19.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/1

(1)

Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 771/2005 (2) (edaspidi “ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina RV”), Indoneesiast, Taiwanist, Taist ja Vietnamist pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes, mis kuuluvad KN-koodide 7318 12 10, 7318 14 10, 7318 15 30, 7318 15 51, 7318 15 61 ja 7318 15 70 alla.

(2)

Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2003 kuni 30. juunini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju analüüsimise seisukohalt oluliste suundumuste jälgimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni 30. juunini 2004 (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(3)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist on teatavad huvitatud isikud esitanud oma märkused kirjalikult.

(4)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, anti võimalus esitada komisjonile oma selgitused.

(5)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(6)

Huvitatud isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(7)

Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja neid võeti lõplike järelduste tegemisel vajaduse korral arvesse.

(8)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist seadsid üks importija ja tema ühendus kahtluse alla ühenduse tootmisharu esindavuse algmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 113. Selle väite kinnituseks ei esitatud siiski tõendeid. Uurimine on kinnitanud, et ühenduse tootjate arvele langes uurimisperioodi jooksul ligikaudu 54 % ühenduse toodangust ning et see vastab algmääruse artikli 5 lõike 4 tingimustele.

(9)

Koostööd tegev Tai eksportiv tootja väitis pärast teavitamist, et ühenduse tootjate küsimustiku mittekonfidentsiaalsed vastused ei olnud piisavalt üksikasjalikud ega esitatud kooskõlas algmääruse artikliga 19. Väidetavalt ei olnud koostööd tegevatel eksportivatel tootjatel küsimustiku mittekonfidentsiaalsetes vastustes sisalduva teabe puudulikkuse tõttu võimalik oma huvisid tõhusalt kaitsta ning seetõttu olevat nad käesolevas menetluses asetatud ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste isikutega, täpsemalt ühenduse tootmisharuga. Siiski vastavalt ajutise määruse punktile E saavad kõik huvitatud isikud kahju kohta kontrollitud andmed koondatud kujul. Niisiis on neil kõikidel piisavalt täpne pilt kahju ja põhjuslikkuse kohta, mis võimaldab neil kaitsta oma huvisid. Kõiki isikuid koheldakse samal viisil ja seoses teavitamisega ei ole ükski huvitatud isik ebasoodsamas olukorras. Lisaks oli küsimustiku mittekonfidentsiaalsete vastuste ja ajutises määruses sisalduva teabega tagatud kõigi isikute kaitseõigused. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(10)

Siinkohal meenutatakse, et esialgse uurimise käigus tärkas kahtlus selle suhtes, kas mutreid tuleks pidada eraldi tooteks muude roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade seas. Sellega seoses tuli uurida mitmeid aspekte lähemalt, nt kas ja millisel määral turustatakse polte ja mutreid kokkukuuluva tervikuna, kui suures ulatuses neid koos välja töötatakse jne. Lisaks oli vaja uurida, kui suurel hulgal suudab ühenduse tootmisharu sellist terviktoodet pakkuda. Esialgsete järelduste tegemisel otsustati seetõttu mutrid, mis liigitatakse tavaliselt KN-koodi 7318 16 30 alla, vaatlusaluse toote määratlusest esialgu välja jätta.

(11)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist esitasid ühenduse tootmisharu ja importijad tõendid selle kohta, et mutreid ja polte ei töötata välja, ei toodeta ega ka turustata koos. Kuigi mutreid kasutatakse tavaliselt koos poltidega, ei müüda neid tavaliselt komplektina. Polte saab kasutada ka ilma mutriteta kinnitusseadistena, mis näitab, et poltidel ja mutritel võivad olla erinevad lõppkasutused. Seda kinnitab vaatlusaluste riikide mõnede tootjate import, kes toodavad ja müüvad kas mutreid või polte, ning asjaolu, et valimisse kuuluvad ühenduse tootjad valmistavad kruvisid ja polte, kuid mitte mutreid. See on eriti ilmne Filipiinide puhul: peaaegu kogu sealt tulev import koosnes mutritest ning puudus vastav poltide import. Lisaks, nagu eespool öeldud, ei pea polte tingimata kombineerima mutrite ja seibidega. See on arusaadav ka HS-koodi 7318 15 kirjelduse põhjal: “Muud kruvid ja poldid, nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma nendeta”. Lisaks on asjakohane märkida, et ühenduse tootmisharul ei ole vajalikke seadmeid mutrite tootmiseks ja ta pole väljendanud mingit kavatsust tulevikus mutreid toota.

(12)

Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 13 esitatud järeldused arvata toote määratlusest välja mutrid, mis ei ole imporditud komplektina koos juurdekuuluvate kruvide ja poltidega. Seega tuleks kooskõlas ajutise määruse põhjendustes 14 ja 105 esitatud järeldustega lõpetada menetlus Filipiinide suhtes.

(13)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitsid koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad, et mutreid ja polte turustatakse ja töötatakse välja tavaliselt koos, ning seepärast tuleks mutrite toote määratlusest väljajätmise korral ka poldid toote määratlusest välja jätta. Seda väidet nad siiski ei põhjendanud. Seepärast ja pidades silmas põhjendustes 11 ja 12 esitatud järeldusi, et mutreid ei turustata ega töötata välja koos poltidega, lükati väide tagasi ning üksnes mutrid jäeti menetlusest välja.

(14)

Lisaks kordasid mitu importijat ja nende ühendus oma nõuet piirduda uurimisel üksnes kahe KN-koodiga, nimelt 7318 15 61 (roostevabast terasest kuuskantauguga kruvid) ja 7318 15 70 (roostevabast terasest kuuskantpeaga poldid). Siinkohal osutasid nad sellele, et väidetavalt ei tooda ühenduse tootmisharu muid kinnitusdetaile, mida kõnealune uurimine hõlmas, st roostevabast terasest kinnitusdetaile ja nende osi, mis tavaliselt liigitatakse KN-koodide 7318 12 10 (muud roostevabast terasest puidukruvid), 7318 14 10 (roostevabast terasest isekeermestavad kruvid), 7318 15 30 (roostevabast terasest ilma peadeta kruvid ja poldid) ja 7318 15 51 (roostevabast terasest ühe soonega või ristuvate soontega kruvid) alla. Sellega seoses esitasid nad tõendid mõne tellimuse kohta, mida ühenduse tootjad ei olnud suutnud täita. Lisaks väideti, et polte ja kruvisid valmistatakse erinevate seadmetega.

(15)

Tuleks meenutada, et nagu ajutise määruse põhjenduses 15 on sedastatud, kinnitas uurimine, et roostevabast terasest kinnitusdetaile ja nende osi, mis kuuluvad KN-koodide 7318 12 10, 7318 14 10, 7318 15 30 ja 7318 15 51 alla, toodetakse ühenduses. Seetõttu valimisse kuuluvad ühenduse tootjad i) omavad seadmeid roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade kõnealuste muude liikide tootmiseks ja ii) konkureerivad nende liikide osas vaatlusaluse dumpinguhinnaga tootega. Teave mõnede tellimuste kohta, mida ühenduse tootmisharul ei olnud võimalik täita, on seotud väljaspool uurimisperioodi oleva ajavahemikuga, mida vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1 tavaliselt arvesse ei võeta. Igal juhul ei tõenda see asjaolu, et ühenduse tootmisharu neid tooteid ei tooda. Lisaks tehti uurimise käigus kindlaks, et vaatlusalustest riikidest pärit ebaausa dumpinguhinnaga konkurentsi puudumisel on ühenduse tootmisharu võimeline tootmist suurendama, et rahuldada nõudmist selliste toodete järele. Sellega seoses tuleb arvestada, et ühenduse tootmisharul on märkimisväärselt kasutamata tootmisvõimsust (vt tabel ajutise määruse põhjenduse 127 ees). Seetõttu ei saadud importijate väidet arvesse võtta.

(16)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad palusid toote määratlemisel piirduda KN-koodidega 7318 12 10 (muud roostevabast terasest puidukruvid), 7318 15 30 (roostevabast terasest ilma peadeta kruvid ja poldid) ja 7318 15 61 (roostevabast terasest kuuskantauguga kruvid). Nad väitsid, et polte (KN-kood 7318 15 70) ja roostevabast terasest isekeermestavaid või ühe soonega või ristuvate soontega kruvisid (KN-koodid 7318 14 10 ja 7318 15 51) ei tohiks käsitleda koos muude uuritavate kinnitusdetailidega ühte ja samasse tootekategooriasse kuuluvatena, kuna väidetavalt i) nende kinnitusdetailidel on erinevad füüsikalised omadused, tunnused ja kvaliteet, ii) neil on erinevad lõppkasutused, iii) tarbijatel on erinevad eelistused ja harjumused ning iv) neil on erinevad KN-koodid, mis nende arvates näitavad, et poldid ja kruvid ei moodusta ühte tootekategooriat.

(17)

Käesoleval juhul on uurimine näidanud, et kõikidel vaadeldavatel kinnitusdetailide liikidel on kasutaja seisukohast sarnased põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ja kasutusotstarve, st need on roostevabast terasest keermestatud metalltihvtid, mida kasutatakse osade ühendamiseks kinnitusseadistega ringliikumise abil. Seega kuuluvad kõik kõnealused kinnitusdetailid kombineeritud nomenklatuuri sama neljakohalise rubriigi alla. Niisiis tuleb taotlus vaatlusaluse toote määratluse edasise kitsendamise kohta tagasi lükata.

(18)

Kuna ei ole esitatud muid märkusi, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 10 ja 18 esitatud järeldused vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta.

(19)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei ole Taiwani eksportivate tootjate, ühenduse tootjate ja importijate väljavõttelise uuringu kohta esitatud märkusi. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 19 kuni 32 esitatud järeldused.

(20)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei ole seoses turumajandusliku kohtlemisega esitatud uusi märkusi. Käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 33 kuni 54 esitatud järeldused.

(21)

Üks Vietnami koostööd tegev eksportija väljendas pettumust, kuna tema individuaalse kohtlemise taotlus lükati tagasi, kuigi ta tegi uurimises koostööd. Ta ütles ka, et tema individuaalse kohtlemise taotluse ja kahe teise Vietnami eksportija taotluste tagasilükkamise tulemusel kehtestati sama ajutine dumpinguvastane tollimaks kõigi Vietnami eksportivate tootjate impordi suhtes.

Nagu ajutise määruse põhjenduses 60 märgitud, ei olnud kõnealune äriühing suuteline näitama, et ta täidab algmääruse artikli 9 lõikes 5 esitatud individuaalse kohtlemise tingimusi. Lisaks ei esitatud ühtegi põhjendust ega tõendit, mille põhjal oleks võinud seda järeldust muuta ning seepärast tuli algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaldada kogu Vietnami suhtes. See tähendab, et kõigi Vietnami eksportivate tootjate suhtes kohaldatakse ühte ja sama meedet.

(22)

Muude märkuste puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 55 kuni 61 individuaalse kohtlemise kohta esitatud järeldused.

(23)

Et määrata normaalväärtus eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, valiti kolmandaks turumajanduslikuks võrdlusriigiks esialgu Taiwan. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitanud ükski pool märkusi normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta võrdlusriigis. Seega kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 62 kuni 64 esitatud järeldused.

(24)

Neli Tai eksportivat tootjat väitis, et müügi-, üld- ja halduskulusid ning omamaisest müügist teises riigis, käesoleval juhul Taiwanis saadud kasumit ei saa kasutada nende normaalväärtuse arvutamiseks. Siiski, nagu ajutise määruse põhjenduses 80 märgitud, ei olnud kõnealuste eksportivate tootjate puhul tegemist samasuguse toote ega muude sama üldkategooria toodete tüüpilise müügiga tavapärase kaubandustegevuse käigus. Seepärast tuli leida muu põhjendatud meetod, millele toetuda müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi arvutamisel, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõike 6 punktis c. Sellega seoses leiti, et Taiwani müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kasutamine on kõige põhjendatum meetod, sest i) Taiwan oli samasuguse toote mahtude ja hinnakonkurentsi osas tüüpiline siseturg ning ii) Taiwani roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade tööstus kontrollib enamikku roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade tootjatest kõikides uuritavates riikides, sealhulgas mõnda Tai tootjat (vt ajutise määruse põhjendus 71). Ei esitatud teavet, mis näitaks, et selliselt arvutatud kasum ületaks muude eksportijate või tootjate tavapäraselt saadud müügikasumit sama üldkategooria toodete puhul Tais.

(25)

Normaalväärtuse kindlaksmääramisel kohaldatava metoodika kohta ei esitatud muid märkusi ja seega kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 65 kuni 72 esitatud metoodika.

(26)

Märkuste puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 73 esitatud järeldused.

(27)

Märkuste puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 74 esitatud järeldused.

(28)

Märkuste puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 76 esitatud järeldused.

(29)

Üks Taiwani eksportiv tootja esitas vastuväite metoodika kohta, mida kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramiseks vastavalt ajutise määruse põhjendusele 79. Äriühing väitis, et seal ei liigitatud vaatlusaluse toote eri liike vastavalt komisjoni antud juhistele, kuna mõned nendest kinnitusdetailidest olid erikinnitusdetailid. Ta väitis ka, et äriühing oli kohapealse kontrolli käigus tõendanud jooniste, näidiste ja müügidokumentide abil oma ühendusse eksporditud erikinnitusdetailide ainulaadseid toote omadusi.

(30)

Tõepoolest osutasid kontrollkäigu jooksul kogutud tõendid sellele, et kõnealused tooted ei kuulu uurimisega hõlmatud KN-koodide alla. Selliste asjaolude korral peeti asjakohaseks, et kõnealuste toodete eksporti kõnealuses uurimises ei arvestata. Kõnealuse äriühingu kohta tehtud järeldused, sealhulgas ajutise määruse põhjenduses 79 esitatud järeldused normaalväärtuse kohta, põhinevad tema ülejäänud ekspordil, mis on hõlmatud vaatlusaluse toote kirjeldusega.

(31)

Ülejäänud ekspordi osas tegi äriühing ettepaneku kohandada tootmiskulusid, mida kasutati tema puhul normaalväärtuse esialgseks kindlaksmääramiseks (vt ajutise määruse põhjendus 79).

(32)

Need kohandused põhinesid siiski andmetel, mida ei esitatud küsimustike vastustega ega kontrollkäigu jooksul ning seega ei olnud need kontrollitavad. Lisaks puudus olemasoleva teabe varal nende kohanduste jaoks põhjendus. Järelikult tuleb kõnealune tootmiskulusid käsitlev nõue tagasi lükata.

(33)

Veel üks Taiwani eksportiv tootja väitis, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud tootmiskuludes ning müügi-, üld- ja halduskuludes oli tehtud teatav topeltarvestus. Ta väitis, et tema küsimustiku vastuste bilansi ja kasumi tabelis esitatud müügi-, üld- ja halduskulude määr ei olnud õige ning et selle asemel tuleks kasutada kontrollkäigu jooksul märgitud müügi-, üld- ja halduskulude määra.

(34)

Sellega seoses tuleb märkida, et äriühing ei teinud enne kontrollkäiku oma bilansi ja kasumi tabelis mingeid parandusi. Äriühing esitas oluliselt muudetud tabeli müügi-, üld- ja halduskulude kohta kontrollimise kõige hilisemal etapil, kui seda kontrollida oli juba liiga hilja. Seetõttu ning kuna muudetud müügi-, üld- ja halduskuludel ei olnud seost muu olemasoleva kontrollitud teabega, lükati see väide tagasi ning dumpingu arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 8 jäeti küsimustiku vastuses esitatud bilansi ja kasumi tabelist saadud andmed endiseks.

(35)

Sama Taiwani eksportiv tootja väitis, et jäätmed tuleb tooraine kuludest maha arvata. Äriühing väitis, et kuna tootmisprotsessi käigus tekivad jäätmed, peaks olema võimalik nende müügitulu tootmiskuludest maha arvata. Siiski ei ole ta ühegi sellise tulu summat esitanud. Igal juhul ei ole muudest toodetest või kõrvalsaadustest saadud sissetulek samasuguse toote tootmiskulude arvutamise puhul oluline, sest äriühing ei ole seda moodust kulude eraldamisel tavapäraselt kasutanud. Seepärast tuleb äriühingu väide tagasi lükata ja esialgsed järeldused kinnitada.

(36)

Uut teavet ei ole esitatud ja seepärast kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 77 kuni 79 esitatud järeldused.

(37)

Üks Tai eksportiv tootja, kellel oli ka omamaist müüki, esitas mitu nõudmist seoses tootmiskulude ning müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisega, mida kasutati tema normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Lisaks teatas ta, et kui nõudmised rahuldatakse, on tema tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaine müük tüüpiline ja seda võib kasutada Tai puhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(38)

Tuleb märkida, et see äriühing esitas kontrollkäigu jooksul mitu erinevat küsimustiku vastust, mis oluliselt takistas uurimist, sest ühtegi nendest erinevatest versioonidest ei olnud võimalik tema raamatupidamiskontodega sobitada. Sellele vaatamata uuriti kogu kõnealust teavet nii palju kui võimalik kooskõlas algmääruse artikli 6 lõikega 8. Märgitakse, et tootmiskulud, mis äriühing esitas suure arvu tooteliikide kohta, olid märkimisväärselt madalad, eelkõige tooraine puhul, ning seetõttu parandati neid esialgsetes dumpinguarvutustes. Kuna äriühing ei ole esitanud põhjendatud teavet oma tootmiskulude kohta, mille põhjal tuleks dumpinguarvutusi muuta, tuleb tema väide tootmiskulude arvutamise kohta tagasi lükata.

(39)

Kõnealune eksportiv tootja väitis, et jäätmete müügist saadud tulu tuleks samasuguse toote tootmiskulude puhul toorainekuludest maha arvata. Siiski ei ole jäätmete müügitulu esitatud äriühingu bilansi ja kasumi tabelis. Igal juhul ei ole muudest toodetest või kõrvalsaadustest saadud sissetulek samasuguse toote tootmiskulude arvutamise puhul oluline, sest äriühing ei ole seda moodust kulude eraldamisel tavapäraselt kasutanud.

(40)

Seoses eksportiva tootja taotlusega kasutada teistsuguseid müügi-, üld- ja halduskulusid, tuvastati, et isegi taotluse rahuldamise korral ei oleks normaalväärtuse kindlaksmääramisel võimalik võtta aluseks äriühingu omamaist müüki, sest see ei toimunud ikkagi tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(41)

Järelikult tuleb kõnealused jäätmete ning müügi-, üld- ja halduskuludega seotud taotlused tagasi lükata ning ajutise määruse põhjenduses 80 esitatud järeldused kinnitatakse.

(42)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 81 esitatud järeldused.

(43)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse kõigi vaatlusaluste riikide jaoks ajutise määruse põhjendustes 82 kuni 91 esitatud järeldused ekspordihinna kindlakstegemise kohta vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(44)

Kuna puuduvad märkused, kinnitatakse normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta ajutise määruse põhjendustes 92 ja 93 esitatud metoodika ja järeldused.

(45)

Kuna dumpingumarginaali kindlaksmääramise osas märkusi ei olnud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 94 kuni 100 esitatud metoodika.

(46)

Kuna märkusi ei esitatud, on lõplikud dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised:

(47)

Kuna märkusi ei esitatud, on lõplikud dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised:

(48)

Kuna puuduvad märkused kahe koostööd tegeva Malaisia eksportiva tootja esialgsete dumpingumarginaalide arvutamise kohta, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 104 esitatud järeldused. Kuna Malaisia eksportivate tootjate puhul dumpingut ei täheldatud, tuleb lõpetada menetlus Malaisiast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(49)

Kuna Filipiinide olukorra kohta ei esitatud märkusi, jäeti dumpingumarginaal kindlaks määramata. Järelikult, nagu eespool põhjenduses 12 märgitud, tuleks lõpetada menetlus Filipiinidelt pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(50)

Kuna puuduvad edasised märkused Taiwani esialgsete dumpingumarginaalide arvutamise kohta, siis on vastavalt ajutise määruse põhjendustele 106 kuni 108 lõplikud dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised:

(51)

Üks Tai eksportiv tootja esitas taotluse seoses oma individuaalse dumpingumarginaali arvutamisega tooteliigi klassifikatsioonide, tootmiskoguste ja roostevaba terase kvaliteediklasside osas.

(52)

Taotlust uuriti kontrollitud teabe põhjal ning tehti teatavad asjakohased parandused, mille tulemusel määrati kindlaks muudetud individuaalne dumpingumarginaal kõnealuse eksportiva tootja jaoks. Kuna koostööd mittetegevate Tai eksportijate dumpingumarginaal määrati kindlaks koostööd tegeva Tai eksportija kõrgeima dumpingumäära alusel, muudeti dumpingu jääkmarginaali vastavalt.

(53)

Lõplikud dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on seega järgmised:

(54)

Kuna puuduvad edasised märkused Vietnami esialgse dumpingumarginaali arvutamise kohta, siis, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 110, kinnitatakse kõigi Vietnami äriühingute lõplikuks dumpingumarginaaliks, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, 7,7 %.

(55)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad vaidlustasid ajutise määruse põhjenduses 114 esitatud analüüsimeetodid, st selle, et mõned andmed olid kindlaks tehtud üksnes valimisse kuuluvate ühenduse tootjate puhul (tehingute hinnad, investeeringud ja investeeringutasuvus, palgad, tasuvus, rahavood ja kapitali kaasamise võime), samal ajal kui muude andmete hulgas (turuosa, tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht ja -väärtus, kasv, varud, tööhõive ja tootlikkus) olid veel ühe ühenduse tootja andmed, kellega koos moodustasid valimisse kuuluvad tootjad ühenduse tootmisharu. Nad väitsid, et selline lähenemisviis i) ei ole objektiivne algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses ja et ii) algmääruse artikli 17 lõige 4 sellist lähenemisviisi väidetavalt ei võimalda.

(56)

Dumpinguvastaste menetluste käigus on tavapärane analüüsida kahjutegureid kogu ühenduse tootmisharu ulatuses. Aga juhtudel, kui tootmisharusse kuulub suur arv tootjaid, kasutatakse abinõuna väljavõttelist uuringut. Väljavõttelise uuringu eesmärk on tagada, et olemasoleva aja jooksul on võimalik koguda piiratud hulgalt tootjatelt üksikasjalikud andmed ja need kontrollida. Kõnealused andmed käsitlevad näiteks hindasid, palkasid, investeeringuid, kasumit, investeeringutasuvust, rahavoogusid ja kapitali kaasamise võimet, mille puhul oleks olemasoleva aja jooksul võimatu kontrollida neid andmeid terve ühenduse tootmisharu ulatuses. Teiste tegurite puhul, nagu näiteks turuosa, müügimaht ja tootmine, on andmed tavaliselt hõlpsasti kättesaadavad terve tootmisharu kohta. Kui kahju analüüs põhineks üksnes valimisse kuuluvate tootjate andmetel, siis jääksid teiste tootjate kasutamiskõlblikud andmed tähelepanuta, mistõttu hindamine oleks puudulik. Et käesoleval juhul saaks olemasoleva aja jooksul teha võimalikult tervikliku hindamise, täiendati valimisse kuuluvatelt tootjatelt saadud kahjutegurite suundumusi käsitlevaid kontrollitud andmeid kogu tootmisharu käsitleva teabega.

(57)

Ühenduse tootmise ja ühenduse tootmisharu mõiste kohta ei ole esitatud muid märkusi ning seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 111 kuni 114 esitatud järeldused.

(58)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad väitsid, et Tai importi ei oleks pidanud hindama kumulatiivselt koos Hiina RVst, Indoneesiast, Taiwanist ja Vietnamist pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade dumpinguhinnaga impordiga, sest väidetavalt puudub koguste, keskmiste hindade ja turuosa konkurents viimati nimetatud riikidest pärit impordiga. Nad juhtisid tähelepanu sellele, et 2002. aastal langesid Tai impordi maht ja turuosa vastavalt 29 % ja 35 %-ni, samal ajal kui juba 2002. aastal võib teiste vaatlusaluste riikide osas täheldada suurenemist. Lisaks märkisid nad, et alates 2003. aastast tõusid Tai keskmised impordihinnad 2 % võrra.

(59)

Tuleks meenutada, et iga vaatlusaluse riigi impordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaalid ületavad algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratud miinimumtaset, st 2 %, ja iga vaatlusaluse riigi impordimaht ületab algmääruse artikli 5 lõikes 7 kehtestatud 1 %st turuosa künnist. Lisaks on asjakohane märkida, et analüüsis ei tohiks keskenduda 2002. aastale eraldi võetuna, vaid üldpildile vaatlusaluse perioodi jooksul, st aastast 2001 kuni uurimisperioodini. Kokkuvõttes suurenesid Tai impordi maht ja turuosa tegelikult oluliselt, kuid hinnad langesid märkimisväärselt. Seega kokkuvõttes on Tai impordi struktuur kooskõlas kõigi vaatlusaluste riikide puhul kindlakstehtud suundumustega. Lisaks sellele olid vaatlusalustest riikidest imporditud kinnitusdetailid igas mõttes ühesugused, nad on üksteisega asendatavad ning neid turustatakse ühenduses võrreldavate müügikanalite kaudu ja samasugustes äritingimustes, mis tähendab, et nad konkureerivad ühenduses toodetavate kinnitusdetailidega. Seepärast ning kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 4 kinnitatakse, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi mõjude kumulatiivne hindamine on asjakohane.

(60)

Ühenduse turu olukorra analüüsi kohta ei ole esitatud muid märkusi ning seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 115 kuni 126 esitatud järeldused.

(61)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei ole tootmise, tootmisvõimsuse ja selle rakendamise, müügimahu, müügihinna, turuosa, kasvu, varude, tööhõive, tootlikkuse, dumpingu suuruse ning ühenduse tootmisharu varasemast dumpingust toibumise kohta märkusi esitatud. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 127 kuni 133, 137, 142, 143, 145 ja 146 esitatud järeldused.

(62)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad väitsid, et valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tasuvus oli paranenud ega kajastanud mingit kahju. Lisaks väitsid nad, et ühenduse tootmisharu ei olnud saavutanud 5 % minimaalset kasumimarginaali, mida peetakse piisavaks ja saavutatavaks dumpingu puudumisel, valimisse kuuluvate ühenduse tootjate 2002. ja 2003. aastal tehtud investeeringute tõttu. Nad väitsid ka, et tähelepanuta tuleks jätta asjaolu, et ühenduse tootmisharu sai kasu madala hinnaga roostevaba terase kasutamisest, kuna seda tuleks võtta kui tavalist turuolukorda, millest kõik ettevõtjad olid kasu saanud.

(63)

Tuleks meenutada, et nagu ajutise määruse põhjendustes 149 ja 150 märgitud, ei olnud tasuvus seoses kahju kandmisega ainus ega keskne tegur. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 ei ole ükski selles artiklis nimetatud kahju tegur ei eraldi ega koosvõetuna tingimata otsustava tähtsusega ühenduse tootmisharu olukorra puhul. Investeeringud olid vajalikud konkurentsivõime säilitamiseks, nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 138, nii et sellisele investeeringule ei saa omistada negatiivset mõju tasuvusele. Lisaks nagu kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 136, oli uurimisperioodi jooksul roostevaba terase tõusvatest hindadest tulenev soodne mõju valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tasuvusele vaid ajutine ning see oli tegur, millest muud ettevõtjad võisid kasu saada väga lühikese aja jooksul.

(64)

Seega tuleb väide, et tasuvusega seotud olukord ei kajasta kahju, tagasi lükata ja ajutise määruse põhjendustes 134 kuni 136 esitatud järeldused kinnitada.

(65)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad märkisid, et suurenevad investeeringud, investeeringutasuvus, rahavood ja kapitali kaasamise võime ei viidanud kahjule.

(66)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 147 märgitud, tuleb meenutada, et selliseid tegureid nagu investeering ja kapitali kaasamise võime ei ole arvestatud kui tegureid, mis näitavad kahju vaatlusaluse perioodi jooksul.

(67)

Investeeringutasuvuse puhul tuleb vaatlusperioodi jooksul toimunud üldist paranemist vaadeldes arvestada i) valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tasuvuse ajutist ja erandlikku laadi uurimisperioodi jooksul, nagu juba öeldud ajutise määruse põhjendustes 136 ja 139, ning ii) renditud masinate suurenenud kasutamine, mida ei ole võetud arvesse kui investeeringut. Renditud kapitalikaupu ei kaasatud investeeringutesse, kuid nende suurenenud kasutamine aitas kaasa teenitud kasumile. Need on kaks põhjust, millega seletatakse investeeringutasuvuse kunstlikku suurenemist uurimisperioodi jooksul.

(68)

Rahavoogudega seoses tuleb tõdeda, et vaatlusaluse perioodi jooksul toimus langus 36 % võrra ja see näitab selgelt vaatlusaluse perioodi kahju. Seepärast tuleks ajutise määruse põhjendustes 138 kuni 141 esitatud järeldused kinnitada.

(69)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad väitsid lisaks, et käesoleval juhul tööjõukulude 10 % kasv töötaja kohta vaatlusalusel perioodil ei näita kahju.

(70)

Tuleks meenutada, et seoses palkadega on kahju kohta tehtud esialgses järelduses tunnistatud, et palkade tõus oli tasu tootlikkuse suurenemise eest ja kompenseeris inflatsiooni. Siiski peeti asjaolu, et tööhõive kahanes vaatlusaluse perioodi jooksul 5 %, kahju märgiks. Seega tuleb kinnitada ajutise määruse põhjenduses 144 esitatud järeldused.

(71)

Kokkuvõttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 147 kuni 150 esitatud järeldused. Üldiselt on negatiivse suundumuse näitajad (turuosa, kasvu ja tööhõive oluline vähenemine, tasuvuse/investeeringutasuvuse ja rahavoogude ebarahuldav paranemine) võrreldes positiivsete suundumustega (tootmise ja müügimahu mõningane suurenemine, varude vähendamine, investeeringute jätkumine, tööjõukulude vähenemine absoluutarvudes ja kapitali kaasamise võime) olulises ülekaalus.

(72)

Tai eksportivad tootjad ja importijate ühendus esitasid märkused põhjusliku seose esialgse analüüsi kohta seoses teatavate allpool esitatud teguritega. Kuna puuduvad muud märkused, kinnitatakse ajutises määruses sätestatud järeldused dumpinguhinnaga impordi mõju (ajutise määruse põhjendus 152) ja kolmandatest riikidest pärit impordi mõju (ajutise määruse põhjendused 153 kuni 159) kohta ning tarbimise arengu kohta ühenduse turul (ajutise määruse põhjendus 160).

(73)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad, üks importija ja tema ühendus osutasid tähelepanu USA dollari odavnemisest euro suhtes tulenevale mõjule, seda eelkõige 2003. aastal, mis nende väitel soodustas Hiina ja Tai eksporti ühendusse. Seega väitsid nad, et vähemalt osaliselt ei tuleks hinnalangust ja sellest tulenevat kahjustavat mõju ühenduse tootmisharule omistada Hiina RV ja Tai eksportijate dumpingule, vaid sellisele vahetuskursi arengule (Hiina RV puhul eriti jüaani ja USA dollari fikseeritud vahetuskursi tõttu).

(74)

Kõigepealt tuleb märkida, et ei ole teada kaubaarvete vääringud kõikide vaatlusaluste riikide eksporditehingute puhul. Seetõttu ei ole võimalik hinnata vahetuskursside kõikumise mõju. Lisaks ei ole kahju puhul oluline, kas madalad impordihinnad võivad olla mõningal määral tingitud ka kursimuutustest; et määrata kindlaks hinna allalöömise tase ja selle edasine mõju ühenduse tootmisharule, kasutatakse tegelikke impordihindasid uurimisperioodi jooksul. Leiti, et hinna allalöömismarginaalid on märkimisväärsed (vt ajutise määruse põhjendused 125 ja 126).

(75)

Võttes arvesse eespool öeldut, tuleb väide vahetuskursi liikumise võimaliku mõju kohta tagasi lükata.

(76)

Tai eksportivad tootjad väitsid veel, et ühenduse tootmisharu kantud kahju põhjus konkurentsivõime puudumine väidetavalt vananenud toomisseadmete tõttu.

(77)

Siiski tuleb meenutada, et ühenduse tootmisharu investeeris vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt, et asendada aegunud masinaid ja hoida tootmisseadeid ajakohasel tasemel. Seega puudub vananenud konkurentsivõimetu tootmistehnika, mille tõttu oleks võinud katkeda põhjuslik seos vaatlusalustest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi ja selle ühenduse tootmisharule kahjustava mõju vahel. Väide tuleb seetõttu tagasi lükata ja kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 161 esitatud järeldused ühenduse konkurentsivõime kohta.

(78)

Koostööd tegevad Tai eksportivad tootjad väitsid ka, et kahju võisid põhjustada ka ebastabiilsed turutingimused. Sellega seoses viitasid nad terase hinna ajutisele tõusule ja suurte klientide läbirääkimisjõule.

(79)

Märgitakse, et ajutised terase hinna tõusud ei ole tekitanud kahju valimisse kuuluvatele ühenduse tootjatele. Vastupidi, see oli neile kasulik, kuna nende tasuvus suurenes ajutiselt. Suurte klientide mõju osas märgitakse, et ebaaus konkurents dumpinguhinnaga impordi kujul soodustab oluliselt nende läbirääkimisjõudu. Seega võib täheldada otsest seost vaatlusalustest riikidest pärineva impordi ja importijate/turustajate käitumise vahel. Seepärast ei ole ühenduse turu tingimuste tõttu kadunud põhjuslik seos dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel.

(80)

Kokkuvõttes kinnitatakse põhjusliku seose kohta eespool esitatud märkuste hindamise ning ajutise määruse põhjendustes 151 kuni 162 esitatud põhjuste alusel, et ei ole muid tegureid, mille tõttu oleks võinud katkeda põhjuslik seos kõigist viiest vaatlusalusest riigist pärit kogu impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(81)

Mõned importijad/turustajad ja Tai eksportivad tootjad väitsid, et meetmed ei pruugi olla ühenduse huvides.

(82)

Importijad/turustajad märkisid, et meetmetel oleks otsene mõju nende kasumimarginaalile, kuna neil ei ole võimalik meetmete kulusid oma klientidele kõrgemate hindade kehtestamise kaudu üle kanda.

(83)

Kõigepealt tuleb märkida, et kõnealused pooled ei põhjendanud oma väiteid. Lisaks nagu ajutises määruses juba sedastatud, ei viita miski sellele, et dumpinguvastased meetmed seaksid ohtu importijate/turustajate majandusliku elujõulisuse. Lisaks olid nende kasumimarginaalid vaatlusaluse perioodi kestel ühenduse tootmisharu tasuvusest tunduvalt kõrgemad. Seepärast kinnitatakse, et eelised, mis importijad/turustajad võivad saada dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmisest, kaaluvad üles ühenduse tootmisharu huvi korvata vaatlusalustest riikidest pärinevad ebaõiglased ja kahjustavad kaubandustavad. Seega tuleb kinnitada ajutise määruse põhjendustes 164 kuni 170 esitatud järeldused.

(84)

Tai eksportivad tootjad märkisid, et meetmete kehtestamine suurendaks Euroopa autotööstuse kulusid, mis ei vastaks ühenduse huvidele. Nad siiski ei põhjendanud kõnealust väidetavat kasutajatele avalduvat mõju. Kättesaadava teabe, st ühe kasutaja (veeremsõidukite tootja) vastuse põhjal oleks meetmete mõju kasutajatele tootmisahela järgmistes etappides tühine. Ajutise määruse põhjendustes 173 ja 174 esitatud kasutajate ja tarbijate huvisid käsitlevad järeldused tuleks seepärast kinnitada.

(85)

Olles läbi vaadanud asjassepuutuvad erinevad huvid, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 163 kuni 175 esitatud põhjustel, et ühenduse üldiste huvide seisukohast ei kaalu ükski muu huvi üles ühenduse tootmisharu huvi kehtestada dumpinguvastased meetmed, mille eesmärgiks on kõrvaldada kauplemist moonutavad mõjud, mis on tingitud dumpinguhinnaga impordist.

(86)

Pidades silmas järeldusi dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta, peetakse vajalikuks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et hoida ära dumpinguhinnaga impordi tekitatav edasine kahju ühenduse tootmisharule. Kõnealuste meetmete taseme kindlaksmääramisel võeti arvesse uurimisperioodi jooksul tuvastatud dumpingumarginaale ja ühenduse tootmisharu kantud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(87)

Kahju kõrvaldamiseks vajalik hinnatõus tehti kindlaks iga ettevõtte kohta eraldi, võrreldes vaatlusaluse toote kaalutud keskmist impordihinda mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüb samasugust toodet ühenduse turul. Hinnaerinevust väljendatakse protsentides impordi CIF-väärtusest.

(88)

Mittekahjustava hinna saamiseks liideti ühenduse tootmisharu kaalutud tootmiskuludele 5 % kasumimarginaal. Märkuste puudumisel kinnitatakse kõnealune kasumimarginaal ühenduse tootmisharu kasumimarginaaliks, mille ta võiks saavutada dumpinguhinnaga impordi puudumisel. See kajastab kasumimarginaali, mis on ebaausa konkurentsi puudumisel saavutatav ühenduse tootmisharu sarnaste tooterühmade, näiteks kinnitusdetailide puhul, mis ei kuulu käesoleva uurimise käigus hõlmatud toodete KN-koodide alla.

(89)

Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks Hiina Rahvavabariigist, Indoneesiast, Taiwanist, Taist ja Vietnamist pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide impordi suhtes kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks.

(90)

Tollimaksu tasemega seoses leiti, et kahe koostööd tegeva eksportiva tootja (ühe Taiwani ja ühe Hiina RV tootja) puhul oli kahju kõrvaldamiseks vajalik tase dumpingumarginaalist madalam. Neil juhtudel peaks tollimaksu tase piirduma kahju kõrvaldamiseks vajaliku tasemega. Kõikidel muudel juhtudel tuleks kehtestada tollimaks vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 kindlaksmääratud dumpingumarginaali tasemel.

(91)

Eespool öeldu põhjal peaksid lõplikud tollimaksud olema järgmised:

(92)

Tai eksportivad tootjad juhtisid tähelepanu WTO dumpinguvastase lepingu artiklile 15, milles sätestatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise kaalumisel tuleb arvesse võtta arengumaade eriolukorda. Siiski ei tõendatud, et käesolev juhtum kahjustaks Tai olulisi huve kõnealuse artikli tähenduses. Sellistel asjaoludel leitakse, et on asjakohane kehtestada Taist pärit impordi suhtes eespool nimetatud määradega dumpinguvastane tollimaks.

(93)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit vaatlusalustest riikidest ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(94)

Taotlused kohaldada kõnealuseid äriühingutele määratavaid individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kogu vajaliku teabega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades äriühingute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(95)

Täheldatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse st määruse (EÜ) nr 771/2005 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb lõplikult sisse nõuda vastavalt käesoleva määrusega lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale. Eksportivate tootjate puhul, kelle lõplik tollimaksumäär on ajutisest tollimaksust madalam, tuleks vabastada tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplikku dumpinguvastase tollimaksu määra,