32007D0249

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
Otsus - 2007/249 - EN - EUR-Lex

Document 32007D0249

Help

2007/249/EÜ: Nõukogu otsus, 19. märts 2007 , millega muudetakse otsust 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega

ELT L 109, 26.4.2007, p. 33–41 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

(HR)
⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)
horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 11 Köide 116 Lk 155 - 163

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2013; kehtetuks tunnistatud 32013D0755

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/249/oj

HTML

PDF

Official Journal

26.4.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 109/33

NÕUKOGU OTSUS,

19. märts 2007,

millega muudetakse otsust 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega

(2007/249/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 187,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsusega 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (1) (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus) on sätestatud ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMTd) majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamise ning nende ja ühenduse vaheliste majandussuhete parandamise õiguslik raamistik. Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2011. Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse kohaldamisaega tuleks pikendada 31. detsembrini 2013, et see langeks kokku 10. Euroopa Arengufondi (2008–2013) (10. EAF) ja 2007.–2013. aastat hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku kestusega.

(2)	Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A lisas on sätestatud aastateks 2000–2007 eraldatavad vahendid. Aastateks 2008–2013 ette nähtud summasid eraldades tuleks arvesse võtta vastloodud 10. Euroopa Arengufondi.

(3)

Seoses ÜMTdega tuleks sätestada eeskirjad, mis reguleerivad üleminekut 9. EAFist 10. EAFi. Kõnealused eeskirjad tuleks kehtestada kooskõlas 9. EAFi ja eelnevate EAFide vahendite kulukohustustega sidumist pärast 31. detsembrit 2007 käsitlevate üldiste eeskirjadega, mis on sätestatud 30. mail 2005. aastal nõukogus peetud liikmesriikide valitsuste esindajate kohtumisel tehtud otsuse 2005/446/EÜ (9. EAFi (2) vahendite kulukohustustega sidumiseks kehtestatud tähtpäeva kohta) artikliga 1 ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahelise sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa) (3) (“10. EAFi loomise sisekokkuleppe”) artikli 1 lõigetega 3 ja 4.

(4)

10. EAFi loomise sisekokkuleppega on sätestatud 286 miljoni eurone kogusumma, mis eraldatakse ÜMTdele. Tuleks kinnitada ühelt poolt see, kuidas kõnealune summa jaotatakse EAFiga seotud erinevate arenguabi rahastamise alase koostöö vahendite vahel, ja teiselt poolt abi saavate ÜMTde algsete suunavate eraldiste jaotamises kasutatavad kriteeriumid ja elemendid.

(5)

EAFiga seotud arenguabi rahastamise alase koostöö vahendite vahel summasid jaotades tuleks tagada kooskõlastamine eelkõige piirkondliku koostöö ning integreerumise toetamise ja territoriaalsel tasandil toetamise vahel, et parandada ÜMTde paindlikkust seoses nende ees seisvate väljakutsetega, olenemata nende rahvamajanduse kogutoodangust (RKT) inimese kohta või muudest territoriaalsete toetuste määramiseks kasutatavatest näitajatest.

(6)

ÜMTdele rahalise abi eraldamisel tuleks järgida ühtlustatud, objektiivseid ja läbipaistvaid kriteeriume. Kõnealuste kriteeriumide hulka kuuluvad eelkõige ÜMTde RKT tase, elanike arv ja järjepidevus eelmiste EAFidega. Otsuse I B lisas osutatud vähimarenenud ÜMTde ja nende ÜMTde suhtes, kellel on geograafilise eraldatuse või muude probleemide tõttu rohkem takistusi piirkondlikus koostöös ja integratsioonis osalemiseks, tuleb sätestada erikohtlemine.

(7)	Liikmesriikidele ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomiteele EAFis tehtud kulutustest aru andes peaks komisjon eristama ametliku arenguabi (ODA) ja mitteametliku arenguabi tegevusi.

(8)	Erilist tähelepanu tuleks juhtida ÜMTde institutsioonilise suutlikkuse tugevdamisele ja heale valitsemistavale, sealhulgas finants-, maksundus- ja õigusvaldkonnas.

(9)	Erilist tähelepanu tuleks juhtida ÜMTde, AKV riikide ja asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimate piirkondade või ÜMTde asukohapiirkondades tegutsevate teiste osalejate vahelise koostöö tugevdamisele.

(10)

Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II C lisas osutatud ÜMT rahastust antavate laenude suhtes kohaldatavad rahastamistingimused tuleks ühtlustada ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu (millele kirjutati alla 23. juunil 2000. aastal Cotonous (4) (AKV-EÜ partnerlusleping) II lisa vastavate artiklite ülevaadatud sätetega.

(11)

Oluline on tagada, et ÜMTsid saaks rahastada EAFi välistest Euroopa Liidu üldeelarve üldistest temaatilistest eelarveridadest. Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II E lisas osutatud temaatilised määrused on alates 1. jaanuarist 2007 asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend). (5) Seetõttu tuleks II E lisa muuta, et asendada viited kõnealustele määrustele viidetega uuele rahastamisvahendile. Järjepidevuse tagamiseks tuleks kõnealust muudatust kohaldada alates 1. jaanuarist 2007.

(12)

Arvestades ÜMTde ja nendega seotud liikmesriikide vahelisi erilisi suhteid, tuleks ÜMTde võimalikku osalemist ühenduse horisontaalsetes programmides reguleerida nii, et ÜMTd võivad osaleda programmides, mis on avatud liikmesriikidele, kellega nad on seotud, vastavalt programmide eeskirjadele ja eesmärkidele ning vastavalt ÜMTdega seotud liikmesriikide suhtes kohaldatavale korrale. Et võimaldada ÜMTde osalemist kohe uue programmiperioodi algusest, tuleks kõnealune muudatus jõustada alates 1. jaanuarist 2007.

(13)	Komisjoni aruande alusel tuleks aastatel 2008–2009 läbi vaadata Euroopa Liidu kulutuste ja vahendite kõik aspektid.

(14)	Käesolevad tehnilised muudatused ei piira ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse hilisemat läbivaatamist, eriti vastavalt selle artiklile 62,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu otsust 2001/822/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 23 neljas lõik asendatakse järgmisega:

“9. EAFi alusel ÜMTde arengu rahastamise alal tehtava koostöö suhtes kohaldatakse 9. EAFi finantsmääruses sätestatud rahastamis- ja raamatupidamiskorda. 10. EAFi alusel ÜMTde arengu rahastamise alal tehtava koostöö suhtes kohaldatakse 10. EAFi finantsmääruses sätestatud rahastamis- ja raamatupidamiskorda.”

2.	Artiklile 24 lisatakse järgmine lõige: “9. 10. EAFi rakendamisel kohaldatakse 10. EAFi loomise sisekokkuleppe vastavaid sätteid.”

3.	Artikli 25 lõikes 1 asendatakse tekst “aastatel 2000–2007” tekstiga “aastatel 2000–2007 ja 2008–2013”.

Artikkel 31 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 31

Tehniline abi

1. Komisjoni algatusel või nimel võib rahastada uuringuid või tehnilise abi meetmeid, et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud ettevalmistused, jälgimine, hindamine ja järelevalve ning käesoleva otsuse üldhindamine, millele on osutatud II A lisa artikli 1 lõike 1 punktis c.

Selliseid uuringuid või tehnilise abi meetmeid rahastatakse üldisest tagastamatust abist.

2. ÜMT algatusel võib seoses ühtses programmdokumendis nimetatud meetmete rakendamisega rahastada uuringuid või tehnilise abi meetmeid, võttes arvesse komisjoni arvamust.

9. EAFi raames rahastatakse kõnealused uuringud või tehnilise abi meetmed asjaomasele ÜMT-le eraldatud vahenditest. 10. EAFi raames rahastatakse need üldisest tagastamatust abist.”

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 33a

1. 9. EAFist või eelnevatest EAFidest järele jäänud vahendeid ei seota kulukohustustega enam pärast 31. detsembrit 2007 või 10. EAFi loomise sisekokkuleppe jõustumise kuupäeva, kui see peaks olema eelnimetatud kuupäevast hilisem, välja arvatud vahendid, mis on järele jäänud 9. EAFi eelsest EAFist rahastatud esmasest põllumajandustoodetest saadavate eksporditulude stabiliseerimise süsteemist (STABEX), ja kõnealuse jõustumiskuupäeva järel vabanevad vahendid ning II C lisas kirjeldatud rahastu rahastamiseks 9. EAFist eraldatud vahenditest järelejäänud summad ja tagasimaksed, välja arvatud nendega seotud intressitoetused.

2. Kui nõukogu ei otsusta ühehäälselt teisti, ei seota 9. EAFist või eelnevatest EAFidest rahastatavatest projektidest vabanevaid vahendeid komisjoni ettepaneku alusel kulukohustustega enam pärast 31. detsembrit 2007, välja arvatud kõnealuse jõustumiskuupäeva järel vabanevad STABEXI vahendid, mis kantakse automaatselt II A a lisa artikli 3 lõike 1 kohaselt rahastatavatesse asjaomastesse piirkondlikele näidisprogrammidele, ja II C lisas kirjeldatud rahastu rahastamiseks 9. EAFist eraldatud vahenditest järelejäänud summad ja tagasimaksed, välja arvatud nendega seotud intressitoetused.”

Artikkel 58 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 58

ÜMTdele avatud programmid

ÜMTdest pärit isikud ja vajaduse korral ÜMTde avalik- ja/või eraõiguslikud asutused ning institutsioonid võivad osaleda ühenduse programmides vastavalt programmide eeskirjadele ja eesmärkidele ning ÜMTdega seotud liikmesriikide suhtes kohaldatavale korrale. Programme rakendatakse ÜMTde kodanike suhtes selle liikmesriigi kvoodi raames, kellega kõnealune ÜMT on seotud, kui kõnealuse programmi puhul kasutatakse sellist kvooti.

Peamised ÜMTdele avatud programmid ja neile järgnevad programmid on loetletud II F lisas.”

7.	Artiklis 63 asendatakse aasta “2011” aastaga “2013”.

8.	II A lisa artikli 1 lõike 1 punktis c asendatakse sõnad “kaks aastat” sõnadega “neli aastat”.

9.	II A lisale lisatakse II A a lisa, mille tekst on esitatud käesoleva otsuse I lisas.

10.

II B lisa muudetakse järgmiselt:

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

1. EIP eraldab kooskõlas panga põhikirjas ja käesolevas lisas sätestatud tingimustega omavahenditest antavate laenude kujul kuni 20 miljoni euro suuruse summa, nagu on sätestatud 9. EAFi loova sisekokkuleppe artiklis 5.

2. EIP eraldab kooskõlas panga põhikirjas ja käesolevas lisas sätestatud tingimustega omavahenditest antavate laenude kujul kuni 30 miljoni euro suuruse summa, nagu on sätestatud 10. EAFi loova sisekokkuleppe artiklis 3.”

Artikli 2 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

“9. EAFi kohaldamisperioodil võetakse intressitoetus, mille summa arvutatakse laenu väljamaksetähtpäevadel, II A lisa artikli 3 lõike 3 punktis d sätestatud intressitoetusest ja makstakse otse EIPle;

10. EAFi kohaldamisperioodil võetakse intressitoetus, mille summa arvutatakse laenu väljamaksetähtpäevadel, II A a lisa artikli 1 lõike 1 punktis b sätestatud intressitoetusest ja makstakse otse EIPle;

intressitoetusi võib muuta kapitaliks või kasutada projektidega seotud tagastamatuks tehniliseks abiks, eelkõige ÜMTde rahaasutuste abistamiseks.”

11.	II C lisa asendatakse käesoleva otsuse II lisas esitatud tekstiga.

12.	II E lisa asendatakse käesoleva otsuse III lisas esitatud tekstiga.

13.	II F lisa asendatakse käesoleva otsuse IV lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikli 1 punkte 6, 12 ja 13 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2007.

Brüssel, 19. märts 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

H. SEEHOFER

(1) EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1.

(2) ELT L 156, 18.6.2005, lk 19.

(3) ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(4) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on viimati muudetud AKV-EÜ ministrite nõukogu otsusega nr 1/2006 (ELT L 247, 9.9.2006, lk 22).

(5) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

I LISA

”II A a LISA

ÜHENDUSE RAHALINE ABI: 10. EAF

Artikkel 1

Jaotumine eri rahastamisvahendite vahel

1. Käesoleva otsuse kohaldamisel eraldatakse kuueaastaseks ajavahemikuks (1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013) ühenduse rahalise abi üldsumma, milleks on 10. EAFi loomise sisekokkuleppega kindlaks määratud 286 miljonit eurot, järgmiselt:

a)	250 miljonit eurot toetustena pikaajaliseks arenguks, humanitaarabiks, hädaabiks, abiks pagulastele ja lisatoetustena eksporditulu kõikumise korral ning toetustena piirkondlikule koostööle ja integratsioonile;

30 miljonit eurot II C lisas osutatud ÜMTde investeerimisrahastu rahastamiseks; sellest maksimaalselt 1,5 miljoni euro suurune summa hoitakse intressitoetuste rahastamiseks meetmete puhul, mida EIP rahastab II B lisa kohaselt omavahenditest või ÜMTde investeerimisrahastu raames rahastatavate meetmete puhul;

c)	6 miljonit eurot läbiviidavatele uuringutele või tehnilise abi meetmetele vastavalt käesoleva otsuse artiklile 31.

2. 10. EAFi vahendeid ei saa pärast 31. detsembrit 2013 enam kulukohustustega siduda, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt teisiti.

3. Juhul kui lõikes 1 sätestatud vahendid lõpevad enne käesoleva otsuse kehtivusaja lõppu, võtab nõukogu vajalikud meetmed.

Artikkel 2

Vahendite haldamine

EIP haldab II B lisas osutatud omavahenditest antud laene ja II C lisas osutatud ÜMTde investeerimisrahastust rahastatavaid meetmeid. Kõiki muid käesoleva otsusega sätestatud rahalisi vahendeid haldab komisjon.

Artikkel 3

Jaotumine ÜMTde vahel

Artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud 250 miljoni euro suurune summa jaotatakse ÜMTde vahel vastavalt nende vajadustele ja tulemustele järgmiste kriteeriumide kohaselt:

ÜMTde vahel jaotatakse 195 miljoni euro suurune A summa eelkõige ühtsetes programmdokumentides nimetatud algatuste rahastamiseks, nagu näiteks vaesusevastase võitluse raames võetavad esmatähtsad meetmed sotsiaalse arengu ja keskkonnakaitse alal. Ühtsetes programmdokumentides juhitakse vajadusel erilist tähelepanu abisaavate ÜMTde valitsemise ja institutsionaalse suutlikkuse tugevdamisele suunatud meetmetele ning asjakohastel juhtudel kavandatavate meetmete tõenäolisele ajakavale.

Summa A eraldamisel tuleb arvestada elanike arvu, rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) taset, eelmistest EAFidest eraldatud summasid, geograafilisest eraldatusest tulenevaid probleeme ja käesoleva otsuse artiklis 3 osutatud vähimarenenud ÜMTde struktuurilisi ja muid takistusi. Eraldatavaid vahendeid peab saama tõhusalt kasutada. Vahendite eraldamine peab olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Kõnealune summa eraldatakse ÜMT-le, mille RKT ei ületa statistika kohaselt ühenduse RKTd.

Käesoleva otsuse artiklile 16 vastavalt eraldatakse piirkondliku koostöö ja integratsiooni toetamiseks 40 miljonit eurot, sealhulgas artiklis 7 sätestatud dialoogi- ning partnerlusmeetmetele ja piirkondlikele algatustele, et olla valmis suurõnnetusteks ja nende mõju leevendamiseks, ning ÜMTde ja asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimate piirkondade vahelisele koostööle kooskõlas muude ühenduse rahastamisvahenditega.

3.	Lõiget 1 ei kohaldata Gröönimaa suhtes.

Eraldamata vahenditest moodustatakse 15 miljoni euro suurune reserv B, et:

a)	rahastada ÜMTdele antavat humanitaarabi, hädaabi ja pagulastele mõeldud abi ja vajadusel eksporditulu kõikumise korral lisatoetusi vastavalt II D lisale;

b)	eraldada uusi vahendeid vastavalt lõikes 1 osutatud ÜMTde vajaduste ja tulemuste muutumisele.

Tulemuslikkust hinnatakse objektiivselt ja läbipaistvalt, pidades silmas eraldatud vahendite kasutamist, käsilolevate meetmete rakendamise tõhusust, vaesuse leevendamist või vähendamist ja vastuvõetud säästva arengu meetmeid.

5.	Vastavalt käesoleva otsuse artiklile 24 võtab komisjon kooskõlas lõigetega 1, 2, 3 ja 4 vastu 10. EAFi raames eraldatavad soovituslikud summad.

6.	Komisjon võib pärast vahekokkuvõtte tegemist otsustada käesolevas artiklis nimetatud eraldamata vahendid teistmoodi jaotada. Selle kokkuvõtte tegemise kord ja teistsuguse jaotuse üle otsustamise kord võetakse vastu käesoleva otsuse artikli 24 kohaselt.“

II LISA

“II C LISA

ÜHENDUSE RAHALINE ABI: ÜMT-de INVESTEERIMISRAHASTU

Artikkel 1

Eesmärk

ÜMT investeerimisrahastu (rahastu) asutatakse majanduslikult tasuva ettevõtluse edendamiseks peamiselt erasektoris, aga ka avalikus sektoris, kui see omakorda toetab erasektori arengut.

Rahastu tegevuse ja EIP omavahenditest antavate laenude suhtes kohaldatavad rahastamistingimused on sätestatud käesolevas lisas ja II B lisas. 9. EAFi rakendamiseks kohaldatakse 9. EAFi sisekokkuleppe artikleid 29 ja 30. 10. EAFi rakendamisel kohaldatakse 10. EAFi loomise sisekokkuleppe vastavaid sätteid.

Neid vahendeid võib suunata abikõlblikele ettevõtjatele otse või kõlblike investeerimisfondide ja/või finantsvahendajate kaudu.

Artikkel 2

Rahastu vahendid

1. Rahastu vahendeid võib kasutada muu hulgas:

riskikapitali moodustamiseks järgmisel kujul:

i)	kapitaliosalus ÜMTde ettevõtetes, sealhulgas rahaasutustes;

ii)	kapitaliosalusega sarnane toetus ÜMTde ettevõtetele, sealhulgas rahaasutustele;

iii)	nii välismaistele kui ka kohalikele investoritele või laenuandjatele mõeldud tagatised ja muud laenuvõime suurendajad, mida võib kasutada poliitiliste ja muude investeerimisriskide katmiseks;

b)	tavaliste laenude andmiseks.

2. Kapitaliosalus on üldiselt kontrolli mittevõimaldav vähemusosalus ja selle eest tasutakse asjakohase projekti tulemuste põhjal.

3. Kapitaliosalusega sarnaseks toetuseks võivad olla aktsionäride ettemaksed, vahetusvõlakirjad, tingimuslikud, allutatud ja osaluslaenud või muu samalaadses vormis abi. Selline abi võib koosneda eelkõige:

tingimuslikest laenudest, mille teenindamine ja/või tähtaeg on seotud teatavate projekti teostamise tingimuste täitmisega; kui tingimuslikku laenu antakse erandjuhul investeerimiseelseks uuringuks või muuks projektiga seotud tehniliseks abiks, võib teenindamisest vabastada, kui investeeringut ei toimu;

b)	osaluslaenudest, mille teenindamine ja/või tähtaeg on seotud projekti tulususega;

c)	allutatud laenudest, mis makstakse tagasi alles pärast muude nõuete rahuldamist.

4. Iga meetme eest tasumine täpsustatakse laenu andmisel.

Kuid:

a)	tingimuslike või osaluslaenude puhul koosneb tasu tavaliselt kindlast intressimäärast, mis on kõige rohkem 3 %, ja muutuvast osast, mis on seotud projekti tulemustega;

b)	allutatud laenude puhul on intressimäär seotud turuga.

5. Tagatisi hinnatakse nii, et need kajastaksid kindlustatavaid riske ja meetme eripära.

6. Tavaliste laenude intressimäär koosneb viitemäärast, mida EIP kohaldab võrreldavate laenude suhtes, mille tingimused ajapikenduse ja tagasimaksetähtaja poolest on samad, ja EIP kehtestatavast lisamäärast.

7. Järgmistel juhtudel võib tavalisi laene anda soodustingimustel:

a)	erasektori arengu eelduseks olevateks infrastruktuuriprojektideks vähim arenenud ÜMTdes, konfliktijärgses olukorras olevates ÜMTdes või looduskatastroofijärgsetes ÜMTdes. Sellistel juhtudel vähendatakse laenu intressimäära 3 % võrra;

projektideks, mis hõlmavad erastamisega seotud ümberkorraldusmeetmeid, või projektideks, millest ühiskond või keskkond saab märkimisväärset ja selgelt tõendatavat kasu. Sel juhul võib laenu anda intressitoetusega, mille suurus ja vorm otsustatakse projekti eripära silmas pidades. Intressitoetus ei või siiski olla suurem kui 3 %.

Punkti a või punkti b alusel antavate laenude lõplik intressimäär ei tohi mingil juhul olla väiksem kui 50 % viitemäärast.

8. Sellisteks soodustusteks annab vahendeid rahastu ja need ei ületa 5 % üldsummast, mis on eraldatud rahastust ja EIP omavahenditest investeeringute rahastamiseks.

9. Intressitoetusi võib muuta kapitaliks või kasutada toetuste kujul. Kuni 10 % intressitoetuste eelarvest võib kasutada projektiga seonduva tehnilise abi toetuseks, eelkõige ÜMT riikide rahaasutustele.

Artikkel 3

Rahastu tegevus

1. Rahastu tegutseb kõikides majandusvaldkondades ja toetab eraõiguslike ning kaubanduslikult tegutsevate avalik-õiguslike üksuste investeeringuid, sealhulgas erasektorile hädavajalikku tulutoovat majandus- ja tehnoloogiainfrastruktuuri. Rahastu:

a)	juhtimine toimub käibefondi põhimõttel ja selle eesmärk on olla majanduslikult püsiv. Rahastu tegutseb turutingimustel ning väldib kohalike turgude moonutamist ja erarahastajate kõrvaletõrjumist;

b)	toetab ÜMTde rahandussektorit ja püüab arengut kiirendada, soodustades pikaajaliste kohalike vahendite kasutamist ning välismaiste erainvestorite ja laenuandjate kaasamist ÜMTde projektidesse;

c)	kannab osa riski oma rahastatud projektides ja selle rahaline jätkusuutlikkus on tervikuna tagatud portfelli kaudu ja mitte üksikmeetmetest, ja

d)	püüab kanaliseerida vahendeid ÜMTde institutsioonide ning programmide kaudu, mis edendavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) arengut.

2. EIP-le tasutakse rahastu juhtimisega seonduvad kulud. Esimesel kahel aastal pärast teise finantsprotokolli jõustumist on see tasu kuni 2 % aastas rahastu algsest kogutoetusest. Seejärel sisaldab EIP tasu kindlasummalist komponenti 0,5 % aastas esialgsest toetusest ning muutuvat komponenti summas kuni 1,5 % aastas rahastu portfellist, mis investeeritakse ÜMTde projektidesse. See tasu rahastatakse rahastust.

3. Kui käesoleva otsuse kehtivusaeg möödub ja nõukogu ei ole teinud eriotsust, kantakse rahastule tehtud akumuleeritud netotagasimaksed järgmisesse ÜMT rahastamisvahendisse.

Artikkel 4

Kursiriski käsitlevad sätted

Selleks et võimalikult palju vähendada vahetuskursi kõikumise mõju, lahendatakse kursiriski küsimus järgmiselt:

a)	ettevõtja omavahendite kindlustamiseks mõeldud kapitaliosaluse puhul kannab kursiriski tavaliselt rahastu;

b)	VKEde riskikapitali rahastamise puhul jagatakse kursirisk tavaliselt ühenduse ja muude asjaosaliste vahel. Üldiselt jaotatakse kursirisk võrdselt;

c)	võimaluse ja vajaduse korral, eelkõige stabiilse makromajanduse ja rahandusega riikides, püüab rahastu anda laene ÜMTde omavääringus, võttes seega kursiriski tegelikult endale.”

III LISA

“II E LISA

ÜHENDUSE RAHALINE ABI: EELARVELINE ABI ARENGUMAADELE

Ilma et see piiraks eelarvesätete edaspidist muutmist, kehtivad ÜMTde suhtes järgmised Euroopa Liidu üldeelarve raames arengumaade heaks vastu võetud meetmed:

1.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (1) kohaldamisalasse kuuluvad temaatilised programmid, millega toetatakse otse Euroopa Ühenduse arengu- ja koostööpoliitikat.

2.	Taastamismeetmed, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1717/2006 (millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend) (2) kohaldamisalasse.

3.	Humanitaarabi, nagu see on sätestatud nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruses (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta. (3)

(1) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

(2) ELT L 327, 24.11.2006, lk 1.

(3) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).”

IV LISA

“II F LISA

MUU ÜHENDUSE ABI: OSALEMINE ÜHENDUSE PROGRAMMIDES

Kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 58 kohaldatakse ÜMTde kodanike suhtes järgmisi programme ja neile järgnevaid programme selle liikmesriigi kvoodi raames, kellega kõnealune ÜMT on seotud, kui kõnealuse programmi puhul kasutatakse sellist kvooti.

Haridus- ja koolitusprogrammid:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsusega nr 1720/2006/EÜ (millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal) (1) loodud tegevusprogramm elukestva õppe alal (2007–2013),

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsusega nr 1719/2006/EÜ (millega kehtestatakse programm “Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013) (2) loodud programm “Aktiivsed noored” (2007–2013).

2.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusega nr 1639/2006/EÜ (millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)) (3) loodud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) programmid.

3.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) (4) loodud Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi programmid.

Kultuuri- ja audiovisuaalsed programmid:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsusega nr 1718/2006/EÜ (toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007)) (5) loodud Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm (MEDIA 2007),

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1903/2006/EÜ (millega luuakse programm “Kultuur” (2007–2013)) (6) loodud programm “Kultuur” (2007–2013).

5.	Nõukogu 18. mai 1992. aasta otsusega 92/278/EMÜ (millega kinnitatakse EÜ – Jaapani tööstuskoostöö keskuse konsolideerimine) (7) loodud juhtimiskoolitusprogramm “Japan” (Human Resources Training Programme in Japan) ja temaatilised lähetused.

(1) ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.

(2) ELT L 327, 24.11.2006, lk 30.

(3) ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.

(4) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(5) ELT L 327, 24.11.2006, lk 12.

(6) ELT L 378, 27.12.2006, lk 22.

(7) EÜT L 144, 26.5.1992, lk 19.”

Top