24.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/1

(1)

Komisjoni 2001. aasta septembri valges raamatus ühise transpordipoliitika kohta rõhutatakse eri transpordiliikide ühitamise väljatöötamist kui praktilist ning tõhusat vahendit, mille abil saavutada tasakaalustatud transpordisüsteem, ja tehakse ettepanek mitte ainult meremagistraalide kui hea kvaliteediga, integreeritud, eri transpordiliike ühitava võimaluse välja arendamiseks, vaid ka raudtee- ja siseveetranspordi kui kõnealuse strateegia võtmeelementide intensiivsemaks kasutamiseks. Göteborgis 15. ja 16. juunil 2001. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel deklareeriti, et säästva arengustrateegia keskmes on transpordiliikide osakaalu muutmine. Lisaks sellele rõhutati Barcelonas 15. ja 16. märtsil 2002. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vajadust vähendada ummikuid liikluse kitsaskohtades erinevates piirkondades, eelkõige mainiti Alpe, Püreneesid ja Läänemerd, mis näitab, et meremagistraalide liinid on üle-euroopalise transpordivõrgu lahutamatuks ning oluliseks osaks. Turumajanduslik transpordiliike ühitav rahastamisprogramm on peamine instrument edasise transpordiliikide ühitamise väljatöötamiseks ja peaks eriti toetama meremagistraalide rajamist, mis tagab muu hulgas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, ning raudtee- ja siseveetransporti.

(2)

Kui otsustavaid meetmeid kasutusele ei võeta, kasvab autovedude kogumaht Euroopas 2013. aastaks rohkem kui 60 % võrra. Selle tulemusena suureneks Euroopa Liidu 25 liikmesriigi rahvusvaheliste maanteevedude maht ajavahemikul 2007–2013 hinnanguliselt 20,5 miljardi tonnkilomeetri võrra aastas, mille negatiivseks tagajärjeks oleksid lisakulutused maantee infrastruktuurile, liiklusõnnetused, ummikud, kohalik ja ülemaailmne reostus, tarneahela ning logistika töökindlusetus ning keskkonnakahjustused.

(3)

Maanteekaubaveo mahu kasvuga toimetulekuks tuleb praegusest rohkem kasutada merelühisõite, raudteed ja siseveeteed ning vajalik on julgustada transpordi- ja logistikasektori edasisi kaalukaid algatusi, nagu veeremite tehniliste uuenduste arendamine, et vähendada maanteeummikuid.

(4)

Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1382/2003, mis käsitleb ühenduse finantsabi andmist kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo programm), (3) loodud programmi täiendada uute meetmetega, mille eesmärk oleks rahvusvahelise maanteetranspordi tegelik vähendamine. Seepärast teeb komisjon ettepaneku luua tugevam programm (edaspidi “Marco Polo II programm” või “programm”), et edendada transpordiliikide ühitamist, vähendada maanteeummikuid ning parandada kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmeid ühenduses. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks peaks programm toetama kaubaveo-, logistika- ning muude asjaomaste turgude meetmeid, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) vajadusi. Programm peaks aitama vähemalt oodatavat rahvusvahelise kaubaveo kogumahu kasvu ümber suunata, esmajoones merelühisõitudele, raudtee- ja siseveetranspordile või ühendvedudele, kus maanteeveod on võimalikult lühikesed. Seega tuleks määrusega (EÜ) nr 1382/2003 loodud Marco Polo programm asendada uuega.

(5)

Marco Polo II programmi iseloomustavad erinevad meetmete tüübid, mis peaksid aitama kaasa mõõdetavale ja pidevale ümbersuunamisele ning paremale koostööle ühendveoturul. Lisaks peaksid Marco Polo II programmi raames läbi viidavad meetmed aitama kaasa rahvusvaheliste maanteevedude tegelikule vähendamisele.

(6)

Marco Polo II programmi raames rahastatavad meetmed peaksid geograafiliselt ulatuselt olema rahvusvahelised. Et arvesse võtta meetmete Euroopa mõõdet, peaksid projekti esitama eri riikides asuvad ettevõtjad, kes tegutsevad meetme esitamisel konsortsiumina. Avalik-õiguslikel üksustel peaks olema võimalik vastavalt siseriiklikele õigusaktidele sellises konsortsiumis osaleda, kui nad tegelevad majandustegevusega.

(7)

Taotlejatel peaks olema võimalus esitada uusi või vajaduse korral olemasolevaid projekte, mis valitsevatele turuvajadustele kõige paremini vastavad. Sobivaid projekte, eelkõige neid, mis võtavad arvesse VKEde vajadusi, ei tohiks takistada kõlblike meetmete liiga jäiga määratlemisega.

(8)

Võib esineda juhtumeid, kus olemasoleva teenuse arendamisest võib täiendava ümbersuunamise, kvaliteedi ning keskkonnakaitse ja elujõulisuse osas saada vähemalt sama suurt kasu kui olulisi kulutusi nõudva uue teenuse väljatoomisest.

(9)

Läbipaistvuse, objektiivsuse ja selge piiritletuse huvides peaks näiteks ümbersuunamismeetmete käivitamiseks antav abi lähtuma elanikkonna kulude kokkuhoiust, mis tuleneb merelühisõitude, raudtee- ja siseveetranspordi kasutamisest üksnes maanteetranspordi asemel. Seepärast peaks käesolev määrus nägema ette soovitusliku finantsabi ümbersuunatava maanteevedude tonnkilomeetri eest.

(10)

Ühenduse finantsabi, mis põhineb tonnkilomeetritel, mis suunatakse ümber maanteelt merelühisõitudele, raudteele või siseveeteedele või mis põhineb maanteekaubaveo tonnkilomeetri või maanteekaubaveo veokilomeetri vältimisel, peaks olema kohandatav, et saaks toetada kvaliteetseid projekte või projekte mis annavad tunnistust tegelikust keskkonnakasust.

(11)

Rahaliste vahendite eraldamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata ka programmi geograafilises ulatuses olevatele tundlikele ja suurlinnade piirkondadele.

(12)

Programmi kõikide meetmete tulemusi tuleks nõuetekohaselt levitada, et tagada nende avalikustamine, läbipaistvus ja parimate tavade vahetamine.

(13)

Valikuprotseduuri kestel ning meetmete kestvuse ajal on vaja tagada, et valitud meetmed ühist transpordipoliitikat reaalselt toetaksid ega põhjustaks konkurentsimoonutusi, mis on vastuolus ühiste huvidega. Seepärast peaks komisjon hindama mõlema programmi rakendamist. Komisjon peaks hiljemalt 30. juunil 2007 esitama hindamisaruande Marco Polo programmi tulemuste kohta aastatel 2003–2006.

(14)

Meetmed ei tohiks kaasa tuua konkurentsimoonutusi ulatuses, mis on vastuolus ühiste huvidega, seda eelkõige selliste transpordiliikide vahel, mis ei kuulu maanteetranspordi alla, või üksikute transpordiliikide piires. Eriline rõhk tuleks asetada selliste moonutuste vältimiseks, et meetmed soodustaksid pigem kaubaveo suunamist maanteelt ümber alternatiivsetele transpordiliikidele kui kaubaveo taandamist olemasolevatest raudtee-, merelühisõidu või siseveetranspordi teenustest.

(15)

Kuna Marco Polo II programmi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on programmi ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4).

(17)

Käesolev määrus kehtestab kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispaketi, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (5) punkti 37 tähenduses.

(18)

Marco Polo programmi järjepidevuse ja läbipaistvuse kaitsmiseks tuleks kehtestada lepinguid ja valikuprotseduuri käsitlevad üleminekusätted,

a)

“meede” on projekt, mida viivad ellu ettevõtjad ja mis aitab vähendada ummikuid maanteekaubaveosüsteemis ja/või parandada liikmesriikide või osalevate riikide territooriumidel transpordisüsteemi keskkonnakaitsemeetmeid; katalüsaatormeetmed, ümbersuunamismeetmed ja ühised õppemeetmed võivad hõlmata mitut koordineeritud projekti;

b)

“katalüsaatormeede” on uuenduslik meede, mille eesmärk on ületada märkimisväärsed struktuursed kaubaveoturu tõkked ühenduses, mis kahjustavad turgude tõhusat toimimist, merelühisõitude, raudtee- või siseveetranspordi konkurentsivõimet ja/või kõnealuseid transpordiliike kasutavate transpordiahelate tõhusust, sealhulgas lisainfrastruktuuri muutmist või loomist; käesoleva mõiste kasutamisel on “struktuurne tõke” mis tahes mittereguleeriv, faktiline ja püsiv kaubaveoahela nõuetekohase toimimise takistus;

c)

“meremagistraalide meede” on uuenduslik meede, mis otseselt suunab kaubaveo maanteelt ümber merelühisõitudele või merelühisõitude ja teiste transpordiliikide kombinatsiooni, kus maanteeveod on võimalikult lühikesed; nimetatud meetmed võivad hõlmata lisainfrastruktuuri muutmist või loomist, mida vajatakse selleks, et rakendada äärmiselt laiaulatuslikku ning suure sagedusega transpordiliike ühitavat meretransporditeenust, kaasa arvatud eelistatavalt kõige keskkonnasõbralikumate transpordiliikide, nt siseveetranspordi ja raudteetranspordi kasutamine tagamaal toimuvaks ja kombineeritud uksest-ukseni teenuste kaubaveoks; võimaluse korral tuleks integreerida ka äärepoolseimate piirkondade vahendid;

d)

“ümbersuunamismeede” on meede, mis otseselt, mõõdetavalt, oluliselt või kaudselt suunab kaubaveo maanteelt ümber merelühisõitudele, raudteele, siseveeteedele või transpordiliikide kombinatsiooni, kus maanteeveod on võimalikult lühikesed, kuid mis ei ole katalüsaatormeede; sealhulgas, kui see on asjakohane, võib nimetatud meetmetest põhjustatud ümbersuunamine hõlmata täiendavat ümbersuunamist, mis kaasneb olemasoleva teenuse arendamisega; komisjon uurib võimalust toetada täiendavaid infrastruktuuriprojekte;

e)

“liikluse vältimise meede” on uuenduslik meede, mis ühendab transpordilogistika tootmislogistikaga, et vältida kaubaveo suurt osakaalu maanteedel, mõjutamata negatiivselt toodangu kvaliteeti või tootmistööjõudu; seda tüüpi meetmed võivad hõlmata lisainfrastruktuuri ja veovahendite muutmist või loomist;

f)

“ühine õppemeede” on meede, mille eesmärk on parandada töömeetodite ja kaubaveoahela protseduuride struktuurseks optimeerimiseks tehtavat koostööd, võttes arvesse logistikanõudeid;

g)

“uuenduslik meede” on meede, mis sisaldab elemente, mida teatud turul pole seni olnud;

h)

“lisainfrastruktuur” on vajalik ning piisav infrastruktuur, et saavutada tegevuseesmärke, kaasa arvatud kaubaveo ja reisijateveo sisseseadmine;

i)

“kaasmeede” on meede, mille eesmärk on valmistada ette või toetada olemasolevaid või tulevasi meetmeid, kaasa arvatud teabelevi, projektide järelevalve ja hindamine ning statistiliste andmete kogumine ja analüüs. Toodete, tootmisviiside või teenuste turuleviimiseks ette nähtud meetmed, turundustegevus ja müügi edendamine ei ole “kaasmeetmed”;

j)

“ettevalmistav meede” on meede, millega valmistatakse ette katalüsaatormeedet, meremagistraalide meedet või liikluse vältimise meedet, näiteks tehnilised, toimivus- või tasuvusuuringud ja seadmete katsetamine;

k)

“ettevõtja” on füüsiline või juriidiline isik, kes harrastab majandustegevust, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist;

l)

“konsortsium” on ühendus, kus vähemalt kaks ettevõtet tegutsevad koos ja jagavad meetmega seotud riski;

m)

“tonnkilomeeter” on ühe tonni kauba või selle mahulise ekvivalendi vedu ühe kilomeetri kaugusele;

n)

“veokilomeeter” on lastitud või tühja veoauto liikumine ühe kilomeetri kaugusele;

o)

“lähedalasuv kolmas riik” on riik, mis ei kuulu Euroopa Liitu ja millel on Euroopa Liiduga ühine piir või millel on rannajoon Euroopa Liiduga piirnevas suletud või poolsuletud meres.

a)

mis hõlmavad vähemalt kahe liikmesriigi territooriumi

või

b)

mis hõlmavad vähemalt ühe liikmesriigi territooriumi ja ühe lähedalasuva kolmanda riigi territooriumi.

a)

katalüsaatormeetmed; erilist tähelepanu pööratakse neile meetmetele, mille eesmärk on koostoime parandamine raudtee-, siseveeteede ja merelühisõidu sektoris (sh meremagistraalid), kasutades paremini olemasolevaid infrastruktuure;

b)

meremagistraalide meetmed; Euroopa Liidus peavad kõnealused meetmed kasutama üleeuroopalist transpordivõrku, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta (6);

c)

ümbersuunamismeetmed;

d)

liikluse vältimise meetmed;

e)

ühised õppemeetmed.

a)

artiklis 1 nimetatud eesmärke;

b)

I ja II lisas sätestatud tingimusi vastavalt vajadusele;

c)

meetmete mõju maanteeummikute vähendamisele;

d)

meetmete suhtelist keskkonnamõju, kaasa arvatud nende mõju negatiivsete keskkonnamõjude vähendamisele, mida on põhjustanud merelühisõidud, raudtee ja siseveeteede transport. Erilist tähelepanu pööratakse projektidele, mis lähevad kaugemale õiguslikult siduvatest keskkonnanõuetest;

e)

meetmete igakülgset säästvusest.