18.6.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 155/30

---

NÕUKOGU OTSUS,

25. mai 2009,

kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas

(kodifitseeritud versioon)

(2009/470/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (2) on korduvalt (3) oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune otsus kodifitseerida.

(2)	Asutamislepingu I lisas olev loetelu sisaldab elusloomi ja loomseid saadusi. Loomakasvatus ja loomsete saaduste turuleviimine kujutab endast ühte sissetulekuallikat suurele osale põllumajandusega tegelevast elanikkonnast.

(3)	Kõnealuse sektori ratsionaalset arengut ja tootlikkuse paranemist võib saavutada veterinaarmeetmete algatamisega, mille eesmärk on kaitsta ja parandada inimeste ja loomade tervist ühenduses.

(4)	Kõnealuse eesmärgi saavutamine nõuab paratamatult ühenduse abi eraldamist meetmeteks, mida on võetud või mida kavatsetakse võtta.

(5)	Ühendus peaks rahaliselt toetama mis tahes tõsise nakkushaiguspuhangu võimalikult kiiret likvideerimist.

(6)	Asjakohaste tõrjeabinõudega on vaja ennetada ja vähendada inimeste tervist ohustavate zoonooside ilmnemist.

(7)

Seoses nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ (vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta) (4) vastuvõtmisega saaks ühenduse rahalist toetust anda ka liikmesriikide võetavate likvideerimismeetmete puhul vesiviljelusloomade ühenduse tõrjemeetmete rakendusalasse kuuluvate muude haiguste vastu võitlemiseks.

(8)	Ühenduse rahalise toetuse andmist vesiviljelusloomade haiguste tõrjeks tuleks kontrollida direktiivis 2006/88/EÜ kehtestatud tõrjetingimuste täitmise seisukohast kooskõlas kehtiva korraga, mida kohaldatakse maismaaloomade teatavate haiguste kontrolli ja tõrje puhul.

(9)	Siseturu toimimine eeldab tõrjestrateegia juhtimissüsteemi ühtlustamist kolmandatest riikidest tulevatele toodetele. Tundub asjakohane nimetatud strateegia rakendamise hõlbustamiseks pakkuda ühenduse rahalist toetust selle strateegia algatamiseks ja arendamiseks.

(10)

Inimeste tervise kaitse, loomade tervise kaitse ja loomakaitse oluliste nõuete ühtlustamine eeldab ühenduse kontakt- ja referentlaborite määramist ning tehniliste ja teaduslike meetmete võtmist. Tundub asjakohane näha ette ühenduse rahaline toetus. Eriti loomakaitse valdkonnas on soovitatav luua andmebaas, et koguda, säilitada ja levitada vajalikku teavet.

(11)

Teabe kogumise alased tegevused on vajalikud loomatervist ja toiduohutust käsitlevate õigusaktide paremaks koostamiseks ja rakendamiseks. Lisaks sellele on tungiv vajadus levitada kogu ühenduses võimalikult laialdaselt teavet loomatervist ja toiduohutust käsitlevate õigusaktide kohta. Seepärast on soovitatav hõlmata loomatervise ja loomse päritoluga toodete toiduohutuse loomakaitsega seotud teabepoliitika rahastamisel.

(12)

Ühenduse meetmetes teatavate loomahaiguste likvideerimiseks on juba ette nähtud rahaline abi ühenduselt. Asjakohaseid sätteid on vastu võetud nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiiviga 77/391/EMÜ (millega seatakse sisse ühenduse meetmed brutselloosi, tuberkuloosi ja leukoosi likvideerimiseks kariloomadel), (5) nõukogu 14. juuni 1982. aasta direktiiviga 82/400/EMÜ (millega muudetakse direktiivi 77/391/EMÜ ja kehtestatakse ühenduse täiendav meede veiste brutselloosi, tuberkuloosi ja leukoosi tõrjeks), (6) nõukogu 11. novembri 1980. aasta otsusega 80/1096/EMÜ (millega seatakse sisse ühenduse finantsmeetmed sigade klassikalise katku likvideerimiseks) (7) ning nõukogu 24. juuli 1989. aasta otsusega 89/455/EMÜ (millega seatakse sisse ühenduse meetmed, et käivitada marutauditõrje pilootprojektid, pidades silmas selle haiguse likvideerimist ja profülaktikat) (8). On soovitatav, et ühenduse rahalisi toetusi, mis on mõeldud eespool osutatud haiguste likvideerimiseks, reguleeritaks jätkuvalt sellega seotud otsusega.

(13)

Tuleks sätestada ühenduse rahaline meede teatavate loomahaiguste likvideerimiseks, kontrollimiseks ja seireks. Kõik ühenduse finantsmeetmed loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, kontrollimiseks ja seireks, mis hõlmavad kohustuslikke kulusid ühenduse eelarvest, tuleks koondada ühtse peatüki alla.

(14)	Arvestades käesoleva otsuse alusel rahastatavate kulutuste laadi, on asjakohane, kui kõnealuseid kulutusi haldab vahetult komisjon.

(15)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (9),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I   PEATÜKK

SISU JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Käesolevas otsuses sätestatakse kord, mis reguleerib ühenduse rahalist toetust järgmise suhtes:

—	veterinaariaalased erimeetmed;

—	inspekteerimisabinõud veterinaaria valdkonnas;

—	loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ja seire programmid.

Käesolev otsus ei mõjuta teatavate liikmesriikide õigust saada rohkem kui 50protsendilist ühenduse rahalist toetust, mis on ette nähtud nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) (10).

II   PEATÜKK

VETERINAARIAALASED ERIMEETMED

1.   JAGU

Üldsätted

Artikkel 2

Veterinaariaalased erimeetmed hõlmavad:

—	erakorralisi meetmeid;

—	suu- ja sõrataudivastast võitlust;

—	loomatervise, loomade heaolu ja toiduohutuse alast teabepoliitikat;

—	tehnilisi ja teaduslikke meetmeid;

—	toetust siseriiklikele kavadele teatud haiguste likvideerimiseks.

2.   JAGU

Erakorralised meetmed

Artikkel 3

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmistest haigustest ühe ilmnemise korral liikmesriigi territooriumil:

—	veiste katk;

—	lammaste ja kitsede katk;

—	sigade vesikulaarhaigus;

—	lammaste katarraalne palavik;

—	Tescheni haigus;

—	lammaste rõuged või kitsede rõuged;

—	rifti oru palavik;

—	nodulaarne dermatiit;

—	hobuste aafrika katk;

—	vesikulaarne stomatiit;

—	viiruslik hobuste venetsueela entsefalomüeliit;

—	hirvede hemorraagia;

—	sigade klassikaline katk;

—	sigade aafrika katk;

—	veiste nakkav pleuropneumoonia;

—	kalade episootiline vereloomenekroos (EHN);

—	kalade episootiline haavandiline sündroom (mükootiline granulomatoos) (EUS);

—	Bonamia exitiosa nakkus;

—	Perkinsus marinus’e nakkus;

—	Microcytos mackini nakkus;

—	vähkide Taura sündroom;

—	vähkide Yellowhead’i haigus.

2.   Asjaomane liikmesriik saab ühenduse rahalist toetust haiguse likvideerimiseks, tingimusel et viivitamata rakendatavad meetmed hõlmavad vähemalt põllumajandusettevõtte isoleerimist alates kahtluse hetkest ja pärast haiguse ametlikku kinnitamist:

—	haigusele vastuvõtlikesse liikidesse kuuluvate haigestunud või nakatunud või haigus- või nakkuskahtlusega loomade tapmist ja hävitamist;

—	saastunud sööda ja saastunud seadmete hävitamist, kui saastunud seadmeid ei saa desinfitseerida vastavalt kolmandale taandele;

—	põllumajandusettevõtte ja põllumajandusettevõttes asuvate seadmete puhastamist, desinsekteerimist ja desinfitseerimist;

—	ohustatud tsoonide kehtestamist;

—	nakkuse levimise ohu vältimiseks sobivate meetmete kehtestamist;

—	pärast tapmist ja enne põllumajandusettevõtte kariloomadega taasasustamist järgitava ooteaja kehtestamist;

—	kiiret ja piisavat hüvitust karjakasvatajatele.

3.   Samuti kvalifitseerub asjaomane liikmesriik ühenduse rahalise abi saamiseks, kui kaks või rohkem liikmesriiki teevad ühe lõikes 1 loetletud haiguse puhkemise korral tihedat koostööd epideemia tõrjeks, eriti tehes epidemioloogilist uuringut ja rakendades haigusjärelevalve meetmeid. Ilma et see piiraks asjaomaste turgude ühise korralduse alusel sätestatud meetmete kohaldamist, otsustatakse ühenduse rahaline abi artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

4.   Asjaomane liikmesriik teatab viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele meetmetest, mida on rakendatud kooskõlas teatavakstegemist ja likvideerimist käsitlevate ühenduse õigusaktidega, ning nende tulemustest. Olukorraga tutvutakse võimalikult kiiresti artikli 40 lõikes 1 osutatud komitees, edaspidi „komitee”. Ilma et see piiraks asjaomase ühise turukorralduse kontekstis sätestatud meetmete kohaldamist, otsustatakse ühenduse konkreetne rahaline toetus artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

5.   Kui ühenduses valitsevat olukorda silmas pidades osutub vajalikuks jätkata lõikes 2 ja artiklis 4 sätestatud meetmete kohaldamist, võib artikli 40 lõikes 2 osutatud korras vastu võtta uue otsuse, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust, mis võib ületada lõike 6 esimeses taandes sätestatud 50 % määra. Nimetatud otsuse vastuvõtmisel võib ette näha mis tahes meetmeid, mida asjaomane liikmesriik peab võtma, et tagada tegevuse edukus, ja eriti muid meetmeid, mida ei ole ette nähtud käesoleva artikli lõikes 2.

6.   Ilma et see piiraks turutoetusmeetmete võtmist ühise turukorralduse osana, moodustab ühenduse rahaline toetus, jagatuna vajaduse korral mitmeks osaks:

—

50 % kulutustest, mis liikmesriik on kandnud seoses hüvituse maksmisega omanikele loomade tapmise, hävitamise ja vajaduse korral nende loomade saaduste hävitamise ning põllumajandusettevõtete ja seadmete puhastamise, desinsekteerimise ja desinfitseerimise tõttu ning lõike 2 teises taandes osutatud saastunud sööda ja seadmete hävitamisega seoses;

—	100 % vaktsiini tarnimise kulutustest ja 50 % vaktsineerimisel tekkinud kulutustest, kui vaktsineerimine on otsustatud kooskõlas lõikega 5.

Artikkel 4

1.   Käesolevat artiklit ning artikli 3 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse linnugripi esinemise korral liikmesriigi territooriumil.

2.   Asjaomane liikmesriik saab ühenduselt rahalist toetust linnugripi tõrjeks, kui nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivis 2005/94/EÜ (linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete kohta) (11) sätestatud minimaalseid tõrjemeetmeid on täielikult ja tõhusalt rakendatud kooskõlas ühenduse asjakohaste õigusaktidega ning haigusele vastuvõtlikesse liikidesse kuuluvate haigestunud või nakatunud või haigus- või nakkuskahtlusega loomade surmamise korral on karjaomanikud saanud kiiresti ja piisavat hüvitist.

3.   Jagatuna vajaduse korral mitmeks osaks moodustab ühenduse rahaline toetus

—	50 % liikmesriikide kuludest, mis on tehtud karjaomanike kulude hüvitamiseks kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude surmamise ning munade hävitamise korral;

—	50 % liikmesriikide kuludest, mis on tehtud seoses loomade hävitamise, loomsete saaduste hävitamise, majandite ja seadmete puhastamise ja desinfitseerimise, saastunud sööda hävitamise ja saastunud seadmete hävitamisega (juhul, kui seadmeid ei ole võimalik desinfitseerida);

—	100 % vaktsiini tarnimise kuludest ja 50 % vaktsineerimisega seotud kuludest, kui erakorraline vaktsineerimine otsustatakse teha vastavalt direktiivi 2005/94/EÜ artiklile 54.

Artikkel 5

Liikmesriigid võivad vastavalt nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (12) artiklile 17 koostatud rakenduskavade raames eraldada vahendeid käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 nimetatud vesiviljelusloomade eksootiliste haiguste likvideerimiseks vastavalt käesoleva otsuse artikli 3 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud korrale tingimusel, et on võetud direktiivi 2006/88/EÜ V peatüki 3. jaos sätestatud miinimumtõrje- ja -likvideerimismeetmed.

Artikkel 6

1.   Artiklit 3 kohaldatakse, kui tulenevalt artikli 3 lõikes 1 nimetatud haigustest on tegu ühenduse jaoks tõsiste terviseohtude kontrolliga, seda ka siis, kui territooriumi suhtes, kus haigus esineb, kohaldatakse artiklile 27 vastavat tõrjeprogrammi.

2.   Artiklit 3 kohaldatakse Newcastle’i haiguse esinemise korral liikmesriigi territooriumil.

Kui komisjon ei võta vastu otsust artikli 40 lõikes 2 osutatud korras, mis annab teatavatel tingimustel ning piiratud ajaks ja piiratud alal õiguse kasutada vaktsineerimist, ei anta ühenduse rahalist toetust vaktsiini tarnimiseks või vaktsineerimiseks.

3.   Artikli 3 sätteid, välja arvatud lõike 2 neljas taane ja lõike 6 teine taane, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivis 2003/99/EÜ (zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta) (13) loetletud zoonoosi ilmnemise korral, kui see ohustab otseselt inimeste tervist. Kõnealune tingimus on täidetud, kui võetakse vastu käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 4 sätestatud otsus.

Artikkel 7

1.   Artikli 40 lõikes 2 osutatud korras lisab komisjon liikmesriigi taotlusel artikli 3 lõike 1 loetelusse eksootilise haiguse, mille teatavakstegemine on kohustuslik ja mis võib tõenäoliselt ohustada ühendust.

2.   Artikli 40 lõikes 2 osutatud korras võib artikli 3 lõike 1 loetelu olukorra muutumist arvestades täiendada selliselt, et see hõlmaks haigusi, millest tuleb teatada kooskõlas nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiiviga 82/894/EMÜ (ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta), (14) ja vesiviljelusloomadele kanduvaid haigusi. Loetelu võib muuta või lühendada, et võtta arvesse edusamme, mis on tehtud ühenduse tasandil otsustatud meetmetega teatavate haiguste tõrjeks.

3.   Artikli 3 lõiget 2 võib artikli 40 lõikes 2 osutatud korras täiendada või muuta, eelkõige selleks, et võtta arvesse artikli 3 lõike 1 loetelusse lisatud uusi haigusi või saadud kogemusi või ühenduse vastu võetud, haiguste tõrjet käsitlevaid sätteid.

Artikkel 8

1.   Kui liikmesriiki ohustab otseselt ühe artikli 3 lõikes 1, artikli 4 lõikes 1, artikli 6 lõigetes 1 ja 2, artikli 14 lõikes 1 või I lisas osutatud haiguse esinemine või areng kolmanda riigi või liikmesriigi territooriumil, teatab liikmesriik komisjonile ja teistele liikmesriikidele meetmetest, mida ta kavatseb enda kaitseks vastu võtta.

2.   Olukorraga tutvutakse võimalikult kiiresti komitees. Artikli 40 lõikes 2 osutatud korras võib vastu võtta olukorrale vastavaid meetmeid, sealhulgas eriti vaktsineerimise puhvertsooni kehtestamine, ning anda ühenduse rahalist toetust meetmetele, mida peetakse tegevuse edukuseks eriti vajalikuks.

3.   Lõikes 2 osutatud otsusega sätestatakse toetuse saamise tingimustele vastavad kulutused ja ühenduse rahalise toetuse tase.

Artikkel 9

1.   Ühendus võib liikmesriigi taotlusel otsustada, et liikmesriigid peaksid sisse seadma biopreparaatide varud, mis on mõeldud käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1, artikli 4 lõikes 1, artikli 6 lõikes 1 (vaktsiinid, standarditud viiruse serotüübid, diagnostilised seerumid) ja artikli 14 lõikes 1 osutatud haiguste tõrjeks, ilma et see piiraks nõukogu 29. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/85/EÜ (ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks) (15) artikli 69 lõikes 1 sätestatud otsuse kohaldamist.

2.   Lõikes 1 osutatud meede ja selle rakenduseeskirjad, eriti need, mis käsitlevad selliste varude valikut, tootmist, ladustamist, transporti ja kasutamist, ning ühenduse rahalise toetuse tase otsustatakse artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 10

1.   Kui ühe artikli 3 lõikes 1, artikli 4 lõikes 1, artikli 6 lõikes 1, artikli 7 lõikes 1 või artikli 14 lõikes 1 osutatud haiguse esinemine või areng kolmandas riigis võib kujutada ohtu ühendusele, võib ühendus toetada nimetatud haiguse tõrje meetmeid, tarnides selleks vaktsiini või finantseerides vaktsiini hankimist.

2.   Lõikes 1 osutatud meede, selle rakenduseeskirjad, selle suhtes kehtivad tingimused ja ühenduse rahalise toetuse tase otsustatakse artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 11

1.   Komisjon teeb koostöös pädevate riigiasutustega kohapealset kontrolli, tagamaks veterinaaria seisukohast, et võetud meetmeid on rakendatud.

2.   Liikmesriigid astuvad kõik vajalikud sammud lõikes 1 nimetatud kontrolli hõlbustamiseks, ning eriti tagavad ekspertidele juurdepääsu kogu teabele ja kõikidele dokumentidele, mis on vajalikud hindamaks meetmete elluviimist.

3.   Artikli 40 lõikes 2 osutatud korras võetakse vastu käesoleva artikli kohaldamise üldeeskirjad, eriti need, mis käsitlevad lõikes 1 osutatud kontrollimise sagedust ja meetodeid, veterinaarekspertide määramist ja korda, mida eksperdid peavad järgima oma aruannet koostades.

Artikkel 12

Käesolevas jaos osutatud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

Artikkel 13

Ühenduse rahalist toetust ei anta, kui meetme kogusumma on vähem kui 10 000 eurot.

3.   JAGU

Suu- ja sõrataudivastane võitlus

Artikkel 14

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse suu- ja sõrataudi esinemise korral liikmesriigi territooriumil.

2.   Asjaomane liikmesriik saab ühenduselt rahalist toetust suu- ja sõrataudi likvideerimiseks, tingimusel et artikli 3 lõikes 2 sätestatud meetmeid ja nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ asjakohaseid sätteid kohaldatakse viivitamata.

3.   Kohaldatakse artikli 3 lõiget 4.

4.   Ilma et see piiraks turu toetamiseks turu ühiskorralduse kontekstis võetavaid meetmeid, võrdub käesoleva otsuse alusel eraldatav rahaline toetus 60 protsendiga kulutustest, mis on liikmesriigile tekkinud seoses

a)

omanikele järgmise hüvitamisega: i) loomade tapmine ja hävitamine; ii) piima hävitamine; iii) põllumajandusettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine; iv) saastunud sööda ja saastunud seadmete hävitamine, kui saastunud seadmeid ei ole võimalik desinfitseerida; v) kooskõlas direktiivi 2003/85/EÜ artikli 50 lõikega 3 kahju, mis on erakorralise vaktsineerimise taaskehtestamise tulemusel talunikele tekkinud karja ja karjamaal nuumatud loomade turustamise suhtes kehtestatud piirangute tõttu;

b)	vajaduse korral loomakorjuste transport töötlemisettevõtetesse;

c)	mis tahes muud meetmed, mis on hädavajalikud haiguspuhangu likvideerimiseks.

Komisjon määrab artikli 40 lõikes 2 osutatud korras teiste käesoleva lõike punktis c osutatud meetmete laadi, mis vastavad ühenduse sama rahalise toetuse saamise tingimustele, ning juhud, mille korral kohaldatakse käesoleva lõike punkti a alapunkti v.

5.   Olukord vaadatakse komitees esimest korda läbi hiljemalt 45 päeva pärast suu- ja sõrataudi esimese puhangu ametlikku kinnitamist ja edaspidi vastavalt sündmuste käigule. Kõnealune läbivaatamine hõlmab nii veterinaariaalast olukorda kui ka hinnangut juba kantud või tehtud kulutuste kohta. Läbivaatamise järel võib artikli 40 lõikes 3 osutatud korras vastu võtta uue otsuse ühenduse rahalise toetuse kohta, mis võib olla suurem kui lõikes 4 sätestatud 60 %. Kõnealuses otsuses sätestatakse toetuse saamise tingimustele vastavad kulutused ja ühenduse rahalise toetuse tase. Lisaks võib selle otsuse vastuvõtmisel sätestada mis tahes meetmeid, mida asjaomane liikmesriik peab võtma, et tagada tegevuse edukus, ja eriti meetmeid, mida ei ole mainitud käesoleva artikli lõikes 2.

Artikkel 15

Ühenduse rahalist toetust võib anda igale meetmele, mille ühendus on otsustanud võtta suu- ja sõrataudivastases võitluses väljaspool ühendust, eriti artiklite 8 ja 10 kohaselt võetud meetmetele.

Artikkel 16

Artiklis 15 osutatud meetmed ja meetmete rakenduseeskirjad, nende kohta kehtivad tingimused ning ühenduse rahalise toetuse tase otsustatakse artikli 40 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 17

Nõukogu 11. detsembri 1991. aasta otsusega 91/666/EMÜ (millega luuakse suu- ja sõrataudi vaktsiinide ühenduse varud) (16) asutatud ühenduse suu- ja sõrataudivastaste vaktsiinide reservi jaoks võib anda ühenduse abi.

Ühenduse osaluse tase ja tingimused, mis sellise osaluse suhtes võivad kehtida, määratakse kindlaks artikli 40 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 18

Artiklites 15, 16 ja 17 nimetatud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

Kui tõsise suu- ja sõrataudi puhangu tõttu oleks käesoleva jao sätete alusel vaja teha kulutusi, mis ületavad kooskõlas esimese lõiguga kindlaks määratud eraldisi, võtab komisjon oma volituste piires vajalikud meetmed või esitab eelarvepädevale institutsioonile vajalikud ettepanekud, et tagada artikliga 14 seotud rahaliste kohustuste täitmine.

4.   JAGU

Loomatervise, loomade heaolu ja toiduohutuse alane teabepoliitika

Artikkel 19

Ühendus annab rahalist toetust loomatervise, loomade heaolu ja loomse päritoluga toodete toiduohutuse valdkonnas teabepoliitika sisseseadmiseks, mis hõlmab

a)

teabevahendite sisseseadmist ja arendamist, sealhulgas sobivat andmebaasi i) kogu loomatervist, loomade heaolu ja loomse päritoluga toodete toiduohutust käsitlevate ühenduse õigusaktidega seotud teabe kogumiseks ja säilitamiseks; ii) alapunktis i osutatud teabe levitamiseks pädevatele asutustele, tootjatele ja tarbijatele, võttes vajaduse korral arvesse liideseid siseriiklike andmebaasidega;

b)	loomade heaolu käsitlevate õigusaktide ettevalmistamiseks ja väljatöötamiseks vajalike uuringute tegemist.

Artikkel 20

Artiklis 19 osutatud meetmed, nende rakenduseeskirjad ja ühenduse rahalise toetuse tase otsustatakse artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 21

Käesolevas jaos piiritletud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

5.   JAGU

Tehnilised ja teaduslikud meetmed

Artikkel 22

Ühendus võib võtta või aidata liikmesriikidel või rahvusvahelistel organisatsioonidel võtta tehnilisi ja teaduslikke meetmeid, mis on vajalikud ühenduse veterinaariaalaste õigusaktide täiendamiseks ja veterinaariaalase hariduse või koolituse arendamiseks.

Artikkel 23

Artiklis 22 osutatud meetmed, nende rakenduseeskirjad ja ühenduse rahalise toetuse tase otsustatakse artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 24

Käesolevas jaos sätestatud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

III   PEATÜKK

Loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ja seire programmid

Artikkel 25

Ilma et see piiraks artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamist, määratakse ühenduse rahaline osalus veiste brutselloosi, tuberkuloosi ja leukoosi likvideerimisel kindlaks direktiiviga 77/391/EMÜ ja direktiiviga 82/400/EMÜ.

Artikkel 26

1.   Ühenduse rahaline toetus sigade klassikalise katku likvideerimiseks määratakse kindlaks otsusega 80/1096/EMÜ.

2.   Ühenduse rahaline toetus lammaste brutselloosi likvideerimiseks määratakse kindlaks nõukogu 21. mai 1990. aasta otsusega 90/242/EMÜ (lammaste ja kitsede brutselloosi likvideerimise kohta) (17).

Artikkel 27

1.   I lisas loetletud loomahaiguste ja zoonooside riiklike likvideerimise, tõrje ja seire programmide (edaspidi „programmid”) rahastamisel liikmesriikide kantud kulude hüvitamiseks kehtestatakse ühenduse finantsmeede.

I lisas esitatud loetelu võib muuta artikli 40 lõikes 2 osutatud korras, eelkõige uute loomahaiguste osas, mis kujutavad riski loomatervisele ja kaudselt inimeste tervisele, või uusi epidemioloogilisi ja teaduslikke tõendeid arvesse võttes.

2.   Hiljemalt iga aasta 30. aprilliks esitavad liikmesriigid komisjonile ühe- või mitmeaastased programmid, mis algavad järgmisel aastal ja millele nad soovivad saada ühenduse rahalist toetust.

Pärast 30. aprilli esitatud programmidele järgmisel aastal toetust ei anta.

Liikmesriikide esitatud programmid sisaldavad vähemalt järgmist:

a)	haiguse epidemioloogilise olukorra kirjeldus enne programmi alguskuupäeva;

b)	nende geograafiliste ja halduspiirkondade kirjeldus ja piiritlemine, kus programmi kohaldatakse;

c)	programmi tõenäoline kestus, kohaldatavad meetmed ja programmi lõppkuupäevaks oodatav tulemus;

d)	programmi hinnanguline maksumus ja eeldatava kasu analüüs.

Üksikasjalikud kriteeriumid, sealhulgas rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavad kriteeriumid, võetakse vastu artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

Liikmesriikide esitatud mitmeaastastes programmides esitatakse käesolevas lõikes osutatud kriteeriumide kohaselt nõutav teave eraldi iga programmi aasta kohta.

3.   Komisjon võib liikmesriigil paluda kas esitada mitmeaastase programmi või vajaduse korral pikendada esitatud üheaastase programmi kestust, kui mitmeaastane programmitöö on vajalik selleks, et tagada konkreetse haiguse tõhusam ja tulemuslikum likvideerimine, tõrje ja seire, eelkõige juhtudel, kui see on vajalik loomatervisele ja kaudselt inimeste tervisele tuleneva potentsiaalse ohu tõttu.

Komisjon võib koostöös asjaomaste liikmesriikidega koordineerida rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavaid piirkondlikke programme.

4.   Komisjon kaalub liikmesriikide esitatud programme nii veterinaarsest kui ka rahalisest küljest.

Liikmesriigid edastavad komisjonile asjakohase lisateabe, mida viimane nõuab programmi hindamiseks.

Kogu programme käsitleva teabe kogumise periood lõpeb iga aasta 15. septembril.

5.   Hiljemalt iga aasta 30. novembriks kiidetakse artikli 40 lõikes 3 osutatud korras heaks

a)	programmid, mida on vajaduse korral muudetud, et võtta arvesse käesoleva artikli lõikega 4 ette nähtud hinnangut;

b)	ühenduse rahalise toetuse tase;

c)	ühenduse rahalise toetuse ülempiir;

d)	kõik tingimused, millest ühenduse rahaline toetus võib sõltuda.

Programmid kiidetakse heaks kuni kuueks aastaks.

6.   Muudatused programmides tuleb heaks kiita artikli 40 lõikes 3 osutatud korras.

7.   Iga heakskiidetud programmi kohta esitavad liikmesriigid komisjonile järgmised aruanded:

a)	tehnilised vahearuanded ja finantsvahearuanded;

b)	hiljemalt iga aasta 30. aprilliks iga-aastane tehniline aruanne, mis sisaldab hinnangut saavutatud tulemuste kohta ning eelneva aasta kulude üksikasjalikku arvestust.

8.   Maksetaotlused konkreetse programmi raames eelmisel aastal liikmesriikide kantud kulutuste kohta esitatakse komisjonile hiljemalt 30. aprilliks.

Maksetaotluste esitamise hilinemise korral vähendatakse kõnealuse aasta ühenduse rahalist toetust 25 % võrra 1. juunil, 50 % võrra 1. augustil, 75 % võrra 1. septembril ja 100 % võrra 1. oktoobril.

Hiljemalt iga aasta 30. oktoobriks otsustab komisjon ühenduse makse suuruse, arvestades lõike 7 kohaselt liikmesriigi esitatud tehnilisi ja finantsaruandeid.

9.   Komisjoni eksperdid võivad koostöös pädeva asutusega teha kohapealset kontrolli, kui see on vajalik käesoleva otsuse ühetaolise kohaldamise tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (18) artikliga 45.

Kontrolli tegemisel võib komisjoni eksperte abistada ekspertide grupp, kes on moodustatud artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

10.   Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 40 lõikes 2 sätestatud korras.

11.   Liikmesriigid võivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklile 17 koostatud rakenduskavade raames eraldada vahendeid käesoleva otsuse I lisas osutatud akvakultuurloomadel esinevate taudide likvideerimiseks.

Vahendid eraldatakse käesolevas artiklis sätestatud korras järgmiste kohandustega:

a)	toetuse määr vastab määruses (EÜ) nr 1198/2006 sätestatud määrale;

b)	ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 8.

Likvideerimine toimub kooskõlas direktiivi 2006/88/EÜ artikli 38 lõikega 1 või likvideerimisprogrammi alusel.

Artikkel 28

1.   Olenemata artiklitest 25, 26 ja 27, määrab komisjon kõnealustes artiklites osutatud haigustega seotud programmide korral ühenduse rahalise osaluse tasemeks artikli 40 lõikes 2 osutatud korras 50 % kulutustest, mis on liikmesriigile tekkinud seoses hüvituse maksmisega omanikele asjaomase haiguse tõttu tapetud kariloomade eest.

2.   Liikmesriigi taotlusel vaatab komisjon komitees uuesti läbi olukorra haiguste suhtes, mida reguleerivad artiklid 25, 26 ja 27. Kõnealune läbivaatamine hõlmab nii veterinaariaalast olukorda kui ka hinnangut juba kantud või kantavate kulutuste kohta. Pärast kõnealust läbivaatamist võetakse artikli 40 lõikes 3 osutatud korras vastu uus otsus ühenduse rahalise toetuse kohta, mis võib ületada 50 % kulutustest, mis on liikmesriikidele tekkinud seoses hüvituse maksmisega omanikele asjaomase haiguse tõttu tapetud loomade eest.

Kõnealuse otsuse vastuvõtmisel võib ette näha mis tahes meetmeid, mida asjaomane liikmesriik peab võtma tegevuse edukuse tagamiseks.

Artikkel 29

Ühenduse eelarvelisi kulukohustusi programmide kaasrahastamiseks täidetakse kord aastas. Mitmeaastaste programmide kulukohustused võetakse vastu vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (19) artikli 76 lõikele 3. Mitmeaastaste programmide esimene kulukohustus täidetakse pärast programmi heakskiitmist. Kõik järgmised kohustused täidab komisjon käesoleva otsuse artikli 27 lõikes 5 osutatud toetuse andmise otsuse alusel.

IV   PEATÜKK

VETERINAARINSPEKTSIOON

1.   JAGU

Sissejuhatavad sätted

Artikkel 30

Ühendus toetab veterinaarinspektsiooni tõhususe parandamist,

—	andes rahalist abi kontakt- ja referentlaborite jaoks;

—	andes rahalist toetust zoonoosi ennetamise eesmärgil tehtavaks kontrolliks;

—	andes rahalist toetust seoses siseturu toimimisega kontrollistrateegia rakendamiseks.

2.   JAGU

Kontakt- ja referentlaborid

Artikkel 31

1.   Iga ühenduse veterinaariaalaste õigusaktidega kooskõlas määratud ja neis õigusaktides sätestatud kohustusi ja nõudeid täitev kontakt- või referentlabor võib saada ühenduse abi.

2.   Korraldused lõikes 1 osutatud abi andmiseks, abi suhtes kehtivad tingimused ning abi summa määratakse kindlaks artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

3.   Käesolevas jaos sätestatud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

3.   JAGU

Tõrjestrateegia

Artikkel 32

1.   Iga liikmesriik koostab veterinaarsektoris töötavate ametnike vahetamise programmi.

2.   Komisjon kooskõlastab vahetusprogrammid liikmesriikidega komitees.

3.   Asjaomased liikmesriigid võtavad kõik kooskõlastatud vahetusprogrammide rakendamiseks vajalikud meetmed.

4.   Igal aastal kontrollitakse komitees liikmesriikide aruannete põhjal vahetusprogrammide rakendamist.

5.   Liikmesriigid võtavad saadud kogemusi arvesse vahetusprogrammide täiustamiseks ja laiendamiseks.

6.   Ühenduse rahalist abi võib anda vahetusprogrammide sujuva toimimise tagamiseks, eriti artikli 34 lõikes 1 osutatud edasiste koolituskursuste kaudu. Ühenduse rahalise toetuse tase ja selle suhtes kehtivad tingimused määratakse kindlaks artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

7.   Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikleid 23 ja 24.

Artikkel 33

Artikli 32 lõikeid 6 ja 7 kohaldatakse programmide suhtes, mis seatakse sisse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ (millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted) (20) ja nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ (milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted) (21) alusel, pidades silmas veterinaarkontrollide korraldamist välispiiridel kolmandatest riikidest imporditud toodete suhtes.

Artikkel 34

1.   Komisjon võib kas otse või pädevate riigiasutuste kaudu liikmesriikides korraldada töötajatele täiendõpet või kokkusaamisi, seda eriti artiklis 33 osutatud veterinaarkontrollide eest vastutavatele töötajatele.

Pädevate ametiasutuste taotlusel ja komisjoni nõusolekul võivad kõnealuses täiendõppes või kokkusaamistel vabade kohtade olemasolul osaleda selliste kolmandate riikide personal, kes on sõlminud ühendusega koostöölepingud veterinaarinspektsiooni valdkonnas, ja veterinaaria teaduskonna lõpetanud, laiendamaks oma väljaõpet ühenduse eeskirjade valdkonnas.

2.   Komisjon kehtestab artikli 40 lõikes 2 osutatud korras korraldused lõikes 1 sätestatud meetmete korraldamiseks ja ühenduse rahalise toetuse taseme.

Artikkel 35

1.   Ühendus võib anda rahalist abi süsteemide sisseseadmiseks loomade identifitseerimise ja haigustest teatamise tarvis õigusaktide alusel, mis käsitlevad veterinaarkontrolli ühendusesiseses elusloomakaubanduses, pidades silmas siseturu väljakujundamist.

2.   Komisjon kehtestab pärast komiteega konsulteerimist korraldused lõikes 1 sätestatud meetme korraldamiseks ja ühenduse rahalise toetuse taseme.

Artikkel 36

1.   Ühenduse rahalist toetust võib anda järgmiste veterinaarprotseduuride arvutistamiseks:

a)	elusloomade ja loomse päritoluga toodete ühendusesisene kaubandus ja import;

b)	ühtsete elektrooniliste veterinaariaalaste süsteemide veebimajutus, haldamine ja hooldus, sealhulgas vajaduse korral liidesed riiklike andmebaasidega.

2.   Organisatsioonilised korraldused rahastamiseks lõike 1 alusel ning ühenduse rahalise toetuse tase määratakse kindlaks artikli 40 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 37

1.   Kui liikmesriigil peaks struktuurilisest või geograafilisest seisukohast tekkima uue tõrjestrateegia rakendamisel personalihõivega või infrastruktuuriga seotud probleeme, mille on põhjustanud elusloomade ja loomsete saaduste siseturu väljakujundamine, võib liikmesriik üleminekuaja jooksul saada ühenduse rahalist abi, mida järk-järgult vähendatakse.

2.   Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile siseriikliku programmi, millega on kaasas kogu asjakohane finantsteave, mis on kavandatud liikmesriigi juhtimissüsteemi täiustamiseks.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikli 27 lõikeid 3–11.

Artikkel 38

Käesolevas jaos sätestatud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Käesoleva otsuse tingimuste kohaselt rahastatavaid kulutusi haldab vahetult komisjon vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 148 lõikele 2.

Artikkel 40

1.   Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (22) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 15 päeva.

Artikkel 41

Komisjon esitab iga nelja aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande loomatervise olukorra ja programmide rakendamise kulutõhususe kohta eri liikmesriikides, sealhulgas kehtestatud kriteeriumide üksikasjad.

Artikkel 42

Otsus 90/424/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 43

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  16. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

(3)  Vt lisa II.

(4)  ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

(5)  EÜT L 145, 13.6.1977, lk 44.

(6)  EÜT L 173, 19.6.1982, lk 18.

(7)  EÜT L 325, 1.12.1980, lk 5.

(8)  EÜT L 223, 2.8.1989, lk 19.

(9)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(10)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

(11)  ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(12)  ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

(13)  ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.

(14)  EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58.

(15)  ELT L 306, 22.11.2003, lk 1.

(16)  EÜT L 368, 31.12.1991, lk 21.

(17)  EÜT L 140, 1.6.1990, lk 123.

(18)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(19)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(20)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

(21)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(22)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

---

---

---

---