Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32005R2035

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 2035/2005, 12. detsember 2005 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1681/94 eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta struktuuripoliitika rahastamisel ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas

    ELT L 328, 15.12.2005, p. 8–12 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
    ELT L 321M, 21.11.2006, p. 345–349 (MT)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 15/01/2007; mõjud tunnistatud kehtetuks 32006R1828

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2005/2035/oj

    15.12.2005   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 328/8


    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2035/2005,

    12. detsember 2005,

    millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1681/94 eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta struktuuripoliitika rahastamisel ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta), (1) eriti selle artikli 53 lõiget 2,

    olles konsulteerinud asutamislepingu artikli 147 alusel moodustatud komiteega, põllumajandusstruktuuride ja maaelu arengu korralduskomitee ning alalise kalandusstruktuuride korralduskomiteega,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklile 54 tunnistatakse kehtetuks nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 4253/88, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega. (2)

    (2)

    Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 54 nähakse ette, et viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EMÜ) nr 4253/88 käsitletakse viidetena määrusele (EÜ) nr 1260/1999. Seepärast kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1681/94 (3) määrust (EÜ) nr 1260/1999 alusel võetavate meetmete suhtes.

    (3)

    Määrust (EÜ) nr 1681/94 on vaja eiramisest teavitamise korra tõhustamiseks ajakohastada.

    (4)

    Õiguskindluse tagamiseks tuleks selgelt sätestada, et määrust (EÜ) nr 1681/94 kohaldatakse ka määruses (EÜ) nr 1260/1999 ette nähtud finantsabivormide suhtes, nagu neid on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1783/1999 Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta, (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1784/1999 Euroopa Sotsiaalfondi kohta, (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1263/99 kalanduse arendusrahastu kohta (6) ja arendusrahastu abi kontekstis nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta. (7)

    (5)

    Oleks vaja kindlaks määrata, millises ulatuses on määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 20 lõike 1 punktis 2 käsitletud piiriüleses, riikidevahelises ja piirkondadevahelises koostööprogrammis Interreg või muus riikidevahelises koostööprogrammis osalev liikmesriik kohustatud eeskirjade eiramistest teavitama.

    (6)

    Tuleks täpsustada, et määruses (EÜ) nr 1681/94 kasutatud eeskirjade eiramise mõiste on üle võetud nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse kohta) (8) artikli 1 lõikest 2.

    (7)

    Tuleks täpsustada mõistet “kelmusekahtlus”, lähtudes 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioonis esitatud “kelmuse” mõistest. (9)

    (8)

    Tuleks täpsustada, et mõiste “esimene halduslik või kohtulik tuvastamine” on üle võetud nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) artiklist 35. (10)

    (9)

    Ka tuleks määratleda “pankroti” ja “ettevõtja” mõisted.

    (10)

    Riskianalüüsi läbiviimiseks tuleks teavitamiskorra otstarbekuse huvides kelmusekahtlusest teatamise kohustus paremini lahti seletada. See peaks parandama edastatud teabe kvaliteeti.

    (11)

    Tuleks rõhutada, et nende kelmusekahtluste suhtes, millest on juba teatatud ja mis on seotud kuni 10 000 euro suuruse summaga, kohaldatakse endiselt määrust (EÜ) nr 1681/94.

    (12)

    Tuleks selgitada määruses (EÜ) nr 1260/1999 ettenähtud abivormide raames antud summade tagasinõudmise küsimust ning täpsustada, millist teavet selliste juhtumite käsitlemiseks vajatakse.

    (13)

    Teavitamiskohustusest tekkinud koormuse vähendamiseks ja tõhususe huvides tuleks tõsta kelmustest teavitamiseks liikmesriikidele seatud miinimumpiiri ning täpsustada, millised on erandjuhtumid.

    (14)

    Juhtimis- ja kontrollisüsteemi osas seoses struktuurifondidest antava abiga ei tohi määruse (EÜ) nr 1681/94 kohaldamine piirata komisjoni 2. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) 438/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 8 kohaldamist. (11)

    (15)

    Tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (13) sätestatud tingimusi.

    (16)

    Euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide jaoks tuleks kehtestada vahetuskurss.

    (17)

    Määrust (EÜ) nr 1681/94 tuleb seetõttu vastavalt muuta.

    (18)

    Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas asutamislepingu artikli 147 alusel moodustatud piirkondade arengu ja ümberkorraldamise komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määrust (EÜ) nr 1681/94 muudetakse järgmiselt.

    1.

    Artikkel 1 asendatakse järgmise tekstiga:

    “Artikkel 1

    1.   Ilma, et see piiraks määruse (EMÜ) nr 4253/88 artikli 23 ja määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 38 kohaldamisest tulenevaid otseseid kohustusi, kehtib käesolev määrus kõikide määrustes (EMÜ) nr 4254/88, (EMÜ) nr 4255/88, (EMÜ) nr 4256/88, (EÜ) nr 2080/93, (EÜ) nr 1783/1999, (EÜ) nr 1784/1999 ja (EÜ) nr 1263/1999 käsitletud finantsabivormide suhtes. Käesolevat määrust kohaldatakse ka määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 35 lõike 2 esimese taande (arendusrahastu) alusel rahastatud meetmete suhtes.

    2.   Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 20 lõike 1 punktis a ette nähtud programmiga Interreg või muu riikidevahelise koostööprogrammiga seotud eeskirjade eiramisest teavitab liikmesriik, milles kulud tekkisid. Liikmesriik teavitab üheaegselt nii korraldusasutust, programmi rakendamise eest vastutavat makseasutust kui abi lõpetamise deklaratsioone välja andma määratud isikut või talitust, nagu neid on käsitletud määruse (EÜ) nr 438/2001 artiklis 15.”

    2.

    Lisatakse artikkel 1bis:

    “Artikkel 1bis

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1.   eeskirjade eiramine– ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumine ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet põhjendamatu kuluartikli tõttu;

    2.   ettevõtja– fondidelt saadava abi kasutamisel osalev mis tahes juriidiline või füüsiline isik või muu subjekt, välja arvatud liikmesriigid kui avalik-õiguslikud organid, kes teostavad riigivõimu;

    3.   esimene halduslik või kohtulik tuvastamine– pädeva haldus- või kohtuasutuse esimene kirjalik hinnang, milles konkreetsete faktide põhjal järeldatakse, et eeskirju on eiratud, ilma et see piiraks võimalust see järeldus hiljem üle vaadata või see haldus- või kohtumenetluse käigus tagasi võtta;

    4.   kelmusekahtlus– eeskirjade eiramine, mis annab alust riiklikul tasandil haldus- või kohtumenetluse algatamiseks, selgitamaks välja, kas tegemist on tahtliku tegevusega ning ennekõike, kas tegemist on Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktis a toodud kelmusega;

    5.   pankrot– maksejõuetusmenetlus, nagu seda käsitletakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 2 punktis a. (14)

    3.

    Artikkel 2 jäetakse välja.

    4.

    Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga:

    “1.   Kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu edastavad liikmesriigid komisjonile ülevaate eeskirjade eiramistest, mis on esmakordselt halduslikult või kohtulikult tuvastatud. Ülevaates peavad nad esitama vähemalt järgmised andmed:

    a)

    asjaomane/asjaomased struktuurifond(id) või rahastamisvahend, eesmärk, abivorm ja meede, ARINCO number või CCI kood (Code Commun d’Identification);

    b)

    säte, mida on rikutud;

    c)

    eeskirjade eiramise võimalusele viitava esmakordse teabe kuupäev ja allikas;

    d)

    kuidas eeskirjade eiramine toime pandi;

    e)

    vajaduse korral, kas eiramine annab alust kelmusekahtluseks;

    f)

    kuidas eeskirjade eiramine avastati;

    g)

    vajaduse korral asjaga seotud liikmesriigid ja kolmandad riigid;

    h)

    ajavahemik või aeg, millal eeskirjade eiramine toime pandi;

    i)

    riiklikud asutused või talitused, kes eeskirjade eiramisest ametlikult teada andsid ning haldus- ja/või õigusmeetmeid võtvad talitused;

    j)

    esmakordse haldusliku või kohtuliku tuvastamise kuupäev;

    k)

    asjaga seotud füüsiliste ja/või juriidiliste isikute või muude osalevate subjektide andmed, välja arvatud juhul, kui need andmed ei ole eeskirjade eiramise vastu võitlemisel olulised eiramise laadi tõttu;

    l)

    meetme võtmiseks ette nähtud kogueelarve ning ühenduse, riigi, erasektori või muude osamaksude osatähtsused meetme kaasrahastamisel;

    m)

    kui punktis k nimetatud isikutele ja/või muudele subjektidele ei ole avaliku sektori väljamakseid tehtud: kui suure summaga on eeskirjade eiramine seotud, kuidas jaotuvad ühenduse, riigi, erasektori või muud osamaksud ning kui suure summa ulatuses oleks eeskirjade eiramise avastamata jäämisel alusetuid makseid tehtud;

    n)

    maksete võimalik peatamine ja sissenõudmisvõimalused;

    o)

    põhjendamatu kulutuse laad.

    Erandina esimese lõike esimesest lõigust ei ole vaja teavitada järgmistest juhtumitest:

    kui ainuke eeskirjade eiramisele viitav asjaolu tuleneb olukorrast, kus ühenduse eelarvest kaasrahastatud meedet ei võeta osaliselt või täielikult lõpliku abisaaja ja/või abisumma lõppsaaja maksejõuetuse tõttu. Juhtumitest, kui eeskirju eiratakse enne abisaaja maksejõuetust ja juhtumitest, kui on tegemist kelmusekahtlusega tuleb siiski teavitada,

    kui lõplik abisaaja või abisumma lõppsaaja ise haldusasutust eiramisest teavitab, ilma et talle survet avaldataks või kui ta teavitab sellest enne, kui pädev asutus eiramise avastab, olgu enne või pärast avaliku sektori vahendite eraldamist,

    kui haldusasutus avastab, et on tehtud viga rahastatava projekti vastavuse osas abi saamise tingimustele ja parandab selle enne avaliku sektori abi väljamaksmist.”

    5.

    Artiklit 5 muudetakse järgmiselt.

    a)

    Lõike 1 teine lõik asendatakse järgmise tekstiga:

    “Liikmesriigid teatavad komisjonile haldus- või kohtuotsustest või nende otsuste olulisematest, menetluste lõpetamisega seotud punktidest ning märgivad eelkõige, kas need annavad alust kelmusekahtluseks.”

    b)

    Lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

    “2.   Kui liikmesriik leiab, et summa täielik sissenõudmine ei ole võimalik või tõenäoline, esitab ta komisjonile eriülevaate sissenõudmata summa kohta ning põhjenduse, miks ühendus või liikmesriik peaks selle summa katma.

    See teave peab olema piisavalt üksikasjalik, et komisjon saaks pärast asjaomase liikmesriigi asutustega konsulteerimist võimalikult kiiresti otsustada, kes kannab:

    määruse (EMÜ) nr 4253/88 artikli 23 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud finantskulud,

    määruses (EÜ) nr 1260/1999 ettenähtud abivormide raames antud summad.

    Eriülevaade peab sisaldama vähemalt järgmist:

    a)

    abi andmise otsuse koopia;

    b)

    abisaajale ja/või abisumma lõppsaajale viimase makse sooritamise kuupäev;

    c)

    sissenõude koopia;

    d)

    vajaduse korral abisaaja või abisumma lõppsaaja maksejõuetust tõendava dokumendi koopia;

    e)

    kokkuvõtlik kirjeldus sellest, milliseid meetmeid ja mis kuupäevadel on liikmesriik võtnud asjaomase summa sissenõudmiseks.”

    6.

    Lisatakse artikkel 6bis:

    “Artikkel 6bis

    Artiklite 3 ja 4 ning artikli 5 lõikes 1 nõutud teave edastatakse elektroonilisel teel komisjoni poolt ette nähtud kanali kaudu, mille kasutamine on turvaline, kui komisjon ja asjaomane liikmesriik ei ole eelnevalt kokku leppinud teisiti.”

    7.

    Lisatakse artikkel 8bis:

    “Artikkel 8bis

    Komisjon võib kasutada mis tahes üld- või operatiivteavet, mille liikmesriigid on edastanud käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, riskianalüüside läbiviimiseks sobivate infotehnoloogiavahendite abil ning saadud teabe põhjal aruannete ja ettevaatusabinõude väljatöötamiseks, et tuvastatud ohte paremini teadvustada.”

    8.

    Artikli 9 teine lause asendatakse järgmise tekstiga:

    “Samal viisil teavitatakse määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklites 48, 49 50 ja 51 nimetatud komiteesid.”

    9.

    Artikli 10 lõige 3 asendatakse järgmise tekstiga:

    “3.   Isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse kohaldamiseks järgivad komisjon ja liikmesriigid selliste andmete kaitset käsitlevaid ühenduse ja riigi õigusakte, eriti direktiivi 95/46/EÜ ja vajaduse korral määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid.”

    10.

    Artikkel 12 asendatakse järgmise tekstiga:

    “Artikkel 12

    1.   Kui eeskirjade eiramisega seoses on ühenduse eelarvest kantav summa alla 10 000 euro, ei esita liikmesriigid komisjonile artiklites 3 ja 5 nimetatud andmeid, välja arvatud juhul, kui viimane seda selgesõnaliselt nõuab.

    2.   Liikmesriigid, kes ei ole eeskirjade eiramise avastamise kuupäeval veel eurole üle läinud, konverteerivad omavääringutes väljendatud asjaomased kulusummad eurodesse. Summa konverteeritakse eurodesse komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi alusel vastavalt kuule, millal kulud rakenduskava eest vastutava makseasutuse raamatupidamisse kanti või oleks tulnud kanda. Komisjon avaldab kõnealuse valuutakursi igakuiselt elektroonilisel teel.”

    Artikkel 2

    Määruse (EÜ) nr 1681/94 artiklit 5, nagu see on kohaldatav enne käesoleva määruse jõustumist, kohaldatakse endiselt kuni 10 000 euro suuruse summaga seotud juhtumite suhtes, millest on teatatud enne 28. veebruari 2006.

    Artikkel 3

    Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 12. detsember 2005

    Komisjoni nimel

    asepresident

    Siim KALLAS


    (1)  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 173/2005 (ELT L 29, 2.2.2005, lk 3).

    (2)  EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1.

    (3)  EÜT L 178, 12.7.1994, lk 43.

    (4)  EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1.

    (5)  EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5.

    (6)  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54.

    (7)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2223/2004 (ELT L 379, 24.12.2004, lk 1).

    (8)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

    (9)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49.

    (10)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

    (11)  ELT L 63, 3.3.2001, lk 21. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2355/2002 (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 42).

    (12)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

    (13)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

    (14)  EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1.”


    Top