7.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/3

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 466/2001 (2) nähakse ette teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes.

(2)

Teatavad liikmesriigid on vastu võtnud või kavatsevad vastu võtta Fusarium’i toksiinide (deoksünivalenool (DON), zearalenoon (ZEA) ja fumonisiinid) piirnormid teatavates toiduainetes. Pidades silmas liikmesriikidevahelisi erinevusi piirnormides ja sellest tulenevat konkurentsi moonutamise ohtu, on turu ühtsuse tagamiseks vajalikud ühenduse meetmed, järgides proportsionaalsuse põhimõtet.

(3)

Mitmed perekonda Fusarium kuuluvad seened (tavalised mullaseened) toodavad erinevaid trihotetseenide rühma kuuluvaid mükotoksiine, nagu deoksünivalenool (DON), nivalenool (NIV), T-2 toksiin ja HT-2 toksiin, ning muid toksiine (zearalenoon ja fumonisiinid). Fusarium’e leitakse tavaliselt Ameerika, Euroopa ja Aasia parasvöötmes kasvatatud teraviljast. Mõned toksiine tekitavad Fusarium’id on võimelised tekitama kahte või mitut toksiini.

(4)

Toidu teaduskomitee on andnud mitmes arvamuses hinnangu järgmistele Fusarium’i toksiinidele: deoksünivalenool (DON) detsembris 1999, zearalenoon juunis 2000, fumonisiinid oktoobris 2000, ajakohastatud aprillis 2003, nivalenool oktoobris 2000 ning T-2 ja HT-2 toksiinid mais 2001 ja trihotetseenide rühm veebruaris 2002.

(5)

Toidu teaduskomitee leidis, et hinnatud trihotetseenide rühma suhtes ei ole olemasolevate andmete põhjal vaja kehtestada lubatud päevast kogust (TDI), ning kinnitas järgmised piirnormid:

Teistele Fusarium’i toksiinidele kinnitas toidu teaduskomitee järgmised piirnormid:

(6)

Nõukogu 25. veebruari 1993. aasta direktiivi 93/5/EMÜ (liikmesriikidelt komisjonile antava abi ja liikmesriikide koostöö kohta toidualaste küsimuste teaduslikul uurimisel) (3) raames täideti ja lõpetati 2003. aasta septembris teaduskoostöö ülesanne 3.2.10 “Fusarium’i toksiinide toiduainetes esinemist käsitlevate andmete kogumine ja EL liikmesriikide kodanike poolt toidu kaudu omastatavate koguste hindamine”. (4)

Ülesande tulemused näitavad, et Fusarium’i mükotoksiinid on ühenduse toiduahelas laialt levinud. Peamised toidu kaudu omastatavad Fusarium’i toksiinid saadakse teraviljatoodetest, eelkõige nisust ja maisist valmistatud toodetest. Samal ajal kui Fusarium’i toksiinide toidu kaudu omastamine kogu elanikkonna ja täiskasvanute rühmas jääb sageli alla asjakohase toksiini lubatud päevase koguse, on riskirühmades, näiteks imikud ja väikelapsed, nimetatud näitaja lubatud päevasele kogusele lähedane või mõnel juhul isegi ületab selle.

(7)

Deoksünivalenooli toidu kaudu omastamine väikelaste ja noorte rühmas on lähedane lubatud päevasele kogusele. T-2 ja HT-2 toksiini hinnanguline toidu kaudu omastamine oli enamikul juhtudel ajutisest lubatud päevasest kogusest suurem. Peab siiski märkima, et enamik toksiinide T-2 ja HT-2 esinemist näitavatest andmetest saadi kõrge avastamispiiriga analüüsimeetodeid kasutades, ja kui arvestada, et avastamispiiri ületanud proovide arv oli alla 20 %, mõjutas kasutatud analüüsimeetodite avastamispiir oluliselt toidu kaudu omastamist käsitlevaid andmeid. Nivalenooli toidu kaudu omastamine oli kõikidel juhtudel tunduvalt väiksem ajutiselt lubatud päevasest kogusest. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ülalnimetatud teaduskoostöö ülesandes uuritud teiste trihotetseenide (3-atsetüüldeoksünivalenool, 15-atsetüüldeoksünivalenool, fusarenoon-X, T2-triool, diatsetoksüstsirpenool, neosolaniool, monoatsetoksüstsirpenool ja verrukool) toidu kaudu omastamine vähene.

(8)

Zearalenooni keskmine päevane toidu kaudu omastamine on tunduvalt madalam lubatud päevasest kogusest, kuid tähelepanu tuleks pöörata ülesandes määratlemata elanikerühmadele, kes võivad regulaarselt suurtes kogustes tarbida zearalenooniga tugevalt saastunud tooteid, ning lastele mõeldud toidule, sest väikelaste menüü on piiratud.

(9)

Fumonisiinide hinnanguline toidu kaudu omastamine on enamiku elanikerühmade puhul tunduvalt väiksem lubatud päevasest kogusest. Fumonisiinide toidu kaudu omastamine suureneb oluliselt, kui võtta arvesse üksnes tarbijaid. Siiski on ka selle rühma puhul toiduga omastamine alla lubatud päevase koguse. 2003. aasta viljakoristuse kontrollandmed näitasid siiski, et mais ja maisitooted võivad olla väga tugevalt saastunud fumonisiinidega. Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et liiga saastunud mais ja maisitooted ei satuks toiduahelasse.

(10)

Terad nakatuvad Fusarium’idega koristuseelsel perioodil. Fusarium’idega nakatumise ja mükotoksiinide moodustamisega seoses on kindlaks tehtud mitmeid riskifaktoreid. Kasvuaegsed kliimatingimused, eriti õitsemise ajal, mõjutavad suurel määral mükotoksiinisisaldust. Teatud määral aitab Fusarium’idega saastumist vältida heade põllumajandustavade järgimine, mille abil viiakse ohutegurid miinimumini.

(11)

Rahvatervise huvides on oluline kehtestada töötlemata teraviljale piirnormid, et vältida liiga saastunud teravilja sattumist toiduahelasse ja tagada, et võetakse kõik vajalikud meetmed teravilja kasvamise, koristamise ja hoidmise ajal (rakendades häid põllumajandus-, koristus- ja säilitamistavasid). Töötlemata teravilja piirnorme on asjakohane kohaldada esmase töötlemise jaoks turuleviidava teravilja suhtes, sest sellel etapil on juba teada selle kasutusotstarve (toidu, sööda või tööstuse jaoks). Puhastamist, sorteerimist ja kuivatamist ei loeta esmaseks töötlemiseks, kuni viljatera ei mõjutata mehaaniliselt, kuid koorimist peetakse esmaseks töötlemiseks.

(12)

Piirnormid on sätestatud tasemel, mis arvestab praegust inimeste kokkupuudet kõnealuse toksiini lubatud kogusega ja mida on võimalik saavutada, järgides häid tavasid kõigil tootmis- ja tarnimisetappidel. Selline lähenemisviis tagab, et toidukäitlejad rakendavad rahvatervise kaitseks kõikvõimalikke meetmeid saastatuse vältimiseks ja/või vähendamiseks.

(13)

Maisi puhul ei ole kõigi Fusarium’i toksiinide (eriti zearalenooni ja fumonisiinide B1 ja B2) tekkepõhjused täpselt teada. Seetõttu antakse toidutöötlejatele aega mükotoksiinide tekkepõhjuste uurimiseks ja vastavate meetmete väljatöötamiseks, mis aitaksid võimaluse korral vältida nende esinemist teraviljas. Piirnorme, mis põhinevad toksiinide toiduainetes esinemist käsitlevatel praegustel andmetel, soovitatakse rakendada alates 2007. aastast juhul, kui enne seda kuupäeva ei ole sätestatud uutel andmetel põhinevaid piirnorme.

(14)

Töötlemata teravilja puhastamise ja töötlemise abil on võimalik teatud määral vähendada Fusarium’i toksiinide sisaldust töödeldud teraviljatoodetes. Seetõttu on tarbijate kaitseks asjakohane kehtestada piirnormid lõpptarbijale mõeldud teraviljatoodete suhtes, samuti on vaja rakendatavaid õigusakte. Lõpptarbijale mõeldud teraviljatoodete piirnormide kehtestamisele tuleb läheneda pragmaatiliselt. Piirnormide kehtestamine teraviljast saadud peamiste toiduainete suhtes on asjakohane ka sellepärast, et see tagab rahvatervise tõhusa kaitse.

(15)

Kuna riisis leitud Fusarium’i toksiinide tase on madal, ei kehtestata riisi ja riisitoodete suhtes piirnorme.

(16)

Koosesinemise tõttu ei ole vaja kehtestada erimeetmeid 3-atsetüül-deoksünivalenooli, 15-atsetüül-deoksünivalenooli ja fumonisiin B3 suhtes, sest deoksünivalenooli ja fumonisiin B1 + B2 suhtes kehtestatud meetmed kaitsevad elanikerühmi ka liigse kokkupuute eest 3-atsetüül-deoksünivalenooli, 15-atsetüül-deoksünivalenooli ja fumonisiin B3-ga. Sama kehtib nivalenooli kohta, mida esineb mingil määral koos deoksünivalenooliga, ning hinnangute põhjal on inimese kokkupuude nivalenooliga oluliselt alla ajutiselt lubatud päevase koguse.

(17)

T-2 ja HT-2 toksiini esinemise kohta on praegu veel vähe andmeid. Hädavajalik oleks töötada välja ja valideerida tundlik analüüsimeetod. Hinnangud toidu kaudu omastamise kohta näitavad, et T-2 ja HT-2 esinemine toidus võib olla tervistkahjustav. Tundliku meetodi väljatöötamine, esinemist käsitlevate andmete kogumine ning toksiinide T-2 ja HT-2 esinemist teraviljas ja teraviljatoodetes (eriti kaeras ja kaeratoodetes) põhjustavate tegurite uurimine on seega vajalik ja esmatähtis.

(18)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 466/2001 vastavalt muuta.

(19)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.

Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.   Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 1 ja artikli 4 lõike 3 kohaldamist, on keelatud

2.

Artiklile 5 lisatakse järgmine lõige 5:

“5.   Komisjon vaatab 1. juuliks 2008 uuesti läbi I lisa 2. jao punktid 2.4, 2.5, 2.6 ja 2.7 seoses deoksünivalenooli, zearalenooni ja fumonisiini B1 + B2 piirnormidega ja selleks, et lisada ka teraviljas ja teraviljatoodetes esinevate T-2 ja HT-2 toksiinide piirnormid.

Selleks teatavad liikmesriigid ja huvitatud isikud komisjonile igal aastal oma uuringutulemused, sealhulgas toksiinide esinemist käsitlevad andmed ning see, kas preventiivsed meetmed on aidanud vältida saastumist deoksünivalenooli, zearalenooni, T-2 ja HT-2 toksiini ja fumonisiini B1 + B2-ga.”

3.

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.