Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32007E0112

Nõukogu ühismeede 2007/112/ÜVJP, 15. veebruar 2007 , millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Ida-Aafrika järvede piirkonnas

ELT L 46, 16.2.2007, p. 79–82 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT L 4M, 8.1.2008, p. 101–104 (MT)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 29/02/2008

ELI: http://data.europa.eu/eli/joint_action/2007/112/oj

16.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/79


NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2007/112/ÜVJP,

15. veebruar 2007,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Ida-Aafrika järvede piirkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 20. veebruaril 2006 vastu ühismeetme 2006/122/ÜVJP, (1) millega pikendatakse kuni 28. veebruarini 2007 Ida-Aafrika järvede piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi.

(2)

Nõukogu kiitis 7. juunil 2006 heaks Euroopa Liidu poliitika Euroopa Liidu lepingu V jaotise alusel väljapoole Euroopa Liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta.

(3)

Tuginedes ühismeetme 2006/122/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks Euroopa Liidu eriesindaja (ELi eriesindaja) volitusi pikendada 12 kuu võrra.

(4)

Aldo Ajello on peasekretäri/kõrget esindajat teavitanud oma kavatsusest 2007. aasta veebruari lõpus ametist lahkuda. Seega tuleks ametisse nimetada uus ELi eriesindaja alates 1. märtsist 2007.

(5)

31. jaanuaril 2007 soovitas peasekretär/kõrge esindaja nimetada Roeland VAN DE GEERI uueks ELi eriesindajaks Ida-Aafrika järvede piirkonnas.

(6)

ELi eriesindaja rakendab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada asutamislepingu artiklis 11 esitatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Ametisse nimetamine

Käesolevaga nimetatakse Roeland VAN DE GEER Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Ida-Aafrika järvede piirkonnas alates 1. märtsist 2007 kuni 29. veebruarini 2008.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused tuginevad poliitilistel eesmärkidel, mida Euroopa Liit on seadnud seoses Ida-Aafrika järvede piirkonna konfliktijärgse olukorra edasise stabiliseerimise ja tugevdamisega, pöörates erilist tähelepanu asjaomastes riikides asetleidvate arengute piirkondlikule mõõtmele. Eelkõige edendatakse nimetatud eesmärkidega demokraatia ja hea valitsemistava, sealhulgas inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise, põhinormidest kinnipidamist, ning need eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)

aktiivse ja tõhusa panuse andmine ühtsele, järjepidevale ja vastutustundelisele Euroopa Liidu poliitikale Ida-Aafrika järvede piirkonnas ning piirkonna osas Euroopa Liidu ühtse üldise lähenemisviisi edendamine. ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust piirkonnas;

b)

Euroopa Liidu jätkuva toetuse tagamine piirkonna stabiliseerimis- ja ülesehitusprotsessidele, kasutades selleks aktiivset kohalolekut kõnealuses piirkonnas ja asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel, ühenduse hoidmist kesksete osapooltega ja panustamist kriisiohjamisse;

c)

panuse andmine üleminekujärgsele etapile Kongo Demokraatlikus Vabariigis, eelkõige seoses uute institutsioonide tugevdamise poliitilise protsessi ning poliitiliste konsultatsioonide ja uue valitsusega kooskõlastamise osas laiema rahvusvahelise raamistiku määratlemisega;

d)

tihedas koostöös Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni/MONUCiga kaasa aitamine rahvusvahelistele jõupingutustele, mis toetavad Kongo Demokraatliku Vabariigis julgeolekusektori ulatusliku reformi läbiviimist, võttes eelkõige arvesse koordineerivat rolli, mida Euroopa Liit on antud kontekstis valmis võtma;

e)

Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelise konverentsi asjakohastele järelmeetmetele kaasa aitamine, eelkõige luues tihedad suhted Ida-Aafrika järvede piirkonna sekretariaadi ja selle täitevsekretäri ning järelmeetmete mehhanismide eesistujakolmikuga, ning samuti edendades piirkonnas heanaaberlikke suhteid;

f)

siiani piiriüleselt tegutsevate relvarühmituste märkimisväärse probleemi käsitlemine, mis võib endaga kaasa tuua piirkonna riikide destabiliseerumise ja süvendada nende siseprobleeme;

g)

Burundi, Rwanda ja Uganda konfliktijärgse stabiliseerimisele kaasa aitamine, aidates eelkõige kaasa relvarühmitustega nagu FNL ja LRA peetavatele rahuläbirääkimistele.

Artikkel 3

Volitused

Nimetatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

luua ja hoida tihedaid suhteid Ida-Aafrika järvede piirkonna riikide, Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni, Aafrika Liidu, võtmetähtsusega Aafrika riikide ning Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Euroopa Liidu peamiste partnerriikidega, samuti ka piirkondlike ja allpiirkondlike Aafrika organisatsioonide, teiste asjaomaste kolmandate riikide ja teiste piirkondlike liidritega;

b)

anda nõu ja aru, millised on Euroopa Liidu võimalused toetada stabiliseerimis- ja tugevdamisprotsessi ning kuidas Euroopa Liidu algatusi kõige paremini läbi viia;

c)

tagada ÜVJP/EJKP osapoolte vaheline ühtsus ning anda sel eesmärgil nõu ja abi seoses Kongo Demokraatliku Vabariigi julgeolekusektori reformiga, ning eelkõige anda Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL “Kinshasa”) ja Kongo ametiasutusi julgeolekusektori reformi alal nõustava ja abistava Euroopa Liidu missiooni (EUSEC RD Congo) juhtidele kohalikke poliitilisi juhtnööre nende ülesannete täitmiseks kohalikul tasandil;

d)

toetada Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelise konverentsi järelmeetmeid, avaldades eelkõige toetust piirkonnas määratletud poliitikae, mis on suunatud konfliktide vägivallatule ja vastastikuse kaitse alusel lahendamisele, ning samuti toetada inimõigusi ja demokratiseerimist edendavat piirkondlikku koostööd, head valitsemistava, karistamatuse vastast võitlust, õiguskoostööd ning loodusvarade ebaseadusliku kasutamise vastast võitlust;

e)

aidata antud piirkonna arvamusliidritel paremini mõista Euroopa Liidu rolli;

f)

toetada vajadusel rahu- ja relvarahukokkulepete läbirääkimisi ning nende rakendamist ning võtta diplomaatilisi meetmeid, kui nimetatud kokkulepete tingimusi ei täideta; LRAga käimasolevate läbirääkimiste kontekstis tuleks nimetatud tegevusi tihedalt kooskõlastada Sudaani määratud Euroopa Liidu eriesindajaga;

g)

toetada inimõigustealase Euroopa Liidu poliitika ja inimõiguste alaste Euroopa Liidu suuniste (eelkõige lapsi ja relvastatud konflikte käsitlevad Euroopa Liidu suunised ning naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 (2000) suhtes võetud Euroopa Liidu poliitika) rakendamist, mis hõlmab ka antud valdkonnas asetleidvate arengute järelevalvet ja vastavat aruandlust.

Artikkel 4

Volituste rakendamine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste rakendamise eest, toimides peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   Lähtesumma ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2007 kuni 29. veebruarini 2008 on 1 025 000 EUR.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele välja arvatud asjaolu, et eelmaksed ei jää ühenduse omandisse.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse Euroopa Liidu eriesindaja ja komisjoni vahel leping. Kulusid rahastatakse alates 1. märtsist 2007.

4.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas Euroopa Liidu eriesindajale vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine

1.   Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab Euroopa Liidu eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Euroopa Liidu eriesindaja teavitab eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna lõplikust koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepanekuid isikkoosseisu liikmete lähetamiseks Euroopa Liidu eriesindaja juurde. Liikmesriigi või Euroopa Liidu institutsiooni poolt Euroopa Liidu eriesindaja juurde lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või Euroopa Liidu institutsioon.

3.   Kõik A-kategooria ametikohad, mida lähetamine ei hõlma, kuulutab vastavalt vajadusele välja nõukogu peasekretariaat ning neist teatatakse samuti liikmesriikidele ning Euroopa Liidu institutsioonidele, et värvata parima kvalifikatsiooniga kandidaate.

4.   ELi eriesindaja missiooni ja tema isikkoosseisu moodustamiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja muud tagatised määratakse kindlaks poolte vahel. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 7

Julgeolek

1.   Euroopa Liidu eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad, eelkõige Euroopa Liidu salastatud teabe haldamisel, kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

2.   Kooskõlas Euroopa Liidu poliitikaga, mis käsitleb Euroopa Liidu lepingu V jaotise alusel väljapoole Euroopa Liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeolekut, võtab Euroopa Liidu eriesindaja vastavalt oma volitustele ja julgeoleku olukorrale tema geograafilises vastutusalas tema otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed, ning tegutseb eelkõige järgmiselt:

a)

koostab nõukogu peasekretariaadilt saadud juhendite alusel missioonile eriomase julgeolekuplaani, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja protseduurilisi julgeolekumeetmeid, operatsiooni piirkonda ja piirkonnas isikkoosseisu turvalise liikumise juhtimist, julgeolekualaste juhtumite ohjamist ning missiooni situatsiooni- ja evakueerimise plaani;

b)

tagab missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole Euroopa Liitu lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)

tagab, et kõik tema meeskonna väljapoole Euroopa Liitu lähetatavad liikmed, sealhulgas isikkoosseisu kohalikud liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

d)

tagab korrapäraste julgeolekuhinnangute alusel tehtud kõikide heakskiidetud soovituste rakendamise ning esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile vahe- ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames kirjalikke aruandeid soovituste rakendamise ning muude julgeolekuküsimuste kohta;

e)

tagab vastavalt vajadusele ja käsuliinis oma vastutuste piires, et võetakse ühtne lähenemisviis isikkoosseisu julgeoleku tagamiseks seoses kõikide Euroopa Liidu üksustega, kes osalevad tema piirkondlikus vastutusalas toimuvates kriisiohjamise operatsioonides.

Artikkel 8

Aruandlus

Üldjuhul annab ELi eriesindaja isiklikult aru peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele ja võib aru anda ka asjaomasele töörühmale. Regulaarsed kirjalikud aruanded saadetakse peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile. Peasekretäri/kõrge esindaja ning poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib ELi eriesindaja aru anda üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 9

Kooskõlastamine

Euroopa Liidu välistegevuse järjepidevuse tagamiseks kooskõlastatakse ELi eriesindaja tegevus peasekretäri/kõrge esindaja, eesistujariigi ja komisjoni tegevusega. Euroopa Liidu eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata Euroopa Liidu eriesindajat tema volituste rakendamisel. Euroopa Liidu eriesindaja teeb samuti koostööd teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 10

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle vastavus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses regioonis vaadatakse korrapäraselt läbi. Euroopa Liidu eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2007. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2007. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomastes töörühmades ning poliitika- ja julgeolekukomitees. Euroopa Liidu eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, et võtta vastu nõukogu otsus volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 12

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 15. veebruar 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

W. SCHÄUBLE


(1)  ELT L 49, 21.2.2006, lk 17.

(2)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/952/EÜ (ELT L 346, 29.12.2005, lk 18).


Top