10.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/1

(1)

Pärast meetmete aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 769/2002 (2) (edaspidi “esialgne määrus”) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 3 479 eurot tonni kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärineva CN-koodi ex 2932 21 00 alla kuuluva kumariini impordi suhtes.

(2)

Pärast seda kui avastati, et tollimaksudest hoitakse kõrvale India ja Tai kaudu, laiendati meetmeid 2004. aasta detsembris määrusega (EÜ) nr 2272/2004 (3) Indiast ja Taist saadetud impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Indiast või Taist pärinevana või mitte.

(3)

13. veebruaril 2006 sai komisjon algmääruse artikli 13 lõike 3 kohase taotluse uurida väidetavat kõrvalehoidmist Hiinast pärineva kumariini impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest (edaspidi “taotlus”). Taotluse esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (European Chemical Industry Council – CEFIC) (edaspidi “taotleja”) ainsa ühenduse tootja nimel.

(4)

Taotlus sisaldas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle koha, et pärast Hiinast pärineva kumariini impordi suhtes dumpinguvastaste ja kõrvalehoidmist takistavate meetmete kehtestamist oli kaubanduse struktuur muutunud, mida näitab sama kauba impordi oluline suurenemine Indoneesiast ja Malaisiast.

(5)

Kõnealune kaubandusstruktuuri muutus oli väidetavalt tingitud Hiinast pärineva kumariini ümbersuunamisest Indoneesia ja Malaisia kaudu. Veel väideti, et sellel pole muud piisavat põhjendust või majanduslikku õigustust kui Hiinast pärineva kumariini suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed.

(6)

Lõpuks esitas taotleja tõendeid, et Hiinast pärineva kumariini suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hindade osas. Indoneesiast ja Malaisiast saadetud kumariini suur impordimaht paistis olevat asendanud kumariini impordi Hiinast. Lisaks oli piisavalt tõendeid selle kohta, et impordi kasv toimus hindade juures, mis olid tunduvalt madalamad olemasolevate meetmete kehtestamise kaasa toonud uurimismenetluse käigus kindlaks tehtud mittekahjustavast hinnast ning et dumping toimus Hiinast pärinevale kumariinile varem kindlaks määratud normaalväärtuste suhtes.

(7)

Komisjon algatas määrusega (EÜ) nr 499/2006 (4) (edaspidi “algatamismäärus”) uurimismenetluse seoses väidetava kõrvalehoidmisega Hiinast pärineva kumariini impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Indoneesiast või Malaisiast saadetud impordi kaudu, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Indoneesiast või Malaisiast pärinevana või mitte ning kohustas vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5 tolliasutusi registreerima Indoneesiast või Malaisiast saadetud, CN-koodi ex 2932 21 00 (TARICi kood 2932210016) alla kuuluva kumariini importi, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Indoneesiast või Malaisiast pärinevana või mitte.

(8)

Komisjon teavitas ametlikult Hiina, Indoneesia ja Malaisia ametiasutusi, tootjaid/eksportijaid, teadaolevalt asjast huvitatud ühenduse importijaid ja taotluse esitajat uurimismenetluse algatamisest. Küsimustikud saadeti Hiina tootjatele/eksportijatele ja samuti taotluses nimetatud ühenduse importijatele. Indoneesias ja Malaisias teadaolevalt tootjaid ei olnud. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatusmääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki pooli teavitati, et koostööst keeldumine võib kaasa tuua algmääruse artikli 18 kohaldamise ja järelduste tegemise kättesaadavate faktide põhjal.

(9)

Ükski Hiina, Indoneesia ega Malaisia tootja ega eksportija ei saatnud küsimustikule vastust. Indoneesia ametivõimud vastasid, et Indoneesias ei ole ühtegi teadaolevat kumariini tootjat.

(10)

Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. märtsist 2005 kuni 28. veebruarini 2006 (edaspidi “uurimisperiood”). Väidetava kaubandusstruktuuri muutuse uurimiseks koguti andmeid alates 2002. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(11)

Ükski Indoneesia ega Malaisia kumariini tootja ega eksportija ei andnud endast teada ega teinud uurimise käigus koostööd. Sellest tulenevalt tuli järeldused Indoneesiast ja Malaisiast ühendusse saadetud kumariini ekspordi kohta teha kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Uurimise alguses oli Indoneesia ja Malaisia ametivõime teavitatud koostööst keeldumise tagajärgedest, nagu on sätestatud algmääruse artikli 18 lõikes 6.

(12)

Ükski Hiina tootja ega eksportija ei teinud uurimise käigus koostööd.

(13)

Teadaolevatele äriühingutele selgitati, et koostööst kõrvalehoidmise korral võidakse kohaldada algmääruse artiklit 18.

(14)

Väidetava meetmetest kõrvalehoidmisega seotud vaatlusalune toode on esialgses määruses määratletu kohaselt kumariin, mis praegu kuulub CN-koodi ex 2932 21 00 alla. Kumariin on valkjas kristalliline pulber, millel on vastniidetud heinale iseloomulik lõhn. Seda kasutatakse peamiselt lõhnakemikaalina ja kinnistina pesupulbrite, kosmeetikatoodete ja kvaliteetaroomide tootmisel kasutatavate lõhnaühendite valmistamisel.

(15)

Kumariini on võimalik toota kahel erineval tootmismeetodil: fenoolist Perkini reaktsiooni ja o-kresoolist Raschingi reaktsiooni abil. Mõlemal meetodil toodetud kumariini peamised füüsikalised ja keemilised omadused ning kasutusvaldkonnad on ühesugused.

(16)

Kuna ükski Indoneesia ega Malaisia osapool koostööd ei teinud, tuleb vastupidiste tõendite puudumisel järeldada, et Hiinast ühendusse eksporditaval kumariinil ning Indoneesiast ja Malaisiast saadetud kumariinil on samad füüsikalised ja keemilised omadused ning samad kasutusvaldkonnad. Seetõttu tuleb neid käsitada samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(17)

Nagu eespool märgitud, väideti, et kaubanduse struktuuri muutumine tuleneb ümberlaadimisest Indoneesias ja Malaisias.

(18)

Kuna ükski Indoneesia äriühing uurimise käigus koostööd ei teinud, tuli Indoneesia eksport ühendusse vastavalt algmääruse artiklile 18 kindlaks teha kättesaadavate faktide põhjal. Seetõttu kasutati Indoneesiast saadetud impordi ekspordihindade ja koguste kindlakstegemiseks Eurostati andmeid, mis olid kättesaadavast teabest kõige asjakohasemad.

(19)

Märkimisväärne import Indoneesiast ühendusse algas pärast sellele vahetult eelnenud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise algatamist India ja Tai suhtes, kusjuures kõnealune import oli 2004. aastal 12,5 tonni, 2005. aastal 15 tonni ja uurimisperioodil kümme tonni (mis moodustas 1,7 % ELi tarbimisest). Samal ajal suurenes Hiina eksport Indoneesiasse 57 tonnilt 2003. aastal 83,8 tonnini uurimisperioodil.

(20)

Koostöö ja vastupidiste tõendite puudumisel järeldatakse, et Hiina, Indoneesia ja ühenduse vahelise kaubanduse struktuur muutus 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel, mis tulenes Hiinast pärineva kumariini ümberlaadimisest Indoneesias.

(21)

Kuna ükski Malaisia äriühing uurimise käigus koostööd ei teinud, tuli Malaisia eksport ühendusse vastavalt algmääruse artiklile 18 kindlaks teha kättesaadavate faktide põhjal. Seetõttu kasutati Malaisiast saadetud impordi ekspordihindade ja koguste kindlakstegemiseks Eurostati andmeid, mis olid kättesaadavast teabest kõige asjakohasemad.

(22)

Import Malaisiast ühendusse algas 2005. aastal, ulatudes 2005. aastal 13 tonnini ja uurimisperioodil 23 tonnini (mis moodustas 3,9 % ELi tarbimisest). Samal ajal tõusis Hiina eksport Malaisiasse 23,6 tonnilt 2004. aastal 43,76 tonnini uurimisperioodil.

(23)

Koostöö ja vastupidiste tõendite puudumisel järeldatakse, et Hiina, Indoneesia ja ühenduse vahelise kaubanduse struktuur muutus 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel, mis tulenes Hiinast pärineva kumariini ümberlaadimisest Malaisias.

(24)

Koostöö ja vastupidiste tõendite puudumisel järeldatakse, et kuna märkimisväärne import algas pärast sellele vahetult eelnenud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise algatamist India ja Tai suhtes ning samal ajal suurenes ka Hiina eksport Indoneesiasse, tulenes kaubanduse struktuuri muutus pigem dumpinguvastaste meetmete olemasolust kui mis tahes muust piisavast põhjendusest või majanduslikust õigustusest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Samuti tuleb sellega seoses märkida, et ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et Indoneesias tegelikult kumariini toodetakse.

(25)

Koostöö ja vastupidiste tõendite puudumisel järeldatakse, et kuna import algas pärast sellele vahetult eelnenud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise algatamist India ja Tai suhtes ning samal ajal suurenes Hiina import Malaisiasse 23,6 tonnilt 2004. aastal 43,76 tonnini 2005. aastal, tulenes kaubanduse struktuuri muutus pigem dumpinguvastaste meetmete olemasolust kui mis tahes muust piisavast põhjendusest või majanduslikust õigustusest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Samuti tuleb sellega seoses märkida, et ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et Malaisias tegelikult kumariini toodetakse.

(26)

Eespool esitatud kaubavoogude analüüsi põhjal leiti, et ühenduse impordistruktuuri muutus on seotud dumpinguvastaste ja kõrvalehoidmist takistavate meetmete kehtestamisega. Kuni aastani 2003 ei imporditud ühendusse Indoneesiast pärinevana deklareeritud kumariini, kuid juba 2003. aastal ulatus kõnealune import nelja tonnini, 2004. aastal 12,5 tonnini, 2005. aastal 15 tonnini ja uurimisperioodil kümne tonnini, mis moodustas 1,7 % ELi tarbimisest.

(27)

Uurimine näitas, et import Indoneesiast toimus esialgses uurimises nimetatud ekspordihindadest madalamate hindadega ja hinnatase oli tunduvalt madalam esialgsest normaalväärtusest.

(28)

Eelnimetatu põhjal järeldatakse, et kaubavoogude muutus koos Indoneesia ekspordi ebanormaalselt madalate hindadega on vähendanud dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju nii samasuguse toote koguste kui ka hinna osas.

(29)

Eespool esitatud kaubavoogude analüüsi põhjal leiti, et kaubanduse struktuuri muutus on seotud dumpinguvastaste ja kõrvalehoidmist takistavate meetmete kehtestamisega. Kuni aastani 2005 ei imporditud ühendusse kumariini, kuid juba 2005. aastal ulatus kõnealune import 13 tonnini ja uurimisperioodil 23 tonnini.

(30)

Uurimine näitas, et import Malaisiasse toimus esialgses uurimises nimetatud ekspordihindadest madalamate hindadega ja hinnatase oli tunduvalt madalam esialgsest normaalväärtusest.

(31)

Eelnimetatu põhjal järeldatakse, et kaubavoogude muutus koos Malaisia ekspordi ebanormaalselt madalate hindadega on vähendanud dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju nii samasuguse toote koguste kui ka hinna osas.

(32)

Määramaks kindlaks, kas on tõendeid dumpingu kohta seoses uurimisperioodil toimunud kumariini ekspordiga Indoneesiast ühendusse, kasutati vastavalt algmääruse artiklile 18 Eurostati andmeid.

(33)

Algmääruse artikli 13 lõikes 1 nõutakse tõendeid dumpingu kohta võrreldes samasuguste või sarnaste toodete jaoks varem kindlaksmääratud normaalväärtusega.

(34)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse huvides võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Nimetatud kohandused tehti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 seoses transpordi ja kindlustusega, võttes vastavalt algmääruse artiklile 18 arvesse kättesaadavaid, s.o taotluses esitatud fakte.

(35)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 näitas eelmise uurimise käigus kindlaks määratud kaalutud keskmise nominaalväärtuse võrdlemine käesoleva uurimise uurimisperioodi ekspordihindade kaalutud keskmisega, väljendatud protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, dumpingu olemasolu Indoneesiast ühendusse saadetud kumariini impordi puhul. Leitud dumpingumäär, väljendatud protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, oli kõrgem kui 100 %.

(36)

Määramaks kindlaks, kas on tõendeid dumpingu kohta seoses uurimisperioodil toimunud kumariini ekspordiga Malaisiast ühendusse, kasutati vastavalt algmääruse artiklile 18 Eurostati andmeid.

(37)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse huvides võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Nimetatud kohandused tehti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 seoses transpordi ja kindlustusega, võttes vastavalt algmääruse artiklile 18 arvesse kättesaadavaid, s.o taotluses esitatud fakte.

(38)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 näitas eelmise uurimise käigus kindlaksmääratud kaalutud keskmise nominaalväärtuse võrdlemine käesoleva uurimise uurimisperioodi ekspordihindade kaalutud keskmisega, väljendatud protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, dumpingu olemasolu Malaisiast ühendusse saadetud kumariini impordi puhul. Leitud dumpingumäär, väljendatud protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, oli kõrgem kui 100 %.

(39)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud meetmetest kõrvalehoidmist algmääruse artikli 13 lõikes 1 määratletud tähenduses, tuleks Hiinast pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid laiendada Indoneesiast ja Malaisiast saadetud samadele toodetele, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Indoneesiast või Malaisiast pärinevatena või mitte.

(40)

Laiendatav tollimaks peaks olema esialgse määruse artikli 1 lõikes 2 kehtestatud tollimaks.

(41)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, milles on sätestatud, et laiendatud meetmeid kohaldatakse registreeritud impordi suhtes alates registreerimise kuupäevast, tuleb dumpinguvastane tollimaks sisse nõuda Indoneesiast ja Malaisiast saadetud kumariini impordilt, mis registreeriti ühendusse sisenemisel algatamismäärusega kehtestatud korras.

(42)

Kuigi käesoleva uurimise käigus ei tuvastatud Indoneesias ega Malaisias ühtegi kumariini tootjat või ei teatanud nad endast komisjonile, peavad uued tootjad, kes kavatsevad esitada taotluse laiendatud dumpinguvastasest meetmest vabastuse saamise kohta vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4, täitma küsimustiku selleks, et komisjonil oleks võimalik kindlaks teha, kas vabastus on põhjendatud. Sellise vabastuse võib anda näiteks pärast vaatlusaluse toote turuolukorra, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendusastme, hanke- ja müügitegevuse, piisava nõuetekohase põhjenduse või majandusliku õigustuseta tegevuse tõenäosuse ja dumpingu tõendite hindamist. Tavaliselt teeb komisjon ka kontrollkäigu kohapeale. Taotlus tuleb viivitamata saata komisjonile koos kogu asjakohase teabega, eelkõige võimalike muudatustega ettevõtja tootmise ja müügiga seotud tegevuses.

(43)

Importijatele võidakse siiski anda vabastus dumpinguvastastest meetmetest, kui nende import pärineb eksportivatelt tootjatelt, kellele on selline vabastus antud, ja vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4.

(44)

Kui selline vabastus antakse, muudab nõukogu vastavalt käesolevat määrust. Hiljem jälgitakse kõiki vabastuse saanuid, et tagada vabastuse andmisega kehtestatud tingimuste täitmine.

(45)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal nõukogu kavatses laiendada kehtivaid lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid ja neile anti võimalus avaldada arvamust ja esitada oma seisukoht. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta,

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate B

Office: J-79 05/17

B-1049 Brüssel

Faks: (32 2) 295 65 05