LISA

ÜLEEUROOPALISE TAVARAUDTEEVÕRGUSTIKU ALASÜSTEEMI

“KÄITAMINE JA LIIKLUSKORRALDUS” TEHNILIS KOOSTALITLUSNÕUDED

1.	SISSEJUHATUS

1.1.	TEHNILINE KOHALDAMISALA

1.2.	GEOGRAAFILINE KOHALDAMISALA

2.	ALLSÜSTEEMI MÕISTE/KOHALDAMISALA

2.1.	ALLSÜSTEEM

2.2.	KOHALDAMISALA

2.2.1.

Töötajad ja rongid

2.2.2.

Tööpõhimõtted

2.2.3.

Olemasolevate liiklusvahendite ja infrastruktuuri suhtes kohaldamine

2.3.	KÄESOLEVATE KTKDE SEOS DIREKTIIVIGA 2004/49/EÜ

3.	OLULISED NÕUDED

3.1.	OLULISTELE NÕUETELE VASTAVUS

3.2.	OLULISED NÕUDED – ÜLEVAADE

3.3.	NÕUETEGA SEOTUD KONKREETSED ASPEKTID

3.3.1.

Ohutus

3.3.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.3.3.

Töötervishoid

3.3.4.

Keskkonnakaitse

3.3.5.

Tehniline ühilduvus

3.4.	KONKREETSELT KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEMIGA SEOTUD ASPEKTID

3.4.1.

Ohutus

3.4.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.4.3.

Tehniline ühilduvus

4.	ALLSÜSTEEMI OMADUSED

4.1.	SISSEJUHATUS

4.2.	ALLSÜSTEEMI FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED NÄITAJAD

4.2.1.

Personaliga seotud näitajad

4.2.1.1.

Üldnõuded

4.2.1.2.

Juhtide dokumentatsioon

4.2.1.2.1.

Käsiraamat

4.2.1.2.2.

Liinikirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudteeäärsete seadmete kirjeldus

4.2.1.2.2.1.

Marsruudiraamatu koostamine

4.2.1.2.2.2.

Muudetud elemendid

4.2.1.2.2.3.

Juhi teavitamine reaalajas

4.2.1.2.3.

Sõiduplaanid

4.2.1.2.4.

Veerem

4.2.1.3.

Dokumendid raudtee-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

4.2.1.4.

Dokumentatsioon rongide liikumislube andvale raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personalile

4.2.1.5.

Ohutusalane teabevahetus rongimeeskonna, raudtee-ettevõtja muu personali ja rongide liikumislube andva personali vahel

4.2.2.

Rongidega seotud näitajad

4.2.2.1.

Rongi nähtavus

4.2.2.1.1.

Põhinõue

4.2.2.1.2.

Esiosa

4.2.2.1.3.

Tagaosa

4.2.2.2.

Rongi kuuldavus

4.2.2.2.1.

Põhinõue

4.2.2.2.2.

Juhtimine

4.2.2.3.

Veeremi identifitseerimine

4.2.2.4.

Kaubavagunite laadimine

4.2.2.4.1.

Raskuse jaotus

4.2.2.4.2.

Teljekoormus

4.2.2.4.3.

Veose kinnitamine

4.2.2.4.4.

Kineetiline mõõde

4.2.2.4.5.

Veose katmine

4.2.2.5.

Rongi koosseis

4.2.2.6.

Rongi pidurid

4.2.2.6.1.

Pidurisüsteemi miinimumnõuded

4.2.2.6.2.

Pidurdustõhusus

4.2.2.7.

Rongi töökorra tagamine

4.2.2.7.1.

Põhinõue

4.2.2.7.2.

Nõutavad andmed

4.2.3.

Rongiliikluse korraldamise näitajad

4.2.3.1.

Rongide planeerimine

4.2.3.2.

Rongide identifitseerimine

4.2.3.3.

Rongi väljumine

4.2.3.3.1.

Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

4.2.3.3.2.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

4.2.3.4.

Liikluskorraldus

4.2.3.4.1.

Põhinõuded

4.2.3.4.2.

Rongi aruandlus

4.2.3.4.2.1.

Rongi asukoha teatamiseks nõutavad andmed

4.2.3.4.2.2.

Prognoositav üleandmise aeg

4.2.3.4.3.

Ohtlikud kaubad

4.2.3.4.4.

Töö kvaliteet

4.2.3.5.

Andmesalvestus

4.2.3.5.1.

Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

4.2.3.5.2.

Jälgimisandmete salvestamine rongis

4.2.3.6.

Halvenenud töötingimused

4.2.3.6.1.

Teiste kasutajate teavitamine

4.2.3.6.2.

Rongijuhtide teavitamine

4.2.3.6.3.

Eriolukordades tegutsemise kord

4.2.3.7.

Eriolukordade haldamine

4.2.3.8.

Rongimeeskonna abistamine vahejuhtumi või veeremi tõsise rikke korral

4.3.	LIIDESTE FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED NÄITAJAD

4.3.1.

Liidesed infrastruktuuri KTKdega

4.3.2.

Liidesed juhtkäskude ja signaalimise KTKdega

4.3.2.1.

Jälgimisandmete salvestamine

4.3.2.2.

Juhi valvsus

4.3.2.3.

ERTMSi/ETCSi ja ERTMSi/GSM-Ri kasutuseeskirjad

4.3.2.4.

Signaalide ja raudteeäärsete märgiste nähtavus

4.3.2.5.

Rongi pidurid

4.3.2.6.

Liivatamine. Rongi juhtimiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooniga seotud miinimumnõuded

4.3.2.7.

Andmesalvestus ja teljepukside ülekuumenemise detektorid

4.3.3.

Liidesed veeremi KTKdega

4.3.3.1.

Veeremi identifitseerimine

4.3.3.2.

Pidurdamine

4.3.3.3.

Nõuded reisivagunitele

4.3.3.4.

Rongi nähtavus

4.3.3.4.1.

Rongi juhtsõidukil, mis on esiosaga sõidusuunas

4.3.3.4.2.

Tagaosas

4.3.3.5.

Rongi kuuldavus

4.3.3.6.

Signaalide nähtavus

4.3.3.7.

Juhi valvsus

4.3.3.8.

Rongi koosseis ja lisa B

4.3.3.9.

Kaubavaguni laadimine

4.3.3.10.

Rongi töökorra tagamine ja ohtlikud kaubad

4.3.3.11.

Rongi koosseis, lisad H ja L

4.3.3.12.

Eriolukordades tegutsemise kord ja ohuolukordade haldamine

4.3.3.13.

Andmesalvestus

4.3.4.

Liidesed telemaatikarakenduste KTKdega

4.3.5.

Veeremi identifitseerimine

4.3.4.1.

Rongide identifitseerimine

4.3.4.2.

Rongi koosseis

4.3.4.3.

Rongi väljumine

4.3.4.4.

Rongi sõit

4.4.	KASUTUSEESKIRJAD

4.5.	HOOLDUSEESKIRJAD

4.6.	KUTSEKVALIFIKATSIOON

4.6.1.

Ametialane pädevus

4.6.1.1.

Kutsealased teadmised

4.6.1.2.

Teadmiste ellurakendamise oskus

4.6.2.

Keeleoskus

4.6.2.1.

Põhimõtted

4.6.2.2.

Keeleoskuse tase

4.6.3.

Personali esialgne ja pidev hindamine

4.6.3.1.

Põhiseisukohad

4.6.3.2.

Koolitusvajaduste analüüs

4.6.3.2.1.

Koolitusvajaduste analüüsi koostamine

4.6.3.2.2.

Koolitusvajaduste analüüsi ajakohastamine

4.6.3.2.3.

Rongimeeskonna ja abipersonali erielemendid

4.6.3.2.3.1.

Marsruudi tundmine

4.6.3.2.3.2.

Veeremi tundmine

4.6.3.2.3.3.

Abipersonal

4.7.	TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED

4.7.1.

Sissejuhatus

4.7.2.

Töötervishoiuarstide ja meditsiiniorganisatsioonide tunnustamise tingimused

4.7.3.

Psühholoogilises hindamises osalevate psühholoogide tunnustamise kriteeriumid ja psühholoogilise hindamise nõuded

4.7.3.1.

Psühholoogide sertifitseerimine

4.7.3.2.

Psühholoogilise hindamise sisu ja tõlgendamine

4.7.3.3.

Hindamisvahendite valik

4.7.4.

Terviseuuringud ja psühholoogiline hindamine

4.7.4.1.

Enne tööleasumist

4.7.4.1.1.

Minimaalsed terviseuuringud

4.7.4.1.2.

Psühholoogiline hindamine

4.7.4.2.

Pärast tööleasumist

4.7.4.2.1.

Perioodiliste terviseuuringute sagedus

4.7.4.2.2.

Minimaalsed korrapärased terviseuuringud

4.7.4.2.3.

Täiendavad terviseuuringud ja/või psühholoogiline hindamine

4.7.5.

Tervisenõuded

4.7.5.1.

Üldnõuded

4.7.5.2.

Nägemisnõuded

4.7.5.3.

Kuulmisnõuded

4.7.5.4.

Rasedus

4.7.6.

Erinõuded seoses rongi juhtimisega

4.7.6.1.

Perioodiliste terviseuuringute sagedus

4.7.6.3.

Täiendavad nägemisnõuded

4.7.6.2.

Täiendav tervisekontroll

4.7.6.4.

Täiendavad kuulmis- ja kõnenõuded

4.7.6.5.

Antropomeetria

4.7.6.6.

Traumanõustamine

4.8.	INFRASTRUKTUURI- JA VEEREMIREGISTRID

4.8.1.

Infrastruktuur

4.8.2.

Veerem

5.	KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

5.1.

MÕISTE

5.2.	KOMPONENTIDE LOEND

5.3.	KOMPONENTIDE TOIMIVUS JA NÄITAJAD

6.	KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE NING ALLSÜSTEEMI VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.	KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

6.2.	KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEM

6.2.1.

Põhimõtted

6.2.2.

Eeskirjade ja protseduuride dokumentatsioon

6.2.3.

Hindamismenetlus

6.2.3.1.

Pädeva asutuse otsus

6.2.3.2.

Kui hindamine on vajalik

6.2.4.

Süsteemi toimivus

7.	RAKENDAMINE

7.1.	PÕHIMÕTTED

7.2.	RAKENDUSSUUNISED

7.3.	ERIJUHTUMID

7.3.1.

Sissejuhatus

7.3.2.

Erijuhtumite loend

LISA A1

ERTMSI/ETCSI KASUTUSEESKIRJAD

LISA A2

ERTMSI/GSM-RI RAKENDUSEESKIRJAD

LISA B

MUUD EESKIRJAD, MIS VÕIMALDAVAD UUTE STRUKTUURSETE ALLSÜSTEEMIDE ÜHTSET KASUTAMIST

LISA C

OHUTUSALASE SIDE METOODIKA

LISA D

ANDMED, MIS PEAVAD RAUDTEE-ETTEVÕTJALE OLEMA KÄTTESAADAVAD MARSRUUTIDE KOHTA, MIDA TA KAVATSEB KASUTADA

LISA E

KEELEOSKUSE JA TEABEVAHETUSE TASE

LISA F

KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEMI HINDAMISSUUNISED

LISA G

INFORMATIIVNE JA MITTEKOHUSTUSLIK LOEND IGA PÕHIPARAMEETRI PUHUL KONTROLLITAVATE ELEMENTIDE KOHTA

LISA H

RONGI JUHTIMISEKS VAJALIKU KUTSEKVALIFIKATSIOONI MIINIMUMNÕUDED

LISA I

KASUTAMATA

LISA J

RONGI SAATMISEKS VAJALIKU KUTSEKVALIFIKATSIOONI MIINIMUMNÕUDED

LISA K

KASUTAMATA

LISA L

RONGIDE ETTEVALMISTAMISEKS VAJALIKU KUTSEKVALIFIKATSIOONI MIINIMUMNÕUDED

LISA M

KASUTAMATA

LISA N

RAKENDUSSUUNISED

LISA O

KASUTAMATA

LISA P

VEEREMI IDENTIFITSEERIMINE

LISA Q

KASUTAMATA

LISA R

RONGIDE IDENTIFITSEERIMINE

LISA S

RONGI NÄHTAVUS – TAGAOSA

LISA T

PIDURDUSTÕHUSUS

LISA U

AVATUD PUNKTIDE LOEND

LISA V

JUHI EESKIRJADE KOOSTAMINE JA AJAKOHASTAMINE

SÕNASTIK

TEHNILISED KOOSTALITLUSNÕUDED

KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEM

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   TEHNILINE KOHALDAMISALA

Käesolevad koostalitluse tehnilised kirjeldused (KTKd) hõlmavad direktiivi 2001/16/EÜ II lisa punktis 1 esitatud nimekirjas sisalduvat käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi.

Täpsemad andmed käesoleva allsüsteemi kohta on esitatud 2. peatükis.

1.2.   GEOGRAAFILINE KOHALDAMISALA

Käesolevate KTKde geograafiline kohaldamisala on üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, nagu seda kirjeldatakse direktiivi 2001/16/EÜ I lisas.

Käesolevate KTKde sisu

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 5 lõikele 3 on käesolevate KTKde eesmärk:

a)	sätestada käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi kavandatav kohaldamisala – 2. peatükk;

b)	kehtestada olulised nõuded, millele peab vastama iga asjaomane allsüsteem ja selle liidesed teiste süsteemidega – 3. peatükk;

c)

näha ette funktsionaalsed ja tehnilised nõuded, millele allsüsteem ja selle liidesed teiste allsüsteemidega peavad vastama. Vajadusel võivad need nõuded varieeruda olenevalt allsüsteemi kasutusviisist, näiteks olenevalt direktiivi I lisas sätestatud liini-, jaama- ja/või veeremiliikidest – 4. peatükk;

d)	määrata kindlaks Euroopa nõuete, sealhulgas Euroopa standarditega hõlmatud koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mis on vajalikud üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõime saavutamiseks – 5. peatükk;

e)

määrata kindlaks iga käsitletava juhtumi puhul rakendatavad vastavus- või kasutussobivuse hindamise menetlused. See hõlmab eelkõige otsuses 93/465/EMÜ määratletud mooduleid või vajadusel erimenetlusi, mida kasutatakse koostalitlusvõime komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel ja allsüsteemide EÜ vastavustõendamisel. Kui on dokumente, mida saab kasutada KTKde rakendamisel viitematerjalina, on need loetletud – 6. peatükk;

f)	sätestada KTKde rakendamise strateegia. Eelkõige on vaja määratleda etapid, mis tuleb läbida, ning vahendid, mida saab kohaldada, et saavutada astmeline üleminek praegusest olukorrast olukorrani, kus vastavus KTKdele on muutunud normiks – 7. peatükk;

g)	sätestada asjaomaste töötajate kutsekvalifikatsioon ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimused, mis on nõutavad asjaomase allsüsteemi käitamiseks ja hooldamiseks ning KTKde rakendamiseks – 4. peatükk;

Lisaks tuleb vastavalt artikli 5 lõikele 5 ette näha iga KTK erijuhtumid; need on esitatud 7. peatükis.

Käesolevad KTKd sisaldavad 4. peatükis ka punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud kohaldamisalas kehtivaid käitamis- ja hoolduseeskirju.

2.   ALLSÜSTEEMI MÕISTE/KOHALDAMISALA

2.1.   ALLSÜSTEEM

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem on määratletud direktiivi 2001/16/EÜ II lisa punktis 2.4.

Eelkõige hõlmab see:

—	“protseduure ja seonduvaid seadmeid, mis on vajalikud erinevate struktuursete allsüsteemide, eelkõige rongijuhtimise, liikluse plaanimise ja korraldamise ühtlaseks toimimiseks nii harilikes kui ka halvenenud kasutustingimustes;

—	kutsekvalifikatsioone, mis võivad olla vajalikud piiriüleste teenuste osutamiseks.”

2.2.   KOHALDAMISALA

Käesolevate KTKde kohaldamisalasse kuuluvat rakendatakse nende raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi suhtes, kes on seotud rongide käitamisega TENi tavaraudteeliinidel.

Käitamise ja liikluskorralduse KTKdega ette nähtud spetsifikatsioone võib kasutada viitedokumendina ka selliste rongide käitamisel, mis ei kuulu käesolevate KTKde kohaldamisalasse.

2.2.1.   TÖÖTAJAD JA RONGID

Punkte 4.6 ja 4.7 kohaldatakse töötajate suhtes, kes täidavad ohutuse seisukohalt selliseid olulisi ülesandeid nagu rongi juhtimine ja rongi saatmine, kui töö hõlmab riikidevaheliste piiride ületamist ja tööd väljaspool infrastruktuuri-ettevõtja võrguaruandes “piirialadena” määratletud kohti ning kuulub töötaja ohutusloa alla.

Töötajat ei loeta piiriületajaks, kui tegevus hõlmab üksnes töötamist eespool nimetatud piirialadel.

Töötajate puhul, kes täidavad ohutuse seisukohalt tähtsaid rongide lähetamise või rongidele liikumislubade andmise ülesandeid, kohaldatakse liikmesriikidevahelisi kutsekvalifikatsiooni ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimuste vastastikuse tunnustamise nõudeid.

Töötajate osas, kes täidavad ohutuse seisukohalt tähtsaid rongi piiriületuse-eelse ettevalmistusega seotud ülesandeid ning töötavad eespool nimetatud piirialadest kaugemal, kohaldatakse punkti 4.6 ning liikmesriikidevahelisi töötervishoiu ja tööohutuse tingimuste vastastikuse tunnustamise nõudeid. Rongi ei loeta piiriülest teenust osutavaks, kui ükski riigipiiri ületava rongi veeremiüksus ei välju pärast piiri ületamist eespool kirjeldatud piirialadelt.

Eespool öeldu on kokku võetud allpool toodud tabelites.

Töötajad, kes on seotud riigipiire ületavate ja seejärel piirialalt väljuvate rongide käitamisega.

Ülesanne	Kutsekvalifikatsioon	Meditsiininõuded
Rongi juhtimine ja saatmine	4.6	4.7
Rongi liikumislubade andmine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi ettevalmistamine	4.6	Vastastikune tunnustamine
Rongi lähetamine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine

Töötajad rongidel, mis ei ületa riigipiire või ületavad neid üksnes piirialade piires

Ülesanne	Kutsekvalifikatsioon	Meditsiininõuded
Rongi juhtimine ja saatmine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi liikumislubade andmine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi ettevalmistamine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi lähetamine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine

Tabelite kasutamisel tuleb silmas pidada, et punktis 4.2.1 kirjeldatud sidepidamise põhimõtted on kohustuslikud.

2.2.2.   TÖÖPÕHIMÕTTED

Euroopas valitsevaid erinevusi infrastruktuuri ülesehituse ja põhimõtete vallas, mis on vähemalt osaliselt ka praeguste eeskirjade ja menetluste erinevuste põhjuseks, on sageli võimalik likvideerida üksnes ülisuurte investeeringute abil.

Sellest tulenevalt ei ole käesolevate KTKde – mis on esimesed pärast direktiivi 2001/16/EÜ jõustumist – praeguse versiooni üldeesmärk kehtestada tavaraudteeliikluse korraldamiseks ja haldamiseks ühtset Euroopa reeglistikku. Samas peavad eeskirjad ja menetlused, mis võimaldavad TENis kasutamiseks ette nähtud uute struktuursete allsüsteemide ühtset kasutamist, ning eelkõige uue rongijuhtimis- ja signaalimissüsteemiga seotud eeskirjad ja menetlused, olema ühesugustes olukordades ühetaolised.

Algselt hõlmasid käesolevad KTKd üksnes tavaraudtee “Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi” neid elemente (nagu on sätestatud 4. peatükis), mis sisaldavad eelkõige raudtee-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelisi rakendusliideseid või on koostalitlusvõime seisukohalt eriti kasulikud. Seejuures peeti nõuetekohaselt silmas direktiivi 2004/49/EÜ (raudteeohutuse direktiiv) nõudeid.

Sellest tulenevalt otsustati, et Euroopa Raudteeliikluse Haldussüsteemi (European Railway Traffic Management System – ERTMS) üksikasjalikud kasutuseeskirjad sätestatakse pärast nende koostamist käesolevate KTKde lisas (ERTMSi/ETCSi osas lisas A1 ja ERTMSi/GSMRi osas lisas A2). Käesolevaga lisatud lisa A1 on üksnes informatiivne ega ole kohustuslik, kuna eeskirjad on lõplikult vormistamata.

2.2.3.   OLEMASOLEVATE LIIKLUSVAHENDITE JA INFRASTRUKTUURI SUHTES KOHALDAMINE

Ehkki suurem osa käesolevates KTKdes sisalduvatest nõuetest on seotud protsesside ja menetlustega, seondub osa neist ka kasutamise seisukohalt oluliste füüsiliste elementide, rongide ja liiklusvahenditega.

Nende elementide projekteerimistingimusi kirjeldatakse teisi allsüsteeme, näiteks veeremit käsitlevates KTKdes. OPE KTKdes võetakse arvesse nende toimimisfunktsioone.

Sellistel juhtudel arvestatakse, et olemasoleva veeremi/infrastruktuurirajatiste muutmine täielikult käesolevate KTKde nõuetele vastavaks ei pruugi olla tasuv. Asjaomaseid nõudeid tuleb seepärast kohaldada üksnes uutele elementidele või olemasoleva elemendi uuendamise või taastamise korral, kui selle kasutuselevõtuks on vaja uut luba direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõike 3 tähenduses.

2.3.   KÄESOLEVATE KTKDE SEOS DIREKTIIVIGA 2004/49/EÜ

Ehkki käesolevad KTKd töötatakse välja koostalitlusvõime direktiivi 2001/16/EÜ alusel, käsitlevad need tingimusi, mis on tihedalt seotud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või raudtee-ettevõtjalt ohutusdirektiivi 2004/49/EÜ kohase ohutussertifikaadi taotlemisel nõutavate tööeeskirjade ja -protsessidega.

3.   OLULISED NÕUDED

3.1.   OLULISTELE NÕUETELE VASTAVUS

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 4 lõikele 1 peavad üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, allsüsteemid ja nende koostalitlusvõime komponendid vastama direktiivi III lisas sätestatud olulistele üldnõuetele.

3.2.   OLULISED NÕUDED – ÜLEVAADE

Olulised nõuded hõlmavad järgmist:

—

ohutus;

—	töökindlus ja käideldavus;

—	töötervishoid;

—	keskkonnakaitse;

—	tehniline ühilduvus.

Direktiivi 2001/16/EÜ kohaselt võib olulisi nõudeid kohaldada üldiselt kogu üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi suhtes või konkreetselt iga allsüsteemi ja selle komponentide suhtes.

3.3.   NÕUETEGA SEOTUD KONKREETSED ASPEKTID

Üldnõuete kehtivus käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi suhtes on sätestatud alljärgnevates punktides.

3.3.1.   OHUTUS

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ III lisale kohaldatakse käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi suhtes järgmisi ohutusega seotud olulisi nõudeid.

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.1.1 oluline nõue:

“Ohutuse seisukohast oluliste komponentide ja eriti rongi liikumisse kaasatud komponentide projekteerimine, ehitamine või kokkupanek, hooldus ja järelevalve peavad tagama ohutuse tasemel, mis vastab võrgustiku kohta kehtestatud eesmärkidele, sealhulgas halvenenud olukordade kohta kehtestatud eesmärkidele.”

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas käsitletakse seda olulist nõuet rongi nähtavuse (punktid 4.2.2.1 ja 4.3) ning rongi kuuldavuse (punktid 4.2.2.2 ja 4.3) spetsifikatsioonides.

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.1.2 oluline nõue:

“Ratta/rööpa kokkupuutega seotud parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, et tagada ohutu liikumine maksimaalsel lubatud kiirusel.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.1.3 oluline nõue:

“Kasutatavad komponendid peavad taluma mis tahes normaalseid või erandlikke pingeid, mis on nende kasutusajaks ette nähtud. Juhuslikest tõrgetest põhjustatud ohutuse vähenemist tuleb piirata asjakohaste vahenditega.”

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas käsitletakse seda olulist nõuet rongi nähtavuse (punktid 4.2.2.1 ja 4.3) spetsifikatsioonides.

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.1.4 oluline nõue:

“Püsiseadmete ja veeremi projekteerimisel ning materjalide valikul tuleb seada eesmärgiks tule puhkemise ja suitsu tekke, leviku ja mõju piiramine tulekahju korral.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.1.5 oluline nõue:

“Kasutajate käsitsetavad seadised peavad olema projekteeritud viisil, mis ei kahjusta seadiste ohutut kasutamist või kasutajate tervist ja turvalisust, kui seadiseid kasutatakse viisil, mis ei vasta esitatud juhistele.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

3.3.2.   TÖÖKINDLUS JA KÄIDELDAVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.2 oluline nõue:

“Rongi liikumisega seotud püsi- või liikuvate komponentide järelevalve ja hooldus peavad olema korraldatud, teostatud ja kvantifitseeritud viisil, mis hoiab neid töös ettenähtud tingimustel.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

3.3.3.   TÖÖTERVISHOID

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.3.1 oluline nõue:

“Materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist, kellel on materjalidele juurdepääs, ei tohi kasutada rongides ja raudtee infrastruktuurides.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.3.2 oluline nõue:

“Kõnealuseid materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada selliselt, et kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumine oleks piiratud, eriti tulekahju korral.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

3.3.4.   KESKKONNAKAITSE

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.4.1 oluline nõue:

“Üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi rajamise ja töötamise mõjusid keskkonnale tuleb hinnata ja arvesse võtta süsteemi projekteerimisetapil kooskõlas ühenduses kehtivate sätetega.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.4.2 oluline nõue:

“gaaside eraldumise, eriti tulekahju korral.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.4.3 oluline nõue:

“Veerem ja toitesüsteemid peavad olema projekteeritud ja toodetud viisil, mis tagab nende elektromagnetilise ühilduvuse seadmete, seadmestike ja avalike või eravõrgustikega, mille tööd need võivad häirida.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.4.4 oluline nõue:

“Üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamisel tuleb järgida kehtivaid määrusi mürareostuse kohta.”

Ehkki seda olulist nõuet käsitletakse peamiselt müra KTKdes, nähakse käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi punktidega 4.2.2.2 ja 4.3 ette teatavad elemendid seoses rongi kuuldavusega.

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.4.5 oluline nõue:

“Üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamine nõuetekohasel tasemel ei tohi põhjustada maapinna vibratsiooni ulatuses, mis on vastuvõetamatu infrastruktuuri läheduses asuvatele piirkondadele ja elutegevusele ning normaalsele hooldustasemele.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

3.3.5.   TEHNILINE ÜHILDUVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 1.5 oluline nõue:

“Infrastruktuuri ja püsiseadmete tehnilised omadused peavad ühilduma üksteisega ja üleeuroopalises tavaraudteesüsteemis kasutatavate rongide tehniliste omadustega.

Kui kõnealuste omaduste tagamine osutub võrgustiku teatavates lõikudes keerukaks, võib rakendada ajutisi lahendusi, mis tagavad ühilduvuse tulevikus.”

See oluline nõue ei seondu käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga.

3.4.   KONKREETSELT KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEMIGA SEOTUD ASPEKTID

3.4.1.   OHUTUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.6.1 oluline nõue:

“Võrgustiku kasutuseeskirjade, vedurijuhtide, rongi ja juhtimiskeskuste personali kvalifikatsiooni kooskõla peab tagama ohutu töötamise, pidades silmas rahvusvaheliste ja riiklike teenuste erinevaid nõudeid.

Hooldustegevus ja selle intervallid, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali koolitus ja kvalifikatsioon ning asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisseseatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama ohutuse kõrge taseme.”

Seda olulist nõuet käsitletakse käesolevate nõuete järgmistes punktides:

—	Veeremi identifitseerimine (punkt 4.2.2.3)

—	Rongi pidurid (punkt 4.2.2.6)

—	Rongi koosseis (punkt 4.2.2.5)

—	Kaubavaguni laadimine (punkt 4.2.2.4)

—	Rongi töökorra tagamine (punkt 4.2.2.7)

—	Rongi nähtavus (punktid 4.2.2.1 ja 4.3)

—	Rongi kuuldavus (punktid 4.2.2.2 ja 4.3)

—	Rongi väljumine (punkt 4.2.3.3)

—	Liikluskorraldus (punkt 4.2.3.4)

—	Signaalide nähtavus ja valvsusseade (punkt 4.3)

—	Ohutusalane teabevahetus (punktid 4.2.1.5 ja 4.6)

—	Juhtide dokumentatsioon (punkt 4.2.1.2)

—	Dokumendid raudtee-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide (punkt 4.2.1.3)

—	Dokumentatsioon rongide liikumislube andvale infrastruktuuriettevõtja personalile (punkt 4.2.1.4)

—	Halvenenud töötingimused (punkt 4.2.3.6)

—	Eriolukordade haldamine (punkt 4.2.3.7)

—	ERTMSi kasutuseeskirjad (punkt 4.4)

—	Kutsekvalifikatsioon (punkt 4.6)

—	Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (punkt 4.7)

3.4.2.   TÖÖKINDLUS JA KÄIDELDAVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.6.2 oluline nõue:

“Hooldustegevus ja selle intervallid, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali koolitus ja kvalifikatsioon ning asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisseseatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama võrgustiku töökindluse ja käideldavuse kõrge taseme.”

Selle olulise nõude täitmine tagatakse käesolevate nõuete järgmiste punktidega:

—	Rongi koosseis (punkt 4.2.2.5)

—	Rongi töökorra tagamine (punkt 4.2.2.7)

—	Liikluskorraldus (punkt 4.2.3.4)

—	Ohutusalane teabevahetus (punkt 4.2.1.5)

—	Halvenenud töötingimused (punkt 4.2.3.6)

—	Eriolukordade haldamine (punkt 4.2.3.7)

—	Kutsekvalifikatsioon (punkt 4.6)

—	Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (punkt 4.7)

3.4.3.   TEHNILINE ÜHILDUVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ III lisa punkti 2.6.3 oluline nõue:

“Võrgustiku käituseeskirjade, vedurijuhtide, rongi personali ja liikluskorraldajate kvalifikatsiooni reguleeritus peab tagama üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi tõhusa käitustegevuse, pidades silmas piiriüleste ja riigisiseste teenuste erinevaid nõudeid.”

Seda olulist nõuet käsitletakse käesolevate nõuete järgmistes punktides:

—	Veeremi identifitseerimine (punkt 4.2.2.3)

—	Rongi pidurid (punkt 4.2.2.6)

—	Rongi koosseis (punkt 4.2.2.5)

—	Kaubavaguni laadimine (punkt 4.2.2.4)

—	Ohutusalane teabevahetus (punkt 4.2.1.5)

—	Halvenenud töötingimused (punkt 4.2.3.6)

—	Eriolukordade haldamine (punkt 4.2.3.7)

4.   ALLSÜSTEEMI OMADUSED

4.1.   SISSEJUHATUS

Üleeuroopaline tavaraudteesüsteem (TEN), mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/16/EÜ ning mille üheks osaks on käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem, on ühtne süsteem, mille ühilduvust on vaja kontrollida. Ühilduvust tuleb kontrollida eriti neil juhtudel, mis seonduvad allsüsteemi (koos selle liidestega süsteemis, millesse see on integreeritud) spetsifikatsioonidega ning käitamise eeskirjadega.

Kõiki nimetatud olulisi nõudeid silmas pidades hõlmab käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem, nagu seda kirjeldatakse punktis 2.2, üksnes alljärgnevalt sätestatud elemente.

Vastavalt direktiivile 2001/14/EÜ on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldjuhul kohustatud kehtestama kõik vajalikud tingimused, millele tema võrgustikus liikuma lubatud rongid peavad vastama, võttes arvesse konkreetsete liinide geograafilisi iseärasusi ning allpool sätestatud funktsionaalseid ja tehnilisi nõudeid.

4.2.   ALLSÜSTEEMI FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED NÄITAJAD

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised näitajad hõlmavad järgmist:

—	personaliga seotud näitajad;

—	rongidega seotud näitajad;

—	rongide käitamisega seotud näitajad.

4.2.1.   PERSONALIGA SEOTUD NÄITAJAD

4.2.1.1.   Üldnõuded

Käesolev punkt käsitleb personali, kes on seotud allsüsteemi toimimisega, täites ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, mis seonduvad raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vaheliste otseste liidestega.

—

Raudtee-ettevõtja personal: — kes täidab rongide juhtimisega seotud ülesandeid (käesolevas dokumendis läbivalt nimetatud “juht”) ning moodustab osa rongi meeskonnast; — kes täidab ülesandeid rongis (v.a. juhtimine) ning moodustab osa rongi meeskonnast; — kes täidab rongide ettevalmistamisega seotud ülesandeid.

—	Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personal, kes täidab rongide liikumislubade andmisega seotud ülesandeid.

Hõlmatud valdkonnad on järgmised:

—	dokumentatsioon,

—

side,

ning käesolevate KTKde punktis 2.2 sätestatud kohaldamisalas:

—	kutsekvalifikatsioonid (vt punkt 4.6 ning lisad H, J ja L),

—	töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (vt punkt 4.7).

4.2.1.2.   Juhtide dokumentatsioon

Rongi käitav raudtee-ettevõtja peab andma juhile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud andmed.

Need andmed peavad hõlmama vajalikku teavet rongi käitamiseks normaalsetes, halvenenud ja ohuolukordades, käsitledes marsruute, kus töötatakse, ning veeremit, mida neil marsruutidel kasutatakse.

4.2.1.2.1.   Käsiraamat

Kõik juhile vajalikud protseduurid tuleb koondada dokumenti või arvuti andmekandjale, mida nimetatakse “Juhi käsiraamatuks”.

“Juhi käsiraamatus” tuleb esitada kõikide marsruutide kohta, mida kasutatakse, ja neil marsruutidel kasutatava veeremi kohta nõuded tegutsemiseks igas normaalses, halvenenud ja ohuolukorras, millega juht võib kokku puutuda.

“Juhi käsiraamat” peab käsitlema kaht konkreetset aspekti:

—	üks, mis käsitleb kogu TENi ulatuses kehtivaid üldeeskirju ja protseduure (võttes arvesse lisade A, B ja C sisu);

—	teine, mis käsitleb vajalikke konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja puhul kehtivaid eeskirju ja protseduure.

See peab hõlmama vähemalt järgmiste aspektidega seotud toiminguid:

—	personali ohutus ja julgeolek;

—	signaalimine ja juhtkäsud;

—	rongi käitamine, sealhulgas halvenenud tingimustes;

—	vedurid ja veerem;

—	vahejuhtumid ja õnnetused.

Nimetatud dokumendi koostamise eest vastutab raudtee-ettevõtja.

Raudtee-ettevõtja peab juhi käsiraamatu esitama samas vormingus kogu infrastruktuuri kohta, kus tema juhid töötavad.

Sellel peab olema kaks liidet:

—	1. liide: sidetoimingute kasutusjuhend;

—	2. liide: vormide kogu.

Raudtee-ettevõtja peab juhi käsiraamatu koostama mõne liikmesriigi keeles või mõne eeskirjade kohaldamisalasse kuuluva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeeles. See ei kehti sõnumite ja vormide suhtes, mis peavad jääma raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja(te) töökeelde.

Juhi käsiraamatu koostamise ja ajakohastamise protsess peab hõlmama järgmisi etappe:

—	raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (või kasutuseeskirjade eest vastutav organisatsioon) peab esitama raudtee-ettevõtjale nõuetekohased andmed raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeeles;

—	raudtee-ettevõtja peab koostama algse või ajakohastatud dokumendi;

—	kui keel, mille raudtee-ettevõtja on juhi käsiraamatu koostamiseks valinud, ei ole sama keel, milles asjakohane teave algselt esitati, on raudtee-ettevõtja kohustatud tegema vajaliku tõlke.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutuse juhtimissüsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et raudtee-ettevõtja(te)le esitatavate dokumentide sisu on täielik ja täpne.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudtee-ettevõtja ohutuse juhtimissüsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et käsiraamatu sisu on täielik ja täpne.

V lisas esitatakse see protsess vooskeemina ning antakse protsessist ülevaade.

4.2.1.2.2.   Liinikirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudteeäärsete seadmete kirjeldus

Juhtidele tuleb anda liinikirjeldus ja kasutatavatel liinidel juhtimisega seonduvate raudteeäärsete seadmete kirjeldus. See teave tuleb esitada marsruudiraamatuks nimetatava ühtse dokumendina (mis võib olla tava- või arvutipõhine dokument).

Selles tuleb esitada vähemalt järgmised andmed:

—	kasutamisega seotud üldnäitajad;

—	andmed tõusude ja languste kohta;

—	üksikasjalik liiniskeem.

4.2.1.2.2.1.   Marsruudiraamatu koostamine

Marsruudiraamat tuleb koostada mõne liikmesriigi keeles, mille valib raudtee-ettevõtja, või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasutatavas töökeeles.

See peab sisaldama järgmisi andmeid (loetelu ei ole täielik):

—	kasutamisega seotud üldnäitajad: — signaalide ja vastava sõidurežiimi liik (topeltliin, muutsuunaline, vasak- või parempoolse suunaga jne); — toiteallika liik; — pinnas-rong raadioseadmete liik;

—	andmed tõusude ja languste kohta: — kallete suurused ja nende täpne asukoht;

—

üksikasjalik liiniskeem: — liinil asuvate jaamade ja sõlmpunktide nimed ja asukohad; — tunnelid, sealhulgas nende asukohad, pikkus, üksikasjalikud andmed, näiteks jalgteede ja evakuatsioonipääsude olemasolu, samuti turvapaikade asukohad, kust on võimalik reisijaid evakueerida; — olulised asukohad, näiteks neutraalsed lõigud; — iga rööbastee lubatud sõidukiirus, sealhulgas vajadusel eri kiirused teatavat tüüpi rongide jaoks; — liikluskorralduse juhtimise eest vastutava organisatsiooni nimi ja liikluskorralduse juhtimispiirkondade nimed; — juhtimis- või liikluskorralduskeskuste, näiteks signaalpostide nimed ja tööpiirkonnad; — andmed kasutatavate raadiokanalite kohta.

Marsruudiraamat tuleb koostada ühes vormis kõikide infrastruktuuride kohta, mida konkreetse raudtee-ettevõtja rongid kasutavad.

Marsruudiraamatu koostamise eest vastutab raudtee-ettevõtja, kes kasutab selleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja(te)lt saadud andmeid.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutuse juhtimissüsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et raudtee-ettevõtja(te)le esitatavate dokumentide sisu on täielik ja täpne.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudtee-ettevõtja ohutuse juhtimissüsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et marsruudiraamatu sisu on täielik ja täpne.

4.2.1.2.2.2.   Muudetud elemendid

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab raudtee-ettevõtjale teatama kõikidest elementidest, mida on püsivalt või ajutiselt muudetud. Raudtee-ettevõtja peab need muudatused koondama spetsiaalsesse dokumenti või arvuti andmekandjale, mille vorming peab olema ühesugune kõikidel infrastruktuuridel, mida konkreetse raudtee-ettevõtja rongid kasutavad.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutuse juhtimissüsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et raudtee-ettevõtja(te)le esitatavate dokumentide sisu on täielik ja täpne.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peab raudtee-ettevõtja ohutuse juhtimissüsteem sisaldama kinnitamisprotsessi, millega tagatakse, et muudetud elemente käsitleva dokumendi sisu on täielik ja täpne.

4.2.1.2.2.3.   Juhi teavitamine reaalajas

Asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab ette nägema juhtide reaalajas teavitamise kõikidest marsruudil ohutuskorralduses tehtud muudatustest (ERTMSi/ETCSi kasutamisel peab protsess olema kordumatu).

4.2.1.2.3.   Sõiduplaanid

Rongide sõidugraafikute andmete esitamine soodustab rongide täpset liikumist ja aitab osutada tõhusat teenust.

Raudtee-ettevõtja peab juhtidele esitama rongi normaalseks liiklemiseks vajalikud andmed, mis peavad sisaldama vähemalt järgmist:

—	rongi identifitseerimisandmed;

—	rongi sõidupäevad (vajaduse korral);

—	peatuspunktid ja nendega seotud tegevused;

—	muud ajaarvestuspunktid;

—	saabumis-/väljumis-/läbisõiduaeg iga nimetatud punkti kohta.

Need rongi sõiduandmed, mis peavad põhinema raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitatud teabel, võib anda elektrooniliselt või paberil.

Kõikidel liinidel, kus raudtee-ettevõtja tegutseb, tuleb nende esitamiseks juhile kasutada sama esitusviisi.

4.2.1.2.4.   Veerem

Raudtee-ettevõtja peab juhile andma kogu teabe, mis on seotud veeremi käitamisega halvenenud olukordades (nt abi vajavate rongide puhul). Need dokumendid peavad keskenduma ka neil juhtudel kasutatavale konkreetsele liidesele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personaliga.

4.2.1.3.   Dokumendid raudtee-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

Raudtee-ettevõtja peab kõikidele oma töötajatele (rongis või mujal), kes täidavad ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, millel on otsene kokkupuude raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personali, seadmete või süsteemidega, esitama eeskirjad, protseduurid ning veeremi ja konkreetsete marsruutidega seotud andmed, mida ta peab nende ülesannete täitmisel vajalikuks. Need andmed peavad olema kohaldatavad nii harilikes kui ka halvenenud kasutustingimustes.

Rongides töötavale personalile ette nähtud informatsiooni struktuur, vorming, sisu ning koostamise ja ajakohastamise protsess peavad põhinema käesolevate KTKde punktis 4.2.1.2 sätestatud nõuetel.

4.2.1.4.   Dokumentatsioon rongide liikumislube andvale raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personalile

Kõik andmed, mis on vajalikud ohutusalase sidevahetuse tagamiseks rongide liikumislube andva personali ja rongimeeskondade vahel, tuleb esitada:

—	sidepõhimõtteid kirjeldavates dokumentides (lisa C);

—	dokumendis pealkirjaga “Vormide kogu”.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab koostama need dokumendid oma töökeeles.

4.2.1.5.   Ohutusalane teabevahetus rongimeeskonna, raudtee-ettevõtja muu personali ja rongide liikumislube andva personali vahel

Rongimeeskonna, raudtee-ettevõtja teiste töötajate (nagu on määratletud lisas L) ja rongide liikumislube andva personali vahelises ohutusalases teabevahetuses kasutatav keel on asjaomase marsruudi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel (vt sõnastikku).

Rongimeeskonna ja rongide liikumislube andva personali vahelise ohutusalase teabevahetuse põhimõtted on esitatud lisas C.

Vastavalt direktiivile 2001/14/EÜ on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud avaldama töökeele, mida tema personal igapäevases töös kasutab.

Kui aga kohalikud tavad nõuavad ka mõne teise keele kasutamist, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud kindlaks määrama selle kasutusala geograafilised piirid.

4.2.2.   RONGIDEGA SEOTUD NÄITAJAD

4.2.2.1.   Rongi nähtavus

4.2.2.1.1.   Põhinõue

Raudtee-ettevõtja peab tagama, et rongid oleksid varustatud rongi esi- ja tagaosa tähistavate vahenditega.

4.2.2.1.2.   Esiosa

Raudtee-ettevõtja peab sisselülitatud valgete esilaternate olemasolu ja nende paigutuse abil tagama, et lähenev rong on selgelt nähtav ja äratuntav. Sellega võimaldatakse lähedalasuvatel maanteesõidukitel või muudel liikuvatel objektidel tuvastada, et tegemist on läheneva rongiga.

Üksikasjalikud nõuded on antud punktis 4.3.3.4.1.

4.2.2.1.3.   Tagaosa

Nõuded on sätestatud lisas S.

4.2.2.2.   Rongi kuuldavus

4.2.2.2.1.   Põhinõue

Raudtee-ettevõtja peab tagama, et rongid oleksid varustatud rongi lähenemisest märku andva helisignaalseadmega.

4.2.2.2.2.   Juhtimine

Helisignaalseadet peab olema võimalik käivitada kõikidest juhtimisasenditest.

4.2.2.3.   Veeremi identifitseerimine

Igal veeremiüksusel peab olema kordumatu number, mis võimaldab seda teiste rööbassõidukite seas identifitseerida. Number peab olema selgelt esitatud vähemalt veeremiüksuse mõlemal küljel.

Samuti peab olema võimalik kindlaks teha veeremiüksuse suhtes kehtivaid kasutuspiiranguid.

Täiendavad nõuded on sätestatud lisas P.

4.2.2.4.   Kaubavagunite laadimine

Raudtee-ettevõtja peab tagama kõikide vagunite ohutu ja kindla laadimise ning nende püsimise samas seisundis kogu veo kestel, pidades silmas järgmist.

4.2.2.4.1.   Raskuse jaotus

Vagunid tuleb laadida selliselt, et koormamass jaotuks ühtlaselt kõikidele telgedele. Kui see ei ole võimalik konkreetse veose suuruse või kuju tõttu, peab raudtee-ettevõtja kogu veo kestel rakendama veo eritingimusi.

4.2.2.4.2.   Teljekoormus

Raudtee-ettevõtja peab tagama, et veeremit ei laadita üle ettenähtud teljekoormuse. Samuti peab ta tagama, et veeremit ei laadita üle lubatud teljekoormuse kavandatava marsruudi ühelgi osal (välja arvatud juhul, kui asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad on sõiduks loa andnud).

4.2.2.4.3.   Veose kinnitamine

Raudtee-ettevõtjad peavad tagama, et kogu veos ja veeremiühikute kasutamata koormakinnitusseadmed on kinnitatud ohutult, vältimaks tarbetut liikumist veo ajal.

4.2.2.4.4.   Kineetiline mõõde

Rongi iga veeremiüksuse kineetiline gabariit (koos veosega) peab olema marsruudi asjaomase osa lubatud maksimumi piires.

4.2.2.4.5.   Veose katmine

Raudtee-ettevõtjad peavad tagama, et kõik veeremiüksuse veose katmiseks kasutatavad materjalid on ohutult veeremiüksuse või veose külge kinnitatud. Katted peavad olema asjaomase veose katmiseks sobivast materjalist, võttes arvesse veo käigus tekkida võivaid jõude.

4.2.2.5.   Rongi koosseis

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama eeskirjad ja protseduurid, mida tema personal peab järgima, et tagada rongi vastavus eraldatud liini nõuetele.

Nõuded rongi koosseisule peavad lähtuma alljärgnevast:

—

veeremiüksused — rongi kõik veeremiüksused peavad vastama kõikidele rongi läbitavatel marsruutidel kehtivatele nõuetele; — rongi kõik veeremiüksused peavad taluma maksimumkiirust, millega rong on ette nähtud sõitma; — rongi kõik veeremiüksused peavad kogu kavandatava veo kestel olema ettenähtud hooldusintervallide piires (nii aja kui ka teekonna pikkuse osas);

—

rong — veeremiüksuste koosseis, mis moodustab rongi, peab vastama asjaomasel marsruudil kehtivatele tehnilistele piirangutele ning ei tohi olla pikem, kui on vahe- ja lõppterminalides maksimaalselt lubatud; — raudtee-ettevõtja peab tagama, et rong on kogu kavandatava veo kestel sobivas tehnilises korras;

—	mass ja teljekoormus — rongi mass peab olema marsruudi asjaomases osas lubatud ning haakeseadiste, veojõu ja muude rongi omadustega seoses ette nähtud maksimumi piires. Tuleb kinni pidada teljekoormuse piirangutest;

—	rongi suurim kiirus — rongi suurim lubatud sõidukiirus peab vastama kõikidele asjaomastel marsruutidel kehtivatele piirangutele, pidurdusjõule, teljekoormusele ja veeremi liigile;

—	kineetiline mõõde — rongi iga veeremiüksuse kineetiline gabariit (koos veosega) peab olema marsruudi asjaomase osa lubatud maksimumi piires.

Konkreetse rongi pidurisüsteemi või veovahendi liigist tulenevalt võib nõuda või kehtestada täiendavaid piiranguid.

Rongi koosseis peab olema kirjeldatud ühtlustatud rongi koostedokumendis (vt lisa U).

4.2.2.6.   Rongi pidurid

4.2.2.6.1.   Pidurisüsteemi miinimumnõuded

Rongi kõik veeremiüksused peavad olema ühendatud RST KTKdes sätestatud pidevasse automaatpidurdussüsteemi.

Iga rongi esimeses ja viimases veeremiüksuses (sealhulgas vedurid) peab olema automaatpidurduse juhtseade.

Kui rong jaguneb avarii tõttu kaheks osaks, peavad mõlemad eraldunud veeremikogumid maksimaalse pidurdusjõuga automaatselt seiskuma.

4.2.2.6.2.   Pidurdustõhusus

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab otsustama, kas:

—	anda raudtee-ettevõtjale vajalikud andmed asjaomastel marsruutidel nõutava pidurdustõhususe väljaarvutamiseks, sealhulgas teabe selle kohta, milliseid pidurisüsteeme aktsepteeritakse, ja nende kasutamise tingimused, või

—	teatada tegelikult nõutav pidurdustõhusus.

Raudtee-ettevõtja peab tagama rongi piisava pidurdustõhususe, andes oma töötajatele täitmiseks kohustuslikud pidurduseeskirjad.

Andmed, mida raudtee-ettevõtjad kasutavad oma rongide peatumiseks ja paigalpüsimiseks vajaliku pidurdustõhususe väljaarvutamisel, peavad arvesse võtma asjaomaste marsruutide geograafiat, eraldatud liine ja ERTMSi/ETCSi arengut.

Täiendavad nõuded on sätestatud lisas T.

4.2.2.7.   Rongi töökorra tagamine

4.2.2.7.1.   Põhinõue

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, millega tagatakse, et kõik rongi ohutusseadmed on täielikus töökorras ning rong on liiklemiseks ohutu.

Raudtee-ettevõtja peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat teavitama kõikidest rongi omaduste muudatustest, mis mõjutavad selle toimimist, või mis tahes muudatustest, mis võivad mõjutada rongi kasutamist sellele eraldatud liinil.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja peavad kindlaks määrama ja ajakohastama rongi halvenenud tingimustes liiklemise tingimused ja protseduurid.

4.2.2.7.2.   Nõutavad andmed

Ohutuks ja tõhusaks kasutamiseks vajalikud andmed ning nende edastamise menetlus peavad hõlmama järgmist:

—	rongi identifitseerimisandmed;

—	rongi eest vastutava raudtee-ettevõtja identifitseerimisandmed;

—	rongi tegelik pikkus;

—	kas rongis veetakse reisijaid või loomi, kui see ei ole sõiduplaanis ette nähtud;

—	käitamispiirangud ja nendega hõlmatud veeremiüksuste identifitseerimistunnused (rööpmevahe, kiirusepiirangud jne);

—	andmed, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõuab ohtlike kaupade veo puhul.

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, millega tagatakse nende andmete teatavakstegemine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale enne rongi väljumist.

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, millega teavitatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat juhtudel, kui rong ei kasuta eraldatud liini või see tühistatakse.

4.2.3.   RONGILIIKLUSE KORRALDAMISE NÄITAJAD

4.2.3.1.   Rongide planeerimine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab teatavaks tegema, milliseid andmeid rongiliini taotlemisel nõutakse. Sellega seotud täpsemaid aspekte käsitletakse direktiivis 2001/14/EÜ.

4.2.3.2.   Rongide identifitseerimine

Kõik rongid peavad olema üheselt identifitseeritud.

Sellealased nõuded on sätestatud lisas R.

4.2.3.3.   Rongi väljumine

4.2.3.3.1.   Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

Raudtee-ettevõtja peab vastavalt käesolevate KTKde punkti 4.1 kolmandale lõigule kindlaks määrama enne väljumist tehtavad kontrollid ja katsed (eelkõige piduritega seotud).

4.2.3.3.2.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

Raudtee-ettevõtja peab enne väljumist ja sõidu ajal teavitama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat kõikidest rongi või selle toimimist mõjutavatest kõrvalekalletest, mis võivad rongi liikumist kahjulikult mõjutada.

4.2.3.4.   Liikluskorraldus

4.2.3.4.1.   Põhinõuded

Liikluskorraldus peab tagama raudtee ohutu, tõhusa ja täpse toimimise, sealhulgas töö tõhusa taastamise pärast teenuse häireid.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab ette nägema toimingud ja vahendid:

—	rongiliikluse korraldamiseks reaalajas;

—	operatiivseteks meetmeteks, mille eesmärk on tagada infrastruktuuri võimalikult tõhus toimimine tegelike või prognoositavate viivituste või vahejuhtumite korral; ja

—	raudtee-ettevõtja(te) teavitamiseks nimetatud juhtudel.

Mis tahes täiendavaid menetlusi, mida raudtee-ettevõtja vajab ja mis mõjutavad liidest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, võib kehtestada pärast kokkuleppe sõlmimist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga.

4.2.3.4.2.   Rongi aruandlus

4.2.3.4.2.1.   Rongi asukoha teatamiseks nõutavad andmed

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab:

—	looma võimalused, et registreerida reaalajas kellaajad, millal rongid väljuvad nende võrkudes asjakohastest varem kindlaks määratud aruandluspunktidest, neisse saabuvad või neid läbivad, ja deltaaja;

—

sätestama konkreetsed andmed, mis on vajalikud rongi asukoha teatamiseks. Need andmed peavad sisaldama järgmist: — rongi identifitseerimisandmed; — aruandluspunkti identifitseerimisandmed; — liin, millel rong sõidab; — graafikujärgne aruandluspunkti saabumise aeg; — tegelik aruandluspunkti saabumise aeg (olenemata sellest, kas tegemist on saabumise, väljumise või läbisõiduga, tuleb esitada eraldi saabumis- ja väljumisaeg ka vahearuandluspunktide kohta, mida rong läbib); — aruandluspunkti varem või hiljem saabumise aeg minutites; — esialgne selgitus kõikide üle 10-minutiliste viivituste kohta või muude viivituste kohta, mille selgitamine on liikluskontrolli süsteemiga ette nähtud; — teave selle kohta, et rongi aruanne ei ole saabunud õigeaegselt ning viivituse aeg minutites; — rongi varasemad identifitseerimisandmed, kui neid on; — rongi reisi tühistamine tervikuna või osaliselt.

4.2.3.4.2.2.   Prognoositav üleandmise aeg

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal peab olema menetlus, mis võimaldab kindlaks määrata prognoositava kõrvalekalde minutites rongi graafikujärgsel üleandmisel teisele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale.

See peab hõlmama teenuse häirete andmeid (kirjeldus ja probleemi asukoht).

4.2.3.4.3.   Ohtlikud kaubad

Raudtee-ettevõtja peab kindlaks määrama ohtlike kaupade veo järelevalve korra.

Nimetatud toimingud peavad hõlmama järgmist:

—	kehtivad rongis olevate ohtlike kaupade identifitseerimise Euroopa standardid, mis on sätestatud EÜ direktiivis 96/49;

—	juhi teavitamine rongis olevatest ohtlikest kaupadest ja nende asukohast;

—	andmed, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõuab ohtlike kaupade veo puhul;

—	kooskõlastatult raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, sidekanalite kindlaksmääramine ja erimeetmete kavandamine kaupadega seotud ohuolukordade puhuks.

4.2.3.4.4.   Töö kvaliteet

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja peavad kehtestama menetlused kõikide asjaomaste teenuste tõhusa toimimise järelevalveks.

Järelevalve menetluste eesmärk peab olema andmete analüüs ja põhisuundumuste kindlakstegemine nii inimeksimuste kui ka süsteemivigade vallas. Analüüsi tulemusi kasutatakse parendusmeetmete väljatöötamiseks, mille eesmärgiks on vältida või leevendada juhtumeid, mis võivad kahjustada TENi tõhusat toimimist.

Kui kõnealustest parendusmeetmetest oleks teisi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid ja raudtee-ettevõtjaid hõlmates kasu kogu võrgule, tehakse need vastavalt teatavaks, pidades silmas ärisaladuse kaitset.

Tööd oluliselt häirinud juhtumeid analüüsib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja niipea kui võimalik. Vajaduse korral ning eelkõige juhul, kui asjaga on seotud mõni tema töötaja, kutsub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja analüüsis osalema ka kõnealuse juhtumitega seotud raudtee-ettevõtja(d). Kui analüüsi tulemusena töötatakse välja võrgu parendamise soovitused, mille eesmärk on kõrvaldada või leevendada õnnetuste/vahejuhtumite põhjusi, edastatakse need kõikidele asjaomastele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja raudtee-ettevõtjatele.

Need toimingud dokumenteeritakse ja nende suhtes rakendatakse sisekontrolli.

4.2.3.5.   Andmesalvestus

Rongi sõiduandmed tuleb salvestada ning säilitada, et:

—	toetada süstemaatilist ohutusjärelevalvet kui vahejuhtumite ja õnnetuste vältimise vahendit;

—	teha kindlaks juhi, rongi ja infrastruktuuri toimimine enne ja (kui vaja) vahetult pärast vahejuhtumit või õnnetust, et välja selgitada selle põhjused, mis on seotud rongi juhtimise või seadmetega, ning põhjendada uusi või muudetud meetmeid, mille eesmärk on vältida juhtunu kordumist;

—	salvestada veduri/veduki toimimisega ja juhi tegevusega seotud andmeid, sealhulgas tööaega.

Salvestatud andmete puhul peab olema võimalik kindlaks teha:

—	salvestamise kuupäev ja kellaaeg;

—	salvestatava sündmuse täpne geograafiline asukoht (kaugus identifitseeritavast asukohast kilomeetrites);

—	rongi identifitseerimisandmed;

—	juhi isik.

Andmete säilitamise, korrapärase hindamise ja nende kättesaadavuse nõuded on ette nähtud selle liikmesriigi vastavate õigusaktidega:

—	kus raudtee-ettevõtja on litsentseeritud (rongis salvestatud andmete osas);

—	kus asub infrastruktuur (väljaspool rongi salvestatud andmete osas).

4.2.3.5.1.   Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab salvestama vähemalt järgmised andmed:

—	rongide liikumisega seotud raudteeäärsete seadmete tõrked (signaalimine, punktid jne);

—	teljepukside tuvastatud ülekuumenemised;

—	rongijuhi ja rongide liikumislube andvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajate teabevahetus.

4.2.3.5.2.   Jälgimisandmete salvestamine rongis

Raudtee-ettevõtja peab salvestama vähemalt järgmised andmed:

—	ohuolekus signaalidest või “liikumisloa lõpust” loata möödasõit;

—	hädapiduri rakendamine;

—	rongi sõidukiirus;

—	rongis olevate kontroll- või signaalseadmete isoleerimine või eiramine;

—	helisignaalseadise (rongipasuna) kasutamine;

—	ukse juhtseadiste kasutamine (avamine, sulgemine);

—	rongis olevate teljepuksi ülekuumenemise detektorite (kui on olemas) tuvastused;

—	selle juhikabiini identifitseerimisandmed, kus kontrollimisele kuuluvaid andmeid salvestatakse;

—	tööaja registreerimiseks vajalikud andmed.

4.2.3.6.   Halvenenud töötingimused

4.2.3.6.1.   Teiste kasutajate teavitamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab raudtee-ettevõtja(te)ga kooskõlastatult kehtestama menetluse üksteise viivitamatuks teavitamiseks mis tahes olukordadest, mis halvendavad raudteevõrgu ohutust, toimivust ja/või käideldavust.

4.2.3.6.2.   Rongijuhtide teavitamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kõikide oma vastutusalaga seotud halvenenud töötingimuste korral andma juhtidele ametlikud juhised meetmete kohta, mida on vaja, et halvenenud olukorda ohutult lahendada.

4.2.3.6.3.   Eriolukordades tegutsemise kord

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kooskõlastatult kõikide tema infrastruktuuril tegutsevate raudtee-ettevõtjatega ja vajadusel naabruses asuvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega koostama ja avaldama sobivad meetmed eriolukordadeks ning määrama vastutusalad, lähtudes vajadusest vähendada halvenenud töötingimustest tulenevat kahjulikku mõju.

Planeerimisnõuded ja kõnealustele sündmustele reageerimine peavad olema proportsioonis halvenemise laadi ja potentsiaalse raskusastmega.

Need meetmed, mis peavad hõlmama vähemalt võrgu normaalse olukorra taastamise kavasid, võivad käsitleda ka järgmist:

—	veeremirikked (näiteks rikked, mis võivad kaasa tuua olulisi liiklushäireid, protseduurid rikkis rongide päästmiseks);

—	infrastruktuuritõrked (näiteks elektrikatkestuse puhul või tingimustes, kus ronge võidakse planeeritud marsruudilt kõrvale suunata);

—	äärmuslikud ilmastikuolud.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab koostama ja ajakohastama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja oluliste töötajate kontaktandmed, kellega tuleb kontakteeruda halvenenud töötingimusi põhjustavate teenusehäirete korral. Need andmed peavad hõlmama kontaktandmeid nii tööajal kui ka töövälisel ajal.

Raudtee-ettevõtja peab need andmed edastama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja teatama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale nimetatud kontaktandmete muudatustest.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kõiki raudtee-ettevõtjaid teavitama kõikidest muudatustest oma andmetes.

4.2.3.7.   Eriolukordade haldamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kooskõlastatult:

—	kõikide tema infrastruktuuril tegutsevate raudtee-ettevõtjatega, või

—	vajadusel tema infrastruktuuril tegutsevate raudtee-ettevõtjate esindusorganitega, ja

—	vajadusel naabruses asuvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega ning

—	kohalike asutustega ja

—	vastavalt vajadusele kas kohaliku või riigi tasandi avariiteenistuste, sealhulgas pääste ja tuletõrje esindusorganitega

ning vastavalt direktiivile 2004/49/EÜ koostama, avaldama ja kättesaadavaks tegema vajalikud meetmed eriolukordade haldamiseks ja normaalse töö taastamiseks liinil.

Need meetmed hõlmavad üldjuhul järgmist:

—	kokkupõrked;

—	rongitulekahjud;

—	rongide evakueerimine;

—	õnnetused tunnelites;

—	ohtlike kaupadega seotud intsidendid;

—	rööbastelt mahasõidud.

Raudtee-ettevõtja peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale andma kõik üksikasjalikud andmed nimetatud juhtumite kohta, eelkõige rongide remondi või rööbastele tagasitõstmise puhul. (Vt ka tavaraudtee kaubavagunite KTKde punkt 4.2.7.1 “Erakorralised meetmed”).

Lisaks peavad raudtee-ettevõtjal olema kehtivad menetlused reisijate teavitamiseks rongi avarii- ja ohutustoimingutest.

4.2.3.8.   RONGIMEESKONNA ABISTAMINE VAHEJUHTUMI VÕI VEEREMI TÕSISE RIKKE KORRAL

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama vajalikud toimingud rongimeeskonna abistamiseks halvenenud olukordades, et vältida või vähendada veeremi tehnilistest või muudest riketest tingitud viivitusi (nt sidekanalid, rongi evakueerimise korral võetavad meetmed).

4.3.   LIIDESTE FUNKTSIONAALSED JA TEHNILISED NÄITAJAD

Punktis 3 sätestatud olulisi nõudeid silmas pidades on liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad järgmised.

4.3.1.   LIIDESED INFRASTRUKTUURI KTKDEGA

RESERVEERITUD

4.3.2.   LIIDESED JUHTKÄSKUDE JA SIGNAALIMISE KTKDEGA

4.3.2.1.   Jälgimisandmete salvestamine

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga kehtestatakse jälgimisandmete salvestamise kord (vt käesolevate KTKde punkt 4.2.3.5), millele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem peab vastama (vt CR CCS KTKde punkt 4.2.15).

4.3.2.2.   Juhi valvsus

Juhi reaktsioonide jälgimise vahend, sekkudes rongi seiskamiseks, kui juht ei reageeri ettenähtud aja jooksul, ja kui infrastruktuur seda võimalust toetab, sellest automaatselt signaalimise juhtimiskeskusesse teatamine. On olemas liides selle funktsiooni ja CR CCS KTKde punkti 4.2.2 vahel, seostatuna ERTMSiga.

4.3.2.3.   ERTMSi/ETCSi ja ERTMSi/GSM-Ri kasutuseeskirjad

Käesolevate KTKde lisa A (A1 ja A2) on liides ERTMSi/ETCSi FRSi ja SRSi, ERTMSi/GSM-Ri FRSi ja SMSi vahel, mida käsitletakse üksikasjalikult CR CCS KTKde lisas A. On olemas ka liides ETCSi juhi/masina/liidese (DMI) nõuetega (CR CCS KTKde punkt 4.2.13) ja EIRENE DMI nõuetega (CR CCS KTKde punkt 4.2.14). Rongi ETCS-funktsioonide isoleerimise osas on olemas liides käesolevate KTKde lisa A1 ja CR CCS KTKde punkti 4.2.2 vahel.

4.3.2.4.   Signaalide ja raudteeäärsete märgiste nähtavus

Juhil peab olema võimalik jälgida signaale ja raudteeäärseid märgiseid ning need peavad olema juhile nähtavad tavapärases juhtimisasendis. See kehtib ka muude raudteeäärsete märkide kohta, mis on seotud ohutusega.

Selle soodustamiseks peavad raudteeäärsed märgised, märgid ja infotahvlid olema projekteeritud ühetaoliselt. Muu hulgas tuleb arvesse võtta järgmist:

—	sobiv paigutus, et esilaternad võimaldaksid juhil teavet lugeda;

—	sobiv ja piisav valgustus, kui see on vajalik teabe valgustamiseks;

—	valgustpeegeldavuse kasutamisel peavad kasutatavad materjalid vastama asjakohastele nõuetele ning märgid peavad olema valmistatud selliselt, et rongi esilaternad võimaldavad juhil teavet hõlpsasti lugeda.

Juhi nähtavusala kohta on olemas liides CR CCS KTKde punktiga 4.2.16. CR CCS KTKde tulevase versiooni lisas A on ka täiendav punkt raudteeäärsete märgiste kohta ETCSiga varustatud liinidel.

4.3.2.5.   Rongi pidurid

On olemas liides käesolevate KTKde punkti 4.2.2.6.2 ja CR CCS KTKde punkti 4.3.1.5 (“Rongi garanteeritud pidurdustõhusus ja omadused”) vahel.

4.3.2.6.   Liivatamine. Rongi juhtimiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooniga seotud miinimumnõuded

Liivatamise osas on olemas liides ühelt poolt käesolevate KTKde lisa H (ja lisa B(C1)) ning teiselt poolt CR CCS KTKde punkti 4.2.11 (“Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega”) ja lisa A 1. liite punkti 4.1 (nagu on viidatud punktis 4.3.1.10) vahel.

4.3.2.7.   Andmesalvestus ja teljepukside ülekuumenemise detektorid

On olemas liides ühelt poolt käesolevate KTKde punkti 4.2.3.5 ja teiselt poolt CR CCS KTKde punkti 4.2.2 (“Rongisisesed ETCS-funktsioonid”), lisa A punktide 5, 7 ja 55 ning punkti 4.2.10 (HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)) vahel. Kui CR CCSi avatud punkt suletakse, tekib liides OPE KTKde lisaga B.

4.3.3.   LIIDESED VEEREMI KTKDEGA

4.3.3.1.   Veeremi identifitseerimine

On olemas liides käesolevate OPE KTKde punkti 4.2.2.3 ja kaubavagunite RST KTKde lisa B vahel.

Sarnane liides tekib ka teiste CR RST KTKdega, kui need koostatakse.

4.3.3.2.   Pidurdamine

On olemas liides käesolevate OPE KTKde punkti 4.2.2.6.1 ja kaubavagunite RST KTKde punkti 4.2.4 ja lisa B vahel.

Sarnane liides tekib ka teiste CR RST KTKdega, kui need koostatakse.

4.3.3.3.   Nõuded reisivagunitele

Tuleb märkida, et alljärgnevas osas tekib liides teiste CR RST KTKdega, kui need koostatakse.

—	Reisivagunite ja reisijaamade platvormide ühilduvus peab olema piisav, et võimaldada ohutut peale-ja mahaminekut.

—	Reisijatel ei tohi olla võimalik avada neile ette nähtud küljeuksi enne, kui rong on täielikult peatunud ja rongimeeskonna liige on uksed vabastanud.

—	Rongi mõlema külje uste vabastamine peab toimuma eraldi. Reisirongidel peab uste täielik sulgumine ja blokeerumine olema pidevalt jälgitav.

—	Uste vabastamise korral peab veojõu rakendamine olema võimatu.

—	Kõik reisivagunid peavad olema varustatud avariiväljumist soodustavate väljapääsudega.

—	Reisivagunitel peab olema reisijate poolt käivitatav häireseadis või hädapidur. Nende käivitamisel peab juht saama viivitamatult häiresignaali, kuid tal peab olema võimalik säilitada kontroll rongi üle.

4.3.3.4.   Rongi nähtavus

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga määratakse kindlaks, et rongi nähtavuse põhinõuded, mis tuleb sätestata veeremi KTKdes, on järgmised.

4.3.3.4.1.   Rongi juhtsõidukil, mis on esiosaga sõidusuunas

Juhtsõiduki sõidusuunas oleval esiosal peab olema kolm võrdkülgse kolmnurgana asetsevat laternat, nagu on näidatud allpool. Need laternad peavad alati põlema, kui rong sõidab kõnealuses suunas.

Esilaternad peavad võimaldama rongi võimalikult hõlpsalt märgata (nt teetöölistel ning ülekäigu- ja ülesõidukohtade kasutajatel), tagama rongijuhile piisava nähtavuse (eespool oleva rööbastee, raudteeäärsete märgiste/infotahvlite jne valgustus) öösel ja alavalgustuse tingimustes ning ei tohi pimestada vastutulevate rongide juhte.

Laternate vahe, kõrgus rööbastest, läbimõõt, valgustustugevus, valguskiire mõõdud ja kuju päeval ja öösel tuleb standardiseerida.

Tekivad liidesed RST KTKde tulevaste, juhikabiine käsitlevate versioonide ja käesolevate KTKde punkti 4.2.2.1.2 vahel.

4.3.3.4.2.   Tagaosas

Tekib liides käesolevate KTKde punkti 4.2.2.1.3 ja CR RST (“Kaubavagunid”) punkti 4.2.7.4 ja lisa BB vahel, kui suletakse OPE KTKde lisa S avatud punkt, sätestades tagaosa toendiga tähise.

4.3.3.5.   Rongi kuuldavus

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga nähakse ette, et rongi kuuldavuse põhinõue, millele veeremi allsüsteem peab vastama, on võimalus anda rongi olemasolul teatavat helisignaali.

Kõnealuse hoiatusseadise helid, nende sagedus ja tugevus ning juhipoolse käivitamise meetod tuleb standardiseerida.

Tekivad liidesed RST KTKde tulevaste, juhikabiine käsitlevate versioonide ja käesolevate KTKde punkti 4.2.2.2 vahel.

4.3.3.6.   Signaalide nähtavus

Juhil peab olema võimalik signaale jälgida ja signaalid peavad olema juhile nähtavad. See kehtib ka muude raudteeäärsete märkide kohta, mis on seotud ohutusega.

Juhikabiinid peavad olema projekteeritud sellisel ühetaolisel viisil, et juhil oleks võimalik talle esitatavat infot harilikust sõiduasendist hõlpsasti näha.

Tekib liides käesolevate KTKde punkti 4.3.2.4 ja RST KTKde tulevaste, juhikabiine käsitlevate versioonide vahel.

4.3.3.7.   Juhi valvsus

Juhi reaktsioonide jälgimise vahend, sekkudes rongi seiskamiseks, kui juht ei reageeri ettenähtud aja jooksul, ja kui infrastruktuur seda võimalust toetab, sellest automaatselt signaalimise juhtimiskeskusesse teatamine.

Tekib liides RST KTKde tulevaste, juhikabiine käsitlevate versioonidega.

4.3.3.8.   Rongi koosseis ja lisa B

Rongi maksimaalse lubatud massi kohta on olemas liides käesolevate KTKde punkti 4.2.2.5 ja CR RST (“Kaubavagunid”) punkti 4.2.2.1.2.2 (“Veoseadmed”) vahel. Tulevikus võib manööverdamiskiiruse osas tekkida liides käesolevate KTKde lisa B ja CR RST (“Kaubavagunid”) punkti 4.2.2.1.2.1 (“Puhvrid”) vahel.

4.3.3.9.   Kaubavaguni laadimine

On olemas liides käesolevate KTKde punkti 4.2.2.4 ja CR RST (“Kaubavagunid”) KTKde punkti 4.2.2.3.5 (“Kauba kinnitamine”) ja lisa YY vahel.

4.3.3.10.   Rongi töökorra tagamine ja ohtlikud kaubad

On olemas liides käesolevate KTKde punktide 4.2.2.7 ja 4.2.3.4.2 ning CR RST (“Kaubavagunid”) KTKde punkti 4.2.2.6 (“Ohtlikud kaubad”) vahel.

4.3.3.11.   Rongi koosseis, lisad H ja L

Rongide juhtimise, rongide käitlemise ja veeremi rongisisese paigutuse kohta on olemas liides käesolevate KTKde punkti 4.2.2.5 ja lisade H ja L ning CR RTS (“Kaubavagunid”) KTKde punkti 4.2.3.5 (“Pikisuunalised survejõud”) vahel.

Tekib liides RST KTKde tulevaste versioonidega, mis käsitlevad vedukeid ja reisivaguneid.

4.3.3.12.   Eriolukordades tegutsemise kord ja ohuolukordade haldamine

Äärmuslike ilmastikutingimuste kohta on olemas liides käesolevate KTKde punkti 4.2.3.6.3 ja CR RST (“Kaubavagunid”) punkti 4.2.6.1.2 (“Keskkonnatingimustega seotud funktsionaalsed ja tehnilised nõuded”) vahel.

On olemas ka liides käesolevate KTKde punktide 4.2.3.6 ja 4.2.3.7 ning CR RST (“Kaubavagunid”) KTKde punktide 4.2.7.1 (“Erakorralised meetmed”) ja 4.2.7.2 (“Tuleohutus”) vahel.

Tekib liides RST KTKde tulevaste versioonidega, mis käsitlevad vedukeid ja reisivaguneid.

4.3.3.13.   Andmesalvestus

Tekib liides käesolevate CR OPE KTKde punkti 4.2.3.5.2 (“Jälgimisandmete salvestamine rongis”) ja CR RST KTKde tulevaste versioonide vahel, mis käsitlevad vedukeid ja juhikabiinidega rööbasbusse.

On olemas liides käesolevate CR OPE KTKde punkti 4.2.3.5.1 (“Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi”) ja CR RST (“Kaubavagunid”) KTKde punkti 4.2.3.3.2 (“Teljepuksi ülekuumenemise detektorid”) vahel. Teljepukside ülekuumenemise kindlakstegemise kohta raudteeäärsete seadmetega tekib ka liides CR OPE KTKde sama punkti ja CR RST KTKde vahel, mis käsitlevad vedukeid ja rööbasbusse.

4.3.4.   LIIDESED TELEMAATIKARAKENDUSTE KTKDEGA

4.3.4.1.   Rongide identifitseerimine

Kõikide TENi võrgustikus liikuvate rongide ühese identifitseerimise meetod on seni kindlaks määramata (vt punkt 4.2.3.2 ja lisa R). Sellega seoses on punktis 4.2.2 olemas liides kaubavedude telemaatikarakenduste KTKdega. Luuakse ka liides reisijateveo telemaatikarakenduste KTKdega, kui need koostatakse.

4.3.4.2.   Rongi koosseis

Käesolevate KTKde punktides 4.2.2.5 ja 4.2.2.7.2 on rongide koosseisuga seotud andmete jaoks liides kaubavedude telemaatikarakenduste KTKde punktiga 4.2.3.2. Luuakse ka liides reisijateveo telemaatikarakenduste KTKdega, kui need koostatakse.

4.3.4.3.   Rongi väljumine

Käesolevate KTKde punktis 4.2.3.3 on rongi väljumisega seotud andmete jaoks liides kaubavedude telemaatikarakenduste KTKde punktiga 4.2.3. Luuakse ka liides reisijateveo telemaatikarakenduste KTKdega, kui need koostatakse.

4.3.4.4.   Rongi sõit

Käesolevate KTKde punktis 4.2.3.4 on rongi sõiduga seotud andmete jaoks liides kaubavedude telemaatikarakenduste KTKde punktidega 4.2.4, 4.2.5 ja 4.2.6. Luuakse ka liides reisijateveo telemaatikarakenduste KTKdega, kui need koostatakse.

4.3.4.5.   Veeremi identifitseerimine

On olemas käesolevate OPE KTKde punkti 4.2.2.3 liides kaubavedude telemaatikarakenduste KTKde punktiga 4.2.11.3 (“Veeremi viiteandmebaasid”) ja lisa A punktiga 1 (“Andmete määratlus ja sõnumid” punkt 1.18 “Põhielement: WagonIdent”). Luuakse ka liides reisijateveo telemaatikarakenduste KTKdega, kui need koostatakse.

4.4.   KASUTUSEESKIRJAD

Eeskirjad ja menetlused, mis võimaldavad TENis kasutamiseks ette nähtud uute struktuursete allsüsteemide ühtset kasutamist, ning eelkõige uue rongijuhtimis- ja signaalimissüsteemiga seotud eeskirjad ja menetlused peavad olema ühesugustes olukordades ühetaolised.

Selleks on lisas A1 sätestatud Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS/ETCS) kasutuseeskirjad. ERTMS/GSM-R raadiosüsteemi kasutuseeskirjad sätestatakse lisas A2.

Lisaga B nähakse ette muud kasutuseeskirjad, mida on võimalik kogu TENi ulatuses standardida.

Kuna need eeskirjad on ette nähtud kasutamiseks kogu TENi ulatuses, on oluline, et need oleksid täielikult kooskõlastatud. Ainus organisatsioon, kes saab neid eeskirju muuta, on käesolevate KTKde lisade A, B ja C haldamise eest vastutav asutus.

4.5.   HOOLDUSEESKIRJAD

Ei kohaldata.

4.6.   KUTSEKVALIFIKATSIOON

Vastavalt käesolevate KTKde punktile 2.2.1 käsitleb käesolev jaotis personali pädevuse saavutamiseks vajalikku kutse- ja keelealast kvalifikatsiooni ning hindamisprotsessi.

4.6.1.   AMETIALANE PÄDEVUS

Raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personal peab olema omandanud vajaliku ametialase pädevuse, et täita kõiki vajalikke ohutusega seotud ülesandeid harilikes, halvenenud ja ohuolukordades. Kõnealune pädevus hõlmab ametialaseid teadmisi ning oskust neid teadmisi ellu rakendada.

Konkreetsete ülesannetega seotud kutsekvalifikatsiooni miinimumelemendid on esitatud lisades H, J ja L.

4.6.1.1.   Kutsealased teadmised

Neid lisasid arvesse võttes ning olenevalt konkreetse töötaja ülesannetest peavad nõutavad teadmised hõlmama järgmist:

—

raudtee üldine toimimine, erilise rõhuga ohutuse seisukohalt olulisel tegevusel: — oma organisatsiooni ohutuse juhtimissüsteemi toimimispõhimõtted, — koostalitlusvõimeliste toimingutega seotud olulisemate isikute rollid ja vastutus, — ohtude tundmine, eelkõige seoses raudtee kasutamise ja elektritoitega;

—	vajalikud teadmised ohutusalastest ülesannetest, mis seonduvad toimingute ja liidestega järgmistes aspektides: — liinid ja raudteeäärsed seadmed, — veerem, — keskkond.

4.6.1.2.   Teadmiste ellurakendamise oskus

Et osata rakendada kõnealuseid teadmisi harilikes, halvenenud ja ohuolukordades, peab personal olema täielikult teadlik:

—	kõnealuste eeskirjade ja protseduuride rakendamise meetodist ja põhimõtetest;

—	raudteeäärsete seadmete ja veeremi ning võimalike eriotstarbeliste ohutusseadmete kasutamise protsessist;

—	ohutuse juhtimissüsteemi põhimõtetest, millega välditakse inimestele ja protsessile liigsete riskide põhjustamist,

ning suutma üldiselt kohaneda erinevate olukordadega, millesse asjaomane isik võib sattuda.

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peavad raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad looma kvalifikatsioonijuhtimise süsteemi, mis tagab nende asjaomase personali isikliku pädevuse hindamise ja säilitamise. Lisaks tuleb vastavalt vajadusele pakkuda koolitust, et tagada teadmiste ja oskuste ajakohasus, eelkõige süsteemi või isiklike võimete nõrkuste või puuduste osas.

4.6.2.   KEELEOSKUS

4.6.2.1.   Põhimõtted

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja peavad tagama, et nende asjaomane personal oskab kasutada käesolevates KTKdes sätestatud sideprotokolle ja -põhimõtteid.

Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel ei ole sama mis raudtee-ettevõtja personali tavaliselt kasutatav keel, peab keele- ja suhtluskoolitus moodustama olulise osa raudtee-ettevõtja üldisest kvalifikatsioonijuhtimise süsteemist.

Raudtee-ettevõtja personal, kes peab oma ülesannete täitmisel harilikes, halvenenud või ohuolukordades suhtlema ohutuse seisukohalt olulistes küsimustes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personaliga, peab piisaval tasemel valdama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeelt.

4.6.2.2.   Keeleoskuse tase

Infrastruktuuriettevõtja keelt tuleb osata ohutuse tagamiseks piisaval tasemel.

—	Sellel tasemel peab juht suutma vähemalt: — saata kõiki käesolevate KTKde lisas C sätestatud sõnumeid ja neist aru saada; — tõhusalt suhelda harilikes, halvenenud ja ohuolukordades; — täita vorme kogu nende kasutusalas.

—	Teised rongimeeskonna liikmed, kellel on oma ülesannete täitmiseks vaja ohutuse seisukohalt olulistes küsimustes suhelda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, peavad suutma vähemalt saata rongi ja selle seisundiga seotud teavet ning sellest aru saada.

Suunised vajalike pädevustasemete kohta on sätestatud lisas E. Juhtide teadmised peavad olema vähemalt 3. tasemel. Rongide saatepersonali teadmised peavad olema vähemalt 2. tasemel.

4.6.3.   PERSONALI ESIALGNE JA PIDEV HINDAMINE

4.6.3.1.   Põhiseisukohad

Vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punktile 2 peavad raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kehtestama oma personali hindamismenetluse.

Soovitav on arvesse võtta järgmist.

A.	Personali valik: — isiklike kogemuste ja pädevuse hindamine; — isikliku pädevuse hindamine vajalike võõrkeelte oskuse ja nende õppimise võime osas.

B.	Esmane kutsealane väljaõpe: — koolitusvajaduste analüüs; — koolitusvõimalused; — koolitajate koolitus.

C.	Esmane hindamine: — põhitingimused (juhtide vanuse alampiir jne); — hindamisprogramm, sealhulgas praktilised katsed; — koolitajate kvalifikatsioon; — kutsetunnistuse väljaandmine.

D.	Pädevuse säilitamine: — pädevuse säilitamise põhimõtted — eelkõige nende töötajate osas, kelle ülesandeks on rongi juhtimine, viiakse kutsehindamine läbi vähemalt kord aastas; — järgnevad meetodid; — pädevuse säilitamise protsessi vormistamine; — hindamisprotsess.

E.	Täienduskoolitus: — kestva koolituse (sealhulgas keeleõpe) põhimõtted.

4.6.3.2.   Koolitusvajaduste analüüs

4.6.3.2.1.   Koolitusvajaduste analüüsi koostamine

Raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peavad koostama oma asjaomaste töötajate koolitusvajaduse analüüsi.

Analüüsis tuleb esitada koolituse ulatus ja keerukus ning võtta arvesse rongide TENil kasutamisega seotud ohte, eelkõige inimvõimete ja piirangute (inimteguri) kontekstis, mis võivad tuleneda järgmisest:

—	raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate töötavade erinevused ja nende muutumisega seotud riskid;

—	ülesannete, tööprotseduuride ja sideprotokollide erinevused;

—	raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personali kasutatava töökeele erinevused;

—	kohalikud kasutusjuhendid, mis võivad hõlmata teatavatel juhtudel, näiteks konkreetses tunnelis kasutatavaid erimenetlusi või eriseadmeid.

Suunised tegurite kohta, mida tuleks arvesse võtta, on esitatud punktis 4.6.1 osutatud lisades. Vajadusel tuleb personali koolitada neid tegureid arvesse võttes.

Raudtee-ettevõtja kavandatavast tegevusest või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja hallatava võrgu omadustest tulenevalt võivad osa neis lisades nimetatud elementidest olla ebavajalikud. Koolitusvajaduste analüüsis tuleb sätestada, milliseid elemente ei peeta vajalikuks ja miks.

4.6.3.2.2.   Koolitusvajaduste analüüsi ajakohastamine

Raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peavad kehtestama oma koolitusvajaduste läbivaatamise ja ajakohastamise menetluse, võttes arvesse muu hulgas varasemaid auditeid, süsteemi tagasisidet ja teadaolevaid muudatusi eeskirjades ja protseduurides, infrastruktuuris ja tehnoloogias.

4.6.3.2.3.   Rongimeeskonna ja abipersonali erielemendid

4.6.3.2.3.1.   Marsruudi tundmine

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, mille abil rongimeeskond õpib tundma marsruute, millel töötatakse, ning säilitab vastavad teadmised. See protsess peab:

—	põhinema raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja antaval marsruudiinfol, ja

—	olema kooskõlas käesolevate KTKde punktis 4.2.1 kirjeldatud protsessiga.

Juhid peavad marsruute tundma õppima nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt.

4.6.3.2.3.2.   Veeremi tundmine

Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, mille abil rongimeeskond omandab ja säilitab teadmised veduritest ja veeremist.

4.6.3.2.3.3.   Abipersonal

Raudtee-ettevõtja tagab, et abipersonal (nt toitlustajad ja koristajad), kes ei kuulu rongi meeskonda, saavad lisaks baasväljaõppele ka koolitust rongi meeskonna täielikult koolitatud liikmete juhiste täitmiseks.

4.7.   TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED

4.7.1.   SISSEJUHATUS

Punktis 4.2.1 nimetatud personal, kes täidab käesolevate KTKde punkti 2.2. kohaselt ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, peab olema piisavalt heas füüsilises vormis, et tagada üldiste töö- ja ohutusnormide täitmine.

Vastavalt direktiivile 2004/49/EÜ peavad raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad looma ja dokumenteerima protsessi, mille nad kehtestavad ohutuse juhtimissüsteemi alla kuuluva personali meditsiiniliste, psühholoogiliste ja tervisenõuete täitmiseks.

Punktis 4.7.4 sätestatud terviseuuringud ja otsused konkreetsete töötajate füüsilise vormi kohta peab tegema tunnustatud töötervishoiuarst.

Töötajad ei tohi täita ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, kui nende valvsus on vähenenud alkoholi, narkootikumide ja psühhotroopsete ravimite vms kasutamise tõttu. Seepärast peavad raudtee-ettevõtjal ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal olema kehtivad protseduurid, millega piiratakse ohtu, et töötajad võivad töötada kõnealuste ainete mõju all või tööl olles neid aineid tarbida.

Eespool nimetatud ainete lubatud määr organismis on ette nähtud selle liikmesriigi normidega, kus rongiliiklus toimub.

4.7.2.   TÖÖTERVISHOIUARSTIDE JA MEDITSIINIORGANISATSIOONIDE TUNNUSTAMISE TINGIMUSED

Raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad terviseuuringutes osalevad töötervishoiuarstid ja organisatsioonid valima vastavalt selle riigi normidele ja tavadele, kus raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on litsentseeritud või registrisse kantud.

Punktis 4.7.4 nimetatud terviseuuringuid teostavatel töötervishoiuarstidel peavad olema:

—	töötervishoiu alased teadmised;

—	teadmised asjaomase tööga ja raudteekeskkonnaga seotud ohtudest;

—	teadmised sellest, kuidas terviseprobleemid võivad mõjutada neist ohtudest tulenevate riskide välistamiseks või vähendamiseks ette nähtud meetmeid.

Neile tingimustele vastav töötervishoiuarst võib oma nõuannete või hinnangute toetuseks paluda välist abi arstidelt või parameedikutelt, nt oftalmoloogidelt.

4.7.3.   PSÜHHOLOOGILISES HINDAMISES OSALEVATE PSÜHHOLOOGIDE TUNNUSTAMISE KRITEERIUMID JA PSÜHHOLOOGILISE HINDAMISE NÕUDED

4.7.3.1.   Psühholoogide sertifitseerimine

Psühholoogil peab olema asjakohane ülikoolidiplom ning tema pädevus peab olema sertifitseeritud ja tunnustatud vastavalt selle riigi normidele ja tavadele, kus raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on litsentseeritud või registrisse kantud.

4.7.3.2.   Psühholoogilise hindamise sisu ja tõlgendamine

Psühholoogilise hindamise sisu ja tõlgendamisprotseduurid peab kindlaks määrama punkti 4.7.3.1 kohaselt sertifitseeritud isik, võttes arvesse raudteetööd ja -keskkonda.

4.7.3.3.   Hindamisvahendite valik

Hindamine peab hõlmama üksnes hindamisvahendeid, mille aluseks on psühholoogiateaduse põhimõtted.

4.7.4.   TERVISEUURINGUD JA PSÜHHOLOOGILINE HINDAMINE

4.7.4.1.   Enne tööleasumist

4.7.4.1.1.   Minimaalsed terviseuuringud

Terviseuuringud peavad hõlmama:

—	üldist tervisekontrolli;

—	sensoorsete funktsioonide (nägemine, kuulmine, värvitaju) kontrolli;

—	uriini- või vereanalüüsi, et avastada suhkurtõbe ja teisi haigusi, millele viitab kliiniline läbivaatus;

—	narkootikumide kuritarvitamise kontrolli.

4.7.4.1.2.   Psühholoogiline hindamine

Psühholoogilise hindamise eesmärk on aidata raudtee-ettevõtjal määrata ametisse ja juhtida töötajaid, kellel on oma ülesannete ohutuks täitmiseks vajalikud kognitiivsed, psühhomotoorsed, käitumis- ja isiksuseomadused.

Psühholoogilise hindamise sisu kindlaksmääramisel peab psühholoog iga ohutusalase funktsiooniga seoses arvesse võtma vähemalt järgmisi kriteeriume.

—	Kognitiivsed: — tähelepanu ja keskendumisvõime; — mälu; — taju erksus; — põhjendusvõime; — suhtlusvõime.

—	Psühhomotoorsed: — reaktsiooni kiirus; — liigutuste koordinatsioon.

—	Käitumine ja isiksus: — emotsionaalne enesevalitsus; — käitumise usaldusväärsus; — iseseisvus; — kohusetunne.

Kui psühholoog mõne nimetatuist kõrvale jätab, tuleb vastavat otsust põhjendada ja see dokumenteerida.

4.7.4.2.   Pärast tööleasumist

4.7.4.2.1.   Perioodiliste terviseuuringute sagedus

Vähemalt üks korrapärane terviseuuring tuleb teha:

—	alla 40-aastaste töötajate puhul iga 5 aasta järel;

—	41–62-aastaste töötajate puhul iga 3 aasta järel;

—	üle 62-aastaste töötajate puhul kord aastas.

Töötervishoiuarst peab ette nägema sagedasemad uuringud, kui töötaja tervislik seisund seda nõuab.

4.7.4.2.2.   Minimaalsed korrapärased terviseuuringud

Kui töötaja vastab enne tööleasumist läbi viidavate uuringute kriteeriumidele, peavad korrapärased lisauuringud hõlmama vähemalt:

—	üldist tervisekontrolli;

—	sensoorsete funktsioonide (nägemine, kuulmine, värvitaju) kontrolli;

—	uriini- või vereanalüüsi, et avastada suhkurtõbe ja teisi haigusi, millele viitab kliiniline läbivaatus;

—	narkootikumide kuritarvitamise kontrolli, kui esinevad vastavad kliinilised näitajad.

4.7.4.2.3.   Täiendavad terviseuuringud ja/või psühholoogiline hindamine

Lisaks korrapärastele terviseuuringutele tuleb teha spetsiaalsed täiendavad terviseuuringud ja/või psühholoogiline hindamine, kui on piisavalt alust kahelda töötaja füüsilises või psühholoogilises seisundis või on piisav alus kahtlustada narkootikumide või alkoholi kuritarvitamist või liigtarvitamist. See kehtib eelkõige juhul, kui on toimunud antud isiku inimeksimusest tingitud vahejuhtum või õnnetus.

Tööandja võib taotleda terviseuuringute läbiviimist pärast vähemalt 30 järjestikust haiguspäeva. Vajaduse korral võivad nimetatud uuringud piirduda töötervishoiuarsti piiratud hinnanguga olemasolevate terviseandmete põhjal, mis näitavad, et töötaja töövõime ei ole halvenenud.

Raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peavad kehtestama süsteemid, mis tagavad vajaduse korral kõnealuste lisauuringute ja –hindamiste läbiviimise.

4.7.5.   TERVISENÕUDED

4.7.5.1.   Üldnõuded

Töötajad ei tohi põdeda haigusi ega saada ravi, mis võib põhjustada:

—	ootamatut teadvusekaotust;

—	teadvuse või keskendumisvõime nõrgenemist;

—	ootamatut teovõimetust;

—	tasakaalu või koordinatsiooni halvenemist;

—	olulist liikumisvõime halvenemist.

Täidetud peavad olema järgmised nägemise ja kuulmisega seotud nõuded.

4.7.5.2.   Nägemisnõuded

—	Kaugnägemisteravus, abivahenditega või ilma: 0,8 (parem silm + vasak silm – eraldi mõõtmised); nõrgemal silmal vähemalt 0,3.

—	Maksimaalsed korrektiivklaasid: kaugelenägevus + 5/lühinägevus –8. Tunnustatud töötervishoiuarst (vastavalt punktile 4.7.2) võib erandjuhtudel lubada nimetatud vahemikust väljapoole jäävaid näitajaid, olles eelnevalt konsulteerinud silmaarstiga.

—	Kesknägevus ja lähinägevus: piisav, abivahenditega või ilma.

—	Lubatud on kontaktläätsed.

—	Normaalne värvieristusvõime: tunnustatud testi alusel, nt Ishihara, vajadusel kasutada täiendavat tunnustatud testi.

—	Vaateväli: normaalne (puuduvad kõrvalekalded, mis mõjutaksid tööülesannete täitmist).

—	Mõlema silma nägevus: olemas.

—	Binokulaarne vaateväli: olemas.

—	Kontrastitundlikkus: hea.

—	Puuduvad progresseeruvad silmahaigused.

—	Läätseimplantaadid, keratotoomia ja keratektoomia on lubatud üksnes juhul, kui neid kontrollitakse igal aastal või töötervishoiuarsti määratud ajavahemike järel.

4.7.5.3.   Kuulmisnõuded

Kõlaaudiogrammiga kontrollitud piisav kuulmine, st:

—	kuulmine on piisavalt hea, et pidada telefonivestlust ning kuulda samal ajal hoiatussignaale ja raadiosõnumeid;

—	juhinduda tuleks järgmistest soovituslikest näitajatest:

—	kuulmisvaegus ei tohi 500 ja 1 000 Hz juures ületada 40 db,

—	kuulmisvaegus ei tohi 2 000 Hz juures ületada nõrgema helitajuvusega kõrva puhul 45 dB.

4.7.5.4.   Rasedus

Rasedus tuleb juhtide puhul lugeda ajutiseks töölt kõrvaldamise põhjuseks, kui esineb talumatust või patoloogilisi seisundeid. Tööandja peab tagama rasedaid kaitsvate sätete rakendamise.

4.7.6.   ERINÕUDED SEOSES RONGI JUHTIMISEGA

4.7.6.1.   Perioodiliste terviseuuringute sagedus

Ronge juhtivate töötajate osas muudetakse käesolevate KTKde punkti 4.7.4.2.1 järgmiselt.

Vähemalt üks korrapärane terviseuuring tuleb teha:

—	alla 60-aastaste töötajate puhul iga 3 aasta järel;

—	üle 60-aastaste töötajate puhul kord aastas.

4.7.6.2.   Täiendav tervisekontroll

Rongi juhtimise korral peab enne tööleasumist tehtav tervisekontroll ning 40-aastaste ja vanemate töötajate korrapärane tervisekontroll täiendavalt sisaldama EKG-uuringut puhkeseisundis.

4.7.6.3.   Täiendavad nägemisnõuded

—	Kaugnägemisteravus abivahenditega või ilma 1,0 (binokulaarne); nõrgemal silmal vähemalt 0,5.

—	Värvilised kontaktläätsed ja fotokroomklaasid ei ole lubatud. Lubatud on UV-filtriga klaasid.

4.7.6.4.   Täiendavad kuulmis- ja kõnenõuded

—	Ei esine vestibulaarsüsteemi anomaaliaid.

—	Ei esine kroonilisi kõnehäireid (arvestades vajadust vahetada sõnumeid valjusti ja selgelt).

—	Punktis 4.7.5.3 sätestatud kuulmisnõuded peavad olema täidetud kuuldeaparaadita. Arsti arvamuse alusel võib kuulmisaparaadi kasutamist lubada erijuhtudel.

4.7.6.5.   Antropomeetria

Töötajate antropomeetrilised mõõdud peavad olema veeremi ohutuks kasutamiseks sobivad. Juhtidelt ei tohi nõuda ega lubada neil juhtida teatud liiki veeremit, kui nende pikkus, kaal või muud füüsilised omadused ei võimalda seda ohutult teha.

4.7.6.6.   Traumanõustamine

Tööandja tagab vajaliku hoolduse töötajatele, keda rongi juhtimise ajal tabavad traumeerivad õnnetused, mis põhjustavad isikute surma või raskeid kehavigastusi.

4.8.   INFRASTRUKTUURI- JA VEEREMIREGISTRID

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 24 lõikele 1 “tagavad liikmesriigid infrastruktuuri- ja veeremiregistrite iga-aastase avaldamise ja ajakohastamise. Neisse registritesse märgitakse iga allsüsteemi või allsüsteemi osa põhitunnused ja nende seosed kohaldatavate KTKdega ette nähtud omadustega. Selleks sätestatakse kõikides KTKdes täpselt, millist teavet peavad infrastruktuuri- ja veeremiregistrid sisaldama.”

Kuna neid registreid avaldatakse ja ajakohastatakse kord aastas, ei saa neid käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi konkreetsete nõuete osas kasutada. Seepärast ei sätestata käesolevates KTKdes nende registrite kohta midagi.

On siiski üks kasutamisega seotud nõue teatavatele infrastruktuuriga seotud andmeüksustele, mis tuleb teha kättesaadavaks raudtee-ettevõtjale, ning omakorda ka mõningate andmeüksustele, mis tuleb teha kättesaadavaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale. Mõlemal juhul peavad need andmed olema täielikud ja täpsed.

4.8.1.   INFRASTRUKTUUR

Nõuded tavaraudtee infrastruktuuriga seotud andmetele käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas, mis tuleb raudtee-ettevõtjatele kättesaadavaks teha, on sätestatud lisas D. Andmete õigsuse eest vastutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja.

4.8.2.   VEEREM

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale peavad olema kättesaadavad järgmised veeremiga seotud andmed. Andmete õigsuse eest vastutab valdaja (veeremi omanik):

—	kas veeremiüksus on ehitatud materjalidest, mis võivad õnnetuste või tulekahju korral ohtlikud olla (nt asbest);

—	pikkus puhvritest mõõdetuna.

5.   KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

5.1.   MÕISTE

Direktiivi 2001/16/EÜ artikli 2 punktis d sätestatakse, et:

Koostalitlusvõime komponendid on seadme “mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alamkoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi ning millest üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub. Mõiste komponent hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara.”

Koostalitlusvõime komponent on:

—	toode, mille võib tuua turule enne allsüsteemis kasutuselevõttu ja kasutamist; sellega seoses peab olema võimalik kontrollida komponendi vastavust sõltumatult allsüsteemist, milles see kasutusele võetakse;

—	või mittemateriaalne ese, näiteks tarkvara, protsess, korraldus, protseduur jne, millel on allsüsteemis mingi funktsioon ja mille vastavust tuleb kontrollida, et tagada vastavus olulistele nõuetele.

5.2.   KOMPONENTIDE LOEND

Koostalitlusvõime komponendid kuuluvad direktiivi 2001/16/EÜ vastavate sätete alla. Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas hetkel koostalitlusvõime komponendid puuduvad.

5.3.   KOMPONENTIDE TOIMIVUS JA NÄITAJAD

Pärast rongi tagaosa tähistamise lahenduse väljatöötamist on võimalik, et sellest saab koostalitlusvõime komponent. Sel juhul võib vaja olla täiendavat lisa, milles määratletakse kirkuse, tagasipeegeldusvõime ja kinnitamisega seotud eeskirjad. Tulevased versioonid võivad sisaldada ka täiendavaid liideseid RST KTKdega.

6.   KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE NING ALLSÜSTEEMI VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.   KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

Kuna käesolevate KTKdega veel koostalitlusvõime komponente ette ei nähta, ei sisalda need ka hindamise korda.

Kui aga hiljem määratakse kindlaks kootalitlusvõime komponendid ja teavitatud asutusel on seetõttu võimalik neid hinnata, võib vajalikud hindamismenetlused lisada muudetud versioonile.

6.2.   KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEM

6.2.1.   PÕHIMÕTTED

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem on direktiivi 2001/16/EMÜ II lisa punkti 2.4 kohane struktuurne allsüsteem.

Selle üksikelemendid on aga suurel määral kooskõlas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või raudtee-ettevõtjalt direktiivi 2004/49/EÜ kohase ohutusloa/ohutustunnistuse taotlemisel nõutavate tööeeskirjade ja -protsessidega. Raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad tõendama vastavust käesolevatele KTKdele. Selleks võivad nad kasutada direktiivis 2004/49/EÜ kirjeldatud ohutuse juhtimissüsteemi. Tuleb silmas pidada, et praegu ei ole ühegi käesolevates KTKdes sisalduva elemendi puhul vajalik teavitatud asutuse poolne eraldi hindamine.

Uue või muudetud ohutusloa/ohutustunnistuse väljastamiseks hindab asjaomane pädev asutus kõiki uusi või muudetud tööprotseduure või -protsesse enne nende rakendamist. Hindamine moodustab osa ohutustunnistuse/ohutusloa väljastamise protsessist. Kui käesoleva ohutuse juhtimissüsteemi kohaldamine mõjutab mõnda teist liikmesriiki, tuleb hindamisel tagada selle riigiga kooskõlastamine.

Allpool kirjeldatud hindamisprotsessi nõuetekohase läbiviimise korral annab pädev asutus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale või raudtee-ettevõtjale loa käitamise ja liikluskorralduse süsteemi vastavate elementide rakendamiseks, andes ühtlasi välja direktiivi 2004/49/EÜ artiklitega 10 ja 11 ette nähtud ohutusloa või ohutustunnistuse.

Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee-ettevõtja võtab kasutusele uusi/täiendatud/uuendatud tööprotsesse (või muudab oluliselt olemasolevaid), mis kuuluvad käesolevate KTKde nõuete alla, koostab ta kinnituse selle kohta, et need protsessid on kooskõlas käitamise ja liikluskorralduse KTKdega (või üleminekuajal osaga neist – vt 7. peatükk).

6.2.2.   EESKIRJADE JA PROTSEDUURIDE DOKUMENTATSIOON

Käesolevate KTKde punktis 4.2.1 kirjeldatud dokumentatsiooni hindamisel on pädeva asutuse kohustus tagada, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja esitatud dokumentide koostamise protsess oleks piisavalt täielik ja täpne.

6.2.3.   HINDAMISMENETLUS

6.2.3.1.   Pädeva asutuse otsus

Lisast G juhindudes esitavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja iga kavandatava uue või muudetud tööprotsessi kirjelduse.

Direktiiviga 2004/49/EÜ ette nähtud ohutustunnistuse/ohutusloa A osasse kuuluvad andmed esitatakse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus ettevõte on registreeritud.

Direktiiviga 2004/49/EÜ ette nähtud ohutustunistuse/ohutusloa B osasse kuuluvad andmed esitatakse iga asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

Kirjeldus esitatakse piisavalt üksikasjalikult, et pädeva(te)l asutus(t)el oleks võimalik otsustada ametlikku hindamise vajalikkuse üle.

6.2.3.2.   Kui hindamine on vajalik

Kui pädev asutus või asutused leiavad, et kõnealune hindamine on vajalik, tehakse see direktiivi 2004/49/EÜ kohase ohutustunnistuse/ohutusloa andmiseks/uuendamiseks vajaliku hindamise raames.

Hindamistoimingud peavad vastama hindamiseks ning ohutuse juhtimissüsteemide sertifitseerimiseks/kinnitamiseks direktiivi 2004/49/EÜ artiklitega 10 ja 11 kohaselt nõutavale ühisele ohutusmeetodile, mis kehtestatakse hiljem.

Mõningad suunised hindamiseks on esitatud lisas F.

6.2.4.   SÜSTEEMI TOIMIVUS

Direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõikega 2 nähakse ette, et liikmesriigid peavad korrapäraselt kontrollima, kas koostalitlusvõime allsüsteeme kasutatakse ja hooldatakse vastavalt olulistele nõuetele. Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas tehakse nimetatud kontrollid direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt.

7.   RAKENDAMINE

7.1.   PÕHIMÕTTED

Käesolevate KTKde rakendamine ja käesolevate KTKde asjaomaste osade nõuete täitmine peab toimuma vastavalt rakenduskavale, mille koostab iga liikmesriik tema vastutusalasse kuuluvate liinide kohta.

Kavas tuleb arvesse võtta järgmist:

—	iga konkreetse liini kasutamisega seotud spetsiifiliste inimteguritega seonduv;

—	iga asjaomase liini konkreetsed kasutus- ja ohutuselemendid; ja

—	see, kas asjaomaseid elemente tuleb rakendada: — kõikide liinil liikuvate rongide suhtes või mitte; — üksnes mõningate liinide suhtes; — kõikidel TENi liinidel; — kõikide TENi liinidel liikuvate rongide suhtes;

—	rakendamise seosed teiste allsüsteemidega (CCS, RST, TAF jne).

Samal ajal tuleb arvesse võtta ja kavas dokumenteerida ka konkreetsed erandid, mida võidakse kohaldada.

Rakenduskavas tuleb silmas pidada erinevaid potentsiaalseid rakendustasemeid juhtudel, kus:

—	raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja alustab tegevust, või

—	raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja olemasolevaid töötavaid süsteeme uuendatakse või täiendatakse, või

—	võetakse kasutusele uusi ja täiendatud infrastruktuuri, energiavarustuse, veeremi või juhtkäskude ja signaalimise allsüsteeme, mille jaoks on vaja vastavat töökorda.

Kui olemasolevates töötavates süsteemides tehakse täiendusi, mis mõjutavad nii raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid kui ka raudtee-ettevõtjaid, peab liikmesriik tagama, et kõnealuseid projekte hinnatakse ja need võetakse kasutusele ühel ajal.

On kokku lepitud, et käesolevate KTKde kõikide osade täielik rakendamine ei ole võimalik enne, kui kasutatav seadmestik (infrastruktuur, juhtkäsud ja signaalimine jne) on ühtlustatud. Käesolevas peatükis esitatud suunised on seega üksnes vaheetapp, mis toetab üleminekut kavandatavale süsteemile.

Direktiivi 2004/49/EÜ artiklite 10 ja 11 kohaselt tuleb tunnistusi/lube uuendada iga 5 aasta järel. Pärast käesolevate KTKde jõustamist ning tunnistuse/loa uuendamiseks vajaliku menetluse käigus peavad raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja suutma tõendada, et nad on käesolevate KTKde sisu arvesse võtnud, ning põhjendada, miks nad ei ole nende teatavaid osi seni täitnud.

Ehkki on selge, et lõpuks tuleb jõuda käesolevates KTKdes kirjeldatud kavandatava süsteemini, võib üleminek olla etapiviisiline, arendades järk-järgult riiklikke või rahvusvahelisi kahe- või mitmepoolseid lepinguid. Need lepingud, mille koostamisel ja sõlmimisel võivad esineda kombinatsioonid IE–IE, IE–RE, RE–RE, peavad alati sisaldama asjaomaste ohutusametkondade panust.

Kui olemasolevad lepingud sisaldavad käitamise ja liikluskorraldusega seotud nõudeid, teatavad liikmesriigid komisjonile 6 kuu jooksul alates käesolevate KTKde jõustumisest järgmistest lepingutest:

(a)	riiklikud, kahe- või mitmepoolsed kokkulepped liikmesriikide ja raudtee-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel, mis on sõlmitud kas alaliselt või ajutiselt ning on vajalikud teatavate veoteenuste eripära või kohalike nõuete tõttu;

(b)	raudtee-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või ohutuse eest vastutavate asutuste vahelised kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis tagavad märkimisväärse kohaliku või piirkondliku koostalitlusvõime;

(c)

ühe või mitme liikmesriigi ja vähemalt ühe kolmanda riigi vahel või liikmesriikide raudtee-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja vähemalt ühe kolmanda riigi raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahel sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mis tagavad märkimisväärse kohaliku või piirkondliku koostalitlusvõime.

Hinnatakse kõnealuste lepingute vastavust EL õigusaktidele, sealhulgas mittediskrimineerimise põhimõttele ja eelkõige käesolevatele KTKdele ning komisjon võtab vajalikud meetmed, muutes näiteks käesolevaid KTKsid, et lisada vajalikud erijuhtumid või üleminekumeetmed.

RIV, RIC ja PPW lepingutest ning COTIFi kokkulepetest ei ole vaja teatada, kuna need on teada.

Nimetatud lepinguid on võimalik uuendada, kuid üksnes töökorraldusega saavutatava jätkuva koostöö huvides ja juhul, kui puuduvad muud võimalused. Kõik olemasolevate lepingute muudatused või uued lepingud peavad põhinema EL õigusaktidel ja eelkõige käesolevatel KTKdel. Liikmesriigid teatavad sellistest muudatustest või uutest lepingutest komisjonile. Sel juhul kohaldatakse eespool kirjeldatud korda.

7.2.   RAKENDUSSUUNISED

Lisas N esitatud tabelis, mis on informatiivne ega ole kohustuslik, antakse suuniseid selle kohta, mida liikmesriik peaks lugema iga 4. peatükis sätestatud elemendi rakendamise käivitajaks.

Rakendamine koosneb kolmest konkreetsest osast:

—	kinnitus, et olemasolevad süsteemid ja protsessid vastavad käesolevate KTKde nõuetele;

—	olemasolevate süsteemide ja protsesside muutmine, et täita käesolevate KTKde nõudeid;

—

uued süsteemid ja protsessid, mis tulenevad teiste allsüsteemide rakendamisest: — uued/täiendatud tavaliinid (INS/ENE), — uued või täiendatud ETCS-signaalimisrajatised, GSM-R raadioseadmed, teljepukside ülekuumenemise detektorid jne (CCS), — uus veerem (RST), — liikluskorralduse telemaatikarakendused (TAF).

7.3.   ERIJUHTUMID

7.3.1.   SISSEJUHATUS

Allpool loetletud erijuhtudel võib kohaldada järgmisi erisätteid.

Erijuhtumid jagunevad kahte kategooriasse:

—	sätteid kohaldatakse püsivalt (P-juhtum) või ajutiselt (A-juhtum).

—

Ajutise kohaldamise juhtudel soovitatakse asjaomastel liikmesriikidel täita vastava allsüsteemi nõuded kas aastaks 2010 (A1-juhtum), nagu on eesmärgiks seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsusega 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, või aastaks 2020 (A2-juhtum).

7.3.2.   ERIJUHTUMITE LOEND

Iirimaa ajutine erijuhtum (A2)

Käesolevate KTKde lisa P rakendamisel Iirimaal ei pea üksnes riigisiseses liikluses kasutatavatel liiklusvahenditel olema standardset 12-kohalist numbrit. Seda võib kohaldada ka Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahelise piiriülese liikluse puhul.

Ühendkuningriigi ajutine erijuhtum (A2)

Käesolevate KTKde lisa P rakendamisel Ühendkuningriigis ei pea üksnes riigisiseses liikluses kasutatavatel liiklusvahenditel olema standardset 12-kohalist numbrit. Seda võib kohaldada ka Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahelise piiriülese liikluse puhul.