EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32004E0796
Council Joint Action 2004/796/CFSP of 22 November 2004 for the support of the physical protection of a nuclear site in the Russian Federation
Nõukogu ühismeede 2004/796/ÜVJP, 22. november 2004, Venemaa Föderatsioonis asuva tuumaobjekti füüsilise kaitse toetamise kohta
Nõukogu ühismeede 2004/796/ÜVJP, 22. november 2004, Venemaa Föderatsioonis asuva tuumaobjekti füüsilise kaitse toetamise kohta
ELT L 349, 25.11.2004, p. 57–62
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
ELT L 153M, 7.6.2006, p. 149–154
(MT)
No longer in force, Date of end of validity: 22/11/2007
|
25.11.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 349/57 |
NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2004/796/ÜVJP,
22. november 2004,
Venemaa Föderatsioonis asuva tuumaobjekti füüsilise kaitse toetamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Liidu koostööprogramm tuumarelva leviku tõkestamiseks ja desarmeerimiseks Venemaa Föderatsioonis, mis võeti vastu 4. juuni 1999. aasta Euroopa Liidu Venemaaga seotud ühisstrateegia 1999/414/ÜVJP (1) raames ja mis loodi nõukogu ühismeetmega 1999/878/ÜVJP, (2) jõudis lõpule 24. juunil 2004. |
|
(2) |
12. detsembril 2003 Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia III peatükk sisaldab loetelu massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetest, mis tuleb võtta Euroopa Liidus ja kolmandates riikides. |
|
(3) |
Kooskõlas massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia III peatükiga peab Euroopa Liit kõiki oma vahendeid kasutades kogu maailmas muret tekitavat massihävitusrelvade levikut takistama, ära hoidma ja peatama ning võimalusel selle kõrvaldama. |
|
(4) |
Tuumamaterjali ja –rajatiste, sealhulgas vananenud reaktorite ja kasutatud tuumkütuse, füüsiline kaitse, on üks massihävitusrelvade leviku vastases EL strateegias sisalduvatest erimeetmetest. |
|
(5) |
Euroopa Liidu välistegevuse ühtsuse tagamiseks peaksid selle tegevused toimuma Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide tegevuste suhtes koordineeritult. |
|
(6) |
Saksamaa Liitvabariik on juba võtnud meetmeid Venemaa tuumaobjektide füüsilise kaitse tõhustamiseks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:
Artikkel 1
Käesoleva ühismeetme eesmärk on toetada füüsilise kaitse meetmete rakendamise projekti Venemaa Föderaalse Aatomienergia Agentuuri Botšvari Instituudis Moskvas. I lisas on esitatud projektis ettenähtud eesmärkide ja tegevuse üksikasjalik kirjeldus.
Artikkel 2
Käesoleva ühismeetme rakendamise eest vastutab eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
Artikkel 3
Saksamaa Liitvabariik vastutab käesoleva ühismeetme tehnilise rakendamise eest oma vastavasisulise kahepoolse programmi raames.
Artikkel 4
1. Käesoleva ühismeetme rakendamise kulude katteks kavandatud lähtesumma on 7 937 000 eurot.
2. Komisjoni ülesandeks on ühismeetme rakendamise finantsaspektide kontrollimine ja hindamine.
3. Lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavaid kulutusi hallatakse vastavalt eelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse menetlustele ja eeskirjadele, välja arvatud asjaolu, et eelrahastamise summad ei jää ühenduse omandisse.
4. Käesolevas artiklis ettenähtud ülesannete täitmisel abistab komisjoni üks ekspert, kelle kohustused on sätestatud II lisas.
Artikkel 5
Nõukogu ja komisjon tagavad nõuetekohase kooskõlastatuse käesoleva ühismeetme ja muu ühenduse abi ning liikmesriikide poolt antava mis tahes kahepoolse abi vahel.
Artikkel 6
1. Eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, annab iga kuue kuu järel I lisa punktis 5 nimetatud rakendusüksuse poolt esitatud aruannete põhjal nõukogule aru käesoleva ühismeetme rakendamisest. Nimetatud aruannetes hinnatakse ka Venemaa Föderatsiooni võimet antud abi vastu võtta ja ära kasutada. Komisjon võtab täiel määral aruannete koostamisest ja muude asjakohaste ülesannete täitmisest osa.
2. Nõukogu võib otsustada projekti rakendamise peatada, kui Venemaa Föderatsioon:
|
a) |
ei tee täiel määral koostööd ühismeetme rakendamisel; |
|
b) |
ei luba Euroopa Liidul teostada järelevalvet ja/või hindamisi ning kontrolle sel eesmärgil; |
|
c) |
ei täida partnerlus- ja koostöölepingus, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, (3) ettenähtud kohustusi. |
Artikkel 7
Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Käesolev ühismeede kaotab kehtivuse kolm aastat pärast selle vastuvõtmist, kui nõukogu ei otsusta teisiti.
Artikkel 8
Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 22. november 2004
Nõukogu nimel
eesistuja
B. R. BOT
(1) EÜT L 157, 24.6.1999, lk 1. Ühisstrateegiat on viimati muudetud Euroopa Ülemkogu ühisstrateegiaga 2003/471/ÜVJP (ELT L 157, 26.6.2003, lk 68).
(2) EÜT L 331, 23.12.1999, lk 11. Ühismeedet on muudetud otsusega 2002/381/ÜVJP (EÜT L 136, 24.5.2002, lk 1).
(3) EÜT L 327, 28.11.1997, lk 3.
I LISA
VENEMAA TUUMAOBJEKTIDE FÜÜSILISE KAITSE TOETAMINE
1. Taust
Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia, mis muu hulgas väljendab Euroopa Liidu soovi edendada stabiilset rahvusvahelist ja piirkondlikku keskkonda, tugevdades liidu ja kolmandate riikide vahelisi ohu vähendamise koostööprogramme, mis on suunatud desarmeerimise ning riskantsete materjalide, rajatiste ja eriteadmiste kontrolli ja turvalisuse toetamisele.
Tuumamaterjali ja –rajatiste, sealhulgas aegunud reaktorite ja nende kasutatud tuumkütuse, füüsiline kaitse, on üks massihävitusrelvade leviku vastases EL strateegias sisalduvatest erimeetmetest.
Venemaa Föderatsioonis asuvate tuumaobjektide füüsilise kaitse valdkonnas on võetud meetmeid ka rahvusvaheliste algatuste raames. Liikmesriikidest on Saksamaa nimetatud valdkonnas eriti aktiivselt osalenud.
2. Kirjeldus
Projektiga rahastatakse füüsilise kaitse meetmete rakendamist ühel Venemaal asuval tuumaobjektil. Projekt täiendab Saksamaa poolt Venemaa Föderatsioonis rakendatud kahepoolseid projekte.
Moskvas asuva Botšvari Instituudi (VNIINM) tuumajaamas leidub lõhustuvaid materjale, mida tuleb kaitsta ebaseadusliku kasutamise katsete eest. Sel eesmärgil ehitatakse uus tugevdatud ja turvaline hoidla. Hoidla varustatakse spetsiaalsete kaasaegsete kaitseseadmetega, nagu juurdepääsu kontrollimise süsteemid ja füüsilised tõkked.
Projektiga rahastatakse turvalise hoidla projekteerimine ja ehitus ning spetsiaalsete füüsilise kaitse seadmete ostmine ja paigaldamine. Ilmsetel julgeolekukaalutlustel ei ole võimalik avalikustada meetmete ja seadmete täpset kirjeldust. Seadmete hulka kuuluvad näiteks piirdetarad, juurdepääsu kontrollimise süsteemid, füüsilised tõkked, kontrolli- ja seiresüsteemid.
3. Eesmärgid
Üldeesmärk: aidata kaasa Venemaal asuvate tuumaobjektide füüsilise kaitse tugevdamisele eesmärgiga vähendada lõhustuvate tuumamaterjalide varastamise riski ning sabotaažiohtu.
Projekti eesmärk: parandada lõhustuvate materjalide füüsilist kaitset Moskvas asuvas Venemaa Föderaalse Aatomienergia Agentuuri FAAE (endine MINATOM) Botšvari Instituudis (VNIINM).
Projekti tulemused: toimetada kohale ja paigaldada uus turvaline lõhustuvate materjalide hoidla, mis on varustatud spetsiaalsete kaitseseadmetega.
4. Kasusaajad
Põhiliselt saavad projekti tulemustest kasu Föderaalne Aatomienergia Agentuur FAAE ja Botšvari Instituut (VNIINM).
5. Liikmesriigi üksus, kes on määratud tegelema asjaomase projekti tehnilise rakendamisega
Liikmesriik: Saksamaa Liitvabariik
Rakendusüksus: Saksamaa Liitvabariigi välisministeerium (Auswärtiges Amt), keda projekti jälgimisel abistab Bundesamt für Wehrtechnik und Beschaffung. Projekti rakendamise tehnilisi ülesandeid täidab ettevõte GRS (Gesellschaft für Anlagen- und Reaktor-Sicherheit mbH).
6. Kolmandad osalised
Venemaa Föderatsioon eraldab 7 730 000 eurose summa. Seadmetega varustatud turvalise hoidla kogumaksumuseks hinnatakse 13 000 000 eurot.
GRSi eksperdid jälgivad Venemaa asutustele määratud ülesannete täitmist ning tagavad täieliku kooskõla Saksamaa ja Venemaa Föderatsiooni rahastatud tegevusega. Seadmete tarnijad on Venemaa ametiasutuste poolt sertifitseeritud ettevõtjad.
7. Vajalikud vahendid
Uue ohutu hoidla ehitamiseks vajalikud materjalid ja teenused ning spetsiaalsed füüsilise kaitse seadmed.
5 750 000 eurot hoidla põhihoone ehitamiseks ja 1 840 000 eurot spetsiaalsete füüsilise kaitse seadmete ostmiseks. Lisaks sisaldavad üldised projekti kulud liikmesriigi määratud üksusele sõiduhüvitisteks ja päevarahadeks ette nähtud 40 000 euro suurust summat, mis on vahetult seotud projekti juhtimise ning tõlkekuludega. Ette on nähtud ka 100 000-eurone ettenägematute kulude reserv.
8. Kestus
Projekti kavandatud kestus on kolm aastat.
9. Aruandlus
Rakendusüksus valmistab ette:
|
— |
lähtearuande pärast kuue kuu möödumist projekti rakendamise algusest. |
|
— |
arenguaruanded iga kuue kuu järel projekti kestuse jooksul |
|
— |
lõpparuande kaks kuud enne ülesannete täitmist. |
Aruanded edastatakse nõukogu peasekretärile/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning komisjonile.
10. Tegevuse kulusid kattev lähtesumma
Projekti kogumaksumus on 7 937 000 eurot.
PROJEKTI EELARVE
|
Eelarve jagu |
tuhat eurot (1) |
||
| I. Hoidla põhihoone ehitus: |
|||
|
300 |
||
|
500 |
||
|
200 |
||
|
3 000 |
||
|
1 000 |
||
|
750 |
||
|
I vahesumma |
5 750 |
||
| II. Spetsiaalsed kaitseseadmed: |
|||
|
100 |
||
|
1 100 |
||
|
400 |
||
|
200 |
||
|
100 |
||
|
200 |
||
|
200 |
||
|
100 |
||
|
300 |
||
|
240 |
||
|
II vahesumma |
1 840 |
||
| III. Rakendusüksuse kulud: |
|||
|
30 |
||
|
10 |
||
|
100 |
||
|
III + IV vahesumma |
140 |
||
|
207 |
||
|
KOKKU I–V |
7 937 |
||
(1) Maksimumhinnangud.
(2) Rakendusüksuse töötajate otseselt projekti rakendamisega seotud lähetused.
(3) Lepingudokumentide ning -kirjade inglise keelest saksa keelde tõlkimine ja vastupidi.
(4) Kasutamine eeldab eelnevat kirjalikku komisjoni nõusolekut.
II LISA
ARTIKLI 4 LÕIKES 4 VIIDATUD EKSPERDI LÄHTEÜLESANNE
Vastavalt artiklile 4 abistab komisjoni üks ekspert.
Nimetatud eksperdi valib komisjon koostöös eesistujariigiga, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Saksamaa Liitvabariik.
Nagu artiklis 4 sätestatud, abistab ekspert komisjoni Venemaa Föderatsioonis asuva tuumaobjekti füüsilise kaitse toetamist käsitleva projekti rakendamisel.
Liikmesriigid võivad eksperdiks esitada lähetatud siseriikliku eksperdi või alternatiivina võib komisjon eksperdi tööle võtta kas komisjoni abiteenistuja või lepingulise töötajana.
Eksperdi töökoht asub Brüsselis. Eksperdi võib ajutiselt suunata mujale mõnda komisjoni delegatsiooni, kui see osutub projekti rakendamise tõhususe seisukohalt vajalikuks.
Ekspert annab komisjonile ekspertnõu järgmiste artiklis 4 ettenähtud ülesannete täitmisel:
|
— |
projekti finantsjärelevalve, kontroll ja hindamine, |
|
— |
projekti rakendamise edusammude hindamine, |
|
— |
vajalikud kontaktid Venemaa ametiasutustega ühismeetme tõhusale rakendamisele kaasa aitamise eesmärgil. |
Ekspert annab taotluse korral eesistujariigile, peasekretärile/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale või Saksamaa Liitvabariigi valitsusele ekspertnõu nende ühismeetmes ettenähtud ülesannete täitmisel.
Ekspertiisi kogumaksumus kolme aasta pikkusel perioodil on 207 000 eurot.