(1)

13. juulil 2004. aastal avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas (2) teadaande dumpinguvastase menetluse algatamise kohta teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärinevate magneesiumoksiidtelliste ühendusse importimise suhtes.

(2)

Menetluse algatamise aluseks oli Euroopa Tulekindlate Materjalide Tootjate Föderatsiooni (European Refractories Producers Federation – P.R.E., edaspidi “kaebuse esitaja”) 7. juuni 2004. aasta kaebus, mis esitati tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse teatavate magneesiumoksiidtelliste kogutoodangust. Kaebuses esitati ka tõendusmaterjal vaatlusaluse toote dumpingu ja sellega kaasneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon andis kaebuse esitajale, teistele ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja ühendustele, kes on teadaolevalt asjaga seotud, ning Hiina esindajatele ametlikult teada menetluse algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kaebuse esitanud tootjad, teised koostööd teinud ühenduse tootjad, eksportivad tootjad, importijad, tarnijad, kasutajad ja kasutajate ühendused tegid oma seisukohad teatavaks. Kõik huvitatud isikud, kes esitasid sellekohase taotluse ning seda üksikasjalikult põhjendasid, kuulati ära.

(5)

Võimaldamaks Hiina eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina äriühingutele turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlusvormid. Kaheksa äriühingut taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 või individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimisel tuvastatakse nende mittevastavus turumajandusliku kohtlemise tingimustele, ning üks äriühing taotles ainult individuaalset kohtlemist.

(6)

Algatamisteates viitas komisjon, et käesoleva uurimise eesmärgil võidakse kasutada väljavõttelist uurimist. Ent kuna Hiina eksportivad tootjad olid eeldatust vähem koostöövalmid, otsustati väljavõttelist uurimist mitte kasutada.

(7)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile muudele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid. Vastused saadi kahelt kaebuse esitanud ühenduse tootjalt, kolmelt muult ühenduse tootjalt, üheksalt Hiina eksportivalt tootjalt, ühelt Lõuna-Koreas asuvalt Hiina eksportijaga seotud kaubandusettevõtjalt, ühelt Mani saarel asuvalt Hiina eksportijaga seotud kaubandusettevõtjalt, kahelt ühenduses asuvalt Hiina eksportijaga seotud importijalt, viielt toorainete tarnijalt, kolmelt ühenduse sõltumatult importijalt ja kuueteistkümnelt ühenduse sõltumatult kasutajalt (terasetootjad).

(8)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu vajalikku teavet dumpingu esialgseks tuvastamiseks, dumpingu tagajärjel tekkinud kahju ja ühenduse huvide kindlaksmääramiseks ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustes:

(9)

Seoses vajadusega määrata kindlaks normaalväärtus Hiina eksportivate tootjate jaoks, kelle suhtes ei saa kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, viidi võrdlusriigi andmetele tugineva normaalväärtuse määramiseks läbi kontrollkäik järgmiste äriühingute valdustes:

(10)

Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(11)

Magneesiumoksiidtelliseid kasutatakse tavaliselt terasetootmisel terasesulatusmahutite vooderdamiseks. Toodet valmistakse üldjuhul standardsete keemiliste omaduste kohaselt kohandatuna lõppkasutaja nõuetele. Seega on üksikute tooteliikide hulk väga suur. Seetõttu on otsustatud võrdluse eesmärgil liigitada nimetatud toode teatavatesse tooterühmadesse.

(12)

Vaatlusalune toode on Hiinast pärit keemiliselt seotud põletamata magneesiumoksiidtellised, mille magneesiumoksiidi komponent sisaldab vähemalt 80 % MgO, mis võivad, kuid ei pruugi sisaldada magnesiiti (edaspidi “vaatlusalune toode”) ja mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodide ex 6815 91 00 ja ex 6815 99 10 all. Uurimine on siiski näidanud, et vaatlusalust toodet imporditi ka CN-koodide ex 6815 10 10 , ex 6815 99 90 , ex 6902 10 00 , ex 6903 90 20 ja ex 6903 90 90 (enne 1. jaanuari 2004ex 6903 90 20 ) all.

(13)

Uurimine näitas, et kõiki eelnevas põhjenduses määratletud vaatlusaluse toote liike kasutatakse samadel eesmärkidel, olenemata teatavatest erinevustest, mis muu hulgas hõlmavad erinevate toorainete suhet, lisandeid, järeltöötlemise viise ning erinevaid vorme ja suurusi.

(14)

Esiteks vaatlusaluse toote, teiseks Hiinas toodetud omamaisel turul müüdud magneesiumoksiidtelliste ning kolmandaks Hiina vastava impordihinna normaalväärtuse kindlaksmääramisel võrdlusriigiks olnud USAs toodetud ja müüdud magneesiumoksiidtelliste vahel ei tuvastatud mingeid erinevusi. Nimetatud magneesiumoksiidtellistel on samasugused füüsilised ja keemilised põhiomadused ja kasutus kui Hiinast ühendusse eksporditud toodetel.

(15)

Samuti ei leitud erinevusi vaatlusaluse toote ja kaebuse esitaja toodetud ning ühenduse turul müüdud magneesiumoksiidtelliste vahel. Nimetatud toodete füüsilised ja keemilised omadused ning kasutus on samasugused.

(16)

Sellest tulenevalt järeldatakse, et kõik magneesiumoksiidtelliste liigid kujutavad endast üht ja sama toodet ning neid käsitatakse algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

(17)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärinevat importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimismenetlustes normaalväärtus kooskõlas nimetatud artikli lõigetega 1–6 nende tootjate puhul, kes vastasid artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele. Kõnealused kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(18)

Kaheksa Hiina eksportivat tootjat taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ning täitsid eksportivatele tootjatele mõeldud turumajanduslikku kohtlemist käsitleva vormi.

(19)

Komisjon kogus ja kontrollis vaatlusaluse toote tootmise ja/või müügiga seotud kaheksa Hiinas asuva eksportiva tootja ja nimetatud tootjatega seotud äriühingute valdustes turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud teabe õigsust vajalikuks peetud määral.

(20)

Uurimisel selgus, et kaheksast Hiina eksportivast tootjast kaks vastasid kõigile turumajandusliku kohtlemise tingimustele. Turumajanduslikku kohtlemist kohaldati järgmise kahe Hiina eksportiva tootja suhtes:

(21)

Ülejäänud kuus taotlust tuli tagasi lükata. Järgnevas tabelis on algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud viie kriteeriumi kohaselt võetud kokku põhjused, miks kuue äriühingu suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(22)

Asjaomastele äriühingutele ja kaebuse esitajale anti võimalus ülalesitatud tulemuste kohta märkusi esitada.

(23)

Kõik kuus eksportivat tootjat kinnitasid, et kriteeriumidele vastavust on hinnatud ekslikult ning et nende suhtes tuleks kohaldada turumajanduslikku kohtlemist järgmistel põhjustel:

(24)

Seoses 1. kriteeriumiga väitis üks äriühing, et kuigi riigi sekkumise oht on olemas, praktikas seda siiski ei esine. Teised äriühingud viitasid 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artiklile ning kahtlesid komisjoni otsuse vastavuses WTO õigusele. Nad väitsid, et kuna uurimise jooksul ei tuvastatud toote valmistamise ega müügi osas riigimonopoli olemasolu ning kuna puuduvad tõendid, et Hiina valitsus on määranud kindlaks omamaise turu magneesiumoksiidtelliste müügihinnad, puudus äriühingutel kohustus tõendada vaba konkurentsi olemasolu ning et vastavalt sellele toimub toote valmistamine ja müük turumajanduslikes tingimustes.

(25)

Nagu esimese astme kohus on kinnitanud, lasub turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele vastavuse tõendamise kohustus eksportival tootjal. Enamgi veel, uurimise käigus leiti, et äriühing on asutatud eriõiguse (Township law) alusel, mis annab riigile rohkelt võimalusi sekkumiseks ning nimetatud seaduse kohaldamise osas ei leitud mingeid kehtivaid erandeid. Asutamislepingu sätete muutmisel jääks äriühingu staatus samaks. Leiti, et peamiste otsuste tegemisse on kaasatud ka kohalik omavalitsus. Lisaks sellele ei viidud äriühingu asutamisel ega ka hilisemal lisakapitali kaasamisel läbi sõltumatut hindamist, et tuvastada äriühingusse tehtud investeeringute vastavust keskmistele turuhindadele. Peale selle on äriühingul tegevuslitsentsi alusel võimalik tegeleda tasakaalustava kaubanduse ja vahetuskaubandusega ning selle mittetoimumist ei suudetud tõendada. Ülalnimetatu alusel järeldas komisjon, et kõnealune äriühing ei vastanud 1. kriteeriumile. Tuginedes eespool nimetatule ja algmäärusele, milles samuti kajastatakse ühenduse WTO lepingutest tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi, tuleb kõnealused väited tagasi lükata.

(26)

Seoses 2. kriteeriumiga väitsid osad äriühingud, et väidetavad puudujäägid nende raamatupidamistavades ei olnud asjakohased tuvastamaks seda, kas toote valmistamine ja müük toimub turumajanduslikes tingimustes või mitte. Lisaks sellele väitsid nimetatud äriühingud, et rahvusvaheliste standardite järgimise lisanõuete kehtestamine ei ole seotud turumajanduslike tingimuste olemasolu tuvastamisega. Nad väitsid, et sellega rikutakse ühenduse GATT/WTO lepingutest tulenevaid kohustusi, eelkõige GATT VI artikli selgitavat märkust ning 10. novembri 2001. aasta otsuse, st Hiina Rahvavabariigi ühinemisprotokolli lõike 15 punkti a alapunkti ii.

(27)

Lisaks väitsid osad äriühingud, et kehtestades rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohustuse välisriikide eksportijate suhtes, samas kui ühenduse tootmisharu suhtes seda ei kehtestata, kohaldab ühendus oma äriõiguse sätteid erapoolikult. Seega väidetakse, et ühenduse tootmisharu on asetatud soodsamasse olukorda kui eksportijad. Siiski tuleb märkida, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c alusel viidi läbi äriühingute turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele vastavuse analüüs. Kuna ühenduse tootmisharu kohta ei ole taolist hindamist teostatud, ei ole võimalik väita, et komisjon oli analüüsi teostamisel erapoolik. Seega ei ole kõnealune väide antud juhul asjakohane. Esimese väite osas tuleb märkida, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teise taande kohaselt peab komisjon uurima, kas äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning mida kohaldatakse kõikidel eesmärkidel. Kõnealused äriühingud ei vastanud viidatud kriteeriumi täitmiseks vajalikele tingimustele ning nad ei järginud raamatupidamise algpõhimõtteid. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(28)

Seoses 3. kriteeriumiga väitis üks äriühing, et nende varasid tõepoolest hinnatakse sõltumatult. Samas ei ole esitatud veenvaid tõendeid selle kohta, et varad on kirjendatud tegeliku turuväärtusega ning ei ole näidatud kõigi kulude arvestamist turuväärtusega.

(29)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse vajaduse korral tollimaks artikli 2 lõikele 7 vastavate riikide kõigi eksportijate suhtes, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5 tõendada et i) täielikult või osaliselt välisomandis olevate äriühingute või ühisettevõtete puhul on nad vabad kapitali ja kasumit kodumaale tagasi tooma; ii) nende ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud; iii) enamusosalus kuulub eraisikutele, direktorite nõukogusse kuuluvad või juhtival positsioonil olevad riigiametnikud moodustavad vähemuse või tuleb näidata, et sellest hoolimata on äriühing riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu; iv) kursside ümberarvestus toimub turukursside alusel; v) riiklik sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui üksikeksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.

(30)

Kuus eksportivat tootjat, kelle suhtes ei olnud võimalik kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid samuti individuaalset kohtlemist, juhuks kui neile turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata. Kättesaadava teabe põhjal leiti, et neist neli vastasid kõigile algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise nõuetele.

(31)

Ülejäänud kahest äriühingust ühe puhul tuvastati osaline riigi osalus nendes äriühingutes. Lisaks sellele oli äriühing asutatud Hiina eriõigusaktide alusel, mis võimaldavad riigi sekkumist. Äriühing ei suutnud tõendada, et kõnealuse äriühingu otsused võeti vastu riigipoolse sekkumiseta. Nimetatud põhjustel peeti riigi sekkumise ohtu märkimisväärseks. Lisaks on eriti tolliasutustel üldjuhul väga raske tuvastada müüdavate magneesiumoksiidtelliste tootjat. Seepärast peeti märkimisväärseks meetmetest kõrvalehoidmise ohtu seoses toodangu eksportimisega madalama tollimaksumääraga äriühingu kaudu ning seda suurendas veelgi märkimisväärne riigi sekkumise oht. Seega ei olnud täidetud algmääruse artikli 9 lõike 5 punktides c ja e sätestatud tingimused. Sellest tulenevalt otsustati kõnealuse äriühingu suhtes individuaalset kohtlemist mitte kohaldada.

(32)

Teise äriühingu puhul ei olnud äriühingu koostöövalmiduse tase ja esitatud andmed piisavad, et määrata äriühingu vastavust individuaalse kohtlemise kriteeriumidele. Näiteks ei suutnud äriühing esitada ettenähtud tähtaja jooksul usaldusväärset väljavõtet müügitehingute kohta ühendusse, mistõttu ei olnud võimalik arvestada dumpingumarginaali.

(33)

Lisaks taotles üks eksportiv tootja ainult individuaalset kohtlemist. Kõnealune äriühing müüs ühenduses asuvatele seotud äriühingutele ning samuti ühenduses asuvatele sõltumatutele osapooltele. Kuna äriühing ei esitanud nõutud teavet ettenähtud tähtaja jooksul, ei olnud võimalik kindlaks määrata, kas selle äriühingu puhul olid täidetud kõik individuaalse kohtlemise kriteeriumid ning nimetatud äriühingut tuli käsitada koostööd mittetegeva osapoolena.

(34)

Seega leiti, et individuaalset kohtlemist tuleks kohaldada järgmise nelja Hiina eksportiva tootja suhtes:

(35)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 tuleb mitteturumajanduslikest riikidest importimise korral algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis b nimetatud riikide puhul, kelle suhtes ei olnud võimalik kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, määrata normaalväärtus kindlaks võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(36)

Algatamisteates viitas komisjon oma kavatsusele kasutada Türgit sobiva võrdlusriigina, mille põhjal leitakse Hiina vastavate toodete normaalväärtus, ning kutsus huvitatud isikuid üles seda valikut kommenteerima.

(37)

Mõned huvitatud isikud olid selle ettepaneku vastu. Nad esitasid Türgi võrdlusmaana kasutamise vastu järgmised põhiargumendid:

(38)

Huvitatud isikud soovitasid sobivate võrdlusriikidena Indiat või Venemaad.

(39)

Komisjon otsis koostöövõimalusi teiste võimalike võrdlusriikidega, nagu näiteks: Venemaa, India, Jaapan, Lõuna-Korea, Ameerika Ühendriigid, Türgi, Serbia ja Montenegro ning Lõuna-Aafrika. 38st äriühingust üle kogu maailma, kellega võeti ühendust, oli vaid kaks USA äriühingut nõus koostööd tegema.

(40)

Kättesaadava teabe analüüsimisel selgus, et vaatlusaluse toote osas on USAs konkurentsivõimeline turg, kus tegutseb vähemalt kolm tootjat, ligikaudu 30 tarnijat, enam kui 15 importijat ning ligikaudu 300 kasutajat. Nagu selgitatud põhjenduses 14, ei tuvastatud vaatlusaluse toote ning Hiinas ja USA-s toodetud ja omamaisel turul müüdud magneesiumoksiidtelliste vahel mingeid erinevusi. Lisaks leiti, et üle 50 % ühe USA tootja kasutatud toorainest imporditi Hiinast ning et neis kahes riigis ei ole märkimisväärseid erinevusi magneesiumoksiidtelliste tootmisprotsesside vahel.

(41)

Ülalesitatut arvesse võttes tehakse esialgne järeldus, et Ameerika Ühendriigid olid kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 7 kõige sobivam ja vastuvõetavam võrdlusriik.

(42)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrati eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldatud, normaalväärtus võrdlusriigi tootjatelt saadud kontrollitud teabe alusel. Kuna tuvastati, et USA tootjate tehingud toimusid tavapärase kaubandustegevuse käigus, määrati normaalväärtus vastavalt kõigile hindadele, mida maksti või makstakse USA omamaisel turul tooteliikide eest, mis on võrreldavad Hiina eksportijate poolt ühendusse eksporditud tooteliikidega.

(43)

Normaalväärtus määrati kaalutud keskmise omamaise müügihinnaga, millega müüsid USA koostööd tegevad tootjad sõltumatutele klientidele samasuguse MgO-sisaldusega tooteliike. Vajaduse korral korrigeeriti saadud väärtust, võtmaks arvesse erinevate tooteliikide puhul kasutatud töötlemisviise.

(44)

Siinkohal meenutatakse, et äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, arvestati dumpingumarginaal omamaise eksportmüügi ja vaatlusaluse toote tootmiskulude kohta esitatud andmete põhjal. Nimetatud andmeid kontrolliti asjaomaste äriühingute valdustes.

(45)

Normaalväärtuse määramisel tegi komisjon esmalt iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul kindlaks, kas selle vaatlusaluse toote müük omamaisel turul oli tüüpiline võrreldes kogu selle eksportmüügiga ühendusse. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 2 peeti omamaist müüki tüüpiliseks, kui iga eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahust.

(46)

Selle alusel leiti, et ühe eksportiva tootja vaatlusaluse toote omamaise müügi kogumaht oli uurimisperioodi jooksul tüüpiline. Teise eksportiva tootja vaatlusaluse toote omamaise müügi kogumaht ei olnud uurimisperioodi jooksul tüüpiline.

(47)

Tüüpilise omamaise müügiga eksportiva tootja puhul tegi komisjon seejärel kindlaks need omamaisel turul müüdud magneesiumoksiidtelliste liigid, mis olid ühendusse eksportimiseks müüdavate tooteliikidega samasugused või otseselt võrreldavad.

(48)

Iga omamaisel turul müüdud ja ühendusse eksportimiseks müüdud magneesiumoksiidtellistega otseselt võrreldava tooteliigi puhul kontrolliti, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Teatavat liiki magneesiumoksiidtelliste omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse tooteliigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul vastas vähemalt 5 %-le ühendusse eksporditud võrreldavat liiki magneesiumoksiidtelliste müügi kogumahust.

(49)

Nimetatud analüüsi tulemusel leiti, et tüüpilise müügi kogumahuga eksportiva tootja omamaine müük oli tüüpiline vaid mõne tooteliigi osas.

(50)

Seejärel kontrollis komisjon, kas kõigi omamaisel turul tüüpilistes kogustes müüdud magneesiumoksiidtelliste omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, määrates kindlaks, kui suure osa kõnealuse magneesiumoksiidtelliste liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele.

(51)

Omamaiseid müügitehinguid käsitleti tulutoovatena, kui konkreetse tooteliigi ühikuhind oli tootmiskuludega võrdne või suurem. Seetõttu määrati kindlaks kõigi uurimisperioodi jooksul omamaisel turul müüdud tooteliikide tootmiskulud.

(52)

Nagu mainitud põhjendustes 50 ja 51, määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi omamaisest müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Juhul, kui teatava magneesiumoksiidtelliste liigi arvestuslike tootmiskuludega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud müügimaht vastas vähemalt 80 %-le selle tooteliigi müügi kogumahust, ning kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt samaväärne tootmiskuludega, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kõnealuse tooteliigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega, olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte. Kui magneesiumoksiidtelliste tulutoova müügi maht oli väiksem kui 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust, või kui selle tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus ainult asjaomase tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega juhul, kui nimetatud müügimaht vastas vähemalt 10 %-le selle tooteliigi müügi kogumahust.

(53)

Kui teatavat liiki magneesiumoksiidtelliste tulutoova müügi maht oli väiksem kui 10 % asjaomase tooteliigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset tooteliiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(54)

Ülalesitatud analüüsi tulemusel leiti, et teatavaid tooteliike müüdi tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(55)

Kõigi tooteliikide puhul, mida ei müüdud tüüpilistes kogustes või tavapärase kaubandustegevuse käigus hinna tõttu, nagu on selgitatud põhjendustes 52 ja 53, ei olnud normaalväärtuse määramisel võimalik kasutada kõnealuse tootja omamaiseid hindu ning tuli rakendada teist meetodit.

(56)

Juhul kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada, tuli arvestuslik normaalväärtus arvestada kõnealuse tootja kulude põhjal. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 liideti seega normaalväärtuse arvestamisel eksporditud liikide tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude osa ning mõistlik kasumimarginaal. Selleks kontrollis komisjon, kas omamaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(57)

Tegelikke omamaiseid üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseteks, kui asjaomase äriühingu omamaise müügi kogumahtu võis pidada tüüpiliseks võrreldes kogu eksportmüügiga ühendusse. Omamaine kasumimarginaal määrati kindlaks tavapärase kaubandustegevuse käigus müüdud tooteliikide omamaise müügi põhjal. Selleks kasutati põhjendustes 45, 48, 52 ja 53 nimetatud meetodit. Ühe äriühingu puhul oli võimalik kasutada nende enda müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit, kuna kõnealune äriühing vastas eespool nimetatud kriteeriumidele.

(58)

Teise äriühingu puhul, kelle omamaine müük oli ebapiisav, määrati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c põhjal. Leiti, et kõnealuse teise äriühingu puhul, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist ning kelle omamaine müük oli mõne tooteliigi osas tüüpiline, ei olnud normaalväärtuse arvutamisel võimalik kasutada selle äriühingu kulustruktuuri, kuna see oli sedavõrd erinev. Samas leiti, et selle mittetüüpilise omamaise müügiga äriühingu kulud on usaldusväärsed ning normaalväärtus arvutati nimetatud äriühingu andmete põhjal, kuna need olid vastavuses päritolumaa sama toote teiste eksportijate või tootjate andmetega.

(59)

Kõigi eksportijate puhul, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, toimus kogu eksportmüük ühendusse kas ühenduse sidusimportijate kaudu, väljaspool ühendust asuvate seotud äriühingute kaudu või äriühingute kaudu, kes ei olnud küll seotud eksportivate tootjatega, kuid kellega oli tihe koostöö või oli sõlmitud ainuõiguslik müügileping. Juhul, kui eksport toimus seotud äriühingute kaudu, arvestati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9. Kõigil juhtudel, mil vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 ehk tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(60)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 korrigeeriti kõiki kõnealusele importijale importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid ning mõistlikku kasumimarginaali. Sel juhul peeti sobivaks võrdlusaluseks koostööd tegevate sõltumatute importijate saadud tegelikku kasumimarginaali.

(61)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil ja samal kaubanduslikul tasandil. Selleks, et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, võeti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 arvesse hindasid ja hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavate tegurite erinevusi.

(62)

Sellele tuginedes kohandati transpordi-, kindlustus-, käitlus-, laadimis-, lisa- ja laenukulusid, vahendustasusid, impordimakse ja müügijärgseid kulusid (garantii).

(63)

Kahe äriühingu puhul, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, võrreldi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 iga ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote iga vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(64)

Nelja äriühingu puhul, kelle suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist, võrreldi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrdlusriigi puhul määratud iga ühendusse eksporditud tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust iga vastava ühendusse eksporditud tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(65)

Esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(66)

Teiste Hiina eksportijate suhtes kohaldatava dumpingumarginaali arvutamiseks määras komisjon esmalt kindlaks koostöö taseme. Selleks võrreldi Hiinast pärineva vaatlusaluse toote koguimporti, mis arvutati Eurostati andmete alusel, vastavalt põhjenduses (80) esitatud meetodile, ja Hiina eksportijatelt saadud tegelikke küsimustike vastuseid. Selle põhjal tuvastati, et koostöö tase oli madal.

(67)

Kuna koostöö tase oli madal, määrati kõigi teiste Hiina eksportijate suhtes kohaldatav dumpingumarginaal vastavalt koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutatud kõrgeimale dumpingumarginaalile, st 99,9 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata. Sellele vaatamata leiti, et üleriigiline dumpingumarginaal oli kõrgem kui kahju jääkmarginaal.

(68)

Käesoleva uurimise käigus leiti, et magneesiumoksiidtelliste tootmisega tegelesid

(69)

Leiti, et kaks koostööd tegevat ühenduse tootjat importisid vaatlusalust toodet ka Hiinast: RHI ja Refratechnik. Sellest tulenevalt kontrolliti, kas nimetatud äriühingud tuleks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 1 punktile a jätta ühenduse tootmisharu määratlusest välja.

(70)

RHI toodab ühenduses, kuid impordib vaatlusalust toodet ka Hiinas asuvast seotud ühisettevõttest RHI Liaoning. On tuvastatud, et suurem osa RHI müügist ühenduse turul toodeti uurimisperioodi jooksul ühenduses, ning ainult väike osa toodeti Hiinas. See osa on väike, kuna Hiinas valminud RHI toodang on peamiselt suunatud kiiresti kasvavale Aasia turule. RHI on samuti suurim ühenduse tootja ning selle peakorter, uurimis- ja arenduskeskus ning suurimad tootmiskohad asuvad kõik ühenduses. Seega leiti, et vaatlusaluse toote osas toimub RHI põhiline äritegevus ühenduses.

(71)

Seejärel kontrolliti importmüügi mõju äriühingu ühenduses toimuva müügi kogumahule. Leiti, et RHI ei saanud impordi edasimüügist märkimisväärset kasu. Sellele järeldusele jõuti koostööd tegevate ühenduse tootjate tasuvusmäärade võrdlemise järel.

(72)

Arvestades impordi väikest osakaalu ja kõnealuse impordiga ühenduse müügi tasuvusele kaasneva märkimisväärse kasu puudumist, tuvastati, et asjaomane äriühing ei ole olnud kaitstud kahjustava dumpingu negatiivsete tagajärgede eest. Seega leiti, et RHI väljajätmine ühenduse tootmisharu määratlusest ei oleks põhjendatud.

(73)

Refratechnik toodab samuti ühenduses ning impordib vaatlusalust toodet Hiina tootjatelt. On tuvastatud, et uurimisperioodi jooksul toodeti ligikaudu pool äriühingu Refratechnik ühenduse turul müüdavast toodangust Hiinas. Lisaks leiti, et suurem osa nende äritegevuse laiendamisest toimus Hiinast pärineva impordi suurenemise teel. Seega leiti, et äriühingu Refratechnik põhiline äritegevus ei toimunud mitte ainult ühenduses, vaid ka Hiinas.

(74)

Lisaks kontrolliti importmüügi mõju äriühingu ühenduses toimuva müügi kogumahule. Leiti, et erinevalt RHI-st sai Refratechnik impordi edasimüügist märkimisväärset kasu.

(75)

Võttes arvesse impordi suurt osakaalu võrreldes ühenduses toimuva müügi kogumahuga, asjaolu, et põhiline äritegevus näib kalduvat järk-järgult Hiinasse ning et Refratechnik sai dumpinguhinnaga impordist selgelt kasu, leitakse, et Refratechnik tuleks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 1 punktile a ühenduse tootmisharu määratlusest välja jätta ning seda käsitletakse “muu turul tegutseva ettevõtjana”.

(76)

Nelja uurimise jooksul täiel määral koostööd teinud ühenduse tootja, kaasa arvatud RHI ning välja arvatud Refratechnik, toodang oli uurimisperioodil 233 732 tonni. See moodustab 53 % ühenduse kogutoodangust ning seega moodustavad kõnealused äriühingud ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(77)

Uurimine näitas, et vaatlusalust toodet ei kasutatud magneesiumoksiidtelliste tootjate hulgas vaid enda tarbeks. Samas tootsid mõned terasetööstuse äriühingud magneesiumoksiidtelliseid enda tarbeks. Nimetatud kogus oli väike, võrreldes ühenduse tulekindlate materjalide tootjate tootmismahuga. Kuna kõnealust toodangut kasutatakse terasetööstuses ning ükski terasetööstusettevõtja ei teinud magneesiumoksiidtelliste tootjana koostööd (kuigi paljud neist said küsimustiku), ei näi kõnealuse toodangu osa ühenduse tootmisharule olulist mõju avaldavat.

(78)

Kuna ühenduse tootmisharu moodustasid neli äriühingut, kellest kaks tootsid kogumahust ligikaudu 2 %, on alljärgnevad ühenduse tootmisharu näitajad konfidentsiaalsuse tagamiseks indekseeritud.

(79)

Tarbimine määrati kindlaks ühenduse tootmisharu esitatud standardsete tööstusnäitajate põhjal tööstusharus levinud tava kohaselt. Kõnealused andmed arvutati terasetootmise aruannete põhjal (allikas – Rahvusvaheline Raua ja Terase Instituut), jagades nimetatud terasetootmiskoguse vaatlusaluse toote teadaoleva keskmise vajamineva kogusega toodetava terasetonni kohta.

(80)

Impordiandmete allikana kasutati Eurostati teavet asjaomaste CN-koodide (6815 91 00 , 6815 99 10 , 6815 10 10 , 6815 99 90 , 6902 10 00 ja 6903 90 20 ) impordimahu kohta. Nende näitajate puhul võeti saadud kogusest maha tooted, mille puhul ei olnud hinna põhjal selgelt tegemist vaatlusaluse tootega. Seda maha arvatud toodete netokogust (mis moodustas kõigi riikide arvestuses kokku 73 291 tonni ja Hiina puhul 59 831 tonni) võrreldi Hiina koostööd tegevate eksportivate tootjate poolt esitatud impordimahuga (ligikaudu 42 000 tonni). Võttes arvesse, et i) ligikaudu 13 500 tonni imporditi muudest riikidest kui Hiina; ii) ühenduse importijate ja kasutajate andmed näitasid, et toodangut imporditi koostööd mittetegevatelt Hiina eksportijatelt; ning iii) paljud teised Hiina eksportivad tootjad said küsimustiku, kuid ei teinud koostööd, peeti impordimahu hindamisel täpseks Eurostati näitajat. Lisaks teatas üks Hiina kaubandusalane ajakirjandusväljaanne (China Metallurgical News, 4. jaanuar 2004), et 2003. aastal eksporditi Euroopasse 80 000 tonni, mis viitab samuti sellele, et Eurostati näitaja uurimisperioodi kohta (59 831) ei ole sugugi liiga suur.

(81)

Andmed ühenduse tootmisharu müügi kohta ühenduse turul saadi viie koostööd teinud ühenduse tootja (kaasa arvatud Refratechnik) kontrollitud vastustest küsimustikele. Saadud jääki (st tarbimine miinus import miinus ühenduse tootmisharu müügimaht) käsitati koostööd mittetegevate ühenduse tootjate müügimahuna.

(82)

Nagu alljärgnevas tabelis esitatud, näitab kõnealune tarbimine, et vaadeldaval perioodil oli ühenduse turul vaatlusaluse toote järele stabiilne nõudlus.

(83)

Asjaomase riigi impordimaht ja turuosa on muutunud järgmiselt:

(84)

Samas kui magneesiumoksiidtelliste tarbimine jäi vaatlusalusel perioodil stabiilseks, on asjaomase riigi impordimaht kasvanud samal perioodil ligikaudu 150 %. Selle tulemusena on Hiina turuosa vaatlusalusel perioodil enam kui kahekordistunud, kasvades 6,0 %-lt 14,9 %-le.

(85)

Ülalesitatud tabelis on näidatud Hiinast pärineva impordi keskmiste hindade muutumist. Vaatlusaluse perioodi jooksul langesid hinnad 22 %.

(86)

Uurimisperioodil viidi ühenduse turul läbi müügihindade võrdlus ühenduse tootmisharu hindade ja vaatlusaluse riigi eksportivate tootjate hindade vahel. Enne võrdlust arvati hindadest maha hinnavähendid ja allahindlused. Ühenduse tootmisharu hindu korrigeeriti vastavalt tehasehindadele ning impordihindadena vaadeldi CIF-hindu ühenduse piiril.

(87)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodil müüdi vaatlusaluseid importtooteid ühenduses hindadega, mis olid ühenduse tootmisharu hindadest 16,6 % võrra madalamad. Arvestades kõnealust hinna allalöömise taset ja ühenduse tootmisharu hindade muutumist, mida on selgitatud järgnevalt, on ilmne, et hinnad olid oluliselt langenud.

(88)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas uuring dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ühenduse tootmisharule hinnangut kõikidele ajavahemikus aastast 2001 (alusaasta) kuni uurimisperioodini ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavatele asjakohastele majandusteguritele ja -näitajatele.

(89)

Allpool esitatud ühenduse tootmisharu andmed kujutavad endast kokkuvõtet nelja koostööd tegeva ühenduse tootja andmetest.

(90)

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid järgmiselt:

(91)

Ülalesitatud tabelist nähtub, et vaatlusalusel perioodil vähenes tootmine 9 % võrra. Tootmisvõimsust vähendati kulude kokkuhoiu huvides 16 %, mille tulemusena suurenes tootmisvõimsuse rakendamine 8 % võrra.

(92)

Allpool esitatud arvud annavad ülevaate varude suurusest iga perioodi lõpul.

(93)

Vaatlusalusel perioodil on varud suurenenud 8 % võrra. Tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu üldiselt valmistab vaatlusalust toodet tellimuse alusel. Sellest tulenevalt ei peetud ühenduse tootmisharu varude taset ühenduse tootmisharu olukorra hindamisel oluliseks näitajaks.

(94)

Järgnevalt esitatud arvud näitavad ühenduse tootmisharu müüki ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele.

(95)

Ühenduse tootmisharu müügimaht ja turuosa püsisid vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilsena. Samas saavutati see ainult keskmiste müügihindade 11 %-lise alandamise arvelt, sest ühenduse turule paisati dumpinguhinnaga import.

(96)

Lisaks tuleb märkida, et keskmiste hindade 11 %-line alanemine ei kajasta piisavalt olulisemate tooterühmade hindade langust. Vaatlusalust toodet kasutatakse terasetööstuses kolme liiki mahutite – valukoppade, konverterite ja elektrikaarahjude vooderdamiseks. Esialgu eksporditi Hiinast tooteid peamiselt madala hinnaklassiga kopptelliste sektoris. Vaatlusaluse perioodi jooksul hakati järjest enam importima telliseid konverterite ja elektrikaarahjude sektoris. Konverterite ja elektrikaarahjude kasutamine tuleb viia maksimumini ning selleks, et suurendada kütmiskordade arvu enne voodri vahetamist, on vaja rohkem kõrgekvaliteedilisi ja kalleid telliseid. Vaatlusaluse perioodi müügitegevuse analüüs näitas, et ühenduse tootmisharu viis oma tegevuse üle madalama müügimahuga, kuid kõrgema hinnaklassiga sektoritesse, et kaitsta end Hiina impordi surve eest. Eelnevat arvestades on selge, et mõningate tooteliikide keskmised hinnad on langenud enam kui 11 %. Näiteks suurima tellisterühma (mis sisaldab 9 % süsinikujääke ja sulatatud magneesiumoksiidi) keskmine hind langes vaatlusaluse perioodi jooksul 19 % .

(97)

Seistes silmitsi kasvava impordiga, ei suutnud ühenduse tootmisharu keskmiste hindade alandamisele vaatamata oma tegevust laiendada. Ühenduse tootmisharu oli vastupidiselt sunnitud tootmisvõimsust ja tööjõu hulka vähendama.

(98)

Järgnevalt on esitatud ühenduse müügi tasuvus käibest saadud kogutuluna.

(99)

Ajavahemikus 2001–2003 vähenes tasuvus alandatud hindade tõttu oluliselt ning see langes kokku Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi suurenemisega. Uurimisperioodi jooksul tasuvus mõnevõrra suurenes, seda peamiselt kulude kokkuhoiu tõttu. Kuigi ühenduse tootmisharu sai uurimisperioodi jooksul kasumit, oli kasumitase tunduvalt madalam kui seda liiki tööstusharult võiks dumpinguhinnaga impordi puudumisel oodata. Vaadeldes andmeid 2001. aasta kohta, mil dumpinguhinnaga impordi turuosa oli veel suhteliselt madal, võib näha, et eeldatav kasumitase oleks tunduvalt kõrgem.

(100)

Investeeringutasuvuse, rahakäibe ja investeeringute muutused on kirjeldatud järgmises tabelis.

(101)

Tuleb märkida, et ülalesitatud investeeringutasuvuse näitajad peegeldavad suuresti samas esitatud tasuvuse (käibest saadud kogutulu) näitajaid. Rahakäibe näitajad sarnanevad samuti tasuvuse näitajatele, kuna rahakäive vähenes ajavahemikus 2001–2003 ning suurenes mõnevõrra uurimisperioodil. Investeeringutasuvus ja rahakäive vähenemise põhjustas asjaolu, et keskmised müügihinnad langesid kiiremini kui müüdud toodangu keskmised kulud.

(102)

Ühenduse tootmisharu on enda investeeringuid suurendanud. Investeeringuid on tehtud peamiselt seadmete ja masinate väljavahetamiseks, mitte niivõrd uute tootmishoonete rajamiseks.

(103)

Ühenduse tootmisharu võime kaasata kapitali nii välistelt rahastajatelt kui emaettevõtjatelt ei kannatanud vaatlusaluse perioodi jooksul oluliselt, sest äriühingud kuuluvad suurematesse kontsernidesse. Seega hinnatakse kapitali kaasamise võimet peamiselt kontserni tugevuse, mitte niivõrd asjaomase majandusharu omaduste põhjal. Seega ei ole nimetatud tegur käesoleva uurimise seisukohalt asjakohane.

(104)

Ülalmärgitust nähtub, et ühenduse tootmisharus vähendati 2001. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni töötajate arvu. 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel toimunud töötajate arvu kasvu võib selgitada tootmise kasvuga. Tootlikkus oli kõnealuse perioodi jooksul üldjoontes stabiilne.

(105)

Palgad vähenesid oluliselt 2002. aastal, kuid on seejärel jäänud kuni uurimisperioodi lõpuni stabiilsele tasemele. Selle põhjuseks oli nimetatud aastal rakendatud ümberkorraldusprogramm, mida tõendavad ülalesitatud tootlikkuse ja töötajate arvu näitajad.

(106)

Täpsem ülevaade dumpingumarginaalidest on esitatud eespool dumpingut käsitlevas osas. On selge, et need marginaalid on minimaalsest suuremad. Dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda arvestades ei saa pidada tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks.

(107)

Ühenduse tootmisharu ei toibu hetkel varasema dumpingu või subsideerimise mõjudest, kuna taolisi uurimismenetlusi ei ole eelnevalt läbi viidud.

(108)

Siinkohal meenutatakse, et kuigi ühenduse tootmisharu müügimaht ja turuosa ühenduses olid suhteliselt stabiilsed, langesid selle keskmised hinnad vaatlusaluse perioodi jooksul 11 % võrra, vaatamata tootevaliku laiendamisele kõrgema hinnaklassi tooteliikidele. Olenemata kulude kokkuhoiust, vähenes kasumitase märkimisväärselt, mille tulemusena oli uurimisperioodil saadav kasum 2001. aasta kasumitasemest 55 % võrra madalam ning tunduvalt väiksem kui dumpinguhinnaga impordi puudumisel eeldatav kasumitase.

(109)

Ühenduse tootmisharu halvenevat olukorda vaatlusalusel perioodil kinnitab samuti vähenenud tootmismaht ja tootmisvõimsus, palkade, töötajate arvu, investeeringutasuvuse, rahakäibe vähenemine ja kasvu puudumine, olenemata asjaolust, et keskmisi hindu alandati 11 % võrra.

(110)

Nimetatud negatiivsed arengud leidsid aset ajal, mil tootlikkus oli üsna stabiilne, investeeringud kasvasid ning tootmisvõimsuse rakendamine oli suurem. Varude ja kapitali kaasamise võimega seotud arenguid ei peetud ülalnimetatud põhjustel olulisteks näitajateks.

(111)

Võttes arvesse kõiki kõnealuseid näitajaid, on jõutud esialgsele järeldusele, et ühenduse tootmisharu on uurimisperioodil kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(112)

Lisaks kontrolliti, kas Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel on põhjuslik seos. Peale dumpinguhinnaga importi uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud ühenduse tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(113)

Siinkohal meenutatakse, et vaatlusalusel perioodil suurenes Hiinast pärineva impordi maht ligikaudu 150 % ning selle turuosa suurenes 118 % võrra. Lisaks langesid Hiinast pärineva impordi hinnad 22 % (vt põhjendus 85) ning toimus hindade märkimisväärne allalöömine (vt põhjendus 87). Vastuskaaluks kõnealusele impordile säilitas ühenduse tootmisharu oma müügimahu (et mitte ohustada mastaabisäästu), kuid oli sunnitud enda hindu oluliselt alandama. Nimetatud hindade langus põhjustas muu hulgas tasuvuse 55 %-lise vähenemise. Kõnealune tasuvus on tunduvalt madalam kui seda liiki tootmisharult võiks eeldada ning see ei ole enam jätkusuutlik.

(114)

On väga ebatõenäoline, et kolmandatest riikidest, nagu Korea Vabariigist ja Brasiiliast pärinev import võis kaasa aidata ühenduse tootmisharu kahju tekitamisele. Muudest riikidest kui Hiinast pärineva impordi turuosa oli uurimisperioodil vaid ligikaudu 3 %. Lisaks sellele olid Korea Vabariigi ja Brasiilia (st riikide, kust tulid muudest riikidest kui Hiinast pärit impordi kõige suuremad kogused) keskmised impordihinnad vastavalt 25 % ja 47 % kõrgemad kui Hiinast pärineva impordi hinnad. Seega saab nimetatud riikide turuosa ja suhteliselt kõrgete hindade tõttu järeldada, et nende tekitatud kahju võis olla vaid minimaalne või olematu.

(115)

Osad huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tulekindlate materjalide tootjate liigne tootmisvõimsus oli sundinud ühenduse tootmisharu konkureerimise eesmärgil alandama hindu kahjustava tasemeni. Uurimise käigus tuvastatud vaatlusaluse perioodi tootmisvõimsuse rakendamise tase, mis on esitatud indekseeritud kujul põhjenduses 90, ei toetanud siiski kõnealust väidet liigse tootmisvõimsuse kohta. Pigem näitas see tootmisvõimsuse taseme vastavust terasetööstuse ja muude sarnaste tööstusharude tasemele. Kuigi on ilmne, et tootmismahtu on vähendatud ning hinnad on langenud, on see toimunud peamiselt vastukaaluks Hiinast pärinevale dumpinguhinnaga impordile. Komisjon märgib samuti, et ühenduse tulekindlate materjalide tootmisharu suurem ümberkorraldamine oli toimunud juba 1990ndate lõpus.

(116)

Väideti seda, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju põhjuseks oli tehniline progress, mille tulemusena saadi vastupidavamad tellised ning tõhusam terase tootmisprotsess. Uurimise käigus märkisid mitmed terasetootjad, et tehnilise progressi tulemusena oli magneesiumoksiidtelliste tarbimine ühe tonni terasetoodangu kohta vähenenud.

Ülalesitatud tabelist nähtub, et magneesiumoksiidtelliste kasutamise osa oli terase tootmisel vaid ligikaudu 2 %. Sedavõrd väikese osakaalu vähenemisega ei oleks võimalik selgitada müügihindade ja tasuvuse langust, nagu on selgitatud kahju käsitlevas osas eespool. Seega leitakse, et telliste parema tehnilise kvaliteedi mõju ei saanud olla ühenduse tootmisharule tekitatud kahju oluline põhjus.

(117)

Uurimise jooksul leiti, et osad terasetootjad toodavad jätkuvalt magneesiumoksiidtelliseid teatud määral ise. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud tegevus oleks uurimisperioodi jooksul kasvanud. Lisaks, kuna ükski terasetootja ei teinud magneesiumoksiidtelliste tootjana koostööd, oli selge, et kõnealune tootmisharu ei avaldanud ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale mingit mõju.

(118)

Lisaks peetakse kahju tekitanud teguriks dollari ja euro vahetuskurssi. See võib omada tähtsust, sest Hiina jüaan on pikka aega olnud dollariga seotud ning väidetakse, et dollari/euro vahetuskursside kõikumine on suurendanud Hiina tootjate huvi ühendusse eksportimise vastu.

(119)

Samas ei ole dollari langus euro suhtes alati ühildunud impordimahu kasvuga. Vahetuskursid hakkasid langema 2002. aasta juunis, samas kui impordimahu märkimisväärne suurenemine sai alguse 2001. aastal. Lisaks tuleks märkida, et Hiinast ühendusse importimise veohinnad on vaatlusaluse perioodi jooksul oluliselt tõusnud. Kui Hiinast pärinev import suurenes ainuüksi seetõttu, et vahetuskursside kõikumine oli loonud paremad turutingimused, oleks import pidanud eeldatavalt vähenema või stabiliseeruma siis, kui suuremad veohinnad on taoliste vahetuskursside kõikumise tasakaalustanud. Kuigi see tasakaalustamine leidis ka tegelikkuses aset (vaatlusaluse perioodi viimase 15 kuu jooksul tõusid veohinnad ligikaudu 25 % (allikas: P&O Nedlloyd)), on impordimaht sellele vaatamata jätkuvalt suurenenud.

(120)

Seega tehakse esialgne järeldus, et ühenduse tootmisharu kantud kahju võis vaevalt põhjustada vahetuskursside mõju.

(121)

Mõned huvitatud isikud väitsid samuti, et ühenduse tootmisharu tekitas endale ise kahju, kuna importis vaatlusalust toodet Hiinast. Siinkohal meenutatakse, et ühenduse tootmisharusse kuuluv RHI importis uurimisperioodil Hiinast 5 % kogu ühenduse turu müügimahust. Samas oli kõnealuse impordi osakaal ja hinnaerinevus ühenduse müügiga võrreldes suhteliselt väike ning ei oleks turgu oluliselt mõjutanud.

(122)

Uurimisperioodi jooksul eksportis ühenduse tootmisharu ligikaudu 27 % oma tootmismahust. Ekspordimaht vähenes asjaomase perioodi jooksul üsna vähesel määral. Samas oli kõnealuse ekspordi tasuvus suurem kui ühenduse turul toimuv müük ning seega ei saanud see avaldada negatiivset mõju ühenduse tootmisharu kantud kahjule.

(123)

Tuleks meenutada, et käesoleval juhul on kahju puhul tegemist peamiselt tasuvust vähendava hinnalangusega. Pidades silmas asjaolu, et Hiinast pärineva impordi kiire kasv alandas oluliselt ühenduse tootmisharu hindasid, ei viita miski sellele, et muud eespool nimetatud tegurid oleksid ühenduse tootmisharule põhjustatud olulise kahju puhul omanud märkimisväärset tähtsust. Ühtki muud tegurit, mis oleks võinud olla olulise kahju põhjuseks, uurimise käigus ei leitud.

(124)

Ülalesitatud analüüsi põhjal, mille käigus uuriti kõigi teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu olukorrale, jõutakse esialgsele järeldusele, et Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel on põhjuslik seos.

(125)

On uuritud, kas on olemas kaalukaid põhjusi, mille alusel võiks järeldada, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine vaatlusalusest riigist pärineva impordi suhtes ei oleks ühenduse huvides. Komisjon saatis importijatele, tööstustarbijatele ja tarnijatele küsimustikud. Täidetud küsimustikud saadi tagasi 14 kasutajalt, viielt tarnijalt ja kolmelt sõltumatult importijalt.

(126)

Koostööd tegevatelt isikutelt saadud teabe põhjal on tehtud järgmised järeldused.

(127)

Siinkohal meenutatakse, et ühenduse tootmisharu koosnes neljast tootjast, kelle vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud töötajate arv on ligikaudu 800. Lisaks tuletatakse meelde, et ühenduse tootmisharu ülalesitatud majandusnäitajad peegeldavad vaatlusaluse perioodi jooksul halvenevaid finantstulemusi. Vaatamata olukorra teatavale paranemisele uurimisperioodi jooksul, ei suutnud ühenduse tootmisharu Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi tõttu saavutada rahuldavat finantsolukorda.

(128)

On selge, et kui meetmeid ei kehtestata, lõpetatakse tootmine üha enamates ühenduse tootmisettevõtetes ning terasetootjad on üha rohkem sunnitud kasutama Hiina toodangut. Maailmas on hetkel vähe tootmiskohti ning suur osa toorainest (eelkõige magneesiumoksiid) asub Hiinas. Seega ei ole kolmandates riikides suuremahulisi tarneallikaid. Teisest küljest saaks ühenduse tootmisharu eelneva põhjal ilmselgelt kasu dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest.

(129)

Seega tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastased meetmed oleksid ühenduse tootmisharu huvides.

(130)

Sõltumatute importijate küsimustiku täitsid neli äriühingut, kuigi uurimisperioodil importisid vaatlusalust toodet neist vaid kaks. Koostööd tegevad importijad olid meetmete kehtestamise vastu, väites, et ühenduses olid vaid üksikud suured tulekindlate materjalide tootjad ning et Hiina päritolu telliste import oli ühenduse turul konkurentsi suurendanud. Meetmete kehtestamisel ning hindade tõstmisel võivad Hiina äriühingud vähendada müüki ühendusse ning importijad kannataksid seeläbi kauplemise ja tasuvuse vähenemise tõttu kahju.

(131)

Üks importija väitis, et tal võib osutuda vajalikuks sulgeda kaheksa töötajaga äriühing, kuna vaatlusalune toode moodustab selle äritegevusest peamise osa. Samas ei ole dumpinguvastaste meetmete eesmärgiks impordi keelustamine ega ka importijate tegevuse tõkestamine ühenduses. Kuna esitatud meetmed mõjutavad vaid suhteliselt väikest osa ühenduse terasetööstuse kogukuludest ning Hiina eksportivate tootjate ja ühenduse kasutajate vahel on väljakujunenud konkreetsetel tehnilistel nõuetel põhinevad ärisuhted, jätkub importijate tavapärane äritegevus tõenäoliselt ka siis, kui dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatakse dumpinguvastased meetmed.

(132)

Lisaks leiti, et teise importija puhul ei kaasneks meetmete kehtestamisega mingeid olulisi tagajärgi, kuna vaatlusalune toode moodustab tunduvalt vähem kui 1 % asjaomase äriühingu kogukäibest.

(133)

Uurimise käigus koostööd teinud tarnijad toetasid menetlust. Kaks äriühingut, kes olid varustanud ühenduse tootmisharu magneesiumoksiidtelliste peamise tooraine – ülepõletatud magnesiidiga – väitsid, et Hiina tooraine ning hiljem ka Hiina magneesiumoksiidtelliste turuletulekuga olid nad mõned aastad tagasi sunnitud lõpetama tarned tulekindlate materjalide tööstusele.

(134)

14 toodet kasutavat äriühingut, st terasetootjat, esitasid täidetud küsimustikud ning üks tootja ja Wirtschaftsvereinigung Stahl (Saksa Teraseühendus) esitasid märkusi. Lisaks toetas veel üks toodet kasutav äriühing ühenduse tootmisharu esitatud kaebust, kuid ülejäänud terasetööstuse äriühingud olid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu. Ühtekokku esindasid toodet kasutavad äriühingud ligikaudu 38 % ühenduse magneesiumoksiidtelliste tarbimisest.

(135)

Tulekindlate materjalide tootjad on terasetööstuse jaoks strateegiliselt väga olulised. Kogu toodetud terast kasutatakse konverterites, ahjudes ja valukoppades, mida vooderdatakse magneesiumoksiidtellistega. Tulekindlate materjalide tootmisega tegeleva äriühingu töös esinevad raskused võivad seega tootmise seiskumise, parandustööde ja ohutusküsimuste tõttu põhjustada olulisi tagasilööke. Seega on kõnealuse toote puhul väga oluline hea tehniline tugi ja kõrge kvaliteet, st vastupidavad tellised. Nimetatud kõrgete tehniliste nõuete tõttu nõuab tarnijaga suhete loomine kaua aega, suuri investeeringuid ja uurimistööd. Lisaks oleks ühe Hiina tootja asendamine teise tootjaga väga raske. Terasetootjate kinnitusel on koostöös Hiina tootjate ja nende ühenduse importijatega tehtud viimasel kahel aastal olulisi edusamme, mis seisneb eelkõige suurendatud tõhususes ja tehtud uuendustes.

(136)

Meetmete kehtestamise vastu seisvad äriühingud kardavad, et meetmete kasutuselevõtu tagajärjel võib tekkida tõsine piisava tehnilise toega toodetud kvaliteetsete telliste puudujäägi oht. Nad kardavad, et meetmete kehtestamisega kaoksid Hiina tootjad ühenduse turult. Lisaks asuvad magneesiumoksiidtelliste peamise tooraine, magnesiidi põhilised leiukohad Hiinas. Seega kardavad terasetööstuse ettevõtjad, et meetmete kehtestamisega võidakse ohustada ettevõtjate suhteid Hiina tooraine tarnijatega.

(137)

Nagu varem kinnitatud, ei ole dumpinguvastaste meetmete eesmärgiks impordi keelustamine ega terasetootjate tegevuse tõkestamine ühenduses. Seega võiks mittekahjustav import endiselt ühenduse turule jõuda. Sellest tulenevalt võiksid Hiina eksportijatega loodud suhted jätkuda ka siis, kui dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatakse dumpinguvastased meetmed. Seda kinnitab asjaolu, et vaatlusalune toode moodustab vaid väheolulise osa terasetootjate kõigist tootmiskuludest ning seega on meetmete mõju kasutajate kuludele mittearvestatav (vt põhjendust 143 allpool).

(138)

Lisaks tuleks märkida, et vaatlusalune toode on terasetööstuse jaoks strateegilise tähtsusega. Kui meetmeid ei kehtestata, on pikemas perspektiivis oht, et vaatlusaluse toote tootmine siirdub Hiinasse. Võttes arvesse oluliste tootjate puudumist muudes kolmandates riikides, ei ole selline Hiinast pärinevale impordile tuginemine terasetööstuse jaoks ilmselt elujõuline stsenaarium.

(139)

Lisaks puuduvad põhjendatud tõendid selle kohta, milline on võimalik mõju tooraine kättesaadavusele nende terasetootjate puhul, kes toodavad magneesiumoksiidtelliseid ise.

(140)

Toodet kasutav tööstusharu väitis, et meetmed tugevdaks väheste oluliste tootjatega turu struktuuri. Kasutajad väitsid, et konkurentsi puudumine oli 1990ndatel toimunud tulekindlate materjalide tootmisega tegelevate äriühingute ühinemiste ja omandamiste tulemuseks.

(141)

Ühenduse turu suurima tootja turuosa oli uurimisperioodil ligikaudu 30 %, mis ei ole turu kontrollimiseks ja valitsemiseks tõenäoliselt piisav. Seda toetab asjaolu, et Hiinast pärinev import on ühenduse suurima tootja turuosa vähendanud. Nagu eespool märgitud, jätkub kõnealune import tõenäoliselt ka meetmete kehtestamise järel. Lisaks toodavad mitmed ühenduse väikeettevõtjad, sealhulgas ka mõned terasetootjad magneesiumoksiidtelliseid ise, ning uurimisel ei leitud tõendeid selle kohta, et ühenduse turu suuremad ettevõtjad oleksid turgu väidetaval määral valitsenud. Kuna konkurentsivastase käitumise kohta tõendeid ei leitud, on esitatud väide alusetu ja põhjendamatu.

(142)

Terasetootjad väitsid samuti, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega magneesiumoksiidtelliste impordi suhtes kaasneks eriti hinnatundlikul teraseturul lisakulud, eelkõige seoses ühenduseväliste terasetootjate konkurentsiga. Seega mõjutaksid dumpinguvastased tollimaksud terasetööstuse konkurentsivõimet, seda eriti olukorras, kus turgudel on väga suur surve teiste toorainete kasutamiseks terasetoodete osas.

(143)

Samas näitavad toodet kasutava tööstusharu küsimustike vastused, et kulud magneesiumoksiidtellistele moodustavad tunduvalt vähem kui 1 % kogukuludest. Seega oleks kavandatavate dumpinguvastaste tollimaksude mõju terasetootmise kogukuludele väheoluline. Lisaks sellele viitavad terasetööstuse hiljutised arengud selgelt oluliselt tõusnud müügihindadele ja tasuvusele, millest tulenevalt väheneb veelgi magneesiumoksiidtelliste olulisus asjaomases müügikäibes.

(144)

Ülalesitatut arvesse võttes on ebatõenäoline, et dumpinguvastased meetmed põhjustaksid ühenduse turul varude puudujääki või konkurentsi puudumist, eelkõige seetõttu, et Hiina magneesiumoksiidtelliste turuosa säilimine on tõenäoline. Seoses kulude kasvuga leiti, et see oleks väheoluline ning ei avaldaks olulist mõju terasetööstuse konkurentsivõimele. Seega leitakse esialgselt, et kasutajate huvid ei takista meetmete kehtestamist.

(145)

Meetmete kehtestamine asjaomastest riikidest pärinevate magneesiumoksiidtelliste impordi suhtes oleks selgelt ühenduse tootmisharu huvides. Nii importijate/kaubandusettevõtjate kui ka kasutajate tööstusharude puhul on magneesiumoksiidtelliste hindadele avaldatav võimalik mõju eeldatavalt väheoluline. Erinevalt sellest on ühenduse tootmisharu turuosa kaotus, hindade alanemine ja tasuvuse vähenemine selgelt suurema tähtsusega.

(146)

Ülalmärgitut arvesse võttes on jõutud esialgsele järeldusele, et puuduvad mõjuvad põhjused mitte kehtestada Hiinast pärinevate magneesiumoksiidtelliste impordi suhtes dumpinguvastaseid tollimakse.

(147)

Dumpingu, kahju ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(148)

Meetmed tuleks kehtestada tasemel, mis oleks piisav mainitud impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlakstehtud dumpingumarginaali. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaks ühenduse tootmisharul võimaldama katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada ühenduses seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Tuginedes dumpinguhinnaga impordi esinemisele eelnevale kasumitasemele, oli arvutuses kasutatav maksueelne kasumimarginaal 8 % käibest. Sellest lähtudes arvutati ühenduse tootmisharu samasuguse toote jaoks välja mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna saamiseks lisati tootmiskuludele nimetatud 8 %-line kasumimarginaal.

(149)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes kaalutud keskmist impordihinda keskmise mittekahjustava hinnaga. Impordihindu suurendati 10 % võrra kolmel põhjusel. Esiteks asusid ühenduse tootmisharu tootmiskohad terasetehaste läheduses, samas kui sadamatest ühendusse imporditava kauba transpordi- ja kindlustuskulud olid üldjuhul kõrgemad. Teiseks sisaldas ühenduse tootmisharu asjaomaste terasetehaste ostuhind ka tehnilisele toele tehtud kulutusi, samas kui eksportijate hind seda üldjuhul ei sisaldanud. Kolmandaks toimus kogu ühenduse tootmisharu müük lõppkasutaja tasandil, samas kui paljud imporditehingud toimusid kaubandusettevõtjate tasandil, millega kaasnesid lisakulud.

(150)

Nimetatud võrdluse tulemusel saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana keskmisest impordi CIF-hinnast. Nagu selgitatud põhjenduses 11, kasutati võrdluse tegemiseks tootekoodide rühmitusi.

(151)

Ajutised kaalutud keskmised kahjumarginaalid äriühingutele, kelle suhtes kohaldati individuaalset või turumajanduslikku kohtlemist, olid järgmised:

(152)

Kõigi teiste Hiina eksportijate suhtes kogu riigi lõikes kohaldatava kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamise puhul tuleks meenutada, et koostöö tase oli madal. Seetõttu arvutati marginaal nende koostööd tegevate eksportijate andmete alusel, kelle suhtes ei kohaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist. Kuna see kahju kõrvaldamist võimaldav tase leiti olevat madalam kui eespool loetletud äriühingute jaoks kehtestatud kõrgeim kahjumarginaal ning selleks, et mitte ergutada koostööst keeldumist, määrati üleriigiliseks kahjumarginaali tasemeks eelnevalt kehtestatud kõrgeim marginaal ehk 66,1 %.

(153)

Eelnimetatut silmas pidades leiab komisjon, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiinast pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga peaksid kehtestatavad dumpinguvastased tollimaksumäärad olema dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Kuna koostöö tase oli madal, tuleks jääkmarginaal kehtestada koostööd tegevate eksportivate tootjate kohta arvutatud kõrgeima marginaali tasemel, st 66,1 % CIF-hinnast ühenduse piiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud. Käesolevas määruses nimetatud äriühingute individuaalsed dumpinguvastased tollimaksumäärad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega peegeldavad need nimetatud äriühingute puhul uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõigi teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi korral, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga mainimata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib “kõigi teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(154)

Kõik taotlused nimetatud äriühingute individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (nt pärast üksuse nime muutmist või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleks viivitamata saata komisjonile (3) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige nime muutmisega või uute tootmis- ja müügiüksustega kaasnevate muudatuste kohta äriühingu tootmise, omamaise ja eksportmüügiga seotud tegevuses. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades äriühingute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(155)

Kavandatavad dumpinguvastased tollimaksud on järgmised.

(156)

Hea haldustavana tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul võivad endast teada andnud huvitatud isikud algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda enda ärakuulamist. Lisaks sellele tuleks märkida, et käesoleva määruse eesmärkidel tollimaksu kehtestamise kohta tehtud järeldused on esialgsed ning võivad vajada läbivaatamist lõpliku tollimaksu kehtestamiseks.