Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32005H0187

    EÜ: Komisjoni soovitus, 2. märts 2005, nõukogu direktiivi 95/53/EÜ kohase loomasöötade kooskõlastatud kontrolliprogrammi kohta aastaks 2005 (EMPs kohaldatav tekst)

    ELT L 62, 9.3.2005, p. 22–29 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
    ELT L 272M, 18.10.2005, p. 136–143 (MT)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2005/187/oj

    9.3.2005   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 62/22


    KOMISJONI SOOVITUS,

    2. märts 2005,

    nõukogu direktiivi 95/53/EÜ kohase loomasöötade kooskõlastatud kontrolliprogrammi kohta aastaks 2005

    (EMPs kohaldatav tekst)

    (2005/187/EÜ)

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 25. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/53/EÜ, milles määratakse kindlaks loomasöötade ametliku kontrollimise põhimõtted, (1) eriti selle artikli 22 lõiget 3,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Liikmesriigid tõdesid 2004. aastal, et teatavaid asjaolusid tuleks 2005. aastal kontrollida kooskõlastatud programmi raames.

    (2)

    Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiviga 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta (2) kehtestati aflatoksiini B1 maksimumsisaldus söötades, puuduvad ühenduse eeskirjad teiste mükotoksiinide, näiteks ohratoksiin A, zearalenooni, desoksünivalenooli ja fumonisiinide kohta. Teabe kogumine nende mükotoksiinide esinemise kohta pistelise proovivõtu meetodil võiks olla kasulik olukorra hindamiseks õigusaktide väljatöötamise eesmärgil. Lisaks esineb koristus-, ladustamis- ja transporditingimuste tõttu teatavate söödatoorainete nagu teravilja ja õliseemnete puhul eriline mükotoksiinisaaste oht. Kuna mükotoksiinisisaldus erineb aastast aastasse, on asjakohane koguda andmeid järjestikuste aastate ning kõigi mainitud mükotoksiinide kohta.

    (3)

    Antibiootikume, välja arvatud koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid, võib turustada ja kasutada söödalisanditena ainult 31. detsembrini 2005. Eelmised kontrollid antibiootikumide ja koktsidiostaatikumide esinemise kohta teatavates söötades, kus need ained ei ole lubatud, viitavad selliste rikkumiste jätkumisele. Selliste leidude sageduse ja kõnealuse küsimuse tundlikkuse tõttu on kontrollide jätkamine õigustatud.

    (4)

    Oluline on tagada, et tõhusalt kohaldatakse asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud piiranguid loomse päritoluga söödatoorainete kasutamise kohta söödas.

    (5)

    On asjakohane tagada, et sigadele ettenähtud segasööda mikroelementide vase ja tsingi sisaldus ei ületa maksimumsisaldust, mis on ette nähtud komisjoni 25. juuli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1334/2003, millega muudetakse mitmete mikroelementide gruppi kuuluvate söödalisandite lubamistingimusi. (3)

    (6)

    Käesoleva soovitusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

    SOOVITAB JÄRGMIST:

    1.

    Liikmesriikidel soovitatakse 2005. aastal viia läbi kooskõlastatud kontrolliprogramm, et kontrollida järgmist:

    a)

    mükotoksiinide (aflatoksiin B1, ohratoksiin A, zearalenoon, desoksünivalenool ja fumonisiinid) sisaldus söötades, näidates analüüsimeetodi; proovivõtumeetod peaks hõlmama nii pistelisi kui ka plaanilisi proove; plaanilise proovivõtu korral peaksid proovideks olema söödatoorained, mille puhul kahtlustatakse kõrgemat mükotoksiinide sisaldust, nagu näiteks teraviljad, õliseemned, õlipuuviljad, nende saadused ja kõrvalsaadused, ning söödatoorained, mida on pikka aega ladustatud või transporditud kaugelt üle mere; aflatoksiin B1 puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata ka lüpsiloomadele, v.a lüpsilehmad, ettenähtud segasöötadele; kontrollide tulemustest aru andes tuleks kasutada I lisas toodud näidist;

    b)

    teatavate konkreetsete loomaliikide ja -kategooriate puhul lubatud või keelatud antibiootikumid, koktsidiostaatikumid ja/või histomonostaatikumid, mis esinevad sageli eelsegudes, mis ei ole ravimsöödad, ja segasöötades, milles need raviained ei ole lubatud; kontrollide eesmärgiks peaks olema leida kõnealuseid raviaineid eelsegudes ja segasöötades, kui pädev asutus peab eiramiste tuvastamist tõenäolisemaks; kontrollide tulemustest aru andes tuleks kasutada II lisas toodud näidist;

    c)

    piirangute rakendamine loomse päritoluga söödatoorainete tootmise ja kasutamise suhtes, nagu on sätestatud III lisas;

    d)

    vase- ja tsingikogused sigadele ettenähtud segasöötades, nagu on sätestatud IV lisas.

    2.

    Liikmesriikidel soovitatakse lisada lõikes 1 sätestatud kooskõlastatud kontrolliprogrammi tulemused eraldi peatükina kontrollitegevuste aastaaruandesse, mis tuleb edastada 1. aprilliks 2006 kooskõlas direktiivi 95/53/EÜ artikli 22 lõikega 2 ja ühtlustatud aruandenäidise viimase versiooniga.

    Brüssel, 2. märts 2005

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Markos KYPRIANOU


    (1)  EÜT L 265, 8.11.1995, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/46/EÜ (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 55).

    (2)  EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/100/EÜ (ELT L 285, 1.11.2003, lk 33).

    (3)  ELT L 187, 26.7.2003, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2003 (ELT L 317, 2.12.2003, lk 22).


    I LISA

    Teatavate mükotoksiinide (aflatoksiin B1, ohratoksiin A, zearalenoon, desoksünivalenool, fumonisiinid) sisaldus söötades

    Kõigi kontrollitud proovide üksiktulemused; lõike 1 punktis a nimetatud aruandenäidis

    Söödad

    Proovivõtt (pisteline või plaaniline)

    Mükotoksiinide liik ja sisaldus (μg/kg sööda kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %)

    Liik

    Päritoluriik

    Aflatoksiin B1

    Ohratoksiin A

    Zearalenoon

    Desoksünivalenool

    Fumonisiinid (1)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Pädev asutus peaks ühtlasi märkima järgmised andmed:

    aflatoksiini B1 maksimumkoguste ületamisel võetavad meetmed;

    kasutatud analüüsimeetod;

    tuvastamispiirid.


    (1)  Fumonisiinisisaldus tähendab fumonisiinide B1, B2 and B3 summat.


    II LISA

    Teatavate söödalisandina keelatud raviainete esinemine

    Teatavad antibiootikumid, koktsidiostaatikumid ja muud raviained võivad ametlikult esineda teatavatele loomaliikidele ja -kategooriatele ettenähtud eelsegude ja segasöötade lisanditena, kui need vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (1) artikli 10 nõuetele.

    Keelatud raviainete esinemist söötades käsitletakse rikkumisena.

    Kontrollitavad raviained tuleks valida järgmisest loetelust:

    1.

    Ainult teatavate loomaliikide või -kategooriate puhul söödalisandina kasutada lubatud raviained:

     

    avilamütsiin

     

    dekokinaat

     

    diklasuriil

     

    flavofosfolipool

     

    halofuginoon-hüdrobromiid

     

    naatriumlasalotsiid A

     

    maduramütsiinammoonium alfa

     

    monensiinnaatrium

     

    narasiin

     

    narasiin – nikarbasiin

     

    robenidiinhüdrokloriid

     

    salinomütsiinnaatrium

     

    semduramütsiinnaatrium

    2.

    Raviained, mida ei lubata enam kasutada söödalisanditena:

     

    amproolium

     

    amproolium/etopabaat

     

    arprinotsiid

     

    avopartsiin

     

    karbadoks

     

    dimetridasool

     

    dinitolmiid

     

    ipronidasool

     

    metikloorpindool

     

    metikloorpindool/metüülbensokaat

     

    nikarbasiin

     

    nifursool

     

    olakvindoks

     

    ronidasool

     

    spiramütsiin

     

    tetratsükliinid

     

    tülosiinfosfaat

     

    virginiamütsiin

     

    tsinkbatsitratsiin

     

    teised antimikroobikumid

    3.

    Raviained, mida ei ole kunagi lubatud kasutada söödalisanditena:

     

    muud ained

    Kõigi mittevastavate proovide üksiktulemused; lõike 1 punktis b nimetatud aruandenäidis

    Sööda liik (loomaliik ja -kategooria)

    Tuvastatud aine

    Leitud sisaldus

    Eiramise põhjus (2)

    Võetud meetmed

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Pädev asutus peaks ühtlasi märkima järgmised andmed:

    katseproovide koguarv;

    uuritud ainete nimetused;

    kasutatud analüüsimeetod;

    tuvastamispiirid.


    (1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

    (2)  Keelatud aine söödas esinemise põhjus pädeva asutuse uurimise järeldusena.


    III LISA

    Loomse päritoluga söödatoorainete tootmise ja kasutamise piirangud

    Ilma et see piiraks direktiivi 95/53/EÜ artiklite 3–13 ja artikli 15 kohaldamist, peaksid liikmesriigid 2005. aasta jooksul läbi viima kooskõlastatud kontrolliprogrammi, et määratleda, kas loomse päritoluga söödatoorainete tootmise ja kasutamise piiranguid on järgitud.

    Veendumaks eelkõige, et tõhusalt kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) (1) IV lisas sätestatud keeldu sööta töödeldud loomseid valke teatavatele loomadele, peaksid liikmesriigid rakendama konkreetset plaanilistel proovivõttudel põhinevat kontrolliprogrammi. Kooskõlas direktiivi 95/53/EÜ artikliga 4 peaks kõnealune kontrolliprogramm põhinema riskistrateegial, mis hõlmab kõiki rajatiseliike, kus sööta toodetakse, käsitsetakse ja loomadele manustatakse. Liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu võimaliku riskiga seotud kriteeriumide määratlemisele. Igale kriteeriumile omistatud kaal peaks olema võrdeline riskiga. Kontrolli sagedus ja tegevuskohas analüüsitud proovide arv peaks olema vastavuses kõnealusele tegevuskohale määratud riskikaalude summaga.

    Kontrolliprogrammi koostamisel tuleks arvesse võtta järgmisi näidistegevuskohti ja kriteeriume:

    Tegevuskoht

    Kriteeriumid

    Kaalukus

    Söödaveskid

    Kahe liiniga söödaveskid, milles toodetakse mäletsejaliste ning muude loomade kui mäletsejaliste segajõusööta, mis erandkorras sisaldab töödeldud loomset valku

    Söödaveskid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille vastavus nõuetele on kaheldav

    Söödaveskid, milles töödeldakse suurel hulgal kõrge valgusisaldusega importsööta, näiteks kalajahu, sojajahu, maisigluteenjahu ja valgukontsentraate

    Söödaveskid, mille toodangust suure osa moodustab segajõusööt

    Ristsaastumise oht, mis tuleneb ettevõttesisesest töökorraldusest (silode kasutusotstarve, liinide tõhusa lahushoidmise kontroll, koostisainete kontroll, ettevõttesisene labor, proovivõtumeetodid jne)

     

    Piiripunktid ja muud sisenemiskohad ühendusse

    Suur/väike sööda impordimaht

    Kõrge valgusisaldusega söödad

     

    Põllumajandusettevõtted

    Paiksed segurid, milles erandkorras kasutatakse töödeldud loomset valku

    Põllumajandusettevõtted, kus peetakse mäletsejalisi ja muid liike (ristsaastumise oht)

    Põllumajandusettevõtted, kes ostavad pakendamata sööta

     

    Vahendajad

    Kõrge valgusisaldusega sööda laoruumid ja vaheladustamine

    Pakendamata sööda suur kaubandusmaht

    Välismaal toodetud segasööda vahendajad

     

    Teisaldatavad segurid

    Mitmele liigile sööta tootvad segurid

    Segurid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille vastavus nõuetele on kaheldav

    Kõrge valgusisaldusega sööta töötlevad segurid

    Suuri söödakoguseid tootvad segurid

    Suurt hulka põllumajandusettevõtteid, ka mäletsejalisi pidavaid ettevõtteid teenindavad segurid

     

    Transpordivahendid

    Töödeldud loomsete valkude ja söötade veoks kasutatavad sõidukid

    Sõidukid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille vastavus nõuetele on kaheldav

     

    Kõnealuste näidistegevuskohtade ja kriteeriumide asemel võivad liikmesriigid edastada komisjonile oma riskianalüüsi hiljemalt 31. märtsiks 2005.

    Plaanilist proovivõtmist tuleks kasutada partiide või juhtude puhul, kui ristsaastumine keelatud töödeldud valkudega on kõige tõenäolisem (nt esimene partii pärast sellise sööda vedu, mis on sisaldanud kõnealuses partiis keelatud loomset valku, tootmisliinide tehniliste probleemide või muudatuste korral, puistematerjali mahutite või silode muudatuste korral).

    2005. aastal peaksid liikmesriigid keskenduma suhkrupeedilõikude ja imporditud söödatooraine analüüsimisele.

    Liikmesriigis tuleks aastas teha vähemalt 10 kontrolli 100 000 tonni toodetud segajõusööda kohta. Ametlikke proove tuleks liikmesriigis võtta vähemalt 20 aastas 100 000 tonni toodetud segajõusööda kohta. Alternatiivmeetodite heakskiitmiseni tuleks proovide analüüsimisel kasutada mikroskoopuurimist, nagu on kirjeldatud komisjoni 23. detsembri 2003. aasta direktiivis 2003/126/EÜ loomse päritoluga osiste määramise analüüsimeetodi kohta söötade ametlikul kontrollimisel. (2) Igasuguse loomse koostisosa sisaldust söödas tuleks pidada söödaga seotud keelu rikkumiseks.

    Kontrolliprogrammide tulemused tuleks komisjonile edastada, kasutades järgmisi vorme.

    Kokkuvõte loomse päritoluga sööda kasutamise piiranguid (keelatud loomsete valkude söötmist) käsitlevatest kontrollidest

    A.   Dokumenteeritud kontrollid

    Etapp

    Nende kontrollide arv, mis hõlmavad töödeldud loomse valgu sisalduse kontrolli

    Nende rikkumiste arv, mis ei põhine laboratoorsetel analüüsidel, vaid näiteks dokumentide kontrollimisel

    Söödatooraine import

     

     

    Söödatooraine ladustamine

     

     

    Söödaveskid

     

     

    Paiksed segurid/teisaldatavad segurid

     

     

    Sööda vahendajad

     

     

    Transpordivahendid

     

     

    Põllumajandusettevõtted, kus peetakse muid loomi kui mäletsejalisi

     

     

    Põllumajandusettevõtted, kus peetakse mäletsejalisi

     

     

    Muu: …………………….

     

     


    B.   Söödatoorainetest ja segasöötadest proovi võtmine ja kontroll töödeldud loomsete valkude sisalduse kindlakstegemiseks

    Tegevuskoht

    Töödeldud loomsete valkude sisalduse kontrolliks võetud ametlike proovide arv

    Mittevastavate proovide arv

    Sisaldavad maismaaloomade töödeldud loomseid valke

    Sisaldavad kalade töödeldud loomseid valke

    Söödatoorained

    Segasöödad

    Söödatoorained

    Segasöödad

    Söödatoorained

    Segasöödad

    Mäletsejalistele

    Muudele kui mäletsejalistele

    Mäletsejalistele

    Muudele kui mäletsejalistele

    Mäletsejalistele

    Muudele kui mäletsejalistele

    Import

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Söödaveskid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Vaheladustamine/ladustamine

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Transpordivahendid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Paiksed segurid/teisaldatavad segurid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Põllumajandusettevõtted

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Muud: ………….

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C.   Kokkuvõte mäletsejalistele ettenähtud söötade proovidest leitud keelatud töödeldud loomsete valkude kohta

     

    Proovivõtmise kuu

    Saastatuse liik ja määr

    Kohaldatud karistused (või muud meetmed)

    1

     

     

     

    2

     

     

     

    3

     

     

     

    4

     

     

     

    5

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    (1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 214/2005 (ELT L 37, 10.2.2005, lk 9).

    (2)  ELT L 339, 24.12.2003, lk 78.


    IV LISA

    Sigadele ettenähtud segasöötade vase- ja tsingisisaldust puudutavate kõikide proovide (nii vastavate kui mittevastavate) üksiktulemused

    Segasööda liik (loomaliigid ja -kategooriad)

    Mikroelement (vask või tsink)

    Leitud sisaldus (mg/kg täissööta)

    Maksimumsisalduse ületamise põhjus (1)

    Võetud meetmed

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    (1)  Pädeva asutuse läbiviidud uurimise järeldusena.


    Top