1.   Otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise puhul, millesse on kaasatud mitu partnerit, kaudse tsentraliseeritud eelarve täitmise puhul ja finantsmääruse artiklis 53 nimetatud detsentraliseeritud eelarve täitmise puhul kohaldatakse finantsmääruse artiklis 5a sätestatud eeskirja üksnes üksuse suhtes, kes saab eelmakseid otse komisjonilt.

2.   Eelmakset loetakse finantsmääruse artikli 5a lõike 2 punkti a tähenduses märkimisväärseks summaks, kui see ületab 50 000 eurot.

Välistegevuse korral loetakse aga eelmakset märkimisväärseks summaks, kui see ületab 250 000 eurot. Häda- ja humanitaarabi puhul loetakse eelmakset märkimisväärseks summaks, kui see ületab iga eelarveaasta lõpus 750 000 eurot lepingu kohta ja on ette nähtud üle 12kuuliste projektide jaoks.

1.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuab otsuse või lepingu rakendamisele järgneva iga aruandeperioodi puhul sisse intressisummad sellistelt eelmaksetelt, mis ületavad iga eelarveaasta lõpus 750 000 eurot lepingu kohta.

2.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib vähemalt kord aastas sisse nõuda intressisummad, mis on saadud lõikes 1 nimetatust väiksematelt eelmaksetelt, võttes arvesse juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seonduvaid riske.

3.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuab sisse eelmaksetelt saadud intressisummad, mis ületavad finantsmääruse artikli 5a lõikes 1 nimetatud võlgnetavate summade saldo.”

1.   Eelarvevahendite käsutajad tagavad, et toetuse andmise otsuste ning abisaajate ja vahendajatega sõlmitud lepingute puhul makstakse eelmaksed pangakontodele või allkontodele, mis võimaldavad rahalisi vahendeid ja nendega seonduvaid intresse kindlaks määrata. Muul juhul peavad ühenduse makstud vahendeid ja nendelt saadud intresse või muid hüvitisi võimaldama kindlaks määrata abisaajate või vahendajate raamatupidamisarvestusmeetodid.

2.   Finantsmääruse artikli 5a lõike 1 teises lõigus nimetatud juhtudel koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja enne iga eelarveaasta lõppu prognoosi nendelt vahenditelt saadavate intresside või samaväärse tulu kohta ja moodustab asjaomase summa suuruse reservi. Reserv kantakse raamatupidamisarvestusse ja kustutatakse, kui kõnealused summad on pärast toetuse või lepingu rakendamist sisse nõutud.

Kui eelmaksed makstakse samalt eelarverealt sama põhiõigusakti kohaselt ja samas pakkumismenetluses osalenud abisaajatele võib eelarvevahendite käsutaja koostada ühe saadaolevate summade eelarvestuse mitme võlgniku kohta.

3.   Artiklite 3 ja 4 ning käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira eelmaksete kirjendamist finantsaruannete aktiva poolele, nagu on sätestatud finantsmääruse artikliga 133 ettenähtud raamatupidamiskorras.”

1.   Finantsmääruse artiklis 22 nimetatud protsendid arvutatakse ümberpaigutamise taotluse esitamise ajal, võttes arvesse eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes, ettenähtud assigneeringuid.

2.   Arvesse tuleb võtta summat, mis saadakse sellele reale, millelt ümberpaigutusi tehakse, kirjendatud tulevaste ümberpaigutuste liitmisel pärast seda, kui on tehtud varasematest ümberpaigutustest tulenevad kohandused.

Arvesse ei võeta summat, mis vastab ümberpaigutustele, mida asjaomane institutsioon saab teha sõltumatult, ilma eelarvepädevate institutsioonide otsuseta.”

1.   Finantsmääruse artikli 23 lõikes 1 nimetatud protsendid arvutatakse ümberpaigutamise taotluse esitamise ajal, võttes arvesse eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes, ettenähtud assigneeringuid.

2.   Arvesse tuleb võtta summat, mis saadakse sellele reale, millelt või millele ümberpaigutusi tehakse, kirjendatud tulevaste ümberpaigutuste liitmisel pärast seda, kui on tehtud varasematest ümberpaigutustest tulenevad kohandused.

Arvesse ei võeta summat, mis vastab ümberpaigutustele, mida komisjon saab teha sõltumatult, ilma eelarvepädevate institutsioonide otsuseta.”

1.   Tulemuslik sisekontroll põhineb parimatel rahvusvahelistel tavadel ja hõlmab eelkõige järgmist:

2.   Tõhus sisekontroll põhineb järgneval:

1.   Otsused, millega finantsmääruse artiklis 56 nimetatud üksustele või isikutele usaldatakse rakendusülesanded, peavad sisaldama kõiki asjakohaseid meetmeid tehtavate toimingute läbipaistvuse tagamiseks.

Kui selliste üksuste või isikute rakendatavates menetlustes või süsteemides on tehtud olulisi muudatusi, vaatab komisjon need meetmed vajaduse korral läbi, et tagada lõikes 56 sätestatud tingimuste jätkuv täitmine.

2.   Asjaomased üksused või isikud esitavad komisjonile kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kogu komisjoni nõutud teabe ja teavitavad teda viivitamata kõikidest menetlustes või süsteemides tehtud olulistest muudatustest.

Komisjon sätestab need kohustused vajaduse korral lõikes 1 nimetatud otsustes või nende üksuste või isikutega sõlmitud kokkulepetes.

3.   Komisjon võib tunnistada finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktis c nimetatud asutuste ja artikli 166 lõike 1 punktis a nimetatud abisaajate hankemenetlused enda omadega võrdväärseks, pidades silmas rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid.

4.   Kui komisjon täidab eelarvet ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega, kohaldatakse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud verifikatsioonileppeid.

5.   Finantsmääruse artikli 56 lõike 1 punktis d nimetatud sõltumatu välisauditi viib läbi vähemalt selline auditeerimisteenuse osutaja, kes tegutseb sõltumatult üksusest, millele komisjon usaldab täitmisülesanded, ja täidab oma ülesandeid kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditega.”

1.   Komisjon võib delegeerida avaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid:

2.   Komisjon tagab, et lõikes 1 nimetatud asutused või üksused esitavad piisavad finantstagatised, mille on eelistatavalt andnud riigiasutus, eelkõige selleks, et komisjon saaks võlgnetavad summad täielikult tagasi.

3.   Kui komisjon kavatseb usaldada avaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid ja eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesandeid finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktis c nimetatud asutusele, analüüsib ta säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtete järgimist.”

1.   Kokkuvõtted esitavad asjakohased ametivõimud või asutused, kelle liikmesriik on asjaomase kuluvaldkonna jaoks valdkondlike eeskirjade kohaselt määranud.

2.   Kokkuvõtte auditeid käsitlev osa peab:

3.   Kokkuvõtte kinnitusi käsitlev osa peab:

1.   Komisjon tagab, et on olemas asjakohane süsteem kogu meetme kontrollimiseks ja auditeerimiseks.

2.   Finantsmääruse artiklis 53d nimetatud rahvusvahelised organisatsioonid on järgmised:

Finantsmääruse artikli 53d kohaldamisel käsitletakse Euroopa Investeerimispanka ja Euroopa Investeerimisfondi rahvusvaheliste organisatsioonidena.

3.   Kui komisjon täidab eelarvet ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt finantsmääruse artiklitele 53d ja 165, valitakse organisatsioonid ja rahastatavad meetmed objektiivsel ja läbipaistval viisil.

4.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 35 kohaldamist, peavad finantsmääruse artiklis 53d nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingud sisaldama eelkõige järgmist:

5.   Projekt või programm loetakse ühiselt väljatöötatuks, kui komisjon ja rahvusvaheline avalik-õiguslik asutus hindavad selle teostatavust ja määratlevad rakenduskorra ühiselt.

6.   Projektide rakendamisel ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega peavad rahvusvahelised organisatsioonid täitma vähemalt järgmisi nõudeid:

Nimetatud nõuded tuleb selgesõnaliselt kehtestada rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitavates lepingutes.”

1.   Käesoleva määrus artiklis 74 nimetatud finantsrikkumiste juhud edastab toimkonnale arvamuse saamiseks ametisse nimetav asutus finantsmääruse artikli 66 lõike 4 teise lõigu kohaselt.

Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et toimunud on finantsrikkumine, võib ta anda asja üle toimkonnale. Toimkond esitab arvamuse, milles hinnatakse, kas artiklis 74 osutatud rikkumine on toimunud, kui tõsine see on ja millised võivad olla selle tagajärjed. Kui toimkonna analüüsis leitakse, et asjaomase juhtumi lahendamine kuulub OLAFi pädevusse, edastab toimkond viivitamata juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ning teavitab sellest viivitamatult OLAFit.

Kui toimkonda teavitab asjast finantsmääruse artikli 60 lõike 6 kohaselt töötaja otse, saadab toimkond juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ja teavitab sellest asjast teavitanud töötajat. Ametisse nimetav asutus võib taotleda toimkonna arvamust juhtumi kohta.

2.   Institutsioon või ühise toimkonna puhul selles osalevad institutsioonid määrab või määravad oma organisatsiooni struktuuri kohaselt toimkonna töökorra ja selle koosseisu, millesse kuulub üks organisatsiooniväline isik, kellel on nõutav kvalifikatsioon ja teadmised.”

1.   Kolmandatele isikutele esitatavate ühenduste nõuete suhtes kohaldatava aegumistähtaja arvestusperiood algab võlgnikule võlateates teatatud artikli 78 lõike 3 punkti b kohase tähtaja möödumisest.

Ühendustele esitatavate kolmandate isikute nõuete puhul algab aegumistähtaja arvestusperiood sellest kuupäevast, mil kõnealuse kolmanda isiku makse kuulub vastavalt asjaomasele juriidilisele kohustusele tasumisele.

2.   Kolmandatele isikutele esitatavate ühenduste nõuete puhul katkestatakse aegumistähtaja arvestusperiood aktiga, mille on välja andnud institutsioon või institutsiooni taotlusel tegutsev liikmesriik, millest on kõnealusele kolmandale isikule teatatud ja mille eesmärk on võlg sisse nõuda.

Ühendustele esitatavate kolmandate isikute nõuete puhul katkestatakse aegumistähtaja arvestusperiood aktiga, millest nende kolmandate isikute võlausaldajad ühendustele teatavad või millest teatakse nende nimel ja mille eesmärk on võlg sisse nõuda.

3.   Uus viieaastane aegumistähtaja arvestusperiood algab päeval, mis järgneb lõikes 2 nimetatud katkestusele järgnevale päevale.

4.   Kõik õiguslikud meetmed, mis on seotud lõikes 1 nimetatud nõuetega, sealhulgas hagid, mis on esitatud kohtule, kes hiljem teatab, et küsimus ei kuulu tema pädevusse, katkestavad aegumistähtaja arvestusperioodi. Uus viieaastane aegumistähtaja arvestusperiood ei alga enne seda, kui tehakse res judicata jõudu omav kohtuotsus või kui samade osapoolte vahel saavutatakse samas küsimuses kohtuväline lahendus.

5.   Kui eelarvevahendite käsutaja lubab kooskõlas artikliga 85 võlgnikule maksmiseks lisaaega, loetakse seda aegumistähtaja arvestusperioodi katkestamiseks. Uus viieaastane aegumistähtaja arvestusperiood algab päeval pärast pikendatud maksetähtaja möödumist.

6.   Nõudeid ei nõuta sisse pärast lõigetes 1–5 kehtestatud aegumistähtaja arvestusperioodi möödumist.”

1.   Menetlusest kõrvalejätmise kestuse määramiseks ja proportsionaalsuse põhimõttega vastavuse tagamiseks võtab vastutav institutsioon eelkõige arvesse asjaolude tõsidust, sealhulgas mõju ühenduse finantshuvidele ja mainele ning möödunud ajavahemikku, rikkumise kestust ja kordumist, asjaomase üksuse tahtlikku tegutsemist või hooletuse raskust ning meetmeid, mida asjaomane üksus on võtnud olukorra parandamiseks.

Kõrvalejätmise kestuse määramisel annab vastutav institutsioon asjaomasele taotlejale või pakkujale võimaluse oma seisukohtade avaldamiseks.

Kui menetlusest kõrvalejätmise kestuse määravad kohaldatava õiguse kohaselt finantsmääruse artikli 95 lõikes 2 nimetatud ametivõimud ja asutused, kohaldab komisjon seda kestust kuni finantsmääruse artikli 93 lõikes 3 sätestatud maksimaalse kestuseni.

2.   Finantsmääruse artikli 93 lõikes 3 osutatud perioodiks kehtestatakse kuni 5 aastat, mida hakatakse arvestama alates järgmistest kuupäevadest:

Kõrvalejätmise perioodi võib pikendada 10 aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates punktis a või b nimetatud kuupäevast, võttes arvesse lõiget 1.

3.   Taotlejad ja pakkujad jäetakse hanke- ja toetuse andmise menetlusest kõrvale, kui nad on mõnes finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktides a ja d nimetatud olukorras.”

1.   Finantsmääruse artikli 95 lõikes 1 osutatud institutsioonid, täitevasutused ja asutused saadavad komisjonile komisjoni ettenähtud vormis teabe, millega identifitseeritakse ettevõtjad, kes on olukorras, millele on osutatud finantsmääruse artiklites 93, 94 ning artikli 96 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis a, menetlusest kõrvalejätmise põhjused ja kestus.

Nad saadavad teabe ka isikute kohta, kes on juriidilisest isikust ettevõtja esindusõiguslikud, otsuste tegemise õigusega või teda kontrollivad isikud, kui kõnealused isikud on olukorras, millele on osutatud finantsmääruse artiklites 93 ja 94 ning artikli 96 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis a.

Finantsmääruse artikli 95 lõikes 2 osutatud ametivõimud ja asutused edastavad komisjonile komisjoni ettenähtud vormis:

2.   Lõikes 1 osutatud institutsioonid, täitevasutused, ametivõimud ja asutused määravad isikud, kes on volitatud andmekogus sisalduvat teavet komisjonile edastama ja seda komisjonilt vastu võtma.

Finantsmääruse artikli 95 lõikes 1 osutatud institutsioonide, täitevasutuste, ametivõimude ja asutuste puhul saadavad määratud isikud teabe võimalikult kiiresti komisjoni peaarvepidajale ja taotlevad vajaduse korral andmete andmekogusse sisestamist, nende seal muutmist või nende kustutamist andmekogust.

Finantsmääruse artikli 95 lõikes 2 osutatud ametivõimude ja asutuste puhul saadavad määratud isikud nõutava teabe asjaomase programmi või meetme eest vastutavale komisjoni eelarvevahendite käsutajale kolme kuu jooksul alates asjaomase otsuse vastuvõtmisest.

Komisjoni eelarvevahendite käsutaja sisestab teabe andmekogusse, muudab seda seal või kustutab selle andmekogust. Ta saadab kord kuus andmekogus olevad kinnitatud andmed turvaprotokolli kasutades määratud isikutele.

3.   Lõikes 1 osutatud institutsioonid, täitevasutused, ametivõimud ja asutused tõendavad komisjonile, et nende edastatud teave on saadud ja edastatud kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (*6) sätestatud isikuandmete kaitset käsitlevate põhimõtetega.

Eelkõige teavitavad nad eelnevalt kõiki ettevõtjaid või lõikes 1 osutatud isikuid sellest, et nende andmed võidakse lisada andmekogusse ja komisjon võib need edastada lõikes 2 osutatud määratud isikutele. Pärast andmete parandamist, kustutamist või mis tahes muutmist ajakohastavad nad edastatud teavet vajaduse korral.

Igal andmekogusse kantud osapoolel on saada teavet andmete kohta, mis tema kohta sinna on kantud, esitades selleks taotluse komisjoni peaarvepidajale.

4.   Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid komisjoni abistamiseks andmekogu tõhusa haldamise eesmärgil kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

Asjakohane kord kehtestatakse kokkulepetes kolmandate riikide ametiasutuste ja kõigi finantsmääruse artikli 95 lõikes 2 osutatud asutustega, et tagada kõnealuste sätete täitmine ja isikuandmete kaitset käsitlevate põhimõtete järgimine.

1.   Ilma et see piiraks lepinguga ettenähtud karistuste kohaldamist, võib taotlejatel või pakkujatel ja töövõtjatel, kes on esitanud valeandmeid, on teinud olulisi vigu, toime pannud rikkumisi või pettusi või oluliselt rikkunud oma lepingulisi kohustusi, keelata osa võtta kõikidest ühenduse eelarvest rahastatavatest lepingutest ja toetustest kuni viie aasta jooksul alates rikkumise tuvastamisest, kui see on kinnitatud pärast töövõtja ärakuulamist.

Seda tähtaega võib pikendada kümne aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimeses lõigus nimetatud kuupäevast.

2.   Taotlejate ja pakkujate suhtes, kes on esitanud valeandmeid, teinud olulisi vigu või pannud toime rikkumisi või pettusi, võib kohaldada ka rahatrahvi, mis moodustab 2–10 % sõlmitava lepingu hinnangulisest kogumaksumusest.

Töövõtjate suhtes, kes on oma lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud, võib kohaldada rahatrahvi, mis moodustab 2–10 % kõnealuse lepingu kogumaksumusest.

Seda määra võib suurendada 4–20 %ni, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäevast.

3.   Institutsioon võtab haldus- ja rahalise karistuse määramisel eelkõige arvesse artikli 133a lõikes 1 osutatud asjaolusid.”

1.   Tellija kirjutab eduka pakkujaga lepingule või direktiivi 2004/18/EÜ kohasele raamlepingule alla pärast 14 kalendripäeva möödumist.

Tähtaega arvestatakse alates ühest järgmistest kuupäevadest:

Tellija võib vajaduse korral lepingu sõlmimise peatada täiendavaks kontrollimiseks, kui see on õigustatud edutute või kahju kandnud pakkujate nõudmiste või märkuste või muu saadud asjakohase teabe alusel. Nõudmised ja märkused või muu asjakohane teave peab olema saadud lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul lepingu sõlmimise otsuste ja tagasilükkamise otsuste samaaegse väljasaatmise kuupäevast või, kui see on asjakohane, siis hanketeate avaldamisest arvates. Peatamise korral teavitatakse kõiki taotlejaid või pakkujaid kolme tööpäeva jooksul pärast peatamisotsust.

Kõik enne esimeses lõigus nimetatud tähtaja lõppu sõlmitud lepingud on tühised, välja arvatud lõikes 2 esitatud juhtudel.

Kui lepingut või raamlepingut ei saa sõlmida kavandatud eduka pakkujaga, võib tellija sõlmida selle edukuselt järgmise pakkujaga.

2.   Lõike 1 esimeses lõigus nimetatud tähtaega ei kohaldata järgmistel juhtudel:

1.   Kui komisjon annab finantsmääruse artikli 108 lõikes 3 nimetatud toetusi eelarve otsese tsentraliseeritud täitmise raames, kohaldatakse nende suhtes käesoleva jaotise sätteid, välja arvatud järgmised sätted:

Esimese lõigu kohaldamine ei mõjuta asjaomaste toetustega seotud arvepidamist, mille üle otsustab peaarvepidaja kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega.

2.   Osamaksude tasumise puhul tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et osamaksu saajaga on kooskõlastatud asjakohane kord, milles on määratletud maksmise ja kontrollimisega seotud üksikasjad.

1.   Iga-aastases tööprogrammis määratakse iga ühenduse programmi või meetme puhul, kas selle raames antakse toetusi otsuse või kirjaliku lepingu alusel.

2.   Selle määramisel, millist vahendit (st kas otsust või lepingut) kasutada, võetakse arvesse järgnevat:

3.   Mitme eelarvevahendite käsutaja hallatavate programmide puhul määratakse kasutatav vahend nimetatud eelarvevahendite käsutajate omavahelise konsultatsiooni tulemusena.

1.   Konkreetsed toetused võivad olla osa raampartnerlusest.

2.   Raampartnerluse näol võidakse panna alus komisjoni ja toetuse saajate vahelisele pikaajalisele koostööle. See võib olla lepingu või otsuse vormis.

Partnerluse raamlepingus või -otsuses määratakse kindlaks ühised eesmärgid, kavandatud ühekordsete meetmete või kinnitatud iga-aastase tööprogrammi osaks olevate meetmete laad, eritoetuste andmise kord käesoleva jaotise põhimõtete ja menetlusnõuete kohaselt ning iga lepinguosalise üldised õigused ja kohustused erilepingute või -otsuste kohaselt.

Niisuguse partnerluse kestus võib olla kuni neli aastat, välja arvatud erandjuhtudel, kui see on raampartnerluse eesmärgi puhul õigustatud.

Eelarvevahendite käsutajad ei või partnerluse raamlepinguid ega -otsuseid põhjendamatult kasutada või kasutada neid viisil, mille eesmärk või mõju on vastuolus läbipaistvuse või taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttega.

3.   Partnerluse raamlepinguid ja -otsuseid käsitletakse pakkumismenetluse puhul toetustena. Nende suhtes kohaldatakse artiklis 167 nimetatud eelneva avaldamise menetlust.

4.   Partnerluse raamlepingul või -otsusel põhinevaid eritoetusi antakse nendes lepingutes või otsustes sätestatud menetluste alusel käesoleva jaotise kohaselt.

Nende suhtes kohaldatakse artiklis 169 sätestatud järelteatamismenetlust.”

1.   Kaasrahastamise puhul peab osa meetme kuludest või üksuse jooksvad kulud kandma toetuse saaja või peab need kandma muudest saadud vahenditest kui ühenduse vahendid.

2.   Toetuste puhul, mis on mõnes finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktis b või c nimetatud vormis, või nende kombinatsiooni puhul hinnatakse kaasrahastamist üksnes toetustaotluse hindamise etapis.”

1.   Abikõlblikud kulud on toetuse saaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 ja põhiõigusakti sätete kohaldamist, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja abikõlblikuks lugeda järgneva:

1.   Toetustaotluste esitamise korra määrab vastutav eelarvevahendite käsutaja, kes võib valida nende esitamise meetodi. Toetustaotlusi võib esitada kirja teel või elektrooniliselt.

Valitud sidevahendid ei tohi oma laadilt olla diskrimineerivad ega piirata taotlejate juurdepääsu hankemenetlusele.

Valitud sidevahendid peavad tagama järgmiste tingimuste täitmise:

Punkti c kohaldamisel vaatab vastutav eelarvevahendite käsutaja taotluste sisu läbi alles pärast nende esitamise tähtaja möödumist.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib nõuda, et elektroonilistelt saadetud pakkumised kannaksid täiustatud elektroonilist allkirja direktiivi 1999/93/EÜ tähenduses.

2.   Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja lubab taotlusi esitada elektrooniliselt, ei tohi selleks kasutatavad vahendid ja nende tehnilised omadused olla oma laadilt diskrimineerivad, vaid need peavad olema üldkättesaadavad ja ühilduma üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega. Taotlejatele tehakse kättesaadavaks teave taotluste esitamiseks vajalike tehniliste näitajate, sealhulgas krüpteerimise kohta.

Lisaks sellele peavad taotluste elektroonilise vastuvõtmise vahendid tagama turvalisuse ja konfidentsiaalsuse.

3.   Taotluste edastamisel kirja teel võivad taotlejad valida nende järgmiste esitamise viiside vahel:

1.   Toetuste andmise kriteeriumid avaldatakse pakkumiskutses.

2.   Toetuse andmise kriteeriumidega määratakse kindlaks pakkumiskutses osalemise tingimused. Nende kriteeriumide kehtestamisel võetakse arvesse meetme eesmärke ja need peavad olema kooskõlas läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

1.   Finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktis a nimetatud vormis ühenduse toetused arvutatakse abikõlblike kulude põhjal, mis on määratletud kui abisaaja tegelikult kantud otsesed kulud ja mille suhtes kohaldatakse hinnangulist esialgset eelarvet, mis esitatakse koos pakkumisega ja mis sisaldub toetuslepingus või -otsuses.

2.   Finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktis b nimetatud ühekordsed maksed katavad üldises mõistes teatavad meetme rakendamiseks või abisaaja iga-aastaseks tegevuseks vajalikud kulud kooskõlas lepingu tingimustega ja prognoosi alusel.

3.   Finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktis c nimetatud kindlasummalised maksed katavad teatavad kindlad kululiigid, mis on eelnevalt selgelt kindlaks määratud kas eelnevalt kindlaksmääratud protsendimäära või ühikukulude astmestiku abil.”

1.   Komisjon võib oma otsusega lubada järgmiste summade kasutamist:

Kõnealuse otsusega määratakse selliste maksete lubatud maksimaalne kogusumma toetuse või toetuseliigi kaupa.

2.   Vajaduse korral lubatakse selliseid ühekordseid makseid, mille ühikuväärtus ületab 25 000 eurot, põhiõigusaktis, milles kehtestatakse toetuse määramise tingimused ja maksimumsummad.

Komisjon korrigeerib kõnealuseid summasid iga kahe aasta järel statistiliste või muude objektiivsete andmete põhjal, nagu on sätestatud artikli 165 lõikes 2.

3.   Toetuse andmise otsuse või toetuslepinguga võidakse lubada rahastada abisaaja kaudseid kulusid kindlasummaliste maksete vormis kuni 7 % ulatuses meetme toetusele vastavatest üldkuludest, välja arvatud juhul, kui abisaajale makstakse ühenduse eelarvest tegevustoetust. 7 % ülemmäära võib ületada komisjoni põhjendatud otsuse alusel.

4.   Toetuse andmise otsus või toetusleping peab sisaldama kõiki vajalikke sätteid tegemaks kindlaks, et ühekordsete ja kindlasummaliste maksete tegemise tingimused on täidetud.”

1.   Ilma et see piiraks direktiivi 2004/18/EÜ kohaldamist, kui toetatavate meetmete rakendamiseks on vaja sõlmida hankelepingud, sõlmivad abisaajad lepingu majanduslikult kõige soodsama pakkumise ehk parima hinna/kvaliteedi suhtega pakkumise alusel, vältides igasuguseid huvide konflikte.

2.   Kui toetatavate meetmete rakendamine nõuab selliste hankelepingute sõlmimist, mille maksumus on üle 60 000 euro, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuda abisaajatelt lõikes 1 nimetatud eeskirjadele lisaks ka erieeskirjade täitmist.

Need erieeskirjad põhinevad finantsmääruse eeskirjadel ja nende määramisel võetakse arvesse asjaomaste lepingute maksumust, ühenduse osamaksu suhtelist suurust meetme kogumaksumuse suhtes ja riski. Erieeskirjad lisatakse toetuse andmise otsusesse või toetuslepingusse.”

1.   Tingimusel, et saavutada tahetavad eesmärgid või tulemused on finantsmääruse artikli 120 lõike 2 punktis b osutatud tingimuste kohaselt piisavalt üksikasjalikult määratletud, võib kaalutlusõiguse kasutamise võimalusi lugeda ammendunuks, kui toetuse andmise otsuses või toetuslepingus on täpsustatud ka järgnev:

2.   Finantsmääruse artikli 120 lõike 2 punkti c kohaldamisel on rahalise toetuse maksimumsumma, mida abisaaja võib kolmandatele isikutele maksta, 100 000 eurot, kusjuures ühele kolmandale isikule võib maksta kuni 10 000 eurot.”

1.   Finantsmääruse artikli 166 lõike 3 punktis a sätestatud automaatse kulukohustustest vabastamise arvutamine ei hõlma järgmisi elemente:

Siseriiklikud asutused, kes tuginevad esimese lõigu punkti b kohaselt vääramatule jõule, peavad näitama, millised on selle otsesed tagajärjed programmi või selle osa rakendamisele.

2.   Automaatse kulukohustustest vabastamise ohu korral teavitab komisjon abi saavaid riike ja asjaomaseid asutusi sellest piisavalt varakult. Komisjon teavitab neid oma valduses olevale teabele vastavast asjaomasest summast. Abisaajariikidel on teabe kättesaamisest arvates aega kaks kuud kõnealuse summaga nõustumiseks või oma märkuste esitamiseks. Komisjon teostab automaatse kohustustest vabastamise hiljemalt üheksa kuud pärast finantsmääruse artikli 166 lõike 3 punktides a ja b sätestatud tähtaja möödumist.

3.   Automaatse kulukohustustest vabastamise korral vähendatakse kõnealuse aasta kohta asjaomastele programmidele antavat ühenduse rahalist toetust automaatselt vabastatud kulukohustuste summa võrra. Abisaajariik esitab läbivaadatud rahastamiskava, milles abi vähendamine on vajaduse korral jaotatud prioriteetide ja meetmete vahel. Kui ta seda ei tee, vähendab komisjon igale prioriteedile eraldatud summasid proportsionaalselt.”

1.   Artikli 158 lõike 1 punktis a kehtestatud künnistest väiksema maksumuse korral võib ülesannete jaoks, mille hulka eelkõige kuulub ettepanekutele hinnangute andmine ja tehniline tugi, valida väliseksperdid vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud menetlusele.

2.   Osalemiskutse avaldatakse eelkõige Euroopa Liidu Teatajas või institutsiooni veebisaidil, et tagada potentsiaalsete taotlejate võimalikult laiaulatuslik teavitamine ja koostada ekspertide nimekiri.

Osalemiskutse alusel koostatud nimekiri ei tohi kehtida kauem kui mitmeaastase programmi lõpuni.

Huvitatud isik võib esitada taotluse igal ajal nimekirja kehtivuse jooksul, välja arvatud kehtivusaja viimase kolme kuu jooksul.

3.   Väliseksperte ei loetleta lõikes 2 osutatud nimekirjas, kui nad on mõnes finantsmääruse artiklis 93 osutatud olukordadest.

4.   Lõikes 2 nimetatud nimekirjas loetletud välisekspertide hulgast tehakse valik vastavalt nende suutlikkusele täita lõikes 1 nimetatud ülesandeid ning kooskõlas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja huvide konflikti puudumise põhimõtetega.”