22.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 48/19

(1)

Komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) (3) ja komisjoni 26. novembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2090/2002 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 386/90 üksikasjalikud rakenduseeskirjad füüsilise kontrolli kohta, mis teostatakse eksporditoetuse saamise tingimustele vastavate põllumajandussaaduste- ja toodete eksportimise ajal) (4) on ette nähtud eeskirjad füüsilise kontrolli ja asenduskontrolli jaoks, mida tolliasutused teevad nende eksporttoodete puhul, millele taotletakse eksporditoetust. Võttes arvesse saadud kogemusi, liikmesriikide poolt füüsilise kontrolli aastaaruannetes nimetatud probleeme ja Euroopa Kontrollikoja soovitusi, on vaja teha asjakohaseid muudatusi.

(2)

Enne tollitõkendi panemist peaks ekspordiriigi tolliasutus visuaalselt kontrollima eksporditoetust saavate toodete ja dokumentide vastavust. Visuaalse vastavuskontrolli eesmärk on parandada tollimenetluse üldisi kontrollimeetmeid ning see erineb laadilt määruse (EÜ) nr 2090/2002 artikli 10 lõikes 4 kirjeldatud asenduskontrollist ja sama määruse artiklis 5 kirjeldatud füüsilisest kontrollist. Visuaalse vastavuskontrolliga tagab tolliasutus, et laaditud kaubad on dokumentides nimetatud kaubad. Üldjuhul tooteid või kaupu maha ei laadita ning pakendeid ei avata ega eemaldata. Kui visuaalse vastavuskontrolli käigus ilmneb, et vastavusega võib probleeme olla, võib tolliasutus otsustada teha füüsilise kontrolli vastavalt määrusele (EMÜ) nr 386/90. Visuaalsete vastavuskontrollide 10 % miinimummäära loetakse tõhusaks, proportsionaalseks ja hoiatavaks. Teavitamise eesmärgil peaks ekspordiriigi tolliasutus tegema vastavuskontrolli kohta märke kontrolleksemplarile T5 või samaväärsele dokumendile.

(3)

Tolliasutustele tuleks teatada kõnealuste eksporditoetuste määrast, kui ekspordideklaratsioone valitakse füüsilisteks või asenduskontrollideks. Seepärast peaks kõnealuse teabe kohta olema märge ekspordideklaratsioonil ja kontrolleksemplaril T5 või samaväärsel dokumendil. Mõnes liikmesriigis annavad asjaomased ametiasutused juba seda teavet. Sellest tulenevalt võib eksportijad vabastada kohustusest esitada see teave kas ekspordideklaratsioonil või kontrolleksemplaril T5 või samaväärsel dokumendil.

(4)

Selleks et tagada eksporditoetuste määra teatamise kohustuse tõhus täitmine, tuleb ette näha sätted ebatäpse teabe vältimiseks. Seetõttu tuleb luua asjakohane karistuste süsteem. Kui teatatud eksporditoetuste määra alusel arvutatud toetus ja tegelikult kohaldatav eksporditoetus erinevad märkimisväärselt, võib tolliasutus jätta ekslikult vajalikud kontrollid tegemata. Eelkõige juhul, kui eksportija teatab eksporditoetuse määraks vähem kui 1 000 eurot ja kohaldatav toetus on üle 10 000 euro, peaks karistus olema tõhus, proportsionaalne ja hoiatav.

(5)

Selleks et kontrollid oleksid rohkem suunatud eksporttoodetele, mis saavad suhteliselt suuri toetussummasid, suurendatakse koguste või summadena väljendatud valikukünniseid, mille alusel ei võeta kontrolle üldiselt kontrollide miinimummäärade arvestamisel arvesse.

(6)

Tolliasutuste muutumatust kontrollimudelist tulenevat tollikontrollide etteaimatavust tuleks minimeerida. Seepärast peaks aeg, mil tollitöötajad jõuavad eksportija valdustesse ja mil nad teevad kontrolle, varieeruma. Samas peaksid eksportijad olema kohustatud mitte asendama tooteid pärast ekspordideklaratsiooni esitamist ja enne tollitöötajate saabumist, identifitseerides eksporttooted enne nende pealelaadimist. Tolliasutuste füüsiliste kontrollide registreerimist tuleks vastavalt kohandada.

(7)

Kui liikmesriik kohaldab määruse (EMÜ) nr 386/90 artikli 3 lõike 2 kolmandat lõiku, peaks olema võimalik kohaldada määruse (EÜ) nr 2090/2002 artiklis 6 sätestatud erisätteid.

(8)

Asenduskontrollid peaksid olema suunatud kogu ekspordile, mida menetluse alguses füüsiliselt ei kontrollitud. Asenduskontrollide ja eriasenduskontrollide koguarv peab hõlmama representatiivse osa ühenduse tolliterritooriumilt lahkuvast ekspordist. Nende kontrollide arv peaks seepärast põhinema protsendil kontrolleksemplari T5 või samaväärsete dokumentide arvust, mitte nende päevade arvul, mille jooksul eksporditoetust saavad tooted viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja.

(9)

Selleks et otsustada asenduskontrolli või eriasenduskontrolli vajaduse üle, peaksid väljumistolliasutused aktiivselt kontrollima tollitõkendite olemasolu ja seda, kas need on terved. Tollitõkendite kontrollide 10 % miinimummäära loetakse tõhusaks, proportsionaalseks ja hoiatavaks.

(10)

Määruse (EÜ) nr 2090/2002 III lisas esitatud aastaaruannete sätteid tuleks vastavalt kohandada.

(11)

Seetõttu tuleks määrusi (EÜ) nr 800/1999 ja (EÜ) nr 2090/2002 vastavalt muuta.

(12)

Asjaomased korralduskomiteed ei ole oma esimeeste kehtestatud tähtajaks arvamusi esitanud,

1)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 8 järele lisatakse artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Eksportija märgib eksporditoetuste summa eurodes toote- või kaubaühiku kohta enne eelkinnituse kuupäeva vastavalt määruse (EÜ) nr 1291/2000 kohases ekspordilitsentsis või sertifikaadis või määruse (EÜ) nr 1043/2005 (5) III peatüki kohases toetuse sertifikaadis sätestatule ekspordideklaratsiooni või selle elektroonilise ekvivalendi lahtrisse 44 ja kontrolleksemplari T5 või samaväärse dokumendi lahtrisse 106. Kui eksporditoetused ei ole eelnevalt kinnitatud, võib kasutada samade toodete või kaupadega seotud varasemaid eksporditoetuste makseid käsitlevat teavet, mis on kuni 12 kuud vana. Kui eksporditavat toodet või kaupa ei viida üle teise liikmesriigi piiri ja kui omavääring ei ole euro, võib eksporditoetuste määrad esitada omavääringus.

Pädevad ametiasutused võivad vabastada eksportija esimeses lõigus sätestatud nõudest, kui asutus kasutab süsteemi, mille abil asjaomased talitused saavad sama teavet.

Eksportija võib märkida ühe XIV lisas loetletud kannetest ekspordideklaratsiooni ja kontrolleksemplari T5 või samaväärsesse dokumenti, kui eksporditoetuse summa on väiksem kui 1 000 eurot.

3)

Artiklisse 51 lisatakse lõige 1a:

„1a.   Ilma et see piiraks artikli 8a teise lõigu kohaldamist, kui leitakse, et artikli 8a kohast eksporditoetuse määra ei teatatud, on kõnealune määr null. Kui vastavalt artikli 8a kohasele teabele arvutatud eksporditoetuse summa on kohaldatavast määrast väiksem, vastab kõnealuse ekspordi toetus tegelikult eksporditud toodete suhtes kohaldatavale toetusele, mida vähendatakse:

Esimest lõiku ei kohaldata, kui eksportija tõendab pädevale asutusele, et selles lõigus osutatud olukord oli tingitud vääramatust jõust või ilmsest veast või, vajaduse korral, et see põhines varasema maksega seotud õigel teabel.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui kohaldatakse artikli 51 lõiget 1 seoses karistustega, mis põhinevad samadel elementidel, mille abil määratakse kindlaks õigus saada eksporditoetust.”

4)

Lisatakse XIII ja XIV lisa, mille tekst on esitatud käesoleva määruse I lisas.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 5 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid tagavad, et eksportija valdustes tehtava füüsilise kontrolli algus on erinev võrreldes määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 5 lõikes 7 osutatud laadimise alustamiseks ette nähtud ajaga.”

3)

Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõik:

„Määruse (EMÜ) nr 386/90 artikli 3 lõike 2 kolmanda lõigu kohaldamisel võib liikmesriik kohaldada käesoleva artikli esimeses lõigus sätestatud eeskirju.”

4)

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Pädev tolliametnik esitab iga teostatud füüsilise kontrolli kohta üksikasjaliku kontrolliakti.

Kontrolliaktile märgitakse vähemalt:

Kontrolliaktid hoitakse kättesaadavana füüsilise kontrolli teostanud tolliasutuses või konkreetses kohas liikmesriigis kolm aastat pärast ekspordiaastast.”

5)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

6)

I lisa punkti 1 lisatakse alapunkt c:

7)

III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.