18.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 243/23

(1)

Vastavalt algmääruse artiklile 5 teatas komisjon 19. detsembril 2006Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamisest seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) ja Taiwanist (mõlemad koos edaspidi „asjaomased riigid”) pärit polüvinüülalkoholi (edaspidi „PVA”) importimisega ühendusse.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille 6. novembril 2006. aastal esitas Kuraray Specialties Europe GmbH (edaspidi „kaebuse esitaja”), kes alates 2007. aasta jaanuarist kannab nime Kuraray Europe GmbH ja kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % ühenduse polüvinüülalkoholi (PVA) kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid asjaomastest riikidest pärit PVA dumpingu kohta ning sellest tuleneva olulise kahju kohta ning seda peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitanud tootjale, teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele, asjaomaste riikide eksportivatele tootjatele, importijatele/edasimüüjatele ja teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja asjaomaste eksportivate riikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(4)

Võimaldamaks HRV eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele ja HRV ametiasutustele taotluse vormid. Üks HRV eksportiv tootja taotles turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b või individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimise käigus peaks selguma, et ta ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(5)

Pidades silmas HRV eksportivate tootjate ja ühendusse importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kohaldamine dumpingu ja kahju kindlaksmääramiseks vastavalt algmääruse artiklile 17.

(6)

HRV eksportivate tootjate puhul otsustati siiski, et väljavõtteline uuring pole vajalik, kuna koostööd tegi ainult kolm eksportivat tootjat.

(7)

Komisjon palus kõigil teadaolevatel PVA importijatel esitada informatsiooni vaatlusaluse toote impordi ja müügi kohta. Komisjon moodustas neljateistkümnelt koostööd teinud importijalt saadud informatsiooni alusel valimi viiest importijast, kellest kaks asusid Saksamaal, üks Itaalias, üks Madalmaades ja üks Ameerika Ühendriikides. Kõnealused importijad esindasid koostööd teinud importijate suurimat tüüpilist müügimahtu ühenduses (umbes 80 %), mida oli võimalik uurida olemasoleva aja jooksul.

(8)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja muudele äriühingutele, kes teatasid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Küsimustikule saadi vastused kahelt ühenduse tootjalt, kolmelt HRV eksportivalt tootjalt, ühelt Taiwani eksportivalt tootjalt, viielt valimisse kuulunud importijalt ja seitsmelt kasutajalt ühenduses.

(9)

Kasutajatelt küsimustikule saadud vastustest kaks ei olnud täielikud, mistõttu neid ei saanud arvesse võtta. Lisaks esitasid oma märkused mitu kasutajat, kes ei vastanud küsimustikule.

(10)

Üks valimisse kuulunud importija tühistas kokkulepitud kontrollkäigu kaks korda väga hilises järgus. Selle tulemusena ei olnud võimalik kontrollida selle äriühingu esitatud andmeid ja need tuli jätta ajutiselt arvesse võtmata.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu informatsiooni, mida peeti vajalikuks HRV puhul turumajandusliku kohtlemise/individuaalse kohtlemise ja mõlema asjaomase riigi puhul dumpingu, tekitatud kahju ja ühenduse huvide kindlaksmääramiseks. Kontrollkäigud viidi läbi järgmiste äriühingute valdustes:

(12)

Arvestades vajadusega määrata kindlaks normaalväärtus nende HRV eksportivate tootjate jaoks, kes ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist või kellele ei pruugita seda võimaldada, toimus kontroll normaalväärtuse kindlaksmääramiseks algatamisteates osutatud võrdlusriigi, Jaapani, andmete põhjal järgmise tootja valdustes:

(13)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood” või „UP”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2003 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(14)

Vaatlusaluseks tooteks on teatavad Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit polüvinüülalkoholid (PVA) homopolümeervaikude kujul, mille viskoossus mõõdetuna 4 % lahuses on 3 mPas või üle selle, aga mitte rohkem kui 61 mPas, ja mille hüdrolüüsiaste on 84,0 mol % või üle selle, aga mitte rohkem kui 99,9 mol % (edaspidi „vaatlusalune toode”), ning mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi ex 3905 30 00 all.

(15)

PVAd saadakse vinüülatsetaatmonomeeri (mida valmistatakse peamiselt etüleenist ja äädikhappest) polümerisatsiooni teel toodetava polüvinüülatsetaadi hüdrolüüsil. PVAd kasutatakse paljudel eesmärkidel. Ühenduses kasutatakse seda peamiselt polüvinüülbutüraali (edaspidi „PVB”) (25–29 % tarbimisest), polümerisatsiooni abiainete (21–25 %), paberi kattematerjalide (17–21 %), liimainete (13–17 %) tootmiseks ja tekstiilkiudude mettimiseks (8–12 %).

(16)

Üks ühenduse kasutaja väitis, et konkreetset tema poolt HRVst ostetud toodet ei tohiks käsitleda vaatlusaluse tootena, sest i) see ei ole standardne PVA mudel ja sellel on teistsugused, väga spetsiifilised keemilised ja füüsikalised omadused, ning ii) selle kasutusala ja otstarve erineb kaubandusliku PVA omast.

(17)

Esimese väite puhul leiti, et kõnealune mudel vastab eespool põhjenduses 14 esitatud tootekirjeldusele ning selle põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused sarnanevad teiste antud tootemääratluse alla kuuluvate mudelitega. Mis puudutab teist väidet, siis kasutati seda konkreetset PVA mudelit PVB tootmiseks, mis ei ole mitte ainult selle kõige olulisem kasutusala, nagu märgitud eeltoodud põhjenduses 15, vaid lisaks ka ühenduses kõige kiiremini kasvav PVA turg. Sellise turu kirjeldamine ebastandardsena oleks ebareaalne. Lisaks leiti, et erinevatel eesmärkidel kasutatava PVA eest makstud keskmised hinnad jäid samasse vahemikku. Kõiki neid tähelepanekuid arvestades leiti, et kõnealuse mudeli väljajätmine tootemääratlusest ei ole põhjendatud ja seetõttu lükati taotlus tagasi.

(18)

Uurimine näitas, et ühenduses ühenduse tootmisharu toodetaval ja müüdaval PVA-l, Taiwani ja HRV siseriiklikel turgudel toodetaval ja müüdaval PVA-l, HRVs ja Taiwanis toodetaval ja ühendusse eksporditaval, samuti Jaapanis toodetaval ja müüdaval PVA-l on sisuliselt samad keemilised ja füüsikalised põhiomadused ja samad põhilised kasutusalad. Seetõttu käsitletakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(19)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tehti kõigepealt kindlaks, kas Taiwani ainsa eksportiva tootja samasuguse toote siseriiklik müük sõltumatutele klientidele oli tüüpiline, st kas taolise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % tema poolt ühendusse eksporditud asjaomase toote müügi kogumahust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2.

(20)

Iga eksportiva tootja poolt siseriiklikul turul müüdava ning ühendusse eksportimiseks müüdava tooteliigiga otseselt võrreldava toote liigi puhul tehti kindlaks, kas siseriiklik müük oli piisavalt tüüpiline. Konkreetset liiki toote siseriiklikku müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse liigi müügi kogumaht siseriiklikele sõltumatutele tarbijatele uurimisperioodil moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud võrreldavat liiki toote müügi kogumahust.

(21)

Komisjon kontrollis seejärel, kas iga tooteliigi siseriiklikku müüki tüüpilistes kogustes saab algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada toimunuks tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga eksporditava toote liigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov siseriiklik müük sõltumatutele klientidele.

(22)

Nende tooteliikide puhul, mille siseriiklikust müügist üle 80 % toimus hinnaga, mis ei olnud ühikuhinnast madalam, ja mille keskmine kaalutud müügihind oli vähemalt võrdne kaalutud keskmise tootmiskuluga või sellest kõrgem, arvutati tooteliigi normaalväärtus kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena.

(23)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või vähem selle tooteliigi müügi kogumahust või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, põhines normaalväärtus tegelikul siseriiklikul hinnal, mis võrdub ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega, juhul kui müük moodustas vähemalt 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust.

(24)

Kui ükskõik millise tooteliigi tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % selle liigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata siseriikliku hinna põhjal.

(25)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi siseriiklikke hindu ei saanud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, leiti normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3.

(26)

Normaalväärtuse arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 tegelikel andmetel, mille uurimisalune eksportija esitab samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(27)

Ainus eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet otse ühenduse sõltumatutele kasutajatele. Ekspordihinnad arvutati seepärast välja kõnealuste sõltumatute klientide poolt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või maksmisele kuuluvate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(28)

Normaalväärtuseid ja ainsa eksportiva tootja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihindade õiglase võrdluse tagamiseks võeti korrigeerimistega nõuetekohaselt arvesse transpordi- ja kindlustuskulude, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakendamiskulude, laenukulude, müügijärgsete kuludega (garantiid ja tagatised) seotud kulude ning muude tegurite (pangateenustasud) erinevusi, kui see oli võimalik ja põhjendatud vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(29)

Normaalväärtuste ja ekspordihindade võrdlus näitas, et uurimisperioodil oli ainsa Taiwani eksportiva tootja, Chang Chun Petrochemical Co. Ltd. dumpingumarginaal – 2,30 %.

(30)

Võttes arvesse, et ainus koostööd teinud äriühing on ainus vaatlusalust toodet eksportiv tootja Taiwanis, kelle arvele jäi uurimisperioodil 100 % Taiwanist EÜsse liikunud ekspordist, järeldati, et Taiwani osas dumpingut ei leitud.

(31)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse HRVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt artikli 2 lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes on tõendanud enda vastavust algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele, st kui nimetatud eksportivad tootjad on näidanud, et samasuguse toote valmistamine ja müük toimub turumajanduse tingimustes. Need kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(32)

Üks Hiina eksportiv tootja ja sellega seotud kaubandusettevõte taotlesid algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt turumajanduslikku kohtlemist ning esitasid eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse täidetud vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Tootja valmistab vaatlusalust toodet ja sellega seotud kaubandusettevõte tegeleb vaatlusaluse toote eksportmüügiga. Komisjonil on tavaks kontrollida, kas seotud äriühingute rühm tervikuna täidab turumajandusliku kohtlemise tingimusi.

(33)

Turumajanduslikku kohtlemist taotlenud eksportiva tootja ja tema kaubandusettevõtte puhul nõudis komisjon kogu vajalikuks peetavat informatsiooni ja kontrollis vastavalt vajadusele kogu turumajandusliku kohtlemise taotlustes esitatud informatsiooni kõnealuste ettevõtete ruumides.

(34)

Uurimisel selgus, et Hiina eksportiva tootja suhtes ei saa kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, sest ta ei vasta esimesele algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumile.

(35)

Selgus, et eksportivat tootjat ja sellega seotud kaubandusettevõtet kontrollivad täielikult riigi omandis olevad äriühingud, mis on nõukogus esindatud otsustava häälteenamusega, mille osakaal ei vasta nende omandis olevate aktsiate arvule. Lisaks oli riik uurimisperioodil enamiku aktsiate tegelik omanik. Vaatlusalused ettevõtted ei esitanud tõendeid, mis oleksid piisaval määral kõrvaldanud kahtlused riigi olulisest sekkumisest juhtimisotsustesse, ja seetõttu järeldati, et antud äriühingute rühm on olulise riikliku kontrolli ja sekkumise all. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada ülaltoodud järelduste kohta märkusi. Ei ole saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud järeldusi muuta.

(36)

Ülaltoodust tulenevalt ei ole Hiina eksportiv tootja ja sellega seotud kaubandusettevõte näidanud, et nad vastavad kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele, ning seetõttu ei saa nende suhtes turumajanduslikku kohtlemist kohaldada.

(37)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikliga hõlmatud riikide suhtes vajadusel üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(38)

HRV ainus eksportiv tootja ja sellega seotud kaubandusettevõte, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhul, kui neile turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata.

(39)

Olemasoleva informatsiooni põhjal leiti, et eksportiv tootja ja sellega seotud kaubandusettevõte ei suutnud tõestada, et nad täidavad kumulatiivselt kõik algmääruse artikli 5 lõikes 9 esitatud nõuded individuaalse kohtlemise kohaldamiseks. Nimelt tehti kindlaks, et eksportiv tootja ja selle kaubandusettevõte ei vasta põhjenduses 35 esitatud põhjustel algmääruse artikli 9 lõike 5 punktis c sätestatud tingimusele, mille kohaselt enamusosalus peab kuuluma eraisikutele ja nõukogusse kuuluvad või juhtival positsioonil olevad riigiametnikud peavad moodustama vähemuse või tuleb näidata, et sellest hoolimata on äriühing riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu.

(40)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb nende eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, normaalväärtus kindlaks määrata võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(41)

Komisjon viitas algatamisteates, et kavatseb kasutada HRV puhul normaalväärtuse määramiseks sobiva võrdlusriigina Jaapanit, ja kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Mõned huvitatud isikud olid selle ettepaneku vastu ja soovitasid kasutada selle asemel Indiat või Taiwani.

(42)

Indias ei toodetud samasugust toodet märkimisväärses mahus. Taiwan oli uurimise all ja selle riigi kohta käivad andmed võisid olla dumpinguga moonutatud. Seetõttu teatati isikutele, et võrdlusriigiks on valitud Jaapan, kuna tema suhtes ei toimunud uurimist, samasuguse toote toodangumaht oli tüüpiline ja konkurentsitingimused näisid olevat sobivad.

(43)

Komisjon palus koostööd teha neljal teadaoleval Jaapani tootjal ning saatis neile küsimustiku. Küsimustikule vastas neljast Jaapani tootjast kaks. Üks neist ei esitanud täielikke andmeid ega nõustunud kontrollkäiguga. Ainsa täielikult koostööd teinud Jaapani tootja esitatud andmeid kontrolliti koha peal.

(44)

Pärast kontrollkäiku Taiwani eksportiva tootja juurde leiti, et Taiwan ei kasutanud uurimisperioodil dumpingut. Seetõttu vaadati küsimus võrdlusriigi valikust uuesti läbi.

(45)

Leiti, et Taiwani tootmismaht moodustab enam kui 100 % Hiinast ühendusse suunduvast vaatlusaluse toote ekspordimahust. Lisaks võib Taiwani turgu pidada avatuks, arvestades, et imporditollimaksud on madalad (enamsoodustusrežiimi tollimaks on 5 %). Samuti näitas uurimine, et Taiwanis toimus samasuguse toote oluline siseriiklik müük ning import Taiwani turule oli piisav. Seetõttu leiti, et Taiwani turg tegutseb konkurentsi tingimustes ja on piisavalt tüüpiline normaalväärtuse kindlaksmääramiseks HRV jaoks.

(46)

Lisaks moodustab imporditud PVA umbes 15 % Taiwani siseriiklikust tarbimisest, samas kui Jaapani puhul on see näitaja ligikaudu ainult 3 %, mistõttu Jaapani turg on impordist tingitud konkurentsi osas vähem sobiv võrreldes Taiwaniga. Eeltoodut arvestades otsustati, et esialgu kasutatakse võrdlusriigina Taiwani, kuna see on kõige sobivam võrdlusriik algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses.

(47)

Pärast Taiwani valimist võrdlusriigiks, nagu viidatud põhjenduses 46, ning vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kasutati Taiwani puhul vastavalt põhjendustele 19–26 kindlaks määratud normaalväärtust dumpingu arvutamiseks HRV puhul.

(48)

Kuna kolme koostööd teinud Hiina eksportiva tootja arvele langes uurimisperioodil kokku peaaegu kogu vaatlusaluse toote eksport ühendusse, kasutati ekspordihinna kindlakstegemiseks nende endi ekspordiandmeid. Siiski võrreldi esitatud informatsiooni usaldusväärsust Eurostati impordiandmetega, millest ilmnes küllaltki suur kooskõla.

(49)

Kolm koostööd teinud HRV eksportivat tootjat teostasid eksportmüüki ühendusse kas otse ühenduse sõltumatutele klientidele või eksportivas riigis asuvate seotud kaubandusettevõtete vahendusel.

(50)

Kogu eksportmüügi puhul määrati ekspordihinnad tegelikult makstud või maksmisele kuuluvate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(51)

Võrdlusriigi Taiwani ainsa tootja normaalväärtust ja Hiina kolme koostööd teinud tootja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti korrigeerimistega nõuetekohaselt arvesse transpordi- ja kindlustuskulude, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakendamiskulude, laenukulude ja vahendustasudega seotud kulude erinevusi, kui see oli võimalik ja põhjendatud vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(52)

Ühelegi koostööd teinud Hiina eksportivale tootjale ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist ega individuaalset kohtlemist ja seetõttu arvutati kogu HRV jaoks üleriiklik dumpingumarginaal, kasutades kolme koostööd teinud eksportiva tootja poolt tehasest hankimise tasandil kohaldatavate ekspordihindade kaalutud keskmist.

(53)

Kaalutud keskmise Hiina ekspordihinna võrdlemisel võrdlusriigi kaalutud keskmise normaalväärtusega ilmnes, et dumpingumarginaal on 10,06 %.

(54)

Ühenduses toodab samasugust toodet müügiks kolm äriühingut: Kuraray Europe GmbH (edaspidi „KEG”) Saksamaal, Celanese Ibérica Chemicals (edaspidi „Celanese”) Hispaanias ja kolmas tootja, kes valmistab väga väikeseid koguseid, aga ei teinud uurimisel koostööd. KEG ja Celanese tegid uurimisel täielikult koostööd.

(55)

Lisaks nimetatud äriühingutele toodavad kolm ühenduse tootjat samasugust toodet ainult enda tarbeks. Neist äriühingutest kaks tegi uurimisel koostööd kasutajana, sest lisaks ostsid nad ka suures koguses vaatlusalust toodet oma järgmise etapi toodangu valmistamiseks.

(56)

Põhjenduses 54 nimetatud kahe koostööd teinud tootja arvele langes uurimisperioodil 80 % ühenduse kogutoodangust (enda tarbeks ja mitte enda tarbeks) ja seetõttu loetakse, et nad esindavad põhiosa ühenduse samasuguse toote kogutoodangust. Seega loetakse nad ühenduse tootmisharuks algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ja edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „ühenduse tootmisharu”.

(57)

Tulenevalt asjaolust, et ühenduse tööstusharu hõlmab üksnes kahte tootjat, tuli vastavalt algmääruse artiklile 19 ühenduse tööstusharu puudutavad andmed konfidentsiaalsuse säilitamiseks indekseerida.

(58)

Määramaks, kas ühenduse tootmisharu on kandnud kahju või mitte ning selgitamaks välja tarbimist ja mitmesuguseid ühenduse tootmisharu majanduslikke näitajaid, uuriti, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta ühenduse tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist.

(59)

PVAd kasutatakse vahesaadusena paljude teiste toodete jaoks. Ühenduses tarvitatakse seda sageli polüvinüülbutüraali (edaspidi „PVB”) tootmiseks, seda kasutatakse liimainena, paberi kattematerjalina, polümerisatsiooni abiainena ning tekstiilkiudude mettimiseks. Uurimise käigus leiti, et üks ühenduse tootja, kes müüs suurema osa enda toodetud PVAst avatud turul, kasutas lisaks ka olulisel määral enda toodetud PVAd ettevõttesisestes järgmiste etappide töötlusprotsessides. Sellist olukorda nimetatakse enda tarbeks kasutamiseks. Nagu selgitatud põhjenduses 55, tootis veel kolm ühenduse äriühingut PVAd ainult enda tarbeks ja lisaks sellele enda tarbeks tootmisele ostis vähemalt kaks nendest olulises koguses PVAd ka turult kasutajana töötlemiseks järgmistel etappidel.

(60)

Leiti, et vaatlusalustes ühenduse ettevõtetes enda tarbeks toodetavad kogused saaks põhimõtteliselt asendada ostetud PVAga, nt kui turul valitsevad tingimused ja/või majanduslikud kaalutlused annaksid selleks põhjust. Seetõttu on nad lisatud ühenduse turu analüüsi.

(61)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks ühenduse tootmisharu omatoodangu müügimahtude põhjal ühenduse vabaturul, ühenduse tootmisharu enda tarbeks kasutatud mahu, teiste (väiksemate) ühenduse tootjate tootmismahtude, mille andmed saadi sellel tegevusalal kõige laialdasemalt kasutatavast andmebaasist, kahe põhjenduses 55 nimetatud kasutaja enda tarbeks kasutatud mahu, Taiwani ainsa tootja kontrollitud impordimahu ja Eurostatilt saadud andmete põhjal, mis puudutavad kõigi teiste riikide impordimahtu ühendusse.

(62)

Eurostatilt saadud ühenduse impordimahte käsitlevates andmetes deklareeritakse vaatlusalust toodet praegu CN-koodi ex 3905 30 00 all, nagu mainitud põhjenduses 14. Seda ex CN-koodi käsitlevad Eurostati andmed sisaldavad ka teatavaid nišitooteid, mis ei kuulu tootemääratluse alla. Laiemast tootekategooriast ei olnud võimalik välja võtta andmeid ainult vaatlusaluse toote kohta ja seetõttu korrigeeriti neid andmeid nimetatud nišitoodete importi käsitlevate kaebuses sisaldunud andmete alusel.

(63)

Samuti tuleb Eurostati andmete kohta märkida, et teatav osa vaatlusaluse toote impordist oli registreeritud määratlusega „salajane täiendav maht”, mistõttu avalik andmebaas ei sisaldanud andmeid selle päritolu kohta. Andmed deklareeritud impordi päritolumaade kohta on saadud pädevatelt tolliasutustelt ja on seega lisatud kõigisse asjakohastesse tabelitesse ja analüüsidesse.

(64)

Ülaltoodust tulenevalt leiti, et PVA tarbimine ühenduses on vaatlusalusel perioodil, eriti aastatel 2004–2005 jõudsalt suurenenud. Vaatlusalusel perioodil suurenes tarbimine 14 % võrra, mis oli peamiselt tingitud kiiresti kasvavast nõudlusest PVA kui PVB kile või lehtede valmistamiseks kasutatava polüvinüülbutüraali (PVB) tootmisel vajaliku toormaterjali järele. PVB kilet kasutatakse vahekihina lamineeritud turvaklaasi tootmisel auto- ja ehitusturul, mis on ühenduses jõudsalt kasvav turg.

(65)

Taiwani puhul leitud dumpingumarginaal oli alla miinimumi ja seetõttu tuleb sellest riigist pärit import jätta kahju hindamisest ajutiselt välja.

(66)

Vaatlusaluse toote impordimaht vähenes aastatel 2003–2004 39 % võrra, suurenes 29 % võrra aastal 2005 ja vähenes siis pisut, nii et võrreldes aastaga 2003 oli uurimisperioodil toimunud langus 11 %.

(67)

HRVst pärit impordi turuosa langes samuti alguses järsult ja tõusis pärast seda. HRVst pärit impordi osakaal moodustas aastal 2005 ja uurimisperioodil 13 % kogu ühenduse turust.

(68)

HRVst pärit vaatlusaluse toote keskmine impordihind langes alates aastast 2003 kuni uurimisperioodini 2 % võrra.

(69)

Hinna allalöömise kindlakstegemiseks analüüsiti uurimisperioodi kohta käivaid hinnaandmeid. Ühenduse tootmisharu asjakohased müügihinnad olid netohinnad, millest on maha arvatud allahindlused ja soodustused. Vajadusel on neid hindu korrigeeritud tehasehindade tasemele, st arvates välja ühendusesisesed transpordikulud. HRV impordihinnad olid samuti netohinnad, millest on maha arvatud allahindlused ja soodustused, ja mida on vajaduse korral korrigeeritud CIF-hindade tasemeni ühenduse piiril koos asjakohase kohandusega seoses tollimaksude (6,5 %) ja importijate impordijärgsete kuludega.

(70)

Ühenduse tootmisharu müügihindu ja HRV impordihindu võrreldi samal kaubandustasandil, st sõltumatute klientide tasandil ühenduse turul. Leiti, et võrdlus mudelite lõikes peab olema oluline ja õiglane, mistõttu ei tohi lubada tootemääratluse alla jäävate standard- ja eriklassi toodete võrdlemist, ja seetõttu peeti asjakohaseks jätta võrdlusest välja väike arv mudeleid. Need mudelid esindasid 35 % HRV impordist, kuid ainult väga väikest kogust ühenduse tööstusharu müügist ühenduse turul.

(71)

Selliselt arvutatud kaalutud keskmine hinna allalöömismarginaal, mida väljendati ühenduse tootmisharu müügihindade protsendimäärana, oli uurimisperioodil HRV puhul 3,3 %.

(72)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas uuring dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ühenduse tootmisharule hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste tegurite ja näitajate kohta vaatlusalusel perioodil. Analüüs käsitleb vaid kahte äriühingut ja seetõttu on konfidentsiaalsuse tagamiseks enamik näitajaid esitatud indekseeritult või vahemikena.

(73)

Vaatlusalusel perioodil suurenes ühenduse tootmisharu tootmine 26 % võrra. Tootmisvõimsuse oluline kasv, eriti aastal 2005, oli tingitud suurenenud nõudlusest ühenduse turul.

(74)

Ühenduse tööstusharu lõi aastast 2003 kuni uurimisperioodini täiendavaid tootmismahte. Samal perioodil suurenes tootmisvõimsuse rakendamine 6 % võrra.

(75)

Järgmine tabel näitab ühenduse tootmisharu tulemuslikkust seoses müügiga ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele:

(76)

Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele tõusis 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 22 % võrra. Seda tuleb vaadelda ühenduse suurenenud tarbimise valguses.

(77)

Ühenduse tootmisharu turuosa suurenes aastal 2004, siis langes järsult aastal 2005 ning oli uurimisperioodil 4 % võrra kõrgem kui aastal 2003.

(78)

Põhiline PVA tootmiseks kasutatav tooraine on vinüülatsetaatmonomeer (edaspidi „VAM”). VAM on kaubeldav toode ja VAMi hinnad lähtuvad turul valitsevast nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Lisaks mõjutab VAMi turuhinda tugevalt nafta- ja gaasihindade liikumine, sest VAMi tootmissisendid on äädikhape (mille tootmiseks kulub palju maagaasi) ja etüleen (mida toodetakse süsivesinike destillatsioonil). Peale selle on VAMist PVA tootmisel oluline kuluartikkel ka energia. Energiakulude lõpposatähtsus PVA tootmises on 50–60 %, mistõttu tavatingimustes võib eeldada, et oluline muutus nafta- ja gaasihindades mõjutab otseselt PVA müügihinda.

(79)

Leiti, et nimetatud toorainete hinnad maailmaturul tõusid 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal oluliselt. Sellel ajavahemikul tõusis VAMi hind 20–30 % ning energiahindade kasv oli veelgi suurem. Sellegipoolest ei kajastunud see peamiste toorainekulude järsk kasv ühenduse tootmisharu kõrgemates müügihindades: samal ajavahemikul langesid ühenduse tootmisharu müügihinnad 5 % võrra, kusjuures eriti halb oli aasta 2004 (– 7 %). Seega ei saanud ühenduse tootmisharu kanda üldist kulude kasvu üle oma klientidele, vaid pidi hindu alandama, et mitte kliente kaotada.

(80)

Allpool esitatud arvud näitavad varude mahtu iga perioodi lõpus.

(81)

Varude tase jäi üldiselt üsna stabiilseks. Aastatel 2003–2004 langes see 13 % võrra, kasvas seejärel 2005. aasta lõpuks 9 % ning langes siis uuesti 9 % võrra.

(82)

Investeeringud tipnesid aastatel 2004 ja 2005, mil ühenduse tootmisharu tootmisvõimsust suurendati seoses suurenenud nõudlusega turul. Uurimise käigus leiti, et aastal 2003 ja uurimisperioodil hoonetesse, tootmisrajatistesse ja masinatesse tehtud investeeringud olid mõeldud peamiselt tootmisvõimsuse säilitamiseks.

(83)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu finantstulemused halvenesid, aga ei ilmnenud, et see oleks vaatlusalusel perioodil veel oluliselt mõjutanud tootmisharu kapitali kaasamise võimet.

(84)

Arvestades ühenduse peamise tootja poolt vaatlusalusel perioodil kantud väga suuri ja moonutavaid erakorralisi kulusid, ei peetud põhjendatuks lähtuda tasuvuse kindlaksmääramisel maksueelsest puhaskasumist. Need erakorralised kulud olid seotud ühenduse peamise tootja omaniku muutumisega 2001. aastal. Seetõttu määrati ühenduse tootmisharu tasuvus kindlaks samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele saadud tegevuskasumi protsendina sellest müügikäibest.

(85)

Müügihindade langus ajavahemikul 2003. aastast kuni uurimisperioodini mõjutas märgatavalt ühenduse tootmisharus saavutatud tasuvust. Vaatlusalusel perioodil langes tasuvus enam kui 10 % võrra. Koguinvesteeringute tasuvust väljendati samasuguse toote tegevuskasumi protsendina samasuguse toote valmistamiseks kasutatud põhivara raamatupidamislikust väärtusest. See näitaja järgis sama suundumust mis tasuvus, langedes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Ühenduse tootmisharu rahavoogude puhul täheldati samasugust negatiivset suundumust, mille tulemuseks oli ühenduse tootmisharu finantsolukorra üldine järsk halvenemine uurimisperioodi ajal.

(86)

Tänu tõsistele jõupingutustele kulude kärpimiseks vähenes ühenduse tootmisharus töötavate töötajate arv alates 2004. aastast 4 % võrra. Ajavahemikul 2003. aastast kuni uurimisperioodini õnnestus ühenduse tootmisharul suurendada tootlikkust ühe töötaja kohta 32 % võrra. Samal ajavahemikul langesid keskmised tööjõukulud ühe töötaja kohta 5 % võrra. Seega võib järeldada, et vaatlusalusel perioodil tegi ühenduse tööstusharu väga olulisi edusamme kulutasuvuse osas.

(87)

Dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju pidada tähtsusetuks.

(88)

Andmed dumpingu kohta enne käesoleva menetluse aluseks oleva olukorra tekkimist puuduvad ja seetõttu loetakse see küsimus ebaoluliseks.

(89)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu kasvatas vaatlusalusel perioodil oma turuosa ühenduse turul 1–2 % võrra.

(90)

Ajavahemikul 2003. aastast kuni uurimisperioodini arenesid mitu kahjunäitajat positiivses suunas: ühenduse tootmisharul õnnestus suurendada oma müügimahtu ja turuosa ja teha märkimisväärseid investeeringuid täiendavasse tootmisvõimsusse.

(91)

Tootmisharu majandusnäitajad liikusid aga dramaatiliselt: 2003. aastal saavutatud mõistlik kasumimarginaal langes väga kiiresti ja pidevalt alates 2004. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni. Olukord investeeringutasuvuse ja rahavoogudega liikus eksponentsiaalselt negatiivses suunas. Sellise arengu põhjus on asjaolu, et toorainehindade järsku tõusu ei olnud võimalik kajastada samasuguse toote müügihindades. Kui normaalses turuolukorras oleks võinud toorainehindade tõusu valguses eeldada PVA müügihindade tõusu 10–20 % võrra, langes ühenduse tootmisharus toodetud samasuguse toote müügihind hoopis 5 % võrra, halvendades selle tasuvust. Ometi olid HRV impordihinnad kaalutud keskmise arvestuses uurimisperioodil ikkagi 3,3 % võrra madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad.

(92)

Eespool kirjeldatut arvestades on jõutud esialgsele järeldusele, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(93)

Komisjon on kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uurinud, kas HRVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule kahju määral, mis lubab seda pidada oluliseks kahjuks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(94)

Vaatlusalusel perioodil oli import HRVst märkimisväärsel tasemel, st esindas pidevalt 10 % või suuremat turuosa. Samal ajal vähenesid kõigi HRV eksportivate tootjate keskmised hinnad 2 % võrra ja nad vähendasid ühenduse tootmisharu keskmist hinda uurimisperioodil 3,3 % võrra. Selleks, et tagada kohalolu siseturul ja tingituna HRV impordi väga madalatest turuhindadest, oli ühenduse tootmisharu sunnitud alandama oma müügihindu vaatlusalusel perioodil 5 % võrra.

(95)

Sellise HRVst tuleva dumpinguhinnaga impordi ebaõiglase hinnakäitumise tulemusena alandati ühenduse tootmisharu hindasid, mille tagajärjel ei suudetud enam katta oluliselt suurenenud toorainekulusid. Seda kinnitas ka ühenduse tootmisharu tasuvuse märkimisväärne vähenemine.

(96)

Ülaltoodut silmas pidades leiti, et HRVst pärit madala hinnaga import, mis lõi ühenduse tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla, mängis olulist rolli ühenduse tootmisharu olukorra halvenemises, mis peegeldub tasuvuse järsus languses ja muude majandusnäitajate tugevas halvenemises.

(97)

Vastavalt Eurostati andmetele ja uurimise käigus kogutud informatsioonile on peamised kolmandad riigid, kust PVAd imporditakse, Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Taiwan.

Import muudest kolmandatest riikidest (kogus)

Import muudest kolmandatest riikidest (keskmine hind)

Turuosad

(98)

Import Ameerika Ühendriikidest on alates aastast 2003 jõudsalt kasvanud ning uurimisperioodil moodustas see enam kui 22 000 tonni ehk peaaegu 14 % ühenduse koguturust (enda tarbeks ja mitte enda tarbeks). Uurimine näitas, et suurem osa sellest müügist puudutas müüki seotud isikute vahel ning sellistes siirdemüükides kasutatud keskmine ühikuhind oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 15–20 % kõrgem kui Hiina impordi keskmine CIF-hind. Lisaks tehti kindlaks, et need kogused müüdi sõltumatutele klientidele edasi hinnaga, mis oli nimetatud siirdeimpordihindadest 10–20 % kõrgem. Ameerika Ühendriikidest pärit PVA turuhind oli seega samas suurusjärgus ühenduse tootmisharu toodetud PVA müügihinnaga ja seetõttu ei mänginud see vaatlusalusel perioodil täheldatud hindade languse juures rolli. Seega järeldatakse, et nimetatud import ei mõjutanud oluliselt ühenduse tootmisharu olukorda.

(99)

Vaatlusalusel perioodil toimus ka märkimisväärne import Jaapanist, mis moodustas uurimisperioodil peaaegu 9 % ühenduse turust. Pärast Jaapani impordi langust aastal 2004 tõusis see uuesti alates 2005. aastast ning oli UP jooksul 3 % kõrgem kui 2003. aastal. Selle impordi müügihindade analüüs aga näitas, et selle impordi keskmine müügihind oli kõrgem kui ühenduse tööstusharu saadud hind, mistõttu see ei soodustanud ühenduse tööstusharu olukorra tõsise halvenemiseni viinud negatiivset hinnasuundumust.

(100)

Taiwanist pärit import pärineb ainult ühelt tootjalt, kes tegi uurimises täielikult koostööd. Vastavad arvud osutusid usaldusväärsemaks kui Eurostati andmed, arvestades seda, et CN-kood hõlmab lisaks vaatlusalusele tootele ka muid tooteid. Konfidentsiaalsuse tagamiseks on nad esitatud indeksite või vahemike kaupa. Pärast järsku tõusu 2004. aastal hakkas Taiwani import järk-järgult langema ning moodustas uurimisperioodil 6–7 % kogu ühenduse turust (umbes pool HRVst pärit impordi turuosast). Samal perioodil suurenes selle impordi keskmine hind 8 % võrra, mis on vastupidine HRVst pärit impordi puhul täheldatud hinnaliikumisele. Seega kasvas HRVst imporditud PVA ja Taiwanist imporditud PVA hinnavahe uurimisperioodil 12–18 protsendini. Neid tähelepanekuid arvestades järeldatakse esialgselt, et nimetatud import ei mõjutanud oluliselt ühenduse tootmisharu olukorda.

(101)

Teistest riikidest peale Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja Taiwani ei toimunud mingit märkimisväärset importi. Lähtudes nimetatud impordi kohta tehtud põhjendustes 97–100 kirjeldatud tähelepanekutest, tehakse esialgne järeldus, et import mujalt kui HRVst ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharule tekitatud märkimisväärsele kahjule.

(102)

Nagu märgitud põhjendustes 54–55, on lisaks kahele ühenduse tootmisharu moodustavale tootjale ühenduses teada veel neli äriühingut, kes toodavad vaatlusalust toodet. Neist kolm, kellest kaks tegi uurimisel koostööd kasutajana, kasutavad kogu enda valmistatud PVA oma järgmise etapi toodangu valmistamiseks. Neljas toodab ainult väga väikesi koguseid. Ülaltoodut arvestades loetakse, et muud ühenduse tootjad ei mänginud turuhindade langemise ja sellele järgnenud ühenduse tootmisharule tekitatud kahju juures mingit rolli.

(103)

Mitmed huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharule tekkinud kahju oli seotud asjaoluga, et ühenduse tootmisharu ei suutnud jääda oma kulutustes konkurentsivõimeliseks ning oli langetanud ebamõistlikke investeerimisotsuseid. Nagu kirjeldatud põhjenduses 86, näitas uurimine, et ühenduse tööstusharu tootlikkus on vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt suurenenud tänu toodangu suurenemisele ja tööjõu arvukuse vähenemisele. Lisaks tehti kindlaks, et tootmisvõimsuse suurenemisega seotud investeeringud (vt põhjendus 73) ei mõjutanud oluliselt seda dramaatiliselt negatiivset suundumust, mida võis täheldada ühenduse tootmisharu majanduslikus olukorras.

(104)

Ainus tegur, mis mõjutas vaatlusalusel perioodil negatiivselt samasuguse toote tootmiskulusid, oli samasuguse toote tootmiseks kasutatavate peamiste toorainete hinna järsk tõus, nagu on selgitatud põhjendustes 78 ja 79. Uurimine näitas, et ühenduse tööstusharu ostetava VAMi ja energia ostuhinna liikumine oli proportsionaalne nende toorainete hinna liikumisega maailmaturul, mistõttu see ei saa olla tingitud nende ostmise viisist ühenduse tööstusharus. Seega lükatakse nimetatud väide tagasi.

(105)

Üks oluline PVA kasutaja teatas, et selles konkreetses sektoris on normaalne, kui VAMi ostuhinna tõus ei ole veel kaasa toonud PVA müügihinna ülespoole korrigeerimist. See on selgitatav asjaoluga, et kõnealuses sektoris kasutatakse standardselt pikaajalisi lepinguid, mistõttu märkimisväärne ajaline viivitus oleks normaalne nähtus. Selles osas küll tunnistatakse, et ühenduse tootmisharu teostab teatavat müüki pikaajaliste kokkulepete alusel, kuid samas ei ole tavaline, et sellistes kokkulepetes on hind fikseeritud pikemaks ajaks kui üks aasta. Nende lepingute alusel toimuvad seega teatavate ajavahemike järel või pärast tooraine hinna olulist muutumist uued hinnaläbirääkimised. Seega lükatakse nimetatud väide tagasi.

(106)

Kokkuvõttes näitab ülaltoodud analüüs, et HRVst pärit import kutsus vaatlusalusel perioodil ühenduse turul esile märkimisväärse hinnalanguse kogu antud perioodi vältel. HRVst pärit impordi hind lõi ühenduse tootmisharu hinda uurimisperioodil märkimisväärselt alla.

(107)

Nimetatud hinnalangus tõi kaasa ühenduse tootmisharu müügihinna olulise vähenemise, mis omakorda langes kokku tugeva langusega ühenduse tootmisharu tasuvuses, investeeringutasuvuses ja äritegevuse rahavoos.

(108)

Teisest küljest näitas teiste võimalike ühenduse tootmisharu kahjustada võivate tegurite uurimine, et neist ühelgi ei saanud olla märkimisväärset negatiivset mõju.

(109)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud ühelt poolt kõikide teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu olukorrale ja teisalt dumpinguhindadega ekspordi kahjustav mõju, tehakse esialgne järeldus, et dumpinguhinnaga import asjaomasest riigist on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(110)

Komisjon uuris, kas hoolimata dumpingu, selle kahjustava mõju ja põhjuslike seoste kohta tehtud järeldustest on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete vastuvõtmine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides. Sel eesmärgil hindas komisjon algmääruse artikli 21 kohaselt meetmete eeldatavat mõju kõigile asjaomastele isikutele.

(111)

Nagu on näidatud põhjenduses 56, koosneb ühenduse tootmisharu kahest äriühingust, mille tootmisrajatised asuvad Saksamaal ja Hispaanias ja kus töötab ligikaudu 200–300 inimest, kes on otseselt kaasatud samasuguse toote tootmisesse, müüki ja haldusesse. Meetmete rakendamise korral hinnalangus ühenduse turul eeldatavasti lõpeb ja ühenduse tootmisharu müügihind hakkab taastuma, mille tagajärjel paraneb ühenduse tootmisharu majanduslik olukord.

(112)

Teiselt poolt, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei rakendata, on tõenäoline, et ühenduse tootmisharu majandusnäitajate, eriti selle tasuvuse negatiivne suundumus jätkub. Ühenduse tootmisharu kaotab sel juhul märkimisväärse turuosa, kuna ta ei suuda enam kaasa minna HRVst pärit impordi kehtestatud turuhinnaga. Halvimal juhul oleks ühenduse tootmisharu sunnitud vabaturult lahkuma ning jätkama PVA tootmist ainult enda tarbeks. Mõlemal juhul on tõenäoliselt tagajärjeks tootmismahu ja investeeringute kärpimine, teatavate tootmisvõimsuste sulgemine ja töökohtade vähenemine ühenduses.

(113)

Järelikult võimaldaks dumpinguvastaste meetmete rakendamine ühenduse tootmisharul toibuda tuvastatud kahjuliku dumpingu mõjust.

(114)

Nagu märgitud põhjenduses 8, saatsid vastuse küsimustikule viis valimisse kuulunud importijat, kelle arvele langes uurimisperioodil umbes 80 % vaatlusaluse toote impordist ühendusse. Ühe valimisse kuulunud importija esitatud teave tuli sel etapil jätta arvestamata, kuna ta tühistas kokkulepitud kontrollkäigu kaks korda. Kolme importija vastuseid küsimustikule kontrolliti kohapeal.

(115)

PVA üldine osakaal nende importijate tegevuse kogukäibes oli väga väike. Keskmiselt võis 3–4 % nende importijate tegevusest seostada PVA impordiga HRVst. Importijate tegevusvaldkond on märksa laiem ja võib hõlmata ka üldist kaubandust ja turustamist. Mõned importijad ostavad uurimisalust toodet lisaks HRV-le ka teistest allikatest nii ühenduses kui ka väljaspool seda, sealhulgas ühenduse tootmisharult. Valimisse kuulunud importijate keskmine kasumimarginaal PVAga kauplemisel oli ligikaudu 5 %.

(116)

Ühenduse importijad ei poolda meetmete rakendamist. Koostööd teinud importijad väitsid, et meetmete rakendamine kahjustaks tõsiselt nende tegevust, sest nad ei saaks kanda hinnatõusu üle kasutajatele. Selles osas on kõige tõenäolisem, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine HRVst pärit impordile, nagu on selgitatud põhjenduses 111, toob kaasa turuhindade väikese korrektsiooni ülespoole. Seega võib eeldada, et asjaomast toodet HRVst ostvatel importijatel on võimalik kanda need tollimaksukulud üle lõpptarbijale. Samuti viitab märkimisväärne hindade allalöömine, mis jäi alles ka pärast ühenduse piiril arvestatud CIF-hinna korrigeerimist impordijärgsete kuludega, et hinnatõusuks on ruumi. Igal juhul, arvestades selle toote müügi vähest osakaalu importijate tegevuses ja nii üldist kui ka PVA müügiga seotud kasumimarginaali, võib eeldada, et ajutiselt kehtestatav tollimaks ei mõjuta olulisel määral nende ettevõtjate majanduslikku olukorda.

(117)

Kuigi importijad/turustajad ei poolda meetmeid, võib olemasoleva teabe põhjal järeldada, et nende võimalikud eelised dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmisel on väiksema kaaluga kui ühenduse tootmisharu huvi neutraliseerida HRV ebaõiglase ja kahjuliku kaubanduspraktika mõju.

(118)

Kasutajate küsimustiku täitis seitse kasutajat. Neist kahe äriühingu vastused ei olnud täielikud, mistõttu neid ei saanud analüüsi kaasata. Viis ülejäänud äriühingut kasutas PVAd mitmetel eesmärkidel: liimainete tootmiseks, tööstuslike pulbrite tootmiseks, PVB tootmiseks, tekstiilkiudude mettimiseks ja viimistlemiseks ning vaikude tootmiseks.

(119)

Küsimustike vastustest langeb ostude kohta esitatud teabe kohaselt uurimisperioodil koostööd teinud viie kasutaja ostude arvele umbes 19 % ühenduse PVA kogutarbimisest ja nende import Hiinast moodustas umbes 22 % HRVst pärit koguimpordist. On oluline märkida, et import HRVst esindab üldiselt väikest osa nende ostudest, st 15 %. Samas on see pilt väga mitmekesine: üks koostööd teinud kasutaja ei importinud uurimisperioodil üldse HRVst, samas kui teine koostööd teinud kasutaja hankis oma PVA ainult HRVst.

(120)

Koostööd teinud kasutajad on esitanud mitmeid argumente tollimaksu kehtestamise vastu.

(121)

Kaks äriühingut kasutasid PVAd liimainete tootmiseks. Tehti kindlaks, et selliste liimainete tootmisel on PVA põhiline kuluartikkel, mille arvele võib sõltuvalt segu koostisest jääda kuni 80 % tootmiskuludest. Äriühingud väitsid, et arvestades PVA märkimisväärset osakaalu tootmiskuludes ja liimainete müügi kasumimarginaale võib dumpinguvastane tollimaks tuua kaasa pankroti või sundida neid kolima oma tootmise ühendusest välja. Need äriühingud väljendasid väga tugevaid kahtlusi, kas nende kliendid oleksid nõus edaspidi maksma tollimaksudest lähtuvat kõrgemat hinda. Kuigi tunnistatakse, et selles konkreetses sektoris on kasumimarginaalid tagasihoidlikud, tuleb samas märkida, et välja pakutud meetmed mõjutavad otseselt ainult Hiina pärituolu PVA ostuhinda, mis on üks tarnete allikas, ja see hind lõi uurimisperioodil oluliselt alla ühenduse tootmisharu hinna. Seega ei ole tollimaksu mõju nende äriühingute liimainete tootmiskuludele küll tähtsusetu, kuid arvestades ühtlasi ka välja pakutud tollimaksu taset, ei näi olevat mingit põhjust, miks nende kliendid ei peaks olema nõus kandma vähemalt arvestatavat osa sellest kulude kasvust.

(122)

Kaks teist äriühingut kasutasid PVAd PVB tootmiseks. PVA on ka PVB tootmise puhul väga oluline kuluartikkel. Üks nimetatud äriühing, mis kasutab PVBd hiljem PVB kile tootmiseks, arvas, et võimalikud meetmed võivad olla ettevõttele ajendiks viia PVB tootmine ühendusest välja. Samuti teatas see äriühing, et PVA kvalifitseerimine selleks kasutuseks võtab sedavõrd palju aega, et tarnija vahetamine oleks keeruline ja koormav. Teine PVB tootja tegi koostööd kasutajana, kes ei kasutanud PVAd mitte ainult PVB tootmiseks, vaid peamiselt tööstuslike pulbrite tootmiseks, viitas samuti tarnija vahetamise raskele ja pikaajalisele protsessile ja väljendas lisaks muret kulude võimaliku suurenemise pärast meetmete tagajärjel.

(123)

Tunnistatakse, et PVA ostuhinna suurenemine hakkab väljenduma suuremates PVB tootmiskuludes. Samal ajal ei mõjuta need meetmed aga otseselt 87 % ühenduses tarbitavast PVAst, sest HRVst pärit import moodustab 13 % ühenduse turust. Peale selle on välja pakutud tollimaksu määr mõõdukas. Ülaltoodu põhjal ja arvestades PVB jaoks soodsaid turutingimusi loetakse sellise tollimaksu mõju talutavaks.

(124)

Mis puudutab kvalifitseerimismenetlust, siis tunnistatakse, et teatavatel kasutusaladel peavad PVA omadused tõepoolest vastama rangetele ja spetsiifilistele nõuetele, mis tingib pika kvalifitseerimisprotsessi koos põhjalike katsetustega. Samas tuleb meenutada, et dumpinguvastaste meetmete ülesanne ei ole keelata teatavate tarnijate juurdepääsu ühenduse turule. Kõigi välja pakutavate meetmete ülesanne on ainult taastada õiglane kauplemine ja parandada moonutatud turuolukorda. Seega ja eriti arvestades välja pakutud tollimaksu määra ei ole mingit põhjust, miks teatavad kasutajad oleksid sunnitud pärast meetmete kehtestamist vahetama oma tarnijat.

(125)

Üks koostööd teinud kasutaja, polüester-puuvillaste ja puuvillaste kangaste tootja, kes kasutab PVAd toorkangaste mettimiseks ja viimistlemiseks, viitas, et meetmed võivad sundida äriühingut viima oma ketramis- ja kudumistegevuse ühendusest välja. Tehti kindlaks, et PVA kuluosa antud ettevõtte toodete tootmiskuludes oli üsna väike, s.t 0,2–0,8 %. Välja pakutud tollimaksu määra valguses loetakse seega, et sellise tollimaksu mõju ei ole oluline.

(126)

Lõpuks teatas kaebuse esitaja KEG, et meetmete kehtestamatajätmine ei oleks kasutajate huvides, sest KEG halvad majandustulemused PVA valdkonnas võivad olla ettevõttele ajendiks lahkuda kaubandusturult ning keskenduda järgmiste etappide turgudele. Ettevõte väitis, et sellisel juhul jääks kasutajate tootmisharude varud puudulikuks, sest KEG on suur ja usaldusväärne tarnija. Kuigi asjaomased kasutajad ei ole seda väidet selgelt toetanud, on tõepoolest leidnud kinnitust, et viiest asjaomasest kasutajast kolm ostab märkimisväärses koguses PVAd KEG käest ja seda äriühingut võib pidada kõige tähtsamaks tarnijaks ühenduse turul. Seega ei saa välistada, et kasutajate tootmisharul tekiksid tõsised varustusprobleemid, kui KEG peaks mis tahes põhjusel turult lahkuma.

(127)

Meetmete kehtestamine aitab eeldatavasti ühenduse tootmisharul suurendada oma tasuvust. Arvestades ühenduse tootmisharu ebasoodsat majandusolukorda, esineb meetmete puudumisel reaalne oht, et ühenduse tootmisharu võib sulgeda tootmisrajatisi ja vallandada töötajaid. Üldiselt tooks meetmete kehtestamine kasu ka ühenduse kasutajatele, sest piisavas koguses PVA tarnimine ei oleks ohustatud, samas kui PVA ostuhinna üldine tõus jääks mõõdukaks. Ülaltoodu valguses tehakse esialgne järeldus, et käesoleval juhul ei ole ühtegi tungivat põhjust meetmete kehtestamatajätmiseks ühenduse huvides.

(128)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada ajutised meetmed, et vältida dumpinguhinnaga impordi põhjustatud edasise kahju tekitamist ühenduse tootmisharule.

(129)

Mis puudutab vaatlusaluse toote importi Taiwanist, siis dumpingut esialgu ei leitud, nagu on viidatud põhjenduses 30. Järelikult ei ole vaja kehtestada mingeid ajutisi meetmeid. Arvestades selle otsuse ajastust, peeti sobivaks anda huvitatud isikutele üks kuu aega käesoleva esialgse tähelepaneku kommenteerimiseks, et võimaluse korral pärast seda lõpetada menetlus seoses Taiwanist pärit vaatlusaluse toote impordiga.

(130)

Ajutised meetmed HRVst pärit impordi suhtes tuleks kehtestada tasemel, mis oleks piisav dumpinguhinnaga impordi tõttu ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel leiti, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma kulud ja saavutada enne maksude mahaarvamist kasum, mida tootmisharu võiks usutavasti saada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(131)

Leitakse, et aastal 2003 valitses ühenduse turul tavapärane konkurentsiolukord, kus ühenduse tootmisharu sai kahjuliku dumpingu puudumise tõttu tavapärast kasumit põhjenduses 84 kirjeldatud vahemikus. Seetõttu leiti esialgu olemasoleva teabe alusel, et asjakohaseks tasemeks võib pidada nimetatud tasemele vastavat kasumimarginaali, mille ühenduse tootmisharu võiks eeldatavasti saavutada kahjustava dumpingu puudumise korral.

(132)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud kaalutud keskmist impordihinda samal kaubandustasandil selle mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüs toodet ühenduse turul. Mittekahjustav hind saadi ühenduse tootmisharu kõikide tootjate müügihindade kohandamisel kasumi nullpunktiga ja lisades eespool nimetatud kasumimarginaali. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast. Arvestades, et mitte ühelegi koostööd teinud Hiina tootjale ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist ega individuaalset kohtlemist, ja pidades silmas suurt koostöövalmidust, võeti kahjustava mõju kõrvaldamist võimaldavaks tasemeks kõigi kolme koostööd teinud Hiina eksportiva tootja kahjustavate marginaalide kaalutud keskmine.

(133)

Selliselt HRV suhtes kindlaks tehtud kahjumarginaal oli oluliselt kõrgem leitud dumpingumarginaalist.

(134)

Eespool märgitut arvesse võttes leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleb kehtestada HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks dumpingu- või kahjumarginaalide madalaimale määrale, vastavalt väiksema tollimaksu reeglile.

(135)

Ülaltoodust lähtudes on HRVst pärit vaatlusaluse toote suhtes välja pakutav tollimaksumäär 10,0 %.

(136)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleb määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul, saavad teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamisel uuesti läbi vaadata,