4.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/55

(1)

2. detsembril 2005. aastal sai komisjon Euroopa Keemiatööstuse Nõukogult (CEFIC) (edaspidi “kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, kõnealusel juhul enam kui 50 %, ühenduse pentaerütritooli kogutoodangust, algmääruse artikli 5 kohase kaebuse.

(2)

Kaebus sisaldas tõendeid Ameerika Ühendriikidest, Hiina Rahvavabariigist, Türgist, Ukrainast ja Venemaalt pärit pentaerütritooli dumpinguhinnaga importimise ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Menetlus algatati 17. jaanuaril 2006. aastal algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. (2)

(4)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, kasutajatele, tarnijatele ning kõnealuse menetluse algatamisega teadaolevalt seotud ühendustele ja ekspordiriikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Kaebuse esitanud tootjad, teised ühenduse tootjad, eksportivad tootjad, importijad, kasutajad ja tarnijad tegid oma seisukohad teatavaks. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selleks võimalus.

(6)

Selleks, et Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina eksportivatel tootjatel oleks võimalik soovi korral esitada turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotlus, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina eksportivatele tootjatele ning ametiasutustele taotluse vormid. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 laekusid ühelt Hiina Rahvavabariigi äriühingult turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotlused juhuks, kui uurimise käigus selgub, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele. Ainus Ukraina tootja taotles üksnes individuaalset kohtlemist.

(7)

Algatamisteates märkis komisjon, et Hiina Rahvavabariigi eksportijaid/tootjaid käsitleva uurimise käigus võib kohaldada väljavõttelist uuringut. Kuid kuna ainult üks äriühing tegi koostööd ja väljendas valmisolekut enda kaasamiseks valimisse, ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

(8)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja muudele äriühingutele, kes seda algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul taotlesid. Vastused saadi kolmelt ühenduse tootjalt, kellest ühel on kaks tehast, kolm sõltumatut importijat, viis kasutajat, üks tarnija, üks eksportiv tootja Hiina Rahvavabariigis, üks eksportiv tootja Türgis, üks eksportiv tootja Ukrainas ja üks tootja, kes nõustus koostööd tegema võimalikus võrdlusriigis Tšiilis.

(9)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta seoses dumpingust tuleneva kahju ning ühenduse huvide kindlakstegemisega vajalikuks pidas, ning kontrollis neid; kontrollkäigud viidi läbi järgmiselt:

(10)

Pidades silmas vajadust määrata kindlaks normaalväärtus neile Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina eksportivatele tootjatele, kellele suhtes turumajanduslikku kohtlemist võibolla ei kohaldata, kontrolliti normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigi, käesoleval juhul Tšiili, andmete alusel järgmise äriühingu valdusi:

(11)

Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamiseks vajalike suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(12)

Vaatlusalune toode on pentaerütritool (edaspidi “penta”), mis on klassifitseeritud CN-koodiga 2905 42 00. See on lõhnatu valge kristalne tahke ühend, mida toodetakse formaldehüüdist ja atsetaaldehüüdist, ja mis on kogu maailmas alküüdvaikude toomiseks kõige laiemalt kasutatud polüool. Peamine tooraine on metanool, mida kasutatakse formaldehüüdi, atsetaaldehüüdi ja naatriumhüdroksiidi tootmiseks.

(13)

Alküüdvaigud, mida kasutatakse peamiselt pinnakattevahendites, moodustavad umbes 60–70 % kõnealuse toote lõppkasutusest. Muude rakenduste hulka kuuluvad külmiku kompressori sünteetilised määrdeained, liimainetes naket andva ainena kasutatavad vaikestrid ja pentaerütrotritooltetranitraat (PETN).

(14)

Maailmas toodetakse pentat kolmes peamises kvaliteediklassis, millest kõige levinum on penta mono klass. Teised kaks on tehniline klass ja nitreeritud klass. Kvaliteediklass oleneb puhtuseastmest, mis määratakse kindlaks mono- ja dipentaerütritooli sisalduse põhjal. Näiteks penta mono klassi puhul on monopentaerütritooli sisaldus 98 %, tehnilise klassi puhul aga 87 %. Uurimine näitas, et tootmisprotsess on peamiste penta klasside puhul suures osas samasugune, ja seega leiti, et kõigi kolme klassi tootmishind on sama. Lisaks leiti, et kõik klassid on ühesuguste peamiste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ja neil on samasugune kasutusotstarve.

(15)

Penta mono ja penta tehnilist klassi pakutakse mõnel juhul ka peenestatud kujul, mis tähendab, et toode on pärast tootmisprotsessi jahvatatud. Keemiliselt on peenestatud penta täpselt sama toode, kuid jahvatamise tõttu on tema tootmis- ja müügihind pisut kõrgem.

(16)

Türgi eksportiv tootja oli vastu kolme erinevat kvaliteediklassi (mono, tehnilist ja nitreeritud) hõlmava ühte tüüpi penta kasutamisele. Ta väitis, et eriti peenestatud pentat tuleks pidada eritüübiks. Sellega võib nõustuda ning seega jäeti peenestatud penta, mis moodustab ühenduse tootmisharu toodangust väga väikese osa ja mille kohta ei leitud, et seda ühestki vaatlusalusest riigist ühendusse eksporditakse, käesoleva uurimisega hõlmatavate toodete hulgast välja. Leiti siiski, et neid kolme eri kvaliteediklassi pole põhjust eri tüüpideks jagada, kuna nende tootmis- ja müügihinna tase on sama. Tuleb ka rõhutada, et penta on suures osas kaup, mida lõpptarbija peab üheks ja samaks tooteks. Seetõttu lükati see taotlus tagasi ja säilitati üks tüüp.

(17)

Füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste põhiomaduste, tootmisprotsessi ning erinevate tooteliikide asendatavuse põhjal kasutaja seisukohast vaadatuna käsitletakse kõiki penta kvaliteediklasse käesolevas menetluses ühe tootena.

(18)

Vaatlusalusel tootel ning vaatlusalustes riikides toodetaval ja nende siseturul müüdaval ning algselt võrdlusmaaks olema pidanud Jaapani siseturul müüdaval pental ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetaval ja müüdaval pental leiti olevat samad tehnilised ja keemilised põhiomadused ja samad kasutusvaldkonnad.

(19)

Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealused tooted on algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

(20)

Järgnevalt kirjeldatakse üldist metoodikat. Järgmised järeldused vaatlusaluste riikide dumpingu kohta kirjeldavad seetõttu üksnes iga eksportiva riigi konkreetset olukorda.

(21)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti kõigepealt iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kas tema kodumaine penta müük on tüüpiline, st kas kõnealuse müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % asjaomase tootja ühendusse eksporditud toote müügi kogumahust.

(22)

Komisjon kontrollis seejärel, kas siseturul tüüpilistes kogustes penta müügi puhul saab olla kindel, et müük toimus tavakaubanduse raames algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt, ning määras kindlaks, kui suure osa kõnealuse toote müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Kui tootmise arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud penta müügimaht moodustas vähemalt 80 % müügi kogumahust ning kui kaalutud keskmine hind oli vähemalt samaväärne tootmiskuludega, põhines normaalväärtus tegelikul kodumaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kodumaise müügi hindade kaalutud keskmisega, olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte. Kui penta tulutoova müügi maht oli kuni 80 % kõnealuse toote müügi kogumahust või kui kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik kodumaine hind, mis võrdub ainult tulutoova müügi kaalutud keskmisega, kui kõnealune müük moodustas vähemalt 10 % penta müügi kogumahust.

(23)

Kui penta tulutoova müügi maht oli väiksem kui 10 % kõnealuse toote müügi kogumahust, loeti selle toote müügikogused ebapiisavaks, et normaalväärtust oleks võimalik kindlaks määrata kodumaise hinna põhjal. Kui tootja müüdud penta kodumaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse määramisel aluseks võtta, tuli kasutada muud määramisviisi.

(24)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 arvutatakse normaalväärtus iga tootja tootmiskulude põhjal, millele lisatakse mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi tarvis.

(25)

Seetõttu uuris komisjon, kas iga asjaomase tootja kodumaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(26)

Tegelikke kodumaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseteks, kui asjaomase äriühingu kodumaise müügi mahtu võis pidada tüüpiliseks, nagu on määratletud algmääruse artikli 2 lõikes 2. Kodumaine kasumimarginaal määrati kindlaks tavakaubanduse raames toimunud kodumaise müügi põhjal.

(27)

Kõigil juhtudel, mil kõnealuseid tingimusi ei täidetud, uuris komisjon, kas oleks võimalik algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a kohaselt kasutada päritoluriigi kodumaisel turul tegutsevate teiste eksportijate või tootjate andmeid. Kui usaldusväärsed andmed olid kättesaadavad ainult ühe eksportiva tootja kohta, ei olnud võimalik kindlaks määrata algmääruse artikli 2 lõike 6 punktis a sätestatud keskmist, ning siis uuriti artikli 2 lõike 6 punktis b esitatud tingimuste täitmist, st võimalust kasutada kõnealuse eksportija või tootja sama üldkategooria toodete tootmise ja müügiga seotud andmeid. Kui need andmed ei olnud kättesaadavad või kui tootja neid ei esitanud, määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt, st muul sobival viisil.

(28)

Kõigil juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(29)

Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest tarnimise tasandil. Selleks, et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandusi tehti kõigil juhtudel, kui neid peeti põhjendatuks ja täpseks ning kui neid kinnitasid kontrollitud tõendid.

(30)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kehtestati igale eksportivale tootjale dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(31)

Küsimustikule vastas ainus teadaolev eksportiv tootja.

(32)

Tootjal oli tüüpiline samasuguse toote kogumüük kodumaisel turul ja võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(33)

Lisaks leiti, et kodumaised hinnad erinesid müügikuude kaupa oluliselt.

(34)

Eespool kirjeldatut arvestades ja selleks, et võtta vaatlusaluse toote normaalväärtust uurimisperioodi jooksul nõuetekohaselt arvesse, peeti kõnealusel juhul kohaseks määrata kindlaks vaatlusaluse toote igakuine normaalväärtus.

(35)

Leiti, et normaalväärtus on asjakohane kindlaks määrata igal kuul kodumaise hinna põhjal. Seega põhines normaalväärtus Türgi kodumaise turu sõltumatute klientide poolt uurimisperioodi igal kuul tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

(36)

Kõigil juhtudel müüdi vaatlusalune toode ühenduse sõltumatutele klientidele. Sellest tulenevalt määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt ehk tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(37)

Et tagada õige võrdlemine, teades uurimisperioodi jooksul normaalväärtuses esinenud erinevusi, peeti kohaseks määrata kindlaks uurimisperioodi iga kuu kaalutud keskmine ekspordihind.

(38)

Tehti kohandused seoses erinevustega transpordi-, kindlustus-, laadimis- ja krediidikuludes ning samuti hinnaalandustes, vahendustasudes ja tagasimaksetes.

(39)

Leiti, et esitatud andmed kindlustuskulude, võimaldatud tagasimaksete ja pakkimistasude kohta kaldusid eksportiva tootja raamatupidamisandmetest pisut kõrvale. Kohandatud summadesse tehti seetõttu vastavad parandused.

(40)

Uurimise käigus selgus veel, et eksportiv tootja maksis olulise summa nõustamisteenuste eest. Äriühing väitis, et sellised tasud ei anna alust kohanduste tegemiseks ja neid ei tuleks seega maha arvata ei ekspordihinnast ega kodumaise müügi hinnast. Leiti siiski, et see kulutus avaldas mõju vaatlusaluse toote tootmiskulule ja hinnale ning mõjutas seega hinna võrreldavust. Seetõttu eraldati vastav summa kõnealuse müügi (kodumaise, ELi ja kolmandatesse riikidesse suunatud müügi) koguse põhjal ja arvati algmääruse artikli 1 lõike 10 punktis i määratletud tähenduses kohandusena müügihinnast maha.

(41)

Krediidikulude osas leiti, et uurimisperioodi intressimäära kohta esitatud andmed ei kajastanud äriühingu tegelikke lühiajalisi finantseerimiskulusid. Seetõttu korrigeeriti krediidikulusid vastavalt.

(42)

Kuna ekspordihindade erinevus oli ajavahemike kaupa selgelt jälgitav, leiti, et seda tegurit tuleb dumpingumarginaali arvutamisel arvesse võtta. Seetõttu võrreldi kuude kaupa vaatlusaluse toote kaalutud keskmist ekspordihinda ja kaalutud keskmist normaalväärtust.

(43)

Eespoolöeldut silmas pidades oli eksportiva tootja puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-netohinnast ühenduse piiril, algmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumlävest madalam.

(44)

Tuleb märkida, et dumpingumarginaal oleks miinimumlävest madalam ka siis, kui kaalutud keskmist normaalväärtust oleks võrreldud üksikute eksporditehingutega. Sellist võrdlust ei peetud siiski asjakohaseks. Kuigi ekspordihindade struktuur tõepoolest kuude kaupa märkimisväärselt erines (täheldati kuni 20 protsendilist ekspordihinna erinevust uurimisperioodi eri kuudel, kusjuures hinnatase oli oluliselt madalam 2005. aasta maist oktoobrini), oli igakuiste normaalväärtuste puhul suundumus sama. See oli tingitud asjaolust, et peamised toorained, mis moodustasid vaatlusaluse toote tootmiskuludest olulise osa, järgisid sama suunda. Seega kajastab põhjenduses 41 kirjeldatud meetod dumpingu kogusummat.

(45)

Kuna kogu vaatlusaluse toote eksport Türgist ühendusse langes ühe koostööd tegeva eksportiva tootja arvele, polnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja hoidus koostööst kõrvale.

(46)

Sellest tulenevalt tuleks menetlus Türgi suhtes algmääruse artikli 9 lõike 3 kohaselt lõpetada.

(47)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määratakse Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(48)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(49)

Üks Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja taotles turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitis eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon kogus ja kontrollis selle äriühingu valdustes kõiki turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid, mida ta vajalikuks pidas.

(50)

Uurimine näitas, et turumajandusliku kohtlemise taotlus tuli selle äriühingu puhul tagasi lükata, kuna äriühing ei vastanud ülalnimetatud esimese, teise ja kolmanda kriteeriumi nõuetele.

(51)

Kuna peamisteks aktsionärideks on riigi omandis olevad ettevõtted ja kuna nende aktsionäride poolt ametisse määratud direktorite osakaal on direktorite nõukogus ebaproportsionaalselt suur ja kontrolliv, leiti, et riik võib oluliselt mõjutada äriühingu igapäevast juhtimist ja kasumi jaotamist, uute aktsiate väljalaskmist, kapitali suurendamist, põhikirjas muudatuste tegemist ja äriühingu lõpetamist puudutavaid äritegevuslikke otsuseid ning seetõttu ei ole neid otsuseid tehtud turusituatsioonist lähtuvalt.

(52)

Lisaks ei kajastanud äriühingu raamatupidamine tegelikku rahalist olukorda, kuna äriühing tegi põhjendamatuid ümberjaotusi põhivara amortisatsiooniks, mis on rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite 1–13 rikkumine. Koos asjaoluga, et äriühingu audiitorid ei väljendanud avastatud tõsiasjade suhtes mingit kahtlust ega andnud selgitusi, kujutas see endast rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite selget rikkumist.

(53)

Esialgsete varade hindamise osas ei õnnestunud äriühingul esitada seletust selle kohta, millistel alustel see hindamine toimus. Samuti ei õnnestunud äriühingul esitada tõendeid kontorihoone rendimaksete kohta. Mõlemad puudused osutasid, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist on üle võetud olulisi moonutusi.

(54)

Konsulteeriti nõuandekomiteega ja asjaga otseselt seotud isikutele anti võimalus esitada ülaltoodud järelduste kohta märkusi. Kuid ühtegi märkust ei esitatud. Kommenteerimise võimalus anti ka ühenduse tootmisharule ning see nõustus komisjoni järeldustega turumajandusliku kohtlemise kohaldamise kohta.

(55)

Eespool öeldu põhjal jõuti järeldusele, et selle Hiina eksportiva tootja suhtes ei ole turumajanduslikku kohtlemist võimalik kohaldada.

(56)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikli alla kuuluvatele riikidele võimalik üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhul, kui äriühingud saavad tõendada, et nad vastavad kõigile algmääruse artikli 9 lõikes 5 kehtestatud kriteeriumidele, mille alusel kohaldatakse individuaalset kohtlemist.

(57)

Hiina eksportiv tootja, kelle suhtes polnud turumajanduslikku kohtlemist võimalik kohaldada, taotles individuaalset kohtlemist juhul, kui talle turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata. Kuid nagu põhjenduses 51 kirjeldatud, leiti, et riik mõjutas äriühingu direktorite nõukogus olevate esindajate kaudu oluliselt ekspordihindu ja -koguseid ja müügitingimusi sellisel moel, et neid ei saanud lugeda vabalt määratuks. Lisaks tähendas selline riigipoolne sekkumine äriühingu igapäevasesse juhtimisse, et kui kõnealusele eksportijale kehtestatakse individuaalne tollimaksumäär, ei ole võimalik välistada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu.

(58)

Kuna leiti, et vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5 ei vasta see Hiina eksportiv tootja kõigile nõudmistele, mis on vajalikud individuaalse kohtlemise kohaldamiseks, tuli sellest tulenevalt individuaalse kohtlemise taotlus tagasi lükata.

(59)

Ukraina ainuke koostööd tegev eksportiv tootja, kes ei olnud turumajanduslikku kohtlemist taotlenud, taotles ainult individuaalset kohtlemist. Kuid teadaolevalt pole Ukrainas ühtegi teist penta tootjat; seda kinnitab asjaolu, et koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud Ukrainast ühendusse eksporditava penta andmed vastasid Eurostati viidatud kogustele. Seetõttu ei peetud vajalikuks otsustada, kas võimaldada sellele eksportivale tootjale individuaalset kohtlemist, kuna igal juhul kehtestatakse üks üleriigiline tollimaks.

(60)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal määrata normaalväärtus kindlaks nende eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud.

(61)

Algatamisteates viitas komisjon oma kavatsusele kasutada Jaapanit Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina normaalväärtuse kehtestamiseks sobiva võrdlusriigina ning palus huvitatud isikutel seda kommenteerida. Ükski huvitatud isik sellele ettepanekule vastuväiteid ei esitanud.

(62)

Komisjon võttis ühendust teadaoleva penta tootjaga Jaapanis ja palus, et ta teeks käesoleva menetluse ajal koostööd. Kuid koostööst keelduti.

(63)

Alguses ei valitud käesoleva menetlusega hõlmatud riike sellepärast, et nad kas ei teinud koostööd või nende kodumaine turg võis dumpingu kasutamise tõttu moonutatud olla. Seepärast taotles komisjon koostööd kõigi teiste penta tootjatega Tšiilis, Taiwanis, Brasiilias ja Korea Vabariigis.

(64)

Koostööd oli nõus tegema ainult üks Tšiili tootja. Kuigi Tšiilis oli ainult üks tootja, oli Tšiilis penta kodumaisel turul uurimisperioodi jooksul märkimisväärne konkurents Hiinast, Korea Vabariigist, Rootsist, Taiwanist ja Ameerika Ühendriikidest pärit impordi tõttu, kuna seal pole kehtestatud ei kvoote ega koguselisi impordipiiranguid.

(65)

Eelnimetatut silmas pidades tehti esialgne järeldus, et Tšiili on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt kõige sobivam ja põhjendatum võrdlusriik.

(66)

Seega saadeti sellele tootjale küsimustik, milles sooviti saada teavet samasuguse toote kodumaiste müügihindade ja tootmiskulude kohta, ning vastuses esitatud andmeid kontrolliti kohapeal.

(67)

Kuid uurimine näitas, et Türgi koostööd tegev eksportiv tootja dumpingut ei kasutanud. Türgi pentaturul polnud märgatavaid moonutusi ning Türgi tootja tootmisprotsess ja kasutatavad toorained on Hiina ja Ukraina eksportivate tootjate omadega sarnasemad.

(68)

Seetõttu järeldati, et Türgit võib pidada käesoleva menetluse jaoks põhjendatud võrdlusriigiks.

(69)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati võrdlusriigi tootjalt saadud kinnitatud andmete põhjal normaalväärtus kindlaks nende eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud.

(70)

Normaalväärtus määrati kindlaks põhjendustes 32–35 kirjeldatud viisil.

(71)

Hiina ja Ukraina eksportivate tootjate ühendusse suunatud eksportmüük läks otse ühenduse sõltumatutele klientidele ja seega määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(72)

Kuna kogu uurimisperioodi keskmist normaalväärtust ei peetud põhjendustes 33–37 selgitatud põhjustel tüüpiliseks, määrati kindlaks kuu keskmised ekspordihinnad.

(73)

Kui see oli otstarbekas ja põhjendatud, tehti korrigeerimised transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, lisa-, pakkimis-, krediidi- ja pangakulude osas.

(74)

Iga eksportiva tootja puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrreldi võrdlusriigi kohta kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust ühendusse eksportimise kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõikes 11.

(75)

Eurostati andmete kohaselt jäi Hiina Rahvavabariigi koostööd tegeva eksportiva tootja eksporditud penta maht tunduvalt alla 70 % Hiina Rahvavabariigist uurimisperioodi jooksul imporditud penta kogumahust. Seega tuli koostööst keeldunud Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate puhul määrata dumpingumarginaal vastavalt algmääruse artiklile 18 teadaolevate faktide põhjal. Seetõttu peeti vajalikuks määrata dumpingumarginaal koostööd tegeva tootja kõrgeima dumpinguhinnaga tehingute alusel. Sellist lähenemisviisi peeti vajalikuks, et vältida koostööst keeldumise korral soodustuste tegemist ning pidades silmas asjaolu, et puudusid tõendid selle kohta, et koostööd mittetegev pool oleks kasutanud dumpingut väiksemas ulatuses.

(76)

Sellepärast arvutati keskmine üleriigiline dumpingumarginaal, kasutades kaalufaktorina mõlema eksportijate rühma (koostööd teinute ja koostööst keeldunute) CIF-hinda.

(77)

Nagu eelnevalt põhjenduses 59 selgitatud, peeti Ukraina puhul kõrgest koostöötasemest tulenevalt asjakohaseks kehtestada üleriigiline dumpingumarginaal samal tasemel koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaaliga.

(78)

Dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana impordi CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, on järgmine:

(79)

Ükski Venemaa ega Ameerika Ühendriikide tootja ei teinud käesoleva uurimise raames koostööd. Sellest tulenevalt, ja sobivama aluse puudumisel, määrati üleriigiline dumpingumarginaal ajutiselt teadaolevate faktide, st kaebusest saadud andmete põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18.

(80)

Dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana impordi CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, on järgmised:

(81)

Uurimisel tehti kindlaks, et samasugust toodet valmistab ühenduses viis tootjat, kellest ühel on kaks tootmisrajatist. Kaebus esitati nende kahe tootja nimel. Pärast menetluse alustamist otsustas kolmas tootja seda menetlust toetada, tehes uurimisel igakülgset koostööd. Ülejäänud kaks tootmist ja müüki käsitlevaid üldandmeid esitanud tootjat toetasid menetlust.

(82)

Seega on algmääruse artikli 4 lõike 1 kohaldamisel esialgse ühenduse tootmismahu arvutamiseks liidetud kolme koostööd tegeva ühenduse tootja tootmismaht ja kahe teise tootja tootmismaht nende esitatud andmete põhjal. Selle põhjal oli samasuguse toote kogutoodang ühenduses uurimisperioodil 115 609 tonni.

(83)

Uurimisel igakülgset koostööd teinud kolme ühenduse tootja toodang moodustas 94 % ühenduses toodetud samasugusest tootest. Seetõttu käsitletakse neid algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ühenduse tootmisharuna.

(84)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks ühenduse teadaolevate tootjate müügimahu ja kolmandatest riikidest pärit vastavate CN-koodide alla klassifitseeritud toodete impordi põhjal vastavalt Eurostati andmetele. Sellega seoses tuleb märkida, et ainult üks kahest kaebust mitteesitanud ühenduse tootjast esitas müügiandmed kogu vaatlusaluse perioodi kohta. Teise tootja müüki ei arvestatud, sest need esitati ainult uurimisperioodi kohta. Kuna need müügimahud olid madalad, siis nende väljajätmine üldpilti ei mõjuta. Nagu alltoodud tabelis näha, kahanes ühenduse tarbimine vaatlusaluse toote ja samasuguse toote osas vaatlusaluse perioodi jooksul 12 %. Nõudlus püsis aastatel 2003–2004 stabiilsena, kuid kahanes uurimisperioodil eelneva aastaga võrreldes 9 %.

(85)

Komisjon kaalus, kas Hiina Rahvavabariigist, Türgist, Ukrainast, Ameerika Ühendriikidest ja Venemaalt pärit penta impordi mõjusid tuleks vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4 hinnata kumulatiivselt. Tuletatakse meelde, et Türgist pärit impordi kohta ei leitud, et see oleks toimunud dumpinguhindadega ja seetõttu tuleks menetlus sellest riigist pärit impordi suhtes lõpetada.

(86)

Kui Türgi välja arvata, siis kõigi ülejäänud nelja riigi keskmised dumpingumarginaalid ületavad algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumläve ja nimetatud riikidest pärit impordi maht ei ole algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tühine, nende vastavad turuosad ulatusid uurimisperioodil 1,8 %ni Hiina Rahvavabariigi, 1,5 %ni Venemaa, 3,7 %ni Ukraina ja 1,9 %ni Ameerika Ühendriikide puhul.

(87)

Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi maht suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul oluliselt ning hinnasuundumused on sarnased, viies ühenduse tootmisharu hinnad selgelt alla.

(88)

Nagu eespool nimetatud, on tuvastatud, et kõnealustest riikidest imporditud kõnealusel tootel ja ühenduse tootmisharu toodetud ja müüdud samasugusel tootel on samasugused tehnilised, füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning kasutusotstarve. Lisaks sellele müüakse kõiki tooteid sarnaste müügikanalite kaudu samadele klientidele ja seega nad konkureerivad üksteisega.

(89)

Leiti, et Ameerika Ühendriikidest pärit import ei viinud ühenduse tootmisharu hindu alla (vt põhjendus 141). Ameerika Ühendriikide eksportijate hinnakäitumine oli tegelikult hoopis teistsugune kui teiste kõnealuste riikide eksportijate hinnakäitumine. Ameerika Ühendriikidel õnnestus oma turuosa ühenduse turul suurendada hindadega, mis olid ülejäänud kolme riigi hindadest kõrgemad. Seda saab seletada asjaoluga, et üks Ameerika Ühendriikide eksportiv tootja on olnud väga edukas teisel turulõigul, kus on võimalik kehtestada kõrgem hind. Neil asjaoludel leiti, et Ameerika Ühendriikidest pärit impordi kumulatiivne hindamine Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi taustal ei olnud Ameerika Ühendriikidest pärit impordi ning kolmest vaatlusalusest riigist pärineva dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse samasuguse toote vaheliste konkurentsitingimuste valguses kohane.

(90)

Eelnimetatu põhjal järeldati, et olid täidetud kõik uurimisega seotud Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit penta impordi kumuleerumist põhjendavad tingimused.

(91)

Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi maht kasvas Eurostati andmete põhjal märkimisväärselt 1 235 tonnilt 2002. aastal 5 136 tonnini uurimisperioodil. Nende summaarne turuosa kasvas samal perioodil pidevalt, suurenedes 1 %lt 7 %ni. Seda tuleb vaadelda kahaneva tarbimise taustal.

(92)

Hinnainfo kolmest vaatlusalusest riigist pärineva koguimpordi kohta on võetud Eurostatist. Järgnevas tabelis on esitatud Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi keskmiste hindade areng. Vaatlusaluse perioodi jooksul langesid need hinnad 13 %.

(93)

Hinna allalöömise kindlaksmääramiseks analüüsis komisjon uurimisperioodi käsitlevaid andmeid. Asjakohaste ühenduse tootmisharu müügihindadena käsitleti sõltumatutele klientidele kehtestatud müügihindu, mida vajaduse korral korrigeeriti tehasehinna tasemele, st arvati maha veokulud ühenduses ning alla- ja mahahindlused. Neid hindu võrreldi kolmest vaatlusalusest riigist pärit impordi hindadega. Kuna Venemaa koostööd ei teinud, on Venemaa kaalutud keskmine ekspordihind võetud Eurostatist. Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina ekspordihindu võrreldi koostööd tegevate tootjate kehtestatud ekspordihindadega, millest on maha arvatud allahindlused ja soodustused ning mida on vajaduse korral korrigeeritud CIF-hindade tasemeni ühenduse piiril koos nõuetekohase tollivormistuskulude ja impordijärgsete kulude korrigeerimisega. Mõlemal juhul on hinnad tüüpilised, kuna Ukrainas on ainult üks penta tootja ja Hiina Rahvavabariigikoostööd tegeva tootja eksport moodustas umbes poole kogu Hiina Rahvavabariigist ühendusse eksporditavast pentast.

(94)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul oli kaalutud keskmine hindade allalöömismarginaal Hiina Rahvavabariigi puhul 11,3 %, Ukraina puhul 6,2 % ja Venemaa puhul 11,9 %.

(95)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule, kõigi tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate analüüsi vaatlusalusel perioodil.

(96)

Toodang vähenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajajärgul 3 %. Toodangu kasv 2004. aastal tulenes ühe tootja tootmisvõimsuse suurenemisest. Tootmismahtude areng oli järgmine:

(97)

Tootmisvõimsus määrati ühenduse tootmisharu tootmisüksuste nimivõimsuse põhjal, võttes arvesse tootmiskatkestusi. Tootmisvõimusus suurenes vaatlusalusel perioodil 6 %. Suurenemine toimus peamiselt 2004. aastal ja tulenes ühelt poolt ühe tootja edukast kitsaskohtade likvideerimisest ja teiselt poolt sama tootja teise tehase ümberkorraldamisest.

(98)

Tootmismahtude vähenemise ja tootmisvõimsuse mõningase suurenemise tulemusena langes tootmisvõimsuse rakendamine 95 %lt 2002. aastal 87 %ni uurimisperioodil.

(99)

Varud suurenesid vaatlusalusel perioodil üle kahe korra, mis näitab, et ühenduse tootmisharul on üha raskem oma tooteid ühenduse turul müüa.

(100)

Ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul sõltumatutele klientidele toimunud penta müük kahanes ühtlaselt 64 663 tonnilt 2002. aastal 54 543 tonnini uurimisperioodil, st 16 %. Müügimahtude vähenemine oli seega suurem kui ühenduse tarbimise vähenemine, mis, nagu eespool nimetatud, kahanes sama perioodi jooksul 12 %. Seega küündis tootmisharu turuosakaotus 3 protsendipunktini. Turuosa kahanes 78 %lt 2002. aastal 75 %le uurimisperioodil.

(101)

Keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele ühenduse turul kahanesid vaatlusalusel perioodil 11 %. Ajavahemikus 2002–2003 hinnad pisut tõusid, pärast seda langesid hinnad uuesti ja jõudsid rekordiliselt madalale tasemele uurimisperioodil, kui hinnaks oli 1 040 eurot tonni kohta.

(102)

Vaatlusalusel perioodil toimunud hinnalanguste puhul tuleb arvesse võtta ühenduse tootmisharu püüdlusi konkureerida dumpinguhinnaga impordiga. Praegused hinnatasemed pole siiski jätkusuutlikud, kuna ühenduse tootmisharu on sunnitud müüma turul püsimiseks omahinnast madalama hinnaga.

(103)

Vaatlusaluse perioodi jooksul kahanes ühenduse tootmisharu tasuvus järsult 12,6 %lt 2002. aastal – 11,5 %ni uurimisperioodil. 2004. aastal teenis ühenduse toomisharu ikka veel väikest kasumit, kuid uurimisperioodil muutus olukord dramaatiliselt, kui tootmisharu läks kahjumisse. Selle arengu peamine põhjus on see, et tooraine, eriti tootmiskuludest umbes 25 % moodustava metanooli hinna tõusu ei olnud võimalik vaatlusalustest riikidest pärit impordi madala hinnataseme tõttu lõpptarbijale edasi kanda.

(104)

Koos tasuvuse kahanemisega halvenes vaatlusalusel perioodil ka rahakäive ja muutus uurimisperioodil negatiivseks. Negatiivse rahakäibe absoluuttaseme langus perioodi lõpul tulenes tootmis- ja müügimahu vähenemisest.

(105)

Investeeringute arengusuund oli uurimisperioodil positiivne. Peamised investeeringud tehti siiski 2003. aastal, kui ühenduse tootmisharu oli veel tulutoov. Uurimisperioodil tehtud investeeringud puudutasid ühe tootja kitsaskohtade likvideerimist ja teise tootja tootmisseadmete keskkonnanõuetega vastavusse viimist.

(106)

Samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus oli uurimisperioodil negatiivne ning vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt, mis kajastab eespool mainitud müügi tasuvuse arengusuunda.

(107)

Puudusid viited sellele, et ühenduse tootmisharul, mis koosneb suurtest, ka muude toodete valmistamisega tegelevatest äriühingutest, oleks probleeme oma tegevuseks kapitali kaasamisega ja seega leiti, et ühenduse tootmisharu oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel suuteline oma tegevuseks kapitali kaasama.

(108)

Tööhõive, tootlikkuse ja töötasude areng olid järgmised:

(109)

Töötajate arv kasvas vaatlusalusel perioodil 3 %. See tulenes ühe ühenduse tootja juures tehtud ümberkorraldustest, mille tulemusena toimus penta tootmisel osalevate töötajate ettevõttesisene ümberjaotamine, kuigi äriühingu töötajate koguarv jäi samaks. Töötajate arvu mõningase suurenemise ja tootmismahtude vähenemise tulemusena oli tootlikkuse arengusuund vaatlusalusel perioodil negatiivne.

(110)

Keskmine palgatase töötaja kohta suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %, mis on vähem kui samal perioodil toimunud inflatsiooni kasv.

(111)

Ühenduse tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %, kuid ühenduse tootmisharu müügimaht vähenes 16 % ning Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi mahud suurenesid samaaegselt enam kui 300 % ja Ameerika Ühendriikidest pärit impordi maht suurenes enam kui 700 %. Sellest tulenevalt kaotas ühenduse tootmisharu turuosa, samas kui kõnealuse impordi turuosad suurenesid.

(112)

Hiina Rahvavabariigi, Ukraina, Ameerika Ühendriikide ja Venemaa dumpingumarginaalid on toodud eespool, dumpingut käsitlevas punktis. Need marginaalid ületavad selgelt miinimumläve. Dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda arvestades ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks pidada.

(113)

Ühendus ei ole toibumas varasema dumpingu või subsideerimise mõjust, kuna selliseid uurimisi ei ole varem läbi viidud.

(114)

Kahjunäitajate analüüs näitab, et olukord ühenduse tootmisharus halvenes oluliselt pärast 2002. aastat ja jõudis madalpunkti uurimisperioodil, kui ühenduse tootmisharu kahjum oli 11,5 %.

(115)

Vaatlusaluse perioodi kahaneva tarbimise taustal vähenes ühenduse tootmine 3 % ja tootmisvõimsuse rakendamine vähenes samal perioodil 8 %. Müügimaht ühenduse turul vähenes 16 % ja müügi väärtus 25 %. See areng kajastub ka suuremates varudes, mis vaatlusalusel perioodil peaaegu kahekordistusid. See viis turuosa vähenemiseni 78 %lt 2002. aastal 75 %ni uurimisperioodil. Keskmised ühikuhinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 11 %, mis ei kajastanud sama perioodi vältel toimunud toormehindade tõusu. Et mitte rohkem turuosa kaotada ja tootmist käigus hoida, polnud ühenduse tootmisharul muud valikut, kui järgida dumpinguhinnaga impordi kehtestatud hinnataset. See tõi kaasa märkimisväärse tasuvuse languse uurimisperioodil.

(116)

Suurem osa teisi kahjunäitajaid kinnitavad samuti ühenduse tootmisharu rasket olukorda. Investeeringutasuvus ja rahakäive olid negatiivsed ning tootlikkus langes. Investeeringud näitasid siiski positiivset arengusuunda. Uurimisperioodil (aastal, mil ühenduse tootmisharu oli kahjumis) tehtud investeeringud olid suunatud tegelikult pigem kitsaskohtade likvideerimisele ja seadmete keskkonnanõuetega vastavusse viimisele kui uutesse tootmisseadmetesse investeerimisele. Töötajate arvu vähene suurenemine oli tingitud ühest ümberkorraldustest ühe tootja juures ega hõlmanud selle tootja poolt uute töötajate värbamist majandusliku halvenemise olukorras.

(117)

Eelöeldut arvestades võib järeldada, et ühenduse tootmisharu kandis algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses olulist kahju.

(118)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 kontrolliti, kas vaatlusalustest riikidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võivad samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(119)

Tuletatakse meelde, et Türgi puhul, kelle turuosa ulatus uurimisperioodil 8,6 %ni, oli kehtestatud dumpingumarginaal alla miinimumläve. Seetõttu ei arvestatud Türgist pärit importi mõju analüüsimisel, mis dumpinguhinnaga impordil on ühenduse tootmisharule tekitatud kahju puhul. Ülejäänud riikide summaarne turuosa küündis uurimisperioodil 9 %ni.

(120)

Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi mahud suurenesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt nii absoluutarvudes kui ka turuosa poolest. 2002. aastal olid impordimahud peaaegu ebaolulised, küündides vaid 1 235 tonnini, vaatlusalusel perioodil aga suurenesid need 316 % võrra, ulatudes uurimisperioodil 5 136 tonnini. Nende summaarne turuosa kasvas samal perioodil 1 protsendilt 7 %ni. Kaalutud keskmised impordihinnad langesid 13 %, mis tõi uurimisperioodi jooksul kaasa selge hindade allalöömise. Vaatlusalusel perioodil toimunud kolmest vaatlusalusest riigist pärit impordi mahtude oluline kasv ja nende turuosa suurenemine hindadega, mis jäid tunduvalt all ühenduse tootmisharu hindadest, langes seega ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu üldise finantsolukorra märgatava halvenemisega.

(121)

Ühenduse tootmisharu väitis, et isegi väikese turuosa puhul tekitas dumpinguhinnaga import majandustegevuse eripära tõttu tõsiseid turuhäireid. Penta on kaup, ja turul määratud madalaim hind määrab suures osas ära turuhinna, millest peavad lähtuma teised tootjad, kui nad tahavad tellimusi säilitada. Seda illustreerib ühenduse tootmisharu müügihindade langustrend vaatlusalusel perioodil, samas kui peamise tooraine, metanooli, hinnad tõusid. Ühenduse tootmisharu väidab, et ei kavatsenud tooraine hinnatõusu dumpinguhinnaga impordi tugeva surve tõttu klientidele üle kanda. See põhjustas tasuvuse, investeeringutasuvuse ja rahakäibe järsu vähenemise.

(122)

Seda arengut lähemalt uurides ilmneb siiski, et ühenduse tootmisharu finantsolukord uurimisperioodi vältel märkimisväärselt halvenes. Uurimisperioodile eelnevatel aastatel kasvas Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit import oluliselt – 1 235 tonnilt 2002. aastal 4 752 tonnini 2004. aastal ehk 285 %, samas kui neist riikidest pärit impordi hinnad kahanesid samal perioodil 9 %. Impordi seesuguse hüppelise kasvu mõju ühenduse tootmisharu olukorrale polnud siiski dramaatiline, st kuigi müügimaht vähenes 9 % ja hinnad langesid 1 %, püsis saavutatud tasuvus 2004. aastal mõistlikul tasemel (5,7 %). Ühenduse tootmisharu müügi 7 % vähenemine langes uurimisperioodil kokku vaatlusalustest riikidest pärit impordi 8 protsendilise kasvuga, mis oli kahe eelneva aastaga võrreldes suhteliselt väike kasv. Kuid ühenduse tootmisharu tasuvuse suur vähenemine – 11,5 %ni ja finantsolukorra järsk halvenemine toimus üksnes uurimisperioodil.

(123)

Ülaltoodut silmas pidades tuleb välja, et kui vaadelda tervet vaatlusalust perioodi, siis on dumpinguhinnaga impordi arengu ja ühenduse tootmisharu kannatatud kahju vahel mõningane vastavus. Ent näib, et dumpinguhinnaga import üksi ei seleta ühenduse tootmisharu tasuvuse järsku langust uurimisperioodil. Seetõttu ei saa järeldada, et dumpinguhinnaga impordil oleks olnud uurimisperioodil haripunkti jõudnud ühenduse tootmisharu kahjustavas olukorras määrav osa.

(124)

Penta tarbimine ühenduses vähenes vaatlusalusel perioodil 12 %. See vähenemistrend tundub olevat seotud alküüdvaikude nõudluse kahanemisega värvitööstuses, mis moodustab ühenduse turul penta lõppkasutusest umbes 70 %. Käik värvitööstuse jaoks alküüdvaikusid tootva penta tööstustarbija juurde näitas, et alküüdvaikude nõudlus peaks tulevikus veelgi kahanema muudatuste tõttu keskkonnaseadustes, millega kehtestatakse piirangud nii arhitektuurilistes kui ka tööstuslikes rakendustes kasutatavast värvist lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogustele. Kuna alküüdvaigud ei ole lenduvate orgaaniliste ühendite poolest nii keskkonnasõbralikud kui teised tehnoloogiad, peaks nende kasutus värvides vähenema.

(125)

Ühenduse tootmisharu müügi maht vähenes 16 % ja turuosa kolm protsendipunkti, langedes 78 %lt 2002. aastal 75 %ni uurimisperioodil. Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 316 %, millest tulenevalt kasvas nende turuosa 1 %lt 7 %ni ja võttis seega üle ühenduse tootmisharu kaotatud turuosa. Seega ei seleta penta nõudluse vähenemine ühenduses ühenduse tootmisharu olukorra halvenemist vaatlusalusel perioodil.

(126)

Kuid tarbimise areng aasta jooksul näitab, et 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kahanes tarbimine palju rohkem, langedes eelmiste aastatega võrreldes 9 % võrra. Aastatel 2003–2004 püsis tarbimine stabiilne, samas kui aastatel 2002–2003 kasvas see 3 %. Kuna tarbimise kasv langes kokku perioodiga, mil ühenduse tootmisharu hakkas kahjumit kandma, ei saa seega välistada, et penta nõudluse vähenemine ühenduse turul on ühenduse tootmisharu olukorrale kahjustavalt mõjunud.

(127)

Import muudest kolmandatest riikidest (viiest kõige suuremast) oli järgmine:

(128)

Vastavalt Eurostati ja uurimise ajal kogutud andmetele on peamised kolmandad pentat importivad riigid Tšiili, India ja Taiwan. Kui lisame muudest kolmandatest riikidest pärit impordile Türgist pärineva impordi, suurenes muudest kolmandatest riikidest pärit impordi kogumaht 12 %, kasvades 8 586 tonnilt 2002. aastal 9 636 tonnini uurimisperioodil. See vastab nende summaarse turuosa kasvule 10 %lt 13 %ni. Kolmandate riikide impordi hinnatase oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse tootmisharu hinnatasemest tunduvalt kõrgem. Seega suutis dumpinguhinnaga impordiga konkureeriv muudest kolmandatest riikidest pärit import oma turuosa ühenduse tootmisharu hindadest kõrgemate hindadega kolme protsendipunkti võrra suurendada.

(129)

Tuleb siiski märkida, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi arengusuund erines dumpinguhinnaga impordi omast selles mõttes, et muudest kolmandatest riikidest pärit import saavutas haripunkti 2004. aastal, kuna uurimisperioodil, mis oli ühenduse tootmisharu jaoks kahjumi aasta, langes kolmandatest riikidest pärit import eelmise aastaga võrreldes jälle 22 %. Samal perioodil kahanesid ka nende keskmised hinnad 11 % ja nende turuosa langes kahe protsendipunkti võrra. Selle põhjal võib oletada, et 2004. aastal mõjutasid madalad turuhinnad ka muude kolmandate riikide tootjaid. Siiski olid nende hinnad uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hindadest kõrgemad.

(130)

Lisaks uuriti, kas ühenduse tootmisharu eksport ühendusevälistesse riikidesse võis vaatlusalusel perioodil tekitatud kahjule kaasa aidata. Eksport ühenduseväliste riikide sõltumatutele klientidele moodustas vaatlusalusel perioodil ligikaudu poole ühenduse tootmisharu samasuguse toote müügist. Ekspordi maht suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 3 %, keskmine ekspordihind aga langes 7 %.

(131)

Kuigi ekspordimaht pisut suurenes, siis asjaolu, et keskmised ekspordihinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse turu keskmistest müügihindadest ja isegi ühiku omahinnast madalamad, avaldab ühenduse tootmisharu üldisele finantsolukorrale kindlasti negatiivset mõju, isegi kui see ühenduse turu tasuvust otseselt ei mõjuta. Seetõttu ei saa välistada, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju oli kaudselt põhjustatud ka tasuvuse negatiivsest arengust eksporditurgudel, kuna see avaldaks mõju näiteks ühenduse tootmisharu suutlikkusele teha uusi investeeringuid või palgata uusi töötajaid.

(132)

Kogu vaatlusaluse perioodi kohta andmed esitanud, kuid kaebust mitteesitanud ühenduse tootja müügimahud kahanesid isegi rohkem kui ühenduse tootmisharu müügimahud. Seetõttu näib, et see tootja on kaebuse esitanud ühenduse tootjatega samasuguses olukorras. Seega on selge, et see tootja ei ole ühenduse tootmisharule tekitatud kahjule mõju avaldanud.

(133)

Peamise tooraine metanooli hinnad on vaatlusalusel perioodil oluliselt tõusnud. Maailma suurima metanooli tooja ja turustaja, Methanexi kodulehel avaldatud statistikaandmete kohaselt tõusis lepingujärgne hind Euroopas 125 eurolt tonni kohta 2002. aasta jaanuaris 235 euroni tonni kohta 2005. aasta detsembris. See aitas kaasa toote ühikuhinna 10 % tõusule vaatlusalusel perioodil ja sellest tulenevalt tasuvuse langusele, kuna ühiku müügihinnad langesid samal perioodil 13 %.

(134)

Kõrged toorainehinnad ise ei saanud ühenduse tootmisharule kahjulikku mõju avaldada. Tasuvuse negatiivse arengu tingis pigem asjaolu, et ühenduse tootjad ei saanud neid kõrgemaid toorainehindu ühenduse turul valitseva madala hinnataseme tõttu müügihindu tõstes oma klientidele üle kanda. Kuid kui metanooli hinnad tõusid vaatlusaluse perioodi jooksul 88 %, siis uurimisperioodil tõusid need vaid 2 %. Seega, isegi kui penta turuhind oli uurimisperioodil madal, ei selgita peamise tooraine, metanooli samaaegne hinnamuutus seda, miks ühenduse tootmisharu uurimisperioodil nii suurt kahjumit kandis.

(135)

Kättesaadavad andmed viitavad sellele, et isegi madala turuosa puhul on Hiina Rahvavabariigist, Ukrainast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga import ühenduse tootmisharu hindadele survet avaldanud. Põhjalikum analüüs ei võimalda siiski näha põhjuslikku seost ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemise ja dumpinguhindadega impordi arengu vahel.

(136)

Ühenduse tootmisharu tasuvuse oluline vähenemine ja üldise finantsolukorra halvenemine toimus 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, kui dumpinguhindadega impordi maht suurenes vaid 8 %, võrreldes 285 % impordimahtude suurenemisega eelneva kolme aasta jooksul, kui ühenduse tootmisharu veel kasumit teenis. Lisaks langes penta nõudluse kahanemine ühenduse turul kokku ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemisega. Samuti tundub, et peamise tooraine, metanooli hinnatõus uurimisperioodil oli tunduvalt vähemmärgatavam kui eelnevatel aastatel ja seega ei saa uurimisperioodil toimunud ootamatut ja suurt tasuvuse vähenemist sellega seletada.

(137)

Asjaolu, et ühenduse tootmisharu ekspordib peaaegu poole oma toodangust omahinnast madalama hinnaga, tuleb vaadelda kui tegurit, mis on samuti avaldanud mõju ühenduse tootmisharu üldisele raskele olukorrale, isegi kui see ühenduse turu tasuvust otseselt ei mõjuta.

(138)

Seetõttu ei ole võimalik järeldada, et dumpinguhinnaga import eraldi võetuna oleks põhjustanud olulist kahju. Teiste tegurite uurimisel kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 7 selgus, et kahju tekitajaks võib lugeda ka tarbimise vähenemist, ühenduse tootmisharu ekspordijõudlust ja muudest kolmandatest riikidest pärit importi.

(139)

Ameerika Ühendriikidest pärit impordimaht kasvas 169 tonnilt 2002. aastal 1 355 tonnini uurimisperioodil. See põhjustas samal perioodil turuosa suurenemise 0,2 %lt 1,9 %ni.

(140)

Ameerika Ühendriikidest pärit impordi keskmised hinnad langesid vaatlusalusel perioodil, kuid olid Hiina Rahvavabariigi, Ukraina ja Venemaa tootjate kehtestatud hindadest kõrgemad.

(141)

Hindade allalöömine avastati eespool põhjenduses 93 kirjeldatud viisil. Ameerika Ühendriikide kaalutud keskmine hindade allalöömismarginaal oli uurimisperioodil – 19,5 %, st keskmine impordihind oli ühenduse turul ühenduse tootmisharu kehtestatud hinnast oluliselt kõrgem. Nagu allpool selgitatud, ei olnud hinnalangust Ameerika Ühendriikidest pärit impordi puhul.

(142)

Samaaegselt Ameerika Ühendriikidest pärit impordi kasvuga vähenesid vaatlusalusel perioodil muu hulgas ühenduse tootmisharu müük, turuosa ja hinnad, mis annab alust arvata, et (nagu on märgitud põhjenduses 117) ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju. Märgitakse siiski, et Ameerika Ühendriikidest pärit impordi hinnad ei löönud ühenduse tootmisharu hindu alla, vaid kõnealune import müüdi ühenduse tootmisharu hindadest oluliselt kallimalt. Lisaks võrreldi täiendavalt Ameerika Ühendriikidest pärit impordi hindu ühenduse turul ühenduse tootmisharu müüdud samasuguse toote mittekahjustava hinnaga. Mittekahjustav hind saadi ühenduse tootmisharu müügihinda kohandades, et kajastada kasumimarginaali, mille ühenduse tootmisharu oleks võinud kahjustava dumpingu puudumisel saavutada. See võrdlus näitas, et turuhinnast madalama hinnaga müügi tase oli minimaalne. Eelöeldu põhjal järeldatakse, et kõnealune import ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharule tekitatud kahjule.

(143)

Arvestatava põhjusliku seose puudumisel dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel tuleb käesolev dumpinguvastane menetlus algmääruse artikli 9 lõigete 2 ja 3 alusel lõpetada.

(144)

Kaebuse esitajale ja kõigile teistele huvitatud isikutele tehti teatavaks põhilised faktid ja kaalutlused, millel põhineb komisjoni kavatsus menetlus lõpetada. Seejärel tegid kaebuse esitajad teatavaks oma arvamuse, kuid see ei muutnud komisjoni tehtud järeldusi,