17.2.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/36

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/128/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

millega pikendatakse Ida-Aafrika järvede piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. veebruaril 2007 vastu ühismeetme 2007/112/ÜVJP, (1) millega nimetati Roeland VAN DE GEER Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Ida-Aafrika järvede piirkonnas.

(2)	Nõukogu võttis 12. veebruaril 2008 vastu ühismeetme 2008/108/ÜVJP, (2) millega muudetakse ja pikendatakse ELi eriesindaja volitusi 28. veebruarini 2009.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2008/108/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi veel 12 kuu võrra pikendada.

(4)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Roeland VAN DER GEERi volitusi Ida-Aafrika järvede piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 28. veebruarini 2010.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu (EL) poliitilistel eesmärkidel seoses Ida-Aafrika järvede piirkonna konfliktijärgse olukorra edasise stabiliseerimise ja konsolideerimisega, pöörates sealjuures erilist tähelepanu asjaomastes riikides asetleidvate arengute piirkondlikule mõõtmele. Nimetatud eesmärgid, millega edendatakse eelkõige demokraatia ja hea valitsemistava, sealhulgas inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise põhinormidest kinnipidamist, hõlmavad järgmist:

a)	aktiivse ja tõhusa panuse andmine ühtsele, järjepidevale ja vastutustundelisele ELi poliitikale Ida-Aafrika järvede piirkonnas ning ELi sidusa üldise lähenemisviisi edendamine piirkonnas. ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust piirkonnas;

b)	ELi jätkuva toetuse tagamine piirkonna stabiliseerimis- ja ülesehitusprotsessidele, kasutades selleks aktiivset kohalolekut kõnealuses piirkonnas ja asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel, ühenduse hoidmist kesksete osapooltega ja panustamist kriisiohjamisse;

c)	Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV) üleminekujärgse etapi toetamine, eelkõige seoses uute institutsioonide tugevdamise poliitilise protsessiga ning laiema rahvusvahelise raamistiku määratlemisega poliitilisteks konsultatsioonideks ja kooskõlastamiseks uue valitsusega;

d)	tihedas koostöös Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni/MONUCiga rahvusvahelistele jõupingutustele kaasa aitamine, mis toetavad KDVs julgeolekusektori ulatusliku reformi läbiviimist, võttes eelkõige arvesse koordineerivat rolli, mida EL on antud kontekstis valmis võtma;

e)	Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelise konverentsi asjakohaste järelmeetmete toetamine, eelkõige luues tihedad suhted Ida-Aafrika järvede piirkonna sekretariaadi ja selle täitevsekretäri ning järelmeetmemehhanismide kolmikuga, ning samuti edendades piirkonnas heanaaberlikke suhteid;

f)	piiriüleselt tegutsevate relvarühmituste jätkuvalt märkimisväärse probleemi käsitlemine, mis võib endaga kaasa tuua piirkonna riikide destabiliseerumise ja süvendada nende siseprobleeme;

g)	Burundi, Rwanda ja Uganda konfliktijärgse stabiliseerimise toetamine, aidates eelkõige kaasa selliste relvarühmitustega nagu FNL ja LRA peetavatele rahuläbirääkimistele.

Artikkel 3

Volitused

Nimetatud ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

luua ja hoida tihedaid suhteid Ida-Aafrika järvede piirkonna riikide, Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni, Aafrika Liidu, võtmetähtsusega Aafrika riikide ning KDV ja ELi peamiste partnerriikidega, samuti ka piirkondlike ja allpiirkondlike Aafrika organisatsioonide, teiste asjaomaste kolmandate riikide ja teiste võtmetähtsusega piirkondlike liidritega;

b)	anda nõu ja aru, millised on ELi võimalused toetada stabiliseerimis- ja konsolideerimisprotsessi ning kuidas ELi algatusi kõige paremini läbi viia;

c)	anda nõu ja abi julgeolekusektori reformi korraldamiseks KDVs;

d)

toetada Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelise konverentsi järelmeetmeid, eelkõige avaldades toetust piirkonnas määratletud poliitikatele, mis on suunatud konfliktide vägivallatule ja vastastikuse kaitse alusel lahendamisele, ning samuti toetada piirkondlikku koostööd, edendades inimõigusi ja demokraatiat, head valitsemistava ja õiguskoostööd, ning võitlust karistamatuse ja loodusvarade ebaseadusliku kasutamise vastu;

e)	aidata antud piirkonna arvamusliidritel paremini mõista ELi rolli;

f)	toetada vajadusel rahu- ja relvarahukokkulepete läbirääkimisi ning nende rakendamist ning võtta diplomaatilisi meetmeid, kui nimetatud kokkulepete tingimusi ei täideta; LRAga käimasolevate läbirääkimiste kontekstis tuleks nimetatud tegevusi tihedalt kooskõlastada Sudaani määratud ELi eriesindajaga;

g)

toetada inimõiguste alase ELi poliitika ja inimõiguste alaste ELi suuniste (eelkõige lapsi ja relvastatud konflikte käsitlevate ELi suuniste ning naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 (2000) suhtes võetud ELi poliitika) rakendamist, mis hõlmab ka antud valdkonnas asetleidvate arengute järelevalvet ja vastavat aruandlust.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri / kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning on tema peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 ettenähtud lähtesumma on 1 425 000 eurot.

2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatavad kulutused on rahastamiskõlblikud alates 1. märtsist 2009. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja talle selleks eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja ELi institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ning tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas ELi poliitikaga ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite haldamist, ja mis sisaldab ka plaane kriisiolukorraks ja missiooni evakueerimiseks;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile / kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajadusel annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja edendab ühise välis- ja julgeolekupoliitika/Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika osapoolte ühtsust ja üldist ELi poliitilist koordineerimist. ELi eriesindaja aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajadusel piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide missioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

3.   ELi eriesindaja tagab EUSEC RD Congo ja EUPOL RD Congo missioonide tegevuste järjepidevuse ning annab nimetatud missioonide juhtidele kohalike küsimuste suhtes poliitilisi juhtnööre. ELi eriesindaja aitab kaasa tegevuse kooskõlastamisele teiste rahvusvaheliste osalejatega, kes osalevad KDV julgeolekusektori reformimises. ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem konsulteerivad vastavalt vajadusele üksteisega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle sidusus teiste ELi meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2009. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisele asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. Peasekretär/kõrge esindaja esitab lähetuse üldiste prioriteetide raames poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, mis käsitlevad nõukogu otsust volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 46, 16.2.2007, lk 79.

(2)  ELT L 38, 13.2.2008, lk 22.

(3)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

---