Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32008R1078

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 1078/2008, 3. november 2008 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide kantud kuludega kalanduse lähteandmete kogumisel ja haldamisel

    ELT L 295, 4.11.2008, p. 24–33 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    ⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1078/oj

    4.11.2008   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 295/24

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1078/2008,

    3. november 2008,

    millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide kantud kuludega kalanduse lähteandmete kogumisel ja haldamisel

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 22. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, (1) eriti selle artiklit 31,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (2) luuakse alus kalanduse teaduslikuks analüüsiks ja ühise kalanduspoliitika rakendamisega seotud usaldusväärsete teaduslike nõuannete esitamiseks.

    (2)

    Komisjon võtab vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 199/2008 vastu mitmeaastase ühenduse programmi, mille alusel peaksid liikmesriigid kehtestama mitmeaastased riiklikud programmid andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks.

    (3)

    Määruse (EÜ) nr 861/2006 artikliga 9 on lisaks muudele meetmetele ette nähtud ühenduse rahaline toetus lähteandmete kogumise valdkonna meetmetele. Lisaks peab komisjon kõnealuse määruse artikli 24 kohaselt igal aastal otsustama kõnealustele meetmetele eraldatava iga-aastase ühenduse rahalise toetuse.

    (4)

    Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte alusel tuleb kehtestada eeskirjad ja kord, mida liikmesriigid peavad järgima, et saada andmete kogumise valdkonnas kantud kulude puhul ühenduselt rahalist abi. Samuti on asjakohane, et kõnealuste eeskirjade ja korra täitmata jätmine toob kaasa kulude rahastamisest väljaarvamise.

    (5)

    Iga-aastane ühenduse toetus peab põhinema aastaeelarve prognoosidel, mille hindamisel tuleb arvesse võtta liikmesriikide kehtestatud riiklikke programme.

    (6)

    Ühenduse rahaliste vahendite tõhusa eraldamise tagamiseks peab aastaeelarve prognoos olema kooskõlas riikliku programmiga ette nähtud meetmetega.

    (7)

    Menetluse lihtsustamise huvides on vaja seoses riiklike programmide täitmisega kehtestada liikmesriikidele aastaeelarve prognoosi esitamise eeskirjad ja vorm. Abikõlblikena tuleks käsitada ainult kulusid, mis on otseselt seotud riiklike programmide rakendamisega ja mida liikmesriigid on nõuetekohaselt põhjendanud ja tegelikult kandnud. Sellega seoses on samuti asjakohane selgitada partnerite ja alltöövõtjate rolli ja kohustusi riiklike programmide rakendamisel.

    (8)

    Seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 5 lõikega 2 ette nähtud mitmeaastaste programmide tehniliste aspektide muutmise võimalusega on asjakohane kehtestada eeskirjad, mille alusel võivad liikmesriigid vastavalt muuta riiklike programmide nõuetekohaseks rakendamiseks vajalike rahaliste vahendite jaotumust. Liikmesriikidel peab olema lubatud jaotada vahendeid eri kulukategooriate vahel ümber, kui seda peetakse kasulikuks riikliku programmi rakendamisel.

    (9)

    Tuleks kehtestada eeskirjad, et tagada kulude hüvitamise taotluste kooskõla komisjoni otsusega ühenduse iga-aastase toetuse heakskiitmise kohta. Kõnealused eeskirjad peaksid hõlmama selliste taotluste esitamise ja heakskiitmise korda. Vajaduse korral tuleb kõnealustele eeskirjadele mittevastavad taotlused tühistada.

    (10)

    On asjakohane maksta summad kahes osas, võimaldades sellega liikmesriikidel kasutada ühenduse rahalist toetust juba programmi rakendamise ajal.

    (11)

    Selleks et tagada ühenduse vahendite korrektne kasutamine, peab komisjonil ja kontrollikojal olema võimalus kontrollida vastavust käesoleva määrusega ja selleks tuleb neile esitada kogu teave, mis on oluline määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklis 28 osutatud kontrolli ja finantskorrektsioonide teostamisel.

    (12)

    Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Sisu

    Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses ühenduse rahalise toetusega kulude katmisel, mis tekivad liikmesriikides kalanduse lähteandmete kogumisel ja haldamisel.

    Artikkel 2

    Aastaeelarve prognoosi esitamine

    1.   Liikmesriigid, kes soovivad saada ühenduse rahalist toetust määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 4 osutatud mitmeaastase programmi (edaspidi „riiklik programm”) rakendamiseks, peavad esitama komisjonile kõnealuse programmi rakendamisele eelneva aasta 31. märtsiks

    a)

    riikliku programmi esimese rakendusaasta aastaeelarve prognoosi ning

    b)

    riikliku programmi iga järgneva rakendusaasta esialgse aastaeelarve prognoosi.

    2.   Liikmesriigid esitavad riikliku programmi esimesele rakendusaastale järgneva iga rakendusaasta kohta aastaeelarvete lõplikud prognoosid, kui need erinevad juba esitatud esialgsetest eelarveprognoosidest. Lõplikud aastaeelarvete prognoosid esitatakse asjakohasele rakendusaastale eelneva aasta 31. oktoobriks.

    3.   Ajavahemikku 2009–2010 hõlmava esimese riikliku programmi aastaeelarve prognoosid esitatakse 15. oktoobriks 2008.

    Artikkel 3

    Aastaeelarve prognoosi sisu

    1.   Aastaeelarve prognoos hõlmab kavandatud aastaseid kulutusi, mida liikmesriik eeldatavasti peab kandma oma riikliku programmi rakendamisel.

    2.   Aastaeelarve prognoos esitatakse:

    a)

    käesoleva määruse I lisas esitatud kulukategooriate lõikes;

    b)

    komisjoni otsuses, millega kehtestatakse kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitlev mitmeaastane ühenduse programm, sätestatud mooduli lõikes, ning

    c)

    vajaduse korral piirkondade lõikes vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 665/2008 (3) artikli 1 punktile a.

    3.   Liikmesriigid esitavad aastaeelarve prognoosid elektrooniliselt, kasutades komisjoni kehtestatud ja neile edastatud finantsvorme.

    Artikkel 4

    Aastaeelarve prognoosi hindamine

    1.   Komisjon hindab aastaeelarve prognoose, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 6 lõike 3 kohaselt heakskiidetud riiklikke programme.

    2.   Komisjon võib aastaeelarve prognooside hindamiseks nõuda, et liikmesriigid esitavad asjakohaste kulude kohta täiendava selgituse. Liikmesriik esitab kõnealuse selgituse 15 kalendripäeva jooksul alates komisjoni nõudest.

    3.   Kui liikmesriik jätab piisava selgituse lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul esitamata, võib komisjon jätta vajaduse korral asjakohased kulud vastavast heakskiidetavast aastaeelarve prognoosist välja.

    Artikkel 5

    Ühenduse rahaline toetus

    Komisjon kiidab aastaeelarve prognoosi heaks ja otsustab igale riiklikule programmile iga-aastase ühenduse rahalise toetuse andmise määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklis 24 sätestatud korra kohaselt ning artiklis 4 osutatud aastaeelarve prognooside hindamise tulemuste põhjal.

    Artikkel 6

    Heakskiidetud aastaeelarve prognoosi muudatused

    1.   Liikmesriigid võivad artikli 5 kohaselt heakskiidetud aastaeelarve prognoosis esitatud summad moodulite ja kulukategooriate vahel üle kanda üksnes ühe piirkonna piires ja tingimusel, et

    a)

    ülekantud summad ei ületa 50 000 eurot või 10 % piirkonna heakskiidetud kogueelarvest, juhul kui kõnealune eelarve on alla 500 000 euro;

    b)

    liikmesriigid teavitavad komisjoni ülekandmise vajaduse tekkimisel.

    2.   Kõik muud artikli 5 kohaselt heakskiidetud aastaeelarve prognoosi muudatused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ning komisjon peab need heaks kiitma enne kulutuse tegemist.

    Artikkel 7

    Abikõlblikud kulud

    1.   Ühenduse rahalise toetuse saamiseks peavad kulud:

    a)

    olema liikmesriigi poolt tegelikult kantud;

    b)

    olema seotud riikliku programmiga ettenähtud meetmetega;

    c)

    olema kajastatud aastaeelarve prognoosis;

    d)

    kuuluma ühte I lisas loetletud kategooriatest;

    e)

    olema seotud meetmega, mis on teostatud kooskõlas määruses (EÜ) nr 199/2008 ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustega;

    f)

    olema tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud liikmesriigi ja tema partnerite raamatupidamisaruannetes;

    g)

    olema määratletud vastavalt kehtivatele raamatupidamisstandarditele ja kooskõlas riiklike õigusaktide nõuetega;

    h)

    olema mõistlikud, õigustatud ja vastama usaldusväärse finantsjuhtimise nõuetele eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest;

    i)

    olema kantud riikliku programmiga ettenähtud meetme rakendamise ajal.

    2.   Abikõlblikud kulud on seotud:

    a)

    järgmiste andmete kogumise meetmetega:

    —

    määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 10 osutatud proovivõtukohtadega seotud andmete kogumine vahetu proovivõtmise või intervjuude ja küsitluste kaudu;

    —

    määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 11 osutatud kaubandusliku ja harrastuskalapüügi vaatlus merel;

    —

    määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 12 osutatud teadusuuringud merel;

    b)

    määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 3 osutatud ühenduse mitmeaastase programmi kohaste andmete haldamise järgmiste meetmetega:

    —

    andmebaasi ja veebisaidi arendamine;

    —

    andmesisestus (salvestus);

    —

    andmete kvaliteedikontroll ja valideerimine;

    —

    andmete töötlemine esmastest andmetest üksikasjalikeks või koondandmeteks;

    —

    esmaste sotsiaalmajanduslike andmete ümberkujundamine metaandmeteks;

    c)

    järgmiste määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 3 osutatud ühenduse mitmeaastase programmi kohaste andmete kasutamise meetmetega:

    —

    andmekogumite ja nende kasutamise eeskirjade koostamine, et toetada teaduslikku analüüsi kalavarude majandamiseks koostatavate nõuannete alusena;

    —

    bioloogilise parameetri hinnang (vanus, kaal, sugu, suguküpsus ja sigivus);

    —

    andmekogumite ettevalmistamine kalavarude suuruse hindamiseks, biomajanduslikuks modelleerimiseks ja vastavaks teaduslikuks analüüsiks.

    Artikkel 8

    Abikõlbmatud kulud

    Järgmised kulud ei ole abikõlblikud ühenduse rahalise toetuse saamiseks:

    a)

    kasumimarginaal, eraldised, lootusetud võlad;

    b)

    võlgnetavad intressid ja panga teenustasud;

    c)

    keskmised tööjõukulud;

    d)

    kaudsed kulud, nagu hoonete ja objektide, haldamise ja tugitöötajatega seotud kulud, kontorivarustus, infrastruktuurikulud, jooksvad ja hoolduskulud, näiteks sidekulud, kaupadele ja teenustele tehtud kulutused;

    e)

    varustus, mida ei kasutata andmete kogumise ja haldamise eesmärgil, näiteks skannerid, printerid, mobiiltelefonid, käsisaatjad, video- ja fotoaparaadid;

    f)

    sõidukite soetamine;

    g)

    jaotus-, turustus- ja reklaamikulud toodete ja äritegevuse edendamiseks;

    h)

    esinduskulud, v.a need, mida komisjon peab tingimata hädavajalikuks riikliku programmi teostamiseks;

    i)

    luksuskaupade ja reklaamikulud;

    j)

    kõik kolmanda poole rahastatud muude programmide/projektide kulud;

    k)

    kõik riikliku programmi alusel tehtud töö tulemuste kaitsmise kulud;

    l)

    kõik tagastatava maksu liigid (sealhulgas käibemaks);

    m)

    liikmesriigile tasuta kättesaadavaks tehtud vahendid;

    n)

    mitterahaliste sissemaksete väärtus;

    o)

    tarbetud või mõtlematud kulud.

    Artikkel 9

    Programmide rakendamine

    1.   Liikmesriike võivad riiklike programmide rakendamisel abistada nende partnerid. Partnerid on organisatsioonid, kes on riiklikus programmis sõnaselgelt märgitud kui liikmesriikide abistajad kogu programmi või selle olulise osa rakendamisel. Partnerid on otseselt seotud riikliku programmi ühe või enama ülesande tehnilise rakendamisega ning neil on riiklike programmide rakendamisel liikmesriikidega võrdsed kohustused.

    2.   Partnerid ei osale programmis liikmesriigi või teiste partnerite alltöövõtjatena.

    3.   Kindlaksmääratud aja jooksul võivad teostada konkreetseid riikliku programmi ülesandeid alltöövõtjad, keda ei käsitata partneritena. Alltöövõtjad on füüsilised või juriidilised isikud, kes pakuvad teenuseid liikmesriikidele ja/või nende partneritele. Mis tahes alltöövõtu kasutamiseks meetme teostamise ajal, kui see ei ole ette nähtud esialgse programmi ettepanekuga, tuleb eelnevalt saada komisjoni kirjalik luba.

    Artikkel 10

    Hüvitamistaotluste esitamine

    1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile riiklike programmide rakendamisel kantud kulude hüvitamise taotlused iga asjaomasele kalendriaastale järgneva aasta 31. maiks. Kõnealused taotlused sisaldavad:

    a)

    kirja, milles on märgitud kulude kogusumma, mille hüvitamist taotletakse, ning milles on selgelt märgitud II lisas loetletud punktid;

    b)

    finantsaruannet, mida esitatakse kulukategooria, mooduli ja vajaduse korral piirkondade lõikes, nagu on märgitud artikli 3 lõikes 3 osutatud finantsvormides. Finantsaruanne esitatakse komisjoni kehtestatud ja liikmesriikidele edastatud vormis;

    c)

    III lisas esitatud kuluaruannet ja

    d)

    I lisas märgitud asjakohaseid tõendavaid dokumente.

    2.   Hüvitamistaotlused esitatakse komisjonile elektrooniliselt.

    3.   Hüvitamistaotluste esitamisel võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et kontrollida ja tõendada, kas

    a)

    artiklis 5 osutatud otsuse alusel teostatud toimingud ja kantud kulude aruanne on kooskõlas komisjoni heakskiidetud riikliku programmiga;

    b)

    hüvitamistaotlus vastab artiklites 7 ja 8 sätestatud tingimustele;

    c)

    kulud on kantud kooskõlas määruses (EÜ) nr 861/2006, käesolevas määruses ja artiklis 5 osutatud otsuses ning riigihankelepingute sõlmimist käsitlevates ühenduse õigusaktides sätestatud tingimustega.

    Artikkel 11

    Hüvitamistaotluste hindamine

    1.   Komisjon hindab hüvitamistaotluste vastavust käesolevale määrusele.

    2.   Hüvitamistaotluse hindamiseks võib komisjon paluda liikmesriigil esitada täiendav selgitus. Liikmesriik esitab kõnealuse selgituse 15 kalendripäeva jooksul alates komisjoni nõudest.

    Artikkel 12

    Hüvitamisest väljaarvamine

    Kui liikmesriik jätab piisava selgituse artikli 11 lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul esitamata ja komisjon leiab, et hüvitamistaotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele, palub ta liikmesriigil esitada 15 kalendripäeva jooksul oma märkused. Kui kontrolli käigus kinnitatakse nõuetele mittevastavus, keeldub komisjon kõigi mittevastavate kulude või nende osa hüvitamisest ning vajaduse korral nõuab alusetult makstud toetuste tagasimaksmist või tühistab tasumata summad.

    Artikkel 13

    Hüvitamistaotluste heakskiitmine

    Komisjon kiidab hüvitamistaotlused heaks artiklites 11 ja 12 sätestatud menetluse tulemuste põhjal.

    Artikkel 14

    Toetuse maksmine

    1.   Liikmesriigile artikli 8 kohaselt iga riikliku programmi rakendamisaastaks antud ühenduse rahaline toetus makstakse kahes osas järgmiselt:

    a)

    eelmakse, mis võrdub 50 %ga ühenduse toetusest. Kõnealune makse tehakse pärast liikmesriigile artiklis 5 osutatud otsusest teatamist ning kirja laekumist, milles taotletakse eelmakset ning märgitakse selgelt II lisas loetletud punktid;

    b)

    artiklis 10 osutatud hüvitamistaotlusel põhinev iga-aastane lõppmakse. Kõnealune makse tehakse 45 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on artiklis 12 osutatud hüvitamistaotluse heaks kiitnud.

    2.   Määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 8 osutatud trahvina kohaldatavaid toetuse vähendamisi teostatakse lõike 1 punktis b viidatud iga-aastase lõppmakse arvelt.

    3.   Täiendavate kulude hüvitamise taotlusi ja tõendavaid dokumente ei võeta pärast lõppmakse teostamist vastu.

    Artikkel 15

    Valuuta

    1.   Aastaeelarve prognoosid ja hüvitamisnõuded väljendatakse eurodes.

    2.   Esimesel riikliku programmi rakendamise aastal kohaldavad liikmesriigid, kes ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis, kõnealuse programmi rakendamisele eelneva aasta 1. märtsil Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskurssi. Esimese riikliku programmi puhul, mis hõlmab ajavahemikku 2009–2010, on selleks kuupäevaks 1. oktoober 2008.

    3.   Iga riikliku programmi rakendusaasta esimesele aastale järgneva rakendusaasta puhul kohaldavad liikmesriigid, kes ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis, asjakohasele rakendamisele eelneva aasta 1. oktoobril Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskurssi.

    4.   Liikmesriigid, kes ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis, märgivad aastaeelarve prognoosis ja hüvitamistaotluses kasutatud vahetuskursi.

    Artikkel 16

    Kontroll ja finantskorrektsioonid

    Liikmesriigid esitavad komisjonile ja kontrollikojale kogu teabe, mida kõnealused asutused võivad nõuda määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklis 28 osutatud kontrolli ja finantskorrektsioonide jaoks.

    Artikkel 17

    Jõustumine

    Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Määrust kohaldatakse pärast 1. jaanuarist 2009 tekkivate kulude suhtes.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 3. november 2008

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Joe BORG

    (1)  ELT L 160, 14.6.2006, lk 1.

    (2)  ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.

    (3)  ELT L 186, 15.7.2008, lk 3.

    I LISA

    Riiklike programmide rakendamisel kantud kulude abikõlblikkus

    Abikõlblike kulude kategooriad hõlmavad kõike järgmist või osa sellest:

    a)

    Tööjõukulud:

    —

    tööjõukulud ainult selle aja eest, mida teaduslik või tehniline personal riiklikule programmile tegelikult kulutab;

    —

    tööjõukulud määratakse kindlaks vastavalt riiklikule programmile tegelikult kulutatud tööajale ning arvutatakse tegelike tööjõukulude alusel (palgad, sotsiaalkulud, sotsiaalkindlustuse ja pensionimaksed) ning nendest arvatakse maha kõik muud kulud;

    —

    tunni-/päevatasu arvutatakse 210 tööpäeva põhjal aastas;

    —

    töötajate programmile kulutatud aeg peab täielikult kajastuma dokumentides (tööajakaardid) ja seda peab vähemalt kord kuus tõendama vastutav isik. Tööajakaardid tehakse komisjoni nõudmisel talle kättesaadavaks.

    b)

    Reisikulud:

    —

    reisikulud määratakse kindlaks liikmesriigi või partnerite õigusaktide kohaselt. Reisimiseks väljaspool ühendust, kui see reis ei ole märgitud riiklikus programmis, on vaja komisjoni eelnevat nõusolekut.

    c)

    Kestvuskaubad:

    —

    kestvuskaupade eeldatav eluiga ei tohi olla lühem programmi raames tehtava töö kestusest. Need kantakse kestvuskaupade nimestikku või käsitatakse varadena vastavalt liikmesriigi või asjaomaste partnerite raamatupidamismeetoditele, -eeskirjadele ja -põhimõtetele;

    —

    abikõlblike kulude arvutamisel loetakse, et kestvuskaupade tõenäoline eluiga on kuni 25 000 euro väärtusega arvutiseadmete puhul 36 kuud ja muude kaupade puhul 60 kuud. Abikõlblik summa sõltub kaupade eeldatavast elueast programmi kestuse suhtes, tingimusel et kõnealuse summa arvutamiseks kasutatud ajavahemik algab programmi tegelikul alguskuupäeval või kaupade ostukuupäeval, kui ost toimub pärast programmi alguskuupäeva, ning lõpeb programmi lõpuleviimise kuupäeval. Samuti tuleb võtta arvesse kaupade kasutamist kõnealuse ajavahemiku jooksul;

    —

    erandina võivad püsiseadmed olla ostetud või ostuvõimalusega liisitud kuue kuu jooksul enne riikliku programmi alguskuupäeva;

    —

    kestvuskaupade ostmisel kohaldatakse samuti kehtivaid riigihanke eeskirju;

    —

    kestvuskaupadega seotud kulud tuleb tõendada kinnitatud kaubaarvetega, mis kinnitavad tarnekuupäeva ja mida tuleb komisjonile esitada koos kuluaruandega.

    d)

    Tarbekaubad ja tarned, sh arvutikulud:

    —

    tarbekaupade ja tarnete kulud on kulud tarbetoormele kõigi selliste kaupade ja seadmete ostmiseks, tootmiseks, parandamiseks või kasutamiseks, mille tõenäoline eluiga on programmi raames tehtava töö kestusest lühem. Tarbetoore ei ole hõlmatud liikmesriigi või asjaomaste partnerite kestvuskaupade nimestikuga ning seda ei käsitata varadena vastavalt liikmesriigi või asjaomaste partnerite raamatupidamismeetoditele, -eeskirjadele ja -põhimõtetele;

    —

    nende kirjeldus peab olema piisavalt üksikasjalik, et saaks otsustada selle abikõlblikkuse üle;

    —

    abikõlblikud arvutikulud on andmebaaside haldus- ja kasutustarkvara loomise ja liikmesriikidele tarnimise kulud.

    e)

    Laevadega seotud kulud:

    —

    määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 12 osutatud merel toimuvate teadusuuringute korral, sealhulgas prahitud laevadega, on abikõlblikud ainult rendikulud ja muud tegevuskulud. Arve tõestatud koopia tuleb komisjonile esitada koos kuluaruandega;

    —

    kui laev on liikmesriigi või partneri omandis, esitatakse komisjonile koos kuluaruandega üksikasjalik jaotus, kus on näidatud eelarvesse kantud tegevuskulude arvutamise viis.

    f)

    Alltöövõtukulud/väline abi:

    —

    alltöövõt/väline abi on seotud standard- ja mitteuuenduslike teenustega, mida osutatakse liikmesriigile ja/või partneritele, kes ei saa neid ise osutada. Kõnealused kulud moodustavad kuni 20 % heakskiidetud aasta kogueelarvest. Kui riikliku programmi raames tellitava alltöövõtuga seotud üldsumma ületab eespool nimetatud piirmäära, tuleb selleks eelnevalt saada komisjoni kirjalik luba;

    —

    alltöövõtulepingud sõlmib liikmesriik/partner kehtivate riigihanke eeskirjade kohaselt ja kooskõlas riigihankemenetlusi käsitlevate ühenduse direktiividega;

    —

    kõik alltöövõtjate arved sisaldavad selge viite riiklikule programmile ja moodulile (st number ja nimi või lühinimi). Kõik arved on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada osutatud teenusega hõlmatud üksikute punktide kindlakstegemist (st iga punkti selge kirjeldus ja maksumus);

    —

    liikmesriigid ja partnerid peavad tagama, et igas alltöövõtulepingus on sõnaselgelt sätestatud komisjoni ja kontrollikoja pädevus kontrollida ühenduse toetust saanud alltöövõtja dokumente ning teha kontrolli tema tööruumides;

    —

    väljaspool ühendust asuvad riigid võivad juhul, kui nende panust loetakse ühenduse programmide teostamiseks vajalikuks, osaleda riiklikus programmis alltöövõtjana, kui komisjon on selleks eelnevalt andnud kirjaliku nõusoleku;

    —

    alltöövõtjaga sõlmitud lepingu ja järgnevate maksetõendite tõestatud koopiad tuleb esitada komisjonile koos kuluaruandega.

    g)

    Muud erikulud:

    —

    mis tahes muid täiendavaid või ettenägematuid kulusid, mis ei kuulu ühte eespool nimetatud kategooriatest, võib kanda programmi eelarvesse ainult komisjoni eelneval nõusolekul, v.a kui nad on aastaeelarve prognoosis juba ette nähtud.

    h)

    Teadusliku nõustamise toetamine:

    —

    päevaraha ja reisikulud on vastavalt määruse (EÜ) nr 665/2008 artikli 10 lõikes 3 sätestatud eeskirjale abikõlblikud määruse (EÜ) nr 665/2008 artikli 10 lõikes 2 osutatud kohtumiste kestuse jooksul;

    —

    tõendavate reisidokumentide tõestatud koopia tuleb esitada komisjonile koos kuluaruandega.

    II LISA

    Kirja sisu, kus on märgitud kulude summa, mille hüvitamist taotletakse, või eelmakse taotlusega seotud kulude summa

    Kirjas, kus on märgitud kulude summa, mille hüvitamist taotletakse, või eelmakse taotlusega seotud kulude summa, märgitakse selgelt:

    1.

    komisjoni määrus, millele viidatakse (asjaomane artikkel ja lisa);

    2.

    viide riiklikule programmile;

    3.

    komisjonilt taotletav summa eurodes, millest on lahutatud käibemaks;

    4.

    taotluse liik (eelmakse, lõppmakse);

    5.

    pangakonto number, kuhu tuleks ülekanne teha.

    III LISA

    KULUARUANNE

    (saata üksusele MARE.C4 ametlike kanalite kaudu)

    ANDMETE KOGUMISE RIIKLIKU PROGRAMMI TEOSTAMISEL KANTUD RIIKLIKUD KULUD

    Komisjoni otsuse kuupäev/nr …

    Viide riiklikule õigusaktile (olemasolu korral) …

    TÕEND

    Mina, allkirjutanu …, esindades asutust …, kes vastutab asjakohase finants- ja kontrollmenetluse eest, kinnitan käesolevaga pärast kontrollimist, et kõik lisatud dokumentides sisalduvad abikõlblikud kulud, mis moodustavad kogukulu, tehti 200…. aastal summas … eurot (täpne summa kahe komakohani) seoses riikliku andmekogumise 200…. aasta programmiga, mille puhul Euroopa Komisjoni toetus on 50 %.

    … euro suurune osamakse on eespool nimetatud programmi jaoks juba saadud.

    Samuti kinnitan, et kuluaruanne on õige ja maksetaotluses on võetud arvesse kõik tehtud tagasimaksed.

    Toimingud teostati kooskõlas asjaomases otsuses sätestatud eesmärkidega ning nõukogu määrustega (EÜ) nr 199/2008 ja (EÜ) nr 861/2006, eelkõige seoses:

    —

    vastavusega ühenduse õigusele ja selle alusel vastu võetud õigusaktidele, eelkõige konkurentsieeskirju ja riigihankelepingute sõlmimist käsitlevatele eeskirjadele;

    —

    haldus- ja kontrollimenetluste kohaldamisega rahalise abi suhtes eelkõige selleks, et kontrollida kaasrahastatud toodete kättetoimetamist ja teenuste osutamist ning väidetavate kulude tegelikkusele vastavust ning et vältida, avastada ja korrigeerida eeskirjade eiramist, avastada pettused ja nõuda tagasi alusetult makstud summad.

    Lisatud tabelid sisaldavad kantud kulusid. Kestvuskaupade ja laevadega seotud kulude arvete tõendatud koopiad on lisatud. Kõigi kulusid tõendavate dokumentide ja arvete originaalid on kättesaadavad veel vähemalt kolm aastat pärast lõppmakse tegemist komisjoni poolt.

    Kuupäev: …/…/…

    Pädeva asutuse ametiisiku nimi trükitähtedega, tempel, ametinimetus ja allkiri

    Lisade loetelu:

    Top