudiohtu ning vältida putukate või näriliste ligitõmbamist.

5.   Ultraviolettvalguse ja osooni kasutus on lubatud üksnes haudemajades ja edasikasvatusrajatistes.

6.   Ektoparasiitide bioloogiliseks tõrjeks kasutatakse eelkõige puhtamat kala.

Artikkel 25t

Veterinaarravi

1.   Kui tekib terviseprobleem vaatamata ennetusmeetmetele, mis on võetud loomade tervishoiu tagamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 15 lõike 1 punkti f alapunktile i, võib kasutada veterinaarravi järgmises eelistuse järjekorras:

2.   Teha võib kuni kaks allopaatilise ravi kuuri aastas, välja arvatud juhul, kui on tegemist vaktsineerimistega või kohustuslike haigustõrjeprogrammidega. Lühema kui aastase tootmistsükli puhul on siiski lubatud vaid üks allopaatilise ravi kuur aastas. Kui allopaatilise ravi nimetatud ravikuure ületatakse, ei tohi asjaomaseid vesiviljelusloomi müüa mahepõllumajandustoodetena.

3.   Parasiitidevastast ravi, välja arvatud liikmesriikides rakendatavad kohustuslikud tõrjeprogrammid, võib teha kuni kaks korda aastas või korra aastas juhul, kui tootmistsükkel on lühem kui 18 kuud.

4.   Allopaatiliste veterinaarravimite kasutuse ja lõike 3 kohase parasiitidevastase ravi (sh kohustuslike haigustõrje- ja kontrolliprogrammide raames tehtav ravi) keeluaeg on kaks korda nii pikk kui seadusega ettenähtud keeluaeg, millele on osutatud direktiivi 2001/82/EÜ artiklis 11, või 48 tundi, kui keeluaega ei ole määratud.

5.   Veterinaarravimite kasutusest teatatakse kontrolliasutusele või kontrollorganile enne loomade turustamist mahepõllumajandusliku toodanguna. Töödeldud loomad on selgelt äratuntavad.

6)

II jaotise 3. peatükki lisatakse artikli 29 järele järgmine artikkel:

„Artikkel 29a

Merevetikaid käsitlevad erisätted

1.   Kui lõpptoode on värsked merevetikad, kasutatakse äsja väljapüütud merevetikate loputamiseks merevett.

Kui lõpptoode on veetustatud merevetikad, võib loputamiseks kasutada ka joogivett. Soola kasutamine niiskuse eemaldamiseks on lubatud.

2.   Merevetikate kuivatamine leekidega, mis vetikatega vahetult kokku puutuvad, on keelatud. Kuivatamisel kasutatavad köied või muud riistad on puhtad ummistamisvastastest kemikaalidest ja puhastus- või desinfitseerimisainetest, välja arvatud juhul, kui toode on VII lisas selleks otstarbeks ette nähtud.”

7)

II jaotise 4. peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 32a

Eluskalade vedu

1.   Eluskalade veoks kasutatakse sobivaid mahuteid, mis on täidetud puhta veega, mille temperatuur ja lahustunud hapniku sisaldus vastavad kalade vajadustele.

2.   Mahutid puhastatakse, desinfitseeritakse ning loputatakse põhjalikult enne nende kasutamist mahepõllumajanduslike kalade ja kalatoodete veoks.

3.   Stressi vähendamiseks võetakse ettevaatusabinõusid. Veo ajal ei tohi loomkoormus ulatuda tasemeni, mis avaldab liikidele kahjulikku mõju.

4.   Lõigete 1–3 rakendamist tõendavad dokumendid hoitakse alles.”

8)

Artikli 35 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Mahepõllumajanduslike taimsete ja loomsete saaduste ning merevetikate ja vesiviljelusloomade tootmisüksustes on keelatud ladustada muid sisendtooteid peale käesoleva määruse alusel lubatud toodete.

3.   Allopaatiliste veterinaarravimite ja antibiootikumide ladustamine on ettevõtetes lubatud tingimusel, et need on välja kirjutanud veterinaararst seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 14 lõike 1 punkti e alapunktis ii või artikli 15 lõike 1 punkti f alapunktis ii osutatud raviga, et nende ladustamiskoht on järelevalve all ning et need kantakse käesoleva määruse artiklis 76 osutatud loomade registrisse või vajaduse korral vesiviljeluse tootmist käsitlevasse registrisse, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 79b.”

9)

II jaotise 5. peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 36a

Merevetikad

1.   Merevetikate väljapüügikoha üleminekuaeg on kuus kuud.

2.   Merevetikate tootmisüksuse üleminekuaeg on vähemalt kuus kuud või pikema kui kuuekuuse tootmistsükli puhul selle kogukestus.”

10)

II jaotise 5. peatükki lisatakse artikli 38 järele järgmine artikkel:

„Artikkel 38a

Vesiviljelusloomade tootmine

1.   Vesiviljeluse tootmisüksuste, sh olemasolevate vesiviljelusloomade tootmise üksuste suhtes kohaldatakse järgmisi üleminekuaegu:

2.   Pädev asutus võib tagasiulatuvalt otsustada, et üleminekuaeg hõlmab ka varasemat perioodi, mille puhul on olemas dokumendid selle kohta, et asjaomaseid rajatisi ei töödeldud või need ei puutunud kokku mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodetega.”

11)

Artikli 43 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Taimset ja loomset päritolu mittemahepõllumajandusliku sööda kasutamine kariloomade puhul”

12)

Artikli 59 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Käesolevat peatükki ei kohaldata lemmikloomatoidu ega karusloomasööda suhtes.”

13)

Artikli 60 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

14)

IV jaotisele lisatakse 2.a peatükk:

„2.a   PEATÜKK

Spetsiifilised kontrollinõuded merevetikatele

Artikkel 73a

Merevetikate kontrollikord

Spetsiaalselt merevetikate suhtes kohaldatava kontrollisüsteemi esmakordsel rakendamisel peab artikli 63 lõike 1 punktis a osutatud tootmiskoha täielik kirjeldus sisaldama järgmist:

Artikkel 73b

Merevetikate tootmist käsitlevate andmete registreerimine

1.   Ettevõtja koondab andmed merevetikate tootmise kohta registrisse ning need on kontrolliasutustele või kontrollorganitele ettevõttes alati kättesaadavad. Register sisaldab vähemalt järgmist teavet:

2.   Looduslike merevetikate kogumise puhul sisaldab register ka järgmist teavet:

15)

IV jaotisele lisatakse 3.a peatükk:

„3.a   PEATÜKK

Spetsiifilised kontrollinõuded vesiviljelusloomade tootmisele

Artikkel 79a

Vesiviljelusloomade tootmise kontrollikord

Spetsiaalselt vesiviljelusloomade tootmise suhtes kohaldatava kontrollisüsteemi esmakordsel rakendamisel peab artikli 63 lõike 1 punktis a osutatud üksuse täielik kirjeldus sisaldama järgmist:

Artikkel 79b

Vesiviljelusloomade tootmist käsitlevate andmete registreerimine

Ettevõtja koondab registrisse, ajakohastab ning teeb kontrolliasutustele või kontrollorganitele ettevõttes alati kättesaadavaks järgmised andmed:

Artikkel 79c

Spetsiifilised kontrollkäigud kahepoolmeliste molluskite puhul

Kahepoolmeliste molluskite tootmisettevõtetes korraldatakse kontrollkäigud enne suurima biomassi tootmist ja selle ajal.

Artikkel 79d

Mitu sama ettevõtja majandatavat tootmisüksust

Kui ettevõtja majandab mitut tootmisüksust, nagu on sätestatud artiklis 25c, rakendatakse 1. peatükis ja käesolevas peatükis kehtestatud kontrollisüsteemi ka mittemahepõllumajanduslikke vesiviljelusloomi tootvate üksuste suhtes.”

16)

IV jaotise 4. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

17)

IV jaotise 5. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

18)

Artikli 93 lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:

19)

Artikli 95 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 12 lõike 1 punkti j kohaldamisel ja kuni konkreetsete ainete lubamiseni vastavalt nimetatud määruse artikli 16 punktile f võib kasutada ainult pädevate asutuste lubatud vahendeid.”

20)

Artiklile 95 lisatakse järgmised lõigud:

„11.   Pädev asutus võib enne käesoleva määruse jõustumist lubada käsitada kuni 1. juulini 2013 jätkuvalt mahepõllumajanduslikena neid merevetikate ja vesiviljelusloomade tootmisüksusi, mis on asutatud ja toodavad vastavalt siseriiklikult heakskiidetud mahetootmiseeskirjadele, kuni üksused kohanduvad käesoleva määruse eeskirjadega, tingimusel et vett ei ole asjatult reostatud mahepõllumajanduses lubamatute ainetega. Kõnealuse meetmega hõlmatud ettevõtjad teavitavad pädevat asutust asjaomastest rajatistest, kalatiikidest, sumpadest või merevetikate partiidest.”

21)

Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

a)

artikli 4 lõiget 1 kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast;

b)

artikli 1 punktis 19 ja lisa punkti 1 alapunktides b ja c sätestatud parandusmeetmeid kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 889/2008 kohaldamisest.