8.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1312/98 (2) kehtestas nõukogu Indiast pärineva sünteetilisest kiust köie (SFR) impordile lõplikud dumpinguvastased meetmed.

(2)

Pärast teate avaldamist dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta (3) esitas EL nööri-, paela- ja võrgutööstuste kontaktkomitee (Eurocord) kümne tootja nimel, kelle toodang moodustab ühtekokku põhiosa ühenduse sünteetilisest kiust köie kogutoodangust (53 %) komisjonile lõppemise läbivaatamise taotluse. Taotluses väideti, et meetmete lõppemise tagajärjel on Indiast pärineva impordi kahjustava dumpingu kordumine tõenäoline.

(3)

Määranud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks, et läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uurimise. (4)

(4)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks algatatud uurimine hõlmas perioodi (uurimise periood, edaspidi “UP”) 1. juulist 2002 kuni 30. juunini 2003. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise aluseks olevate tendentside uurimine hõlmas perioodi 1. jaanuarist 2000 kuni UP lõpuni (vaatlusalune periood).

(5)

Komisjon teatas ametlikult talle teadaolevatele asjaomastele taotluse esitanud ühenduse tootjatele, teistele ühenduse tootjatele, India eksportijatele ja eksportivatele tootjatele, importijatele/hulgimüüjatele, kasutajatele ja tooraine tarnijatele läbivaatamise algatamisest.

(6)

Komisjon nõudis teabe esitamist kõigilt ülalmainitud isikutelt ning niisugustelt teistelt isikutelt, kes olid endast teatanud algatamise teadaandes sätestatud tähtaja jooksul. Komisjon andis otseselt puudutatud asjaomastele isikutele võimaluse teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks või esitada taotlus, et nad ära kuulataks.

(7)

Täpsemalt saatis komisjon küsimustikud kõigile talle teadaolevatele asjaomastele isikutele, s.t. neljale Indias asuvale eksportivale tootjale, kuuele Euroopa Liidus asuvale mitteseotud importijale/hulgimüüjale, üheteistkümnele Euroopa Liidu tooraine tarnijale ja kahekümne kolmele Euroopa Liidu kasutajale. Nimetatud huvitatud isikud ei vastanud küsimustikule.

(8)

Peale selle saatis komisjon küsimustikud viiele ühenduse tootmisharu ettevõttele, kes olid valitud käesolevat lõppemise läbivaatamise taotlust toetavate ühenduse tootjate tüüpilisse valimisse, ning samuti nõuti teavet üheteistkümnelt ühenduse tootjalt, kes ei olnud esitanud kaebust. Kõik viis valimisse arvatud ettevõtet vastasid küsimustikule, kuid kõik kaebuse mitte-esitanud tootjad jätsid vastamata.

(9)

Komisjon hankis ja kontrollis üle kogu teabe, mida pidas vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks ja ühenduse huvide kindlakstegemiseks. Järgmiste ühenduse tootjate valdustes viidi läbi kontrollkäigud:

(10)

Vaatlusalune toode on seesama toode, mille suhtes läbiviidud uurimine viis hetkel jõusolevate meetmete kehtestamiseni Indiast pärineva sünteetilisest kiust köie impordi suhtes (esialgne uurimine) ja selle määratlus on järgmine: nöörid, paelad, köied ja trossid, põimitud või punutud või mitte, ning impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga või mitte, mis on valmistatud polüetüleenist või polüpropüleenist, joontihedusega üle 50 000 detsiteksi (5 g/m), välja arvatud sidumis- ja pakkenöör, või muudest sünteeskiududest, nailonist või muudest polüamiid- või polüesterkiududest, joontihedusega üle 50 000 detsiteksi (5 g/m). Toode on praegu klassifitseeritud CN-koodide 5607 49 11, 5607 49 19, 5607 50 11 ja 5607 50 19 all. Vaatlusalust toodet kasutatakse laialdaselt mitmel merendus- ja tööstusotstarbel, eriti laevanduses (peamiselt sildumisel), ja kalatööstuses.

(11)

Nagu näitas eelmine uurimine ja kinnitab käesolev uurimine, on vaatlusalune toode igas aspektis identne sünteetilisest kiust köiega, mida toodavad ja müüvad oma siseturul India eksportivad tootjad ning mida ühenduses toodavad ja müüvad ühenduse tootjad ning seetõttu on nende põhilised füüsikalised ja keemilised omadused samad. Seega loetakse neid samasugusteks toodeteks alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(12)

Üks huvitatud isik väitis, et sünteetilisest kiust köis, mida toodavad ja müüvad India eksportivad tootjad ja see, mida valmistavad ühenduse tootjad, ei ole igas aspektis identne, kuna nende kahte tüüpi toodete vahel on teatud erinevused kvaliteedi osas.

(13)

Asjaolu, et Indiast imporditud vaatlusalusel tootel on teatud erinevusi kvaliteedi osas võrreldes ühenduse tootmisharus valmistatud tootega, ei tähenda, et neid ei võiks lugeda “samasugusteks” niivõrd, kui neil on samasugused põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused või lähedane sarnasus.

(14)

Peale selle leiti käesoleva uurimise ning jõusolevate meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimise käigus, et ühenduse tootmisharus valmistatud sünteetilisest kiust köis ja Indiast eksportida võidav köis konkureerivad omavahel. Seepärast ei võeta nimetatud väidet arvesse.

(15)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuriti, kas meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu kordumine. Kuna ükski India eksportiv tootja ei teinud koostööd, pidi käesolev uurimine tuginema teabele, mida komisjon teistest allikatest hankis.

(16)

Üks neljast India eksportivast tootjast, keda nimetati lõppemise läbivaatamise taotluses, teatas uurimise alguses, et ei olnud vaatlusalust toodet UP jooksul ühendusse eksportinud. Komisjoni talitused soovitasid ettevõttel siiski anda küsimustikus nõutud muu teave, kuid viimane keeldus sellest. Teine ettevõte väitis samuti, et tal puudus UP jooksul eksport ühendusse, kuid tegi seda alles pärast küsimustiku tagastamise tähtpäeva möödumist. Kolmas ettevõte märkis, et temalgi puudus UP jooksul eksport ühendusse ning peale selle on ta tegevuse lõpetanud ega saa seetõttu küsimustikule vastata. Kõiki nimetatud ettevõtteid teavitati nõuetekohaselt sellest, et kui nad ei soovi koostööd teha, võidakse järeldused teha olemasolevate faktide alusel vastavalt alusmääruse artiklile 18.

(17)

Kuna ükski India eksportivatest tootjatest ei vastanud komisjoni talituste küsimustikule, kasutati vastavalt alusmääruse artiklile 18 olemasolevaid fakte, sealhulgas neid, mida esitas ühenduse tootmisharu lõppemise läbivaatamise taotluses.

(18)

Dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise järel 1998. aastal vähenes vaatlusaluse toote import Indiast oluliselt. UP ajal moodustas taoline import vähem kui 20 tonni aastas, s.t. alla 0,1 % ühenduse tarbimisest.

(19)

Märkimisväärse ühenduse turule suunatud ekspordi puudumisel vaadeldi, milliseks võiks kujuneda SFR-i import Indiast juhul, kui meetmed aeguksid. Nimetatud analüüsis käsitleti nii ekspordihindu kui -mahtu.

(20)

Mäletatavasti kehtestati esialgse uurimise järel koostööd tegevale ettevõttele 53,0 %-line dumpingumarginaal ja ülejäänud eksportivatele tootjatele 82,0 %-line dumpingumarginaal. Taoliste dumpingutasemete kaotamiseks oleks esialgsete meetmete kehtestamisele järgnenud perioodil vaja olnud ekspordihindade olulist suurendamist või normaalväärtuse vähendamist.

(21)

Esialgses uurimises kasutatud normaalväärtused olid suuremas osas koostööd tegeva ettevõtte poolt esitatud India siseturuhinnad. Lõppemise läbivaatamise taotluses esitatud teabe kohaselt olid nimetatud hinnad esialgsele uurimisele järgnenud viie aasta jooksul alanenud vahemikus 10 % – 20 %. Kuna vaatlusaluse toote eksportijad Indiast ei soovinud koostööd teha järeldati, et normaalväärtus on esialgsele uurimisele järgnenud viie aasta jooksul samavõrra alanenud.

(22)

India ekspordistatistika näitab, et vaatlusaluste, s.t. CN alamrubriikidesse 5607 49 ja 5607 50 kuuluvate tootegruppide keskmised ekspordihinnad kõikidesse riikidesse alanesid vastavalt 46 % ja 51 % võrra 1997/98 ja 2002/2003 vahel. Eraldi vaadelduna iseloomustab samasugune hinnalangus samal perioodil ka eksporti kahele peamisele India eksporditurule (Norra ja Ameerika Ühendriigid). Nimetatud hinnalangused on suuremad kui põhjenduses 21 mainitud normaalväärtuse langus ning seetõttu ei ole tõenäoline, et esialgse uurimise ajal oleks dumpinghinnaga müük lõpetatud. Peale selle oli UP ajal vaatlusaluse toote mõne liigi normaalväärtus Indias kõrgem kui sama perioodi EL turuhinnad. Seetõttu on tõenäoline, et India eksportijate poolt ekspordi taasalustamisel Euroopa Liitu jääksid ekspordihinnad vähemalt vaatlusaluse toote mõne liigi puhul allapoole normaalväärtust, s.t. toimuks dumpinghinnaga müük.

(23)

Ühenduse tootmisharu poolt antud detailsemad, tariifikoodide kaupa esitatud arvutused India ekspordi kohta USA-sse ja Norrasse UP jooksul võtavad arvesse hindade ja normaalväärtuste erinevusi eri liiki sünteetilisest kiust köite puhul. Nimetatud arvutused näitavad, et India eksport kolmandatesse riikidesse toimub jätkuvalt dumpingumarginaaliga vahemikus 53,4 % – 222,2 %.

(24)

Kuna uuritava vaatlusaluse toote eksporti Indiast ei toimunud ning India eksportijad ei soovinud koostööd teha, ei saadud dumpingutaset UP jooksul kindlaks määrata. Võttes aga arvesse Indiast kolmandatesse riikidesse eksporditavate toodete hindade märgatavat langust esialgsele uurimisele järgnenud viie aasta jooksul, samas kui sisemaised hinnad langesid samal perioodil vähem, eeldatakse et vaatlusaluse toote dumpingutase oleks ühendusse müügi korral isegi kõrgem kui leiti esialgse uurimisega.

(25)

Esialgsele uurimisele järgnenud viie aasta jooksul on India eksport teistesse riikidesse üldiselt kasvanud. India ekspordistatistika kohaselt suurenes CN alamrubriikidesse 5607 49 ja 5607 50 kuuluvate toodete (millest enamuse moodustavad vaatlusalused tooted ) eksport 1997/98 ja 2002/2003 vahel 104 % võrra.

(26)

Indiast kolmandate riikide turgudele eksporditud toodete hinnad leiti olevat 17 % kuni 61 % võrra madalamad ühenduse tootmisharu hindadest. See osutab India eksportijate potentsiaalselt suurele huvile suunata eksport ühenduse turgudele juhul, kui meetmed lastakse aeguda.

(27)

Tootmisvõimsusi vaadeldes selgub, et ainus esialgse uurimise käigus koostööd teinud eksportiv tootja on oma võimsusi viimase viie aasta jooksul ainult veidi suurendanud. Kuid on olemas avalikult kättesaadav teave selle kohta, et mõned teised India suurtootjad on oma võimsusi märgatavalt rohkem suurendanud või plaanivad seda lähiajal teha. Lõppemise läbivaatamise taotluses hindas ühenduse tootmisharu India tootjate koguvõimsuseks enam kui 110 000 tonni, mis ületab suuresti praegust umbes 40 000 -tonnist tootmistaset ja moodustab ligikaudu 275 % ühenduse tarbimisest. India tootjate poolse koostöövalmiduse ja usaldusväärsema teabe puudumisel osutab see suurtele kasutamata võimsustele, mis omakorda viitab ühendusse suunatud ekspordi taastamise tõenäosusele juhul, kui meetmed lastakse aeguda.

(28)

Komisjonil ei õnnestunud saada teavet India eksportijate tootmisvõimsuste suurendamisele suunatud hiljutistest või kavandatavatest investeeringutest.

(29)

Ühenduse tootmisharu väidab, et samal ajal kui peatus nende toodete eksport, mis kuuluvad CN rubriiki 5607 (“Nöörid, paelad, köied ja trossid …”), mille suhtes kohaldati meetmeid, kasvas järsult nende toodete eksport, mis kuuluvad CN rubriiki 5609 (“Tooted nöörist, paelast, köiest ja trossist …”): 200 tonnilt 800 tonnile vahemikus 1997–2002, samas langes nende keskmine hind 2,51 euro tasemelt tasemele 1,58 eurot tonni kohta. CN rubriiki 5609 kuuluvaid artikleid valmistab sama tootmisharu, mis valmistab ka tooteid, mille suhtes kohaldati meetmeid ning need võivad olla omavahel väga sarnased, isegi niivõrd sarnased, et see tekitab tollis probleeme klassifitseerimise ja läbivaatusega. Ühenduse tootmisharu tõstatas selle küsimuse koos Euroopa Komisjoni ning Itaalia ja Ühendkuningriigi tollivõimudega. Selle tulemusel on mõned valesti klassifitseerimise juhtumid kinnitust saanud ning EL tolliasutused on võtnud tarvitusele meetmeid jõusolevatest dumpinguvastastest meetmetest võimaliku kõrvalehoidmise vältimiseks.

(30)

Jättes kõrvale väidetava kõrvalehoidmise võib niisuguse käitumise alusel eeldada, et India eksportivatel tootjatel on märgatav huvi ühenduse turule siseneda.

(31)

India eksportivate tootjate poolse koostööta komisjonile kättesaadav teave osutab sellele, et eksport kolmandatesse riikidesse toimub endiselt dumpinghindadega ning dumpingumarginaalid on veelgi kõrgemad, kui esialgse uurimise ajal täheldati. Asjaolu, et keskmised ekspordihinnad on võrreldes normaalväärtusega kiiremini langenud, osutab sellele, et India eksportijad ei ole ka pärast 1997. aastat dumpingut lõpetanud ja kui üldse, siis on seda kolmandatesse riikidesse pigem suurendanud.

(32)

Kuna India tootjatel on säilinud strateegiline huvi Euroopa turu vastu ning neil on kasutada suured vabad tootmisvõimsused, võib arvata, et meetmete lõppemisel taastavad nad olulistes kogustes ekspordi ühenduse turgudele. Arvestades India eksportijate hinnapoliitikat kolmandate riikide turgudel, normaalväärtuse langust ja asjaolu, et teatud liiki vaatlusaluste toodete normaalväärtus on kõrgem kui EL turuhinnad, on ülimalt tõenäoline, et eksport taastatakse dumpinghindadega. Siit järeldub, et meetmete lõppemine põhjustab tõenäoliselt dumpinghindadega ekspordi kordumise.

(33)

Need kümme ühenduse tootjat, kelle nimel Eurocord lõppemise läbivaatamise taotluse esitas, tegid uurimisel koostööd. Uurimise käigus ilmnes, et ühe ühenduse tootja poolt esitatud andmed ei olnud usaldusväärsed ning tõdeti, et see ettevõte ei soovi koostööd teha vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 1. Seega välistati nimetatud ühenduse tootja ühenduse tootmisharu määratlusest. Ülejäänud üheksa ettevõtet tootsid 53 % ühenduses UP jooksul toodetud SFR-st ja seega moodustavad nad ühenduse tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõikele 1 ja 5 lõikele 4 tähenduses.

(34)

Arvestades lõppemise läbivaatamise taotlust toetavate ühenduse tootjate suurt arvu ning kooskõlas alusmääruse artikliga 17, otsustas komisjon uurimise läbi viia ühenduse tootjate valimi põhjal. Valim koostati suurima tüüpilise toodangu- ja müügimahu alusel, mida on komisjoni käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida.

(35)

Nagu eelpool põhjenduses 8 mainiti, koosnes valim esialgu viiest ettevõttest, kes valiti algatamise järgselt esitatud toodangu- ja müügimahtude alusel. Ülaltoodud põhjenduses 33 mainitud põhjustel tuli ühenduse tootmisharu määratlusest kõrvale jäetud ettevõte ka valimist välja arvata. Ülejäänud neli valimisse kuuluvat ettevõtet moodustavad põhjenduses 33 nimetatud üheksast kaebuse esitanud ettevõttest koosneva ühenduse tootmisharu toodangumahust 66 % ja müügimahust 62 %. Lõplikku valimisse kuulusid järgmised ettevõtted, kõik asukohaga Portugalis:

(36)

Eelmise uurimise valim, mis koostati samuti toodangu- ja müügimahtude põhjal, sisaldas kaheksat ettevõtet. Kõik ülalmainitud ettevõtted, välja arvatud Cerfil, kuulusid ka eelmise uurimise valimi koosseisu.

(37)

SFR-i arvestuslik tarbimine ühenduses määratleti Eurostati andmete alusel ühenduse tootmisharu ja teiste ühenduse tootjate müügimahtude ja Indiast ning ülejäänud kolmandatest riikidest pärinevate impordimahtude kohta.

(38)

2000. aasta ja UP vahelisel ajal vähenes ühenduse arvestuslik tarbimine 9,4 % võrra 39 825 tonnilt 2000. aastal 36 093 tonnile UP ajal. Üks tarbimismahu languse peapõhjuseid tulenes SFR-i nõudluse vähenemisest kalavõrgutööstuses, mis omakorda lähtus ühenduse kalapüügikvootide alandamisest. Nimetatud kalapüügikvoodid on vaatlusalusel perioodil langenud ligikaudu 4,99 miljonilt tonnilt 2000. aastal 4,12 miljonile tonnile 2003. aastal, s.t. peaaegu 17,4 % võrra.

(39)

Pärast meetmete kohaldamist 1998. aastal vähenes Indiast pärinev import märgatavalt ning püsis peaaegu olematul tasemel kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, hõlmates allapoole 0,1 % jääva turuosa.

(40)

Ülejäänud kolmandatest riikidest pärinev import kasvas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 44 % võrra (s.t. 8 280 tonnilt 2000. aastal 11 893 tonnile UP ajal). See osutab turuosa kasvule 2000. aasta 20,8 %-lt 33,0 %-le UP ajal. UP ajal olid olulisimad eksportivad riigid Euroopa Liiduga liituvad riigid: Tšehhi Vabariik, Poola, Ungari, neile järgnesid Hiina Rahvavabariik ja Tuneesia. Vaatlusalusel perioodil alanesid nimetatud riikidest pärinevate toodete hinnad tasemelt 3,3 eurot kg kohta tasemele 2,8 eurot kg kohta.

(41)

Esialgse uurimisega võrreldes on mitmed tollal kaebuse esitanud ettevõtted peatanud ja lõpetanud oma tegevuse, näiteks Ostend Stores (Belgia), Brindon Marine (Ühendkuningriik), Irish Ropes (Iirimaa), Lima (Portugal) ja Carlmark (Rootsi).

(42)

Kõiki alusmääruse artikli 3 lõikes 5 loetletud kahjunäitajaid on valimisse kuuluvate ettevõtete suhtes analüüsitud. Lisaks on mõningaid nimetatud kahjunäitajatest (näiteks tootmine, müük, turuosa, tööhõive ja tootlikkus) analüüsitud ka ühenduse tootmisharu suhtes, mitte ainult nelja valimisse arvatud ettevõtte suhtes.

(43)

Ühenduse tootmisharu müügimahud ühenduse turgudel alanesid vaatlusalusel perioodil koos ühenduse tarbimise vähenemisega, kuigi mitte samas suurusjärgus. Kui ühenduse tarbimine vähenes 9,4 % võrra, siis ühenduse tootmisharu müügimahud langesid 16 587 tonnilt 2000. aastal 15 457 tonnile UP ajal, seega 6,8 % võrra.

(44)

Ühenduse tootmisharu samasuguse toote toodangumahud vähenesid vaatlusaluse perioodi jooksul 3,9 % võrra, 18 782 tonnilt 2000. aastal 18 053 tonnile UP ajal.

(45)

Kuna aastate 2000 ja UP vahelisel ajal ületas ühenduse tarbimismahu vähenemine ühenduse tootmisharu müügimahtu, suurenes veidi ühenduse tootmisharu turuosa: 41,6 %-lt 2000. aastal 42,8 %-le UP ajal.

(46)

Ühenduse tootmisharu tööhõive alane olukord halvenes vaatlusaluse perioodi jooksul: 2000. aastal oli tootmisharus hõivatud 1 076 isikut, kuid UP ajal vaid 992 isikut. Samas aga paranes sel perioodil tootlikkus, mida mõõdeti toodangumahuga töötaja kohta aastas: 17 454 kilogrammilt 18 194 kilogrammile.

(47)

Kuigi tootmisvõimsus jäi vaatlusalusel perioodil muutumatuks, vähenes veidi valimisse arvatud ettevõtete toodangumaht: 1,7 % võrra, 12 136 tonnilt 2000. aastal 11 928 tonnile UP ajal, vähendades seega pisut tootmisvõimsuse rakendusastet 87 %-lt 2000. aastal 85 %-le UP ajal.

(48)

SFR-i tootjad hoiavad valmistoodangu varu üldiselt alla 10 % toodangumahust, sest enamus toodangust valmistatakse vastavalt tellimustele. Siiski näitasid keskmised varud vaatlusalusel perioodil negatiivset tendentsi, kasvades 18 % võrra ehk 853 tonnilt aastal 2000 1 007 tonnile UP ajal.

(49)

Müügimahud langesid 7,5 % võrra, 10 484 tonnilt 2000. aastal 9 699 tonnile UP ajal. Kuid nagu ühenduse tootmisharu puhul tervikuna, paranes ka valimisse arvatud ettevõtete turuosa, kasvades pisut: 26,3 %-lt 2000. aastal 26,9 %-le UP ajal.

(50)

Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul jäid ühenduses müüdava samasuguse toote keskmised hinnad muutumatuks tasemel 2,2 eurot kg kohta. Vaatamata stabiilsele hinnatasemele langes märgatavalt maksustamiseelse kasumi marginaal, mis 2000. aastal moodustas 9,8 % käibest ja UP ajal 0,7 % käibest. Languse peapõhjuseks olid kasvanud keskmised kulud.

(51)

Hindade stagneerumise peamised tegurid olid ühelt poolt vähenenud nõudlus ja teiselt poolt võimatus tugeva konkurentsi tõttu tõsta hindu tasemele, mis eelnesid Indiast pärineva kahjustava dumpingu suhtes meetmete kehtestamisele 1998. aastal.

(52)

Vaatamata ülalmainitud kahjunäitajate negatiivsele arengule suurenesid investeeringud: tasemelt 809 432 eurot aastal 2000 tasemele 1 768 029 eurot UP ajal, s.t. 118,4 % võrra. Valimisse kuuluvad ettevõtted ei viidanud raskustele uue kapitali kaasamisel.

(53)

Kooskõlas negatiivse tulususe tendentsiga vähenes ka investeeringutasuvus 2000. aasta 12 %-lt 3 %-le UP ajal.

(54)

Vaadeldavat tootmisharu iseloomustavad kapitalimahukus ja sellest lähtuvalt suur amortisatsioon, mis mõjutab otseselt rahavoogu. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli rahavoog positiivne, kuigi vähenes tasemelt 4,66 miljonit eurot aastal 2000 tasemele 2,23 miljonit eurot UP ajal.

(55)

Nagu nähtus ühenduse toomisharu üldisest analüüsist, vähenes tööhõive ka valimisse arvatud ettevõtetes. Tööhõive vähenes 7,1 % võrra, 747 töötajalt 2000. aastal 694 töötajale UP ajal. Vaatlusalusel perioodil paranes tootlikkus töötaja kohta 5,8 % võrra. Tootlikkuse tõusu põhjusena tuleb näha vaatlusalusel perioodil tehtud investeeringuid kõrgtehnoloogiliste köievalmistamisseadmete kasutuselevõtmiseks.

(56)

Vaatamata sellele, et valimisse arvatud ettevõtete töötajate arv vähenes 2000. aasta ja UP vahelisel ajal, liikusid tööjõukulud vastassuunas: tasemelt 4,49 miljonit eurot tasemele 4,84 miljonit eurot, ehk tõusid 7,8 % võrra.

(57)

Kuna UP ajal oli vaatlusaluse toote import Indiast peaaegu olematu, ei saadud kindlaks määrata dumpingumarginaali.

(58)

Analüüsiti, kas ühenduse tootmisharu on endiselt toibumas varasema dumpingu mõjudest. Järeldati, arvestades mitmesuguseid vaadeldud negatiivseid majandusnäitajaid, mis mõjutavad ühenduse tootmisharu tervikuna ja ka valimisse arvatud ühenduse tootjaid, et ühenduse tootmisharu seisund ei ole vaatamata osalisele paranemisele siiski täielikult toibunud varasema dumpingu kahjulikust mõjust.

(59)

Vaatamata sellele, et Indiast pärinevale impordile kehtib tõhus dumpinguvastane tollimaks, on ühenduse tootmisharu siiski endiselt haavatav, kuigi mõned näitajad osutavad paranemisele võrreldes esialgsete lõplike järeldustega (s.t. tulusus) ja mõned teised näitajad viitavad märgatavatele positiivsetele arengutele (s.t. turuosa, investeeringud ja tootlikkus).

(60)

Välja arvatud turuosa ja investeeringud, milliste osas näitajad paranesid, ja tootmisvõimsus, keskmised hinnad ja kapitali kaasamisvõime, mis jäid muutumatuks, halvenesid kõik muud kahjunäitajad. Tegurid, mida analüüsiti nii ühenduse tootmisharu kohta tervikuna ja valimisse arvatud ettevõtete kohta, näitasid samasuguseid tendentse.

(61)

Arvestades tõhusa tollimaksu kohaldamist ei saa ülalkirjeldatud negatiivseid arenguid selles tootmisharus panna Indiast pärineva impordi süüks. Ühenduse tootmisharu nõrga finantsseisundi põhjusteks on hoopis i) vähenev nõudlus, mis tuleneb peamiselt Euroopa kalalaevastiku ja kalapüügikvootide vähendamisest, ii) teistest riikidest, välja arvatud India (peamiselt liituvad riigid), pärineva impordi ja nende turuosa märkimisväärne kasv samal ajal kui ühenduse tootmisharu müügimahud vastavalt vähenevad, iii) hinnad, mis polegi saavutanud dumpingueelset taset tänu tugevale turukonkurentsile, mille põhjuseks on impordi kasv teistest riikidest, välja arvatud India ja iv) aastal 2001 alanud üldine majanduslangus.

(62)

Teisalt aga selgus, et ühenduse tootmisharu tulusus ei järginud käesoleva läbivaatamise perioodil esialgse uurimise perioodiga (alates jaanuarist 1993 kuni maini 1997) võrreldes enam niivõrd negatiivset tendentsi. See osutab ühenduse tootmisharu seisundi suhtelisele paranemisele pärast tollimaksude kehtestamist.

(63)

Ühenduse tootmisharu üldise elujõulisuse tagamises mängivad tähtsat rolli investeeringud. Vaatlusalusel perioodil on investeeringud enam kui kahekordistunud, osutades sellele, et tootmisharu peab ennast jätkuvalt elujõuliseks. Lisaks näitab ühenduse tootmisharu paranenud tootlikkus ja turuosa kasv, et vaatamata ülejäänud kolmandatest riikidest lähtuvale tihedale konkurentsile, on ühenduse tootmisharul õnnestunud oma positsiooni ühenduse turul mitte ainult säilitada, vaid ka pisut tugevdada.

(64)

Jõusolevate meetmete lõppemise võimaliku mõju hindamisel ühenduse tootmisharu seisundile võeti arvesse rida tegureid kooskõlas põhjendustes 31 ja 32 kokkuvõtlikult esitatud elementidega.

(65)

Nagu juba märgitud, taastuks vaatlusaluse toote impordil Indiast dumping juhul kui dumpinguvastased meetmed aeguvad. Eriti selgesti on näha, et dumpinguvastaste meetmete lõppemisel suureneks dumpinghinnaga toodete impordimaht ühenduse turul märgatavalt selle tõttu, et India tootjatel on olemas suured kasutamata tootmisvõimsused. Nagu põhjenduses 27 märgitud, on India eksportivatel tootjatel kasutamata tootmisvõimsusi ligikaudu 70 000 tonni tootmiseks, s.t. peaaegu kahekordne ühenduse turu suurus UP ajal (36 093 tonni).

(66)

India eksportijate väidetavalt dumpinghindadega ekspordi analüüs kolmandatesse riikidesse (USA ja Norra) näitab selgesti, et Indiast pärineva ekspordi taastumine õõnestaks ühenduse tootmisharu hindu. Tõepoolest osutas USA ja Norra ametlik kaubandusstatistika, et vaatlusaluse toote kaalutud keskmine ekspordihind oli ekspordi puhul USA-sse 1,73 eurot kg kohta ja Norrasse 1,70 eurot kg kohta. Nimetatud keskmised hinnad oleksid vastavalt 21 % ja 22 % võrra madalamad kui ühenduse tootmisharu keskmine hind.

(67)

Ühenduse tootmisharu on endiselt raskes olukorras, eriti tulususe osas, mis paranes märgatavalt vahetult pärast vaaltusaluste meetmete kehtestamist, kuid halvenes hiljem taas oluliselt põhjenduses 51 selgitatud põhjustel.

(68)

Eeltoodu alusel järeldatakse, et juhul kui meetmetel lastakse aeguda, on Indiast pärineva vaatlusaluse toote impordi taastumisel tõenäoline kahju kordumine.

(69)

Vastavalt alusmääruse artiklile 21 vaadeldi, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine võiks olla ühenduse huvide vastu tervikuna. Nimetatud analüüs põhines kõigi seotud huvide kaalumisel, s.t. arvestati vaatlusaluse toote puhul ühenduse tootmisharu, teiste ühenduse tootjate, importijate/hulgimüüjate ja kasutajate ning tooraine tarnijate huve.

(70)

Mäletatavasti leiti eelmise uurimise ajal, et meetmete kehtestamine ei ole vastuolus ühenduse huvidega. Käesolev läbivaatamine keskendub seetõttu sellele, et analüüsida, kas meetmete kehtestamise järgselt on nende kehtestamise tõttu ühenduse huve kahjustatud.

(71)

Selle alusel analüüsiti, kas vaatamata kahjuliku dumpingu kordumise tõenäosusele meetmete lõppemisel, on mõjuvaid põhjusi, millest järeldada, et ühenduse huvides ei ole antud konkreetsel juhul olemasolevaid meetmeid jõusse jätta.

(72)

Vaatamata ühenduse tootmisharu finantsseisundi negatiivsele arengule vaatlusalusel perioodil, on see siiski struktuurselt elujõuline, kuna tootmisharul õnnestus säilitada märkimisväärne turuosa. Peale selle peab ühenduse tootmisharu end ise elujõuliseks, sellele osutab investeeringute järsk kasv vaatlusalusel perioodil. Arvestades põhjendustes 59 kuni 61 järeldusi ühenduse tootmisharu seisundi kohta, eriti seoses selle erakordselt madala tulususe tasemega, ja kaaludes G osas toodud väiteid, leitakse et meetmete puudumisel võib ühenduse tootmisharu finantsseisund tõenäoliselt veelgi halveneda. Pidades silmas meetmete lõppemise järgseid vaatlusaluse toote Indiast pärineva impordi eeldatavaid mahte ja hindu, võib ühenduse tootmisharu veelgi suurema löögi alla sattuda, mis toob kaasa turuosa vähenemise, hindade languse ja tagasikäigu tulususe näitajates, mis võivad olla võrreldavad esimese uurimise aegsete negatiivsete näitajatega. Siit järeldub, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole vastuolus ühenduse tootmisharu huvidega.

(73)

Komisjon taotles teavet üheteistkümnelt ühenduse tootjalt, kes ei osalenud kaebuse esitamises. Küsimustikule ei vastanud keegi.

(74)

Arvestades meetmete lõppemise järgseid vaatlusaluse toote Indiast eksporditavaid eeldatavaid koguseid ja hindu, väheneks ka ühenduse nende tootjate turuosa ja halveneks nende tootjate majandusseisund, kes ei osalenud kaebuse esitamises.

(75)

Neil asjaoludel ning vastupidiste näitajate puudumisel võib järeldada, et olemasolevate meetmete jätkumine ei ole vastuolus ühenduse nende tootjate huvidega, kes ei osalenud kaebuse esitamises.

(76)

Komisjon saatis küsimustikud kuuele mitteseotud importijale/hulgimüüjale ja üheteistkümnele tooraine tarnijale.

(77)

Vaid üks kuuest mitteseotud importijast/hulgimüüjast, kelle vaatlusaluse toote soetused UP ajal moodustasid 0,07 % ühenduse tarbimisest, esitas mõningaid vastuväiteid tollimaksude säilitamisele. Kuid see ettevõte ei esitanud mingit teavet selle kohta, kuidas kehtivad meetmed tema äritegevust olid mõjutanud ega osanud adekvaatselt hinnata ka seda, kuidas meetmete jätkamine võiks tema positsiooni importijana löögi alla seada. Ülejäänud viis mitteseotud importijat ei esitanud mingeid märkusi ega teavet.

(78)

Teisalt aga toetas üks tooraine tarnija sõnaselgelt meetmete jätkamist.

(79)

Neil asjaoludel võib järeldada, et olemasolevate meetmete jätkumine ei ole vastuolus importijate/hulgimüüjate ja tooraine tarnijate huvidega.

(80)

Komisjon saatis küsimustikud kahekümne kolmele vaatlusaluse toote kasutajale, kelleks olid peamiselt kalandus- ja laevandusettevõtted. Ükski kasutaja ei esitanud täielikku vastust küsimustikule. Üks kasutaja oli meetmete jätkamise vastu, kuid ei põhjendanud oma seisukohta.

(81)

Kasutajate koostöö peaaegu täieliku puudumise tõttu ja selle tõttu, et tollimaksude mõju on kasutajate peamiste tegevuskuludega (laevade amortisatsioon, kütus, kindlustus, tööjõu- ja ekspluatatsioonikulud) võrreldes peaaegu olematu, võib järeldada, et olemasolevate meetmete jätkumine ei ole vastuolus taoliste kasutajate huvidega.

(82)

Meetmete jätkumine võib eeldatavasti aidata ühenduse tootmisharul tõsta tulusust, mis omakorda mõjub positiivselt konkurentsiolukorrale ühenduse turul ja vähendab edasiste ettevõtete sulgemiste ja tööhõive vähenemise ohtu. Nimetatud positiivne mõju peaks aitama ühenduse tootjatel täiel määral ära kasutada viimastel aastatel tehtud investeeringuid, jätkata uute, kõrgtehnoloogiliste toodete väljatöötamist uute ja spetsialiseeritumate kasutusalade jaoks.

(83)

Arvestades ülaltoodud järeldusi meetmete jätkumise tagajärgede kohta ühenduse turu erinevatele osapooltele, leitakse et meetmete jätkamine ei ole vastuolus ühenduse huvidega.

(84)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati põhilistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse soovitada olemasolevate meetmete säilitamist muutmata kujul. Samuti anti neile käesoleva avalikustamise järel tähtaeg, mille jooksul esitada märkusi, kuid keegi ei esitanud selliseid märkusi, mis oleksid andnud alust tuvastatud asjaolude muutmiseks.

(85)

Eeltoodust järeldub vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2, et määrusega (EÜ) nr 1312/98 kehtestatud dumpinguvastased meetmed tuleks jõusse jätta,

—

Garware Wall Ropes Ltd.: 53,0 % (TARIC-i lisakood 8755),

—

ülejäänud tootjad: 82,0 % (TARIC-i lisakood 8900).