a)

tuleohtlik vedelik on vedelik, mille leekpunkt ei ületa 93 °C.

b)

tuleohtlik tahke aine on tahke aine või segu, mis on kergesti süttiv või võib hõõrdumise tulemusena põhjustada põlengu või soodustada selle tekkimist. Kergesti süttivad tahked ained on pulbrilised, teralised või pastataolised ained või segud, mis on ohtlikud, kui nad võivad lühiajalisel kokkupuutel süttimisallikaga (näiteks põleva tuletikuga) kergesti süttida, ja kui leek levib kiiresti.

c)

tuleohtlik gaas on gaas või gaasisegu, mille süttimispiirkond õhuga kokkupuutel on temperatuuril 20 °C ja normaalrõhul 1,013 baari.

a)

aerosool liigitatakse „eriti tuleohtlikuks”, kui selle tuleohtlike koostisosade sisaldus on 85 % või suurem ja kui selle põlemissoojus on 30 kJ/g või kõrgem;

b)

aerosool liigitatakse „mittepõlevaks”, kui selle tuleohtlike koostisosade sisaldus on 1 % või väiksem ja kui selle põlemissoojus on madalam kui 20 kJ/g;

c)

kõikide muude aerosoolide suhtes teostatakse järgmised tuleohtlikkuse alusel liigitamise protseduurid või liigitatakse need „eriti tuleohtlikeks”. Süttimiskauguse katse, katse suletud ruumis ja vahu süttivuskatse tehakse kooskõlas punktiga 6.3.

a)

kui eripõlemissoojus on alla 20 kJ/g:

b)

Kui eripõlemissoojus on 20 kJ/g või kõrgem, liigitatakse aerosool „eriti tuleohtlikuks”, kui süttimine toimub 75 cm kaugusel või kaugemal; muudel juhtudel liigitatakse aerosool „tuleohtlikuks”.

a)

Aerosooltoode liigitatakse „eriti tuleohtlikuks”, kui:

b)

Aerosooltoode, mis ei vasta alapunktis a sätestatud kriteeriumidele, liigitatakse „tuleohtlikuks”, kui leegi kõrgus on 4 cm või rohkem ja põlemine kestab 2 sekundit või kauem.”;

a)

tunnustatud tehnikaeeskirjade kohaselt, mis sisalduvad näiteks standardites ASTM D 240, ISO 13943 86.–86.3 ja NFPA 30B või teaduskirjanduses

või

b)

rakendades järgmist arvutusmeetodit:

ΔHc

=

toote eripõlemissoojus (kJ/g);

wi%

=

koostisosa i massiosa tootest;

ΔHc(i)

=

toote koostisosa i eripõlemissoojus (kJ/g).

„b)

Kui aerosool on punktis 1.9 sätestatud kriteeriumide kohaselt liigitatud „tuleohtlikuks” või „eriti tuleohtlikuks”:

„a)

olenemata aerosoolmahuti sisust mis tahes täiendavad ettevaatusabinõud, mis juhivad tarbijate tähelepanu kõnealuse tootega kaasnevatele eriohtudele; kui aerosoolmahutile on eraldi lisatud kasutusjuhised, peavad ka need sisaldama kõnealuseid ettevaatusabinõusid;

b)

kui aerosool on punktis 1.9 sätestatud kriteeriumide kohaselt liigitatud „tuleohtlikuks” või „eriti tuleohtlikuks”, järgmised hoiatused:

i)

Vee temperatuur ja katse kestus peavad olema sellised, et aerosooli siserõhk saavutab sama taseme, mis on aerosooli sisul ühtlase 50 °C temperatuuri korral.

ii)

Kõik aerosoolid, millel esineb nähtavaid püsivaid kahjustusi või lekkeid, tuleb tagasi lükata.

a)

Katsemeetodi peab heaks kiitma pädev asutus.

b)

Aerosoolmahutite turustamise eest vastutav isik peab esitama kinnitustaotluse pädevale asutusele. Taotlusele tuleb lisada tehniline toimik, mis sisaldab meetodi kirjeldust.

c)

Aerosoolmahutite turustamise eest vastutav isik peab seoses järelevalvega säilitama pädeva asutuse loa, tehnilise toimiku, mis sisaldab meetodi kirjeldust, ja vajaduse korral kontrolliaruanded, mis on kergesti kättesaadavad artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt etiketil märgitud aadressil.

d)

Tehniline toimik tuleb koostada ühenduse ametlikus keeles või peab olema kättesaadav selle tõestatud koopia.

e)

„Pädev asutus” on direktiivi 94/55/EÜ kohaselt igas liikmesriigis määratud asutus.”;

6.3.1.1.1.

Käesolevas katsestandardis kirjeldatakse meetodit, millega määratakse kindlaks aerosooli pihuse süttimiskaugus, et hinnata sellega kaasnevat tuleohtu. Aerosooli pihustatakse süttimisallika suunas iga 15 cm järel, et jälgida, kas pihus süttib ja püsivalt põleb. Süttimine ja püsiv põlemine on toimunud, kui püsiv leek säilib vähemalt viie sekundi jooksul. Süüteallikas on sinise, 4–5 cm kõrguse mittehelendava leegiga gaasipõleti.

6.3.1.1.2.

Kõnealune katse tehakse aerosooltoodete puhul, mille pihustamiskaugus on vähemalt 15 cm. Kõnealune katse ei hõlma vähem kui 15 cm kauguselt pihustatavaid aerosooltooteid, näiteks vaht-, vahukreem-, geel- ja pastaaerosoole või dosaatorventiilis kasutamiseks mõeldud aerosoole. Vaht-, vahukreem-, geel- ja pastaaerosooltoodete puhul tehakse vahu süttivuskatse.

6.3.1.2.1.

Vajalikud on järgmised seadmed:

6.3.1.3.1.1.

Enne katset konditsioneeritakse kõik aerosoolid ja seejärel valmistatakse ette, tühjendades neid ligikaudu ühe sekundi jooksul. Kõnealuse toimingu eesmärk on eemaldada pihustitorust mittehomogeenne aine.

6.3.1.3.1.2.

Rangelt järgitakse kasutusjuhiseid, seahulgas seda, kas mahuti on ette nähtud kasutamiseks püstises või alaspidises asendis. Kui aerosooli on vaja raputada, tuleb seda teha vahetult enne katset.

6.3.1.3.1.3.

Katse viiakse läbi tõmbetuuleta keskkonnas, mis võimaldab ventilatsiooni ja mille temperatuur on 20 °C ± 5 °C ning suhteline õhuniiskus 30–80 %.

6.3.1.3.1.4.

Kõiki aerosoolmahuteid tuleb katsetada:

6.3.1.3.1.5.

Katse ajal paigutatakse mahuti etiketile märgitud juhiste kohaselt. Vastavalt sellele paigutatakse süüteallikas.

6.3.1.3.1.6.

Järgmine protseduur nõuab pihuse katsetamist iga 15 cm tagant, kui põleti leegi ja aerosooli pihusti vaheline kaugus on 15–90 cm. Parim on alustada siis, kui põleti leegi ja aerosooli pihusti vaheline kaugus on 60 cm. Kui 60 cm vahemaa puhul toimub pihuse süttimine, tuleb kaugust põleti leegi ja aerosooli pihusti vahel 15 cm võrra suurendada. Kui juhul, kui põleti leegi ja aerosooli pihusti vaheline kaugus on 60 cm, süttimist ei toimu, tuleb kaugust 15 cm võrra vähendada. Protseduuri eesmärk on määrata kindlaks suurim kaugus aerosooli pihusti ja põleti leegi vahel, mille puhul toimub pihuse püsiv põlemine, või määrata kindlaks, et süttimist ei toimunud, kui põleti leegi ja aerosooli pihusti vaheline kaugus on 15 cm.

a)

Enne iga katset viiakse vähemalt kolm täis aerosoolmahutit ühe toote kohta temperatuurini 20 °C ± 1 °C, sukeldades vähemalt 95 % mahutist vähemalt 30 minutiks vette (kui aerosool on täielikult sukeldatud, siis piisab 30 minutilisest konditsioneerimisest);

b)

Järgige üldnõudeid. Registreerige keskkonna temperatuur ja suhteline õhuniiskus;

c)

Kaaluge üks aerosoolmahuti ja registreerige selle kaal;

d)

Määrake kindlaks siserõhk ja esialgse tühjenemise määr temperatuuril 20 °C ± 1 °C (et kõrvaldada defektsed või osaliselt täidetud aerosoolmahutid);

e)

Toetage gaasipõleti ühetasasele horisontaalsele pinnale või kinnitage põleti kinniti abil toele;

f)

Süüdake gaasipõleti; leek peab olema mittehelendav ja ligikaudu 4–5 cm kõrgune;

g)

Asetage pihusti väljundava leegist nõutavale kaugusele. Aerosooli katsetatakse selle kasutamiseks ette nähtud asendis, näiteks püstises või alaspidises asendis;

h)

Viige pihusti väljundava ja põleti leek ühele tasandile, tagades sellega, et väljundava on nõuetekohaselt leegile suunatud ja paikneb sellega ühel joonel (vt joonis 6.3.1.1). Pihus pihustatakse leegi ülemise poole suunas;

Joonis 6.3.1.1.

i)

Järgige aerosoolmahuti raputamise üldnõudeid;

j)

Avage aerosoolmahuti ventiil, et pihustada aerosooli sisu viie sekundi jooksul, välja arvatud juhul, kui toimub süttimine. Kui toimub süttimine, jätkake pihustamist ja mõõtke põlemise aeg viie sekundi jooksul alates süttimisest;

k)

Märkige lisatud tabelisse süttimise tulemused gaasipõleti ja aerosooli pihusti vaheliste kauguste lõikes;

l)

Kui etapil j süttimist ei toimu, katsetatakse aerosooli süttimise kontrollimiseks muudes asendites, näiteks püstiasendis kasutatavate toodete puhul alaspidises asendis;

m)

Korrake etappe g–l sama mahutiga, jättes kauguse gaasipõleti ja aerosooli pihusti vahel samaks, veel kaks korda (kokku kolm korda);

n)

Korrake katseprotseduuri sama toote ülejäänud kahe aerosoolmahutiga, jättes kauguse gaasipõleti ja aerosooli pihusti vahel samaks;

o)

Korrake katseprotseduuri etappe g–n, kui kaugus aerosoolmahuti pihusti ja põleti leegi vahel on 15–90 cm, olenevalt iga katse tulemusest (vt ka punkte 6.3.1.3.1.4 ja 6.3.1.3.1.5);

p)

Kui süttimist 15 cm kaugusel ei toimu, on protseduur algselt täis mahutite puhul lõpetatud. Protseduur on samuti lõpetatud, kui süttimine ja püsiv põlemine on saavutatud 90 cm vahemaa puhul. Kui 15 cm vahemaa puhul süttimist ei toimunud, märkige see üles. Kõikidel muudel juhtudel tuleb „süttimiskaugusena” märkida suurim kaugus põleti leegi ja aerosooli pihusti vahel, mille puhul tuvastati süttimine ja püsiv põlemine;

q)

Lisaks tehakse üks katse kolme mahutiga, mille nominaalmassist on täidetud 10–12 %. Kõnealuseid mahuteid katsetatakse nii, et aerosooli pihusti ja põleti leegi vaheline kaugus võrdub kaugusega, mille puhul täis mahuti katsel toimus süttimine ning millele on lisatud 15 cm;

r)

Tühjendage aerosoolmahuti 10–12 %-ni nominaalse täitmistasemest (massist) maksimaalselt 30-ekundiliste pihustustega. Pihustuste vahel peab olema vähemalt 300-sekundiline paus. Selle vaheaja jooksul asetatakse aerosoolmahutid konditsioneerimiseks veevanni;

s)

Korrake aerosoolmahutite puhul, mille nominaalmassist on täidetud 10–12 %, etappe g–n, jättes vahele etapid l ja m. Kõnealune katse tehakse üksnes aerosooli ühes asendis, näiteks püstises või alaspidises asendis, olenevalt sellest, millises asendis toimus täis mahutite süttimine (kui toimus);

t)

Kandke kõik tulemused allpool esitatud tabelisse 6.3.1.1.

a)

Anuma avatud otsale kinnitatakse sulgemissüsteem, mis kujutab endast hingedega varustatud katet; või

b)

Sulgemissüsteemina võib kasutada 0,01 kuni 0,02 mm paksust plastkilet. Kui katse tehakse plastkile abil, siis tuleb seda kasutada järgmiselt. Venitage kile ümber trumli avatud otsa ja kinnitage kummipaelaga. Kummipaela tugevus peab olema selline, et asetatuna ümber küljele toetuva trumli, venib see ainult 25 mm, kui paela madalaimale punktile on kinnitatud 0,45kilone kaal. Lõigake kilesse 25 mm pikkune pilu, alustades trumli servast 50 millimeetri kauguselt. Veenduge, et kile on pingul;

c)

Trumli teises otsas puurige selle servast 100 mm kaugusele ava läbimõõduga 50 mm selliselt, et ava on siis, kui anum on maha pandud ja katseks valmis, kõige ülemises asendis (joonis 6.3.2.1).

Joonis 6.3.2.1.

d)

Asetage 200 × 200 mm suurusele metalltoele 20–40 mm läbimõõduga ja 100 mm kõrgune parafiinküünal. Küünal tuleb vahetada, kui selle kõrgus väheneb alla 80 mm. Küünlaleek on pihuse eest kaitstud 150 mm laiuse ja 200 mm kõrguse deflektoriga. Kaitse hõlmab 45° kalde all olevat pinda 150 mm kõrgusel deflektori alusest (joonis 6.3.2.2);

Joonis 6.3.2.2.

e)

Metalltoele asetatud küünal paigutatakse trumli kahe otsa vahele keskele (joonis 6.3.2.3);

Joonis 6.3.2.3.

f)

Trummel asetatakse põrandale või toele punktis, kus temperatuur on vahemikus 15 °C kuni 25 °C. Katsetatavat toodet pihustatakse umbes 200 dm3 mahuga trumlisse, milles asub süttimisallikas.

6.3.2.3.1.1.

Enne katset konditsioneeritakse kõik aerosoolid ja seejärel valmistatakse ette, tühjendades neid ligikaudu ühe sekundi jooksul. Kõnealuse toimingu eesmärk on eemaldada pihustitorust mittehomogeenne aine.

6.3.2.3.1.2.

Rangelt järgitakse kasutusjuhiseid, sealhulgas seda, kas mahuti on ette nähtud kasutamiseks püstises või alaspidises asendis. Kui aerosooli on vaja raputada, tuleb seda teha vahetult enne katset.

6.3.2.3.1.3.

Katsed tehakse tõmbetuuleta keskkonnas, mis võimaldab ventilatsiooni ja mille temperatuur on 20 °C ± 5 °C ning suhteline õhuniiskus 30–80 %.

a)

Vähemalt kolm täis aerosoolmahutit ühe toote kohta viiakse temperatuurini 20 °C ± 1 °C, sukeldades vähemalt 95 % mahutist vähemalt 30 minutiks vette (kui aerosool on täielikult sukeldatud, siis piisab 30-minutilisest konditsioneerimisest);

b)

Mõõtke või arvutage trumli tegelik maht dm3-tes;

c)

Järgige üldnõudeid. Registreerige keskkonna temperatuur ja suhteline õhuniiskus;

d)

Määrake kindlaks siserõhk ja esialgse tühjenemise määr temperatuuril 20 °C ± 1 °C (et kõrvaldada defektsed või osaliselt täidetud aerosoolid);

e)

Kaaluge üks aerosoolmahuti ja registreerige selle kaal;

f)

Süüdake küünal ja asetage kohale sulgemissüsteem (kate või plastkile);

g)

Laia pihusega toote puhul asetage aerosooli pihusti väljundava kuni 35 mm kaugusele trumli sisendava keskpunktist. Käivitage stopper ja suunake pihus toote kasutusjuhiste kohaselt vastasasetseva sulgemissüsteemi (katte või plastkile) keskpunkti suunas. Aerosooli tuleb katsetada selle kasutamiseks ettenähtud asendis, näiteks püstises või alaspidises asendis;

h)

Pihustage seni, kuni toimub süttimine. Peatage stopper ja märkige üles möödunud aeg. Kaaluge aerosooli veel kord ja pange kaal kirja;

i)

Ventileerige ja puhastage trummel, eemaldades kõik jäätmed, mis võivad mõjutada järgnevaid katseid. Vajaduse korral jätke trummel jahtuma;

j)

Korrake katseprotseduuri etappe d–i sama toote ülejäänud kahe aerosooliga (kokku 3 katset, märkus: iga aerosooli katsetatakse ainult üks kord);

a)

katsetud toode ja teave selle kohta;

b)

aerosoolmahuti siserõhk ja tühjenemise määr;

c)

ruumi temperatuur ja suhteline õhuniiskus;

d)

kõigi katsete puhul süttimise saavutamiseks vajalik pihustamise aeg (sekundites) (kui toode ei sütti, pange see kirja);

e)

iga katse jooksul pihustatud toote mass (grammides);

f)

trumli tegelik maht (dm3-tes).

6.3.3.3.1.1.

Enne katset konditsioneeritakse kõik aerosoolid ja seejärel valmistatakse ette, tühjendades neid ligikaudu ühe sekundi jooksul. Kõnealuse toimingu eesmärk on eemaldada pihustitorust mittehomogeenne aine.

6.3.3.3.1.2.

Rangelt järgitakse kasutusjuhiseid, sealhulgas seda, kas mahuti on ette nähtud kasutamiseks püstises või alaspidises asendis. Kui aerosooli on vaja raputada, tuleb seda teha vahetult enne katset.

6.3.3.3.1.3.

Katsed tehakse tõmbetuuleta keskkonnas, mis võimaldab ventilatsiooni ja mille temperatuur on 20 °C ± 5 °C ning suhteline õhuniiskus 30–80 %.

a)

Enne iga katset viiakse vähemalt neli täis aerosoolmahutit ühe toote kohta temperatuurini 20 °C ± 1 °C, sukeldades vähemalt 95 % mahutist vähemalt 30 minutiks vette (kui aerosool on täielikult sukeldatud, siis piisab 30-minutilisest konditsioneerimisest);

b)

Järgige üldnõudeid. Registreerige keskkonna temperatuur ja suhteline õhuniiskus;

c)

Määrake kindlaks siserõhk temperatuuril 20 °C ± 1 °C (et kõrvaldada defektsed või osaliselt täidetud aerosoolid);

d)

Mõõtke katsetatava aerosooltoote tühjenemise määr või väljumise kiirus, et eraldunud katsetoote kogust saaks täpsemini hinnata;

e)

Kaaluge ära üks aerosoolmahuti ja registreerige selle kaal;

f)

Pihustage mõõdetud tühjenemise määra või väljumise kiiruse põhjal ja tootja juhiste kohaselt ligikaudu 5 grammi toodet puhta kellaklaasi keskele nii, et kuhi oleks kuni 25 mm kõrgune;

g)

Asetage 5 sekundi jooksul toote eraldumisest süttimisallikas proovi servale ja käivitage samal ajal stopper. Vajaduse korral tuleb süüteallikas umbes kahe sekundi pärast proovi servalt eemaldada, et selgelt tuvastada, kas süttimine toimus. Kui proovi süttimine ei ole ilmne, tuleb süttimisallikas uuesti proovi servale asetada;

h)

Süttimise toimumisel märkige üles järgmine teave:

i)

Ventileerige katsepiirkonda vahetult pärast iga katset;

j)

Kui süttimist ei saavutatud ja eraldunud toode säilib kasutamisaja jooksul vahu või pastana, tuleb korrata etappe e–i. Laske tootel enne süttimisallika kohaleasetamist seista vastavalt 30 sekundit, 1 minut, 2 minutit või 4 minutit;

k)

Korrake katseprotseduuri etappe e–j sama mahutiga veel kaks korda (kokku kolm korda);

l)

Korrake katseprotseduuri etappe e–k sama toote ülejäänud kahe mahutiga (kokku kolme mahutiga).

a)

teave selle kohta, kas toode süttib;

b)

leegi suurim kõrgus sentimeetrites;

c)

põlemise kestus sekundites;

d)

katsetatud toote mass.”.