EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32005D0122

2005/122/EÜ: Komisjoni otsus, 30. juuni 2004, riigiabi kohta, mida Madalmaad kavatsevad anda neljale laevatehasele kuue laevaehituslepingu jaoks (teatavaks tehtud numbri K(2004) 2213 all) (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 39, 11.2.2005, p. 48–52 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2005/122(1)/oj

11.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 39/48


KOMISJONI OTSUS,

30. juuni 2004,

riigiabi kohta, mida Madalmaad kavatsevad anda neljale laevatehasele kuue laevaehituslepingu jaoks

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 2213 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/122/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest alapunkti,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse komisjoni laevaehitusele antavat abi käsitlevat raamistikku, (1)

on nimetatud sätete kohaselt palunud huvitatud isikutel esitada oma märkused (2) ja võtnud need märkused arvesse.

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

Madalmaad teavitasid 9. septembri 2002 kuupäevaga dateeritud kirjas komisjoni abist. Komisjonile saadeti lisateavet 30. jaanuari 2003, 16. mai 2003, 16. juuli 2003 ja 16. septembri 2003 kuupäevaga dateeritud kirjadega.

(2)

Komisjon teavitas 11. novembri 2003 kuupäevaga dateeritud kirjas Madalmaid otsusest algatada kõnealuse abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus. Madalmaad vastasid 28. novembri 2003 ja 12. detsembri 2003 kuupäevaga dateeritud kirjadega.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamisest on avalikustatud Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon palub huvitatud isikutel esitada selle abiga seonduvad märkused.

(4)

Komisjon on saanud huvitatud isikutelt märkuseid. Komisjon edastas märkused Madalmaadele kommenteerimiseks ning sai kommentaarid 23. märtsi 2004 kuupäevaga dateeritud kirjaga.

II.   ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(5)

Kõnealust abi on kavandatud anda toetustena kokku 21,6 miljoni euro ulatuses kuuele laevaehituslepingule. Lepingud on sõlmitud nelja Hollandi laevatehasega: Bodewes Scheepswerven BV, Bodewes Scheepswerven Volharding Foxhol, Scheepswerf Visser ja Scheepswerf de Merwede. Abi pakuti laevatehastele eeldusel, et komisjon on selle heaks kiitnud.

(6)

Nimetatud abi eesmärgiks on kohandada seda abiga, mille Hispaania on Madalmaade väitel andnud mõnedele Hispaania eralaevatehastele, mis konkureerivad eespool mainitud lepingute saamise eest. Madalmaade andmeil väidetav Hispaania poolt eraldatud abi tähendas 9–13 protsendilist hinnaalandust. Kõik kõnealused tellimused läksid Madalmaade laevatehastele. Osa laevadest on hetkel ehitamisel ja osa on juba üle antud. Teatatud Madalmaade poolt antud abi puudutavad andmed on esitatud tabelis 1.

TABEL 1

Teatatud abi, laevad ja abi saanud laevatehased

(miljonit eurot)

Teatise number

Abi saanud laevatehas

Laevad

Abi suurus

N 601/2002

Bodewes Scheepswerven BV

4 konteinerlaeva

[…] (3)

N 602/2002

Bodewes Scheepswerven BV

3 ro-ro tüüpi laeva

[…]

N 603/2002

Visser

Arktika traaler

[…]

N 604/2002

Bodewes Scheepswerven BV

4 mitmeotstarbelist prahilaeva

[…]

N 605/2002

Bodewes Volharding Foxhol

6 konteinerlaeva

[…]

N 606/2002

De Merwede

2 süvendus-ekskavaatorit

[…]

(7)

Madalmaade ametiasutuste arvamuse kohaselt võib kavandatavat abi anda vastavalt ekspordikrediidi toetusi käsitlevas kavas (Besluit subsidies exportfinancieringsarrangementen, BSE) sisalduvatele niinimetatud kohandamissätetele (Matchingfonds zwaar), mille komisjon kiitis esimest korda heaks 24. juuni 1992 kuupäevaga dateeritud kirjaga (SG (92) D/8272 – abi N 134/92). (4) Kavva on mitmel korral sisse viidud muudatusi, mis on täpsemalt komisjoni poolt heaks kiidetud 12. detsembri 1997 kuupäevaga dateeritud kirjas (SG(97) D/10395 (abi N 337/97). (5) Otsusega kiideti kava heaks alates 1997. aastast kuni 2002. aasta lõpuni.

(8)

Menetlust alustati järgnevate asjaoludega seonduvate kahtluste tõttu:

(a)

komisjoni arvates on abi, mida tahetakse kohandada mõne teise ELi liikmesriigi poolt antud ebaseadusliku abiga, vastuolus EÜ asutamislepinguga ja komisjon kahtleb selle ühisturuga kokkusobivuses. Sellega seoses kahtles komisjon, kas Madalmaade abikava vastu võtmine oleks õigustanud kohandamist ELi mõne teise liikmesriigi poolt antud abiga;

(b)

kuigi selline kohandamine olekski kava põhjal ELis lubatud, kahtleb komisjon, kas juhtumis järgitakse menetlusi reeglitevastase abi andmiseks “kohandamise eeldusel”;

(c)

lisaks sellele kahtleb komisjon, kas abi võib heaks kiita nõukogu laevaehitusmääruse (6) artikli 3 lõike 4 alusel, sest kõnealune artikkel käsitleb laevaomanikele antavaid ekspordikrediite, Madalmaade teatis aga hoopis laevatehastele antavat abi.

III.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(9)

Märkuseid saadi abisaajate esindajatelt ning kolmandalt osapoolelt, kes palus oma isikut mitte avalikustada. Kõigi nende isikute arvates tuleks abi heaks kiita. Sellega seoses rõhutavad nad, et komisjon kiitis heaks kohandamiskava ning et väidetava Hispaania antud abi kohta esitati piisavalt tõendeid. Lisaks sellele ei eitanud Hispaania nende arvates abi mitteandmist piisavalt selgelt.

(10)

Lisaks tõdeb abisaajate esindaja, et kava vastuvõtmist käsitlevates komisjoni otsustes ega kava käsitlevate dokumentide tekstides ei viidata kuskil sellele, et abi kohandamine oleks lubatud ainult juhul, kui oleks tegemist ELi välise kolmandast riigist pärineva konkurendiga. Lisaks sellele teatas ta, et abi aluseks on heakskiidetud kava ja seetõttu on tegemist kehtiva abiga, mille tõttu ei saa seda hinnata laevaehitusmääruse alusel.

IV.   MADALMAADE MÄRKUSED

(11)

Madalmaade arvates tegutses ta kohandamiseeskirjade (BSE-kava) kohaselt. Komisjon kiitis need eeskirjad heaks ja need on asjassepuutuvate OECD eeskirjadega kooskõlas. Madalmaad osutavad, et BSE-kava ei välista abi kohandamist juhul, kui tegemist on mõne teise ELi liikmesriigi poolt antud abiga. Selle kohaselt on menetlustes võidud piisava kindlusega tõdeda, et Hispaania on tõepoolest abi andnud. Seepärast leiavad Madalmaad, et neil on õigus anda kohandatud abi ja et abisaajatel on õiguspärane ootus sellise abi andmisele.

(12)

Madalmaade arvates on tegemist kehtiva abiga, sest selle aluseks on heakskiidetud kava. See, et Madalmaade ametiasutused otsustasid sellest hoolimata teatise tegemise kasuks, tulenes Madalmaade majandusministri ja konkurentsiküsimustega tegeleva voliniku kirjavahetusest. Madalmaade ametiasutuste arvates oleks komisjon pidanud soovitama Madalmaadele sobivaid meetmeid enne, kui see algatas ametliku uurimismenetluse. Lisaks sellele leiavad Madalmaad, et laevaehitusmääruse (EÜ) nr 1540/98 artikli 3 lõikel 4 põhinevad komisjoni kahtlused, mis puudutavad õigust anda toetusi laevatehastele laevaomanikele antavate laenuvõimaluste arvelt, on alusetud, sest õiguslik alus peaks tekkima nõukogu otsustega, mille aluseks on OECD ekspordikrediiti käsitlevad eeskirjad.

V.   ABI HINDAMINE

(13)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimata niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on kaubavahetuse mõjutamise kriteerium täidetud siis, kui abisaaja ettevõte teostab majandustegevust, mis on seotud liikmesriikidevahelise kaubandusega.

(14)

Komisjon tõdeb, et Madalmaad kavatsevad anda laevaehituseks mõeldud abi neljale laevatehasele nagu eespool kirjeldatud. Komisjoni arvates tegelevad abisaajad liikmesriikidevahelise kaubandusega seotud majandustegevusega. Meetmete võtmise väidetavaks aluseks on (ebaaus) konkurents teise liikmesriigi laevatehase poolt. Komisjoni arvates kuulub teatatud abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alla.

(15)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt võib ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasobivalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Selle artikli alusel kiideti 1992. aastal heaks esialgne BSE-kava ja 1997. aastal muudetud kava. Kava üldsätetes tõdeti siiski, et EMÜ asutamislepinguga vastuolus olevad abitaotlused lükatakse tagasi.

(16)

Lisaks sellele on komisjon selgitanud laevaehitusele antavat abi käsitlevate eeskirjade tõlgendusi laevaehituse riigiabi raamistikus, mida kohaldatakse ajavahemikus 1. jaanuar 2004 kuni 31. detsember 2006. Varasemalt reguleeriti laevaehitusele antavat abi laevaehitusmäärusega.

(17)

Euroopa Ühenduste Kohus on selgelt väljendanud põhimõtet, mille kohaselt liikmesriik ei pea üksinda tasakaalustama mõne muu liikmesriigi poolt antud ebaseaduslikust abist tekkivaid järelmõjusid. Täpsemalt on kohus leidnud, et abi ei saa põhjendada mõne muu liikmesriigi poolt antud ebaseadusliku abiga. (7) Komisjon tõdeb, et teatatud abi eesmärk on kohandada abi ELi teise liikmesriigi antud väidetavalt ebaseadusliku abiga. Seepärast on kõnealune abi vastuolus asutamislepingu üldiste põhimõtetega. Teatatud abi on EÜ asutamislepinguga vastuolus ja seepärast ei saa seda heaks kiita.

(18)

Kuna Madalmaad väidavad, et abi sobib kokku BSE-kavaga ja seepärast ka EÜ asutamislepinguga, hindas komisjon sedagi asjaolu. Komisjon järeldab, et teatatud abi ei saa selle kava põhjal kahel põhjusel heaks kiita.

(19)

Esiteks kehtis BSE-kava heakskiitmist käsitlev komisjoni otsus vaid 2002. aasta lõpuni. Kuna teatatud abi käsitlevate komisjoni otsuste aluseks peavad olema otsuse tegemise hetkel kehtivad õigusaktid, ei saa komisjon abi heaks kiita sellise abikava põhjal, mille heakskiitmist puudutav otsus enam ei kehti.

(20)

Teiseks arvab komisjon, et isegi kui kõnealune abikava oleks veel kehtinud, ei lubatud selle alusel anda abi, mille eesmärgiks oli kohandada abi mõne teise liikmesriigi poolt väidetavalt antud abiga.

(21)

Komisjoni otsuste mõnede osade alusel võib tõdeda, et ELi siseselt antud kohandatud abi ei olnud nende otsuste kohaselt lubatud:

(a)

esiteks kava heakskiitmist käsitlevas komisjoni otsuses tõdetakse, et “EMÜ asutamislepinguga vastuolus olevad abitaotlused lükatakse tagasi”. Seega eeldati kavalt lisaks komisjoni heakskiidule ka seda, et selle kohaldamisel järgitakse EÜ asutamislepingu üldiseid sätteid;

(b)

teiseks märkis komisjon 1997. aastal tehtud otsuses (N 337/97) muudetud kava kohta enne kava hindamist üldiselt, et “kuigi mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele on tõenäoliselt vähem tajutav abi andmisel väljaspool ELi toimuvatele tehingutele, (8) ei saa sellist mõju eelnevalt välistada”. See näitab selgelt, et muudetud kava on seotud väljaspool ELi toimuvatele tehingutele antava abiga.

(22)

Madalmaade ametiasutused on väitnud, et komisjon poleks pidanud alustama ametlikku uurimismenetlust abi kohta, mis määrati heakskiidetud kava alusel. Selle asemel oleks komisjon pidanud soovitama Madalmaadele asjakohaseid meetmeid.

(23)

Sellega seoses märgib komisjon, et abist teatasid Madalmaad. Kuigi teatamise hetkel oli abikava olemas, millele Madalmaad ka viitasid, hakkas komisjon nimelt Madalmaade teatise alusel menetlema kõnealust juhtumit sihtotstarbelise abina, mitte abikava kohaldamisena. Lisaks tuli abist eraldi teatada, sest see ei kuulu komisjoni poolt heakskiidetud kava alla. Komisjoni kohuseks oli algatada asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 vastav menetlus juhul, kui ta kahtles abi ühisturuga kokkusobivuses.

(24)

Lisaks on komisjon arvamusel, et käesoleva juhtumi puhul ei ole täidetud kõik BSE-kavas püstitatud tingimused. Eelkõige ei ole Hispaania poolt antud ebaseadusliku abi kohta esitatud piisavalt tõendeid. Madalmaade ja võimalike abisaajate tehtud märkused ei kõrvalda seega mingil juhul kahtlusi, mis esitati menetluse algatamist käsitlevas otsuses. Komisjoni arvates välistasid Hispaania ametiasutused selgelt abi andmise. Riigiabimenetlustes peab komisjon lõpus toetuma selle liikmesriigi ütlustele, kes annab või on väidetavalt andnud abi.

(25)

Kuna laevu käsitlevas OECD leppes sisaldub kohandamissäte, uuris komisjon menetluse algatamise käigus ka võimalust kiita abi heaks otse laevaehitusmääruse artikli 3 lõike 4 põhjal, mida asendab nüüdseks laevaehituse riigiabi raamistiku lõik 3.3.4. Selles sätestatakse, et “Riiklikult toetatavate laenuvõimaluste kujul kodu- või välismaistele laevaomanikele või kolmandatele isikutele laevaehituseks … antavat abi võib  (9) pidada ühisturuga kokkusobivaks ning seda ei arvestata ülemmäära sisse (tegevusabi), kui see vastab … OECD käsitlusleppes laevade ekspordikrediidi kohta sätestatud tingimustele”, sest OECD käsitluslepe laevade ekspordikrediidi kohta sisaldab kohandussätteid.

(26)

Sellega seoses märgib komisjon kõigepealt, et ei kiida heaks kohandamist mõne teise liikmesriigi poolt väidetavalt antud abiga. Seepärast ei saa seda määrust kohaldada käesolevale juhtumile. Komisjoni arvates annab sõnastus “võib” talle õiguse jätta see määrus kohaldamata abile, mille eesmärgiks on kohandada seda mõne teise liikmesriigi väidetavalt antud abiga. Teiseks tuletab komisjon meelde, et pole saanud uut teavet, mis kõrvaldaks komisjoni kahtlused, mille kohaselt oli piisavalt tõendeid Hispaania väidetavalt antud abi kohta (vt punkti 24 eespool). Kolmandaks kinnitab komisjon vastavalt menetluse algatamist käsitlevas otsuses sätestatule, et määruses on tegemist laevaomanikele (või kolmandatele isikutele) antud laenudega, uurimise all olev juhtum aga puudutab laevatehastele antud abi. Komisjon ei nõustu ka Madalmaade seisukohaga, et abi tuleks hinnata ainult OECD ekspordikrediidi eeskirjadel põhinevate nõukogu otsuste alusel. Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast laevaehituseks antavat abi tuleb tingimata hinnata komisjoni enda poolt kehtestatud reeglite (laevaehituse riigiabi raamistik) alusel, et oleks võimalik rakendada asutamislepinguga ette nähtud erandeid ühisturuga kokkusobimatust riigiabist.

(27)

Komisjon leiab, et ei ole olemas muud õiguslikku alust, mille alusel teatatud riigiabi võiks heaks kiita. Madalmaade ametiasutused pole tuginenud ka ühelegi muule asutamislepingu erandile.

(28)

Nagu juba mainitud, ei saanud BSE-kava kõnealusele juhtumile kohandada ning seepärast ei saa ka heaks kiita abisaajate õiguspäraseid ootusi. Mingil juhul ei saa abisaajad tugineda õiguspärastele ootustele, sest Madalmaad andsid abi tingimusel, et komisjon selle heaks kiidaks.

VI.   JÄRELDUS

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Madalmaad kavatsevad anda Bodewes Scheepswerven BV-le [… eurot], Scheepswerf Visserile [… eurot], Bodewes Scheepswerf Volharding Foxholile [… eurot] ja Scheepswerf De Merwedele [… eurot], on ühisturuga kokkusobimatu.

Seepärast ei tohi kõnealust abi anda.

Artikkel 2

Madalmaad teatavad komisjonile kahe kuu jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest selle täitmiseks võetud meetmed.

Artikkel 3

See otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 30. juuni 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario MONTI


(1)  ELT C 317, 30.12.2003, lk 11.

(2)  ELT C 11, 15.1.2004, lk 5.

(3)  Konfidentsiaalne teave.

(4)  EÜT C 203, 11.8.1992.

(5)  EÜT C 253, 12.8.1998, lk 13.

(6)  Nõukogu 29. juuni 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1540/98, mis kehtestab uued eeskirjad laevaehitusele antava abi kohta (EÜT L 202, 18.7.1998, lk 1).

(7)  Vaata kohtuasja 78/79, Steinike & Weinlig v. Saksamaa Liitvabariik, EKL 1977, lk 595, punkt 24.

(8)  1997. aasta otsuses alla joonimata.

(9)  Riigiabi raamistikus alla joonimata.


Top